Etoposide kabi 20 mgml - infusioonilahuse kontsentraat (20mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Etoposide Kabi 20 mg/ml, infusioonilahuse kontsentraat

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 20 mg etoposiidi. Üks 5 ml viaal sisaldab 100 mg etoposiidi.

Üks 10 ml viaal sisaldab 200 mg etoposiidi. Üks 25 ml viaal sisaldab 500 mg etoposiidi. Üks 50 ml viaal sisaldab 1000 mg etoposiidi. INN. Etoposidum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

Bensüülalkohol 30 mg/ml

Etanool 241,4 mg/ml

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat.

Selge, helekollane kuni kahvatukollane lahus.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Etoposiid on näidustatud järgmiste haiguste raviks täiskasvanutel:

Annustamine ja manustamisviis

• resistentne mitteseminoomitüüpi munandivähk kombineeritult teiste kemoteraapia ravimitega;
• väikerakkkopsuvähk kombineeritult teiste kemoteraapia ravimitega;
• äge monoblastne leukeemia (AML M5) ja äge müelomonoblastne leukeemia (AML M4), kui standardne induktsioonravi on ebaõnnestunud (kombineeritult teiste kemoteraapia ravimitega).

Etoposiidi tohib manustada ainult arst-onkoloogi range järelevalve all, eelistatult sellisele ravile spetsialiseerunud raviasutuses.

Annustamine

Täiskasvanud

1. Etoposiidi soovitatav annus on 60…120 mg/m2 ööpäevas, mis manustatakse i.v. 5 järjestikusel päeval. Etoposiid põhjustab müelosupressiooni, seetõttu ei tohi ravikuuri korrata sagedamini kui 10 kuni 20- päevaste intervallide järel. Mitte-hematoloogilise näidustuse korral ei tohi ravikuure korrata sagedamini kui 21-päevaste intervallide järel. Etoposiidi korduvat ravikuuri ei tohi alustada enne kui on kontrollitud patsiendi täisvereanalüüsi müelosupressiooni nähtude suhtes ning leitud, et see on rahuldaval tasemel.
2. Kõige sagedamini kasutatavad raviskeemid on üldjuhul 100 mg/m2 viiel järjestikusel päeval või 120 mg/m2 ülepäeviti (1., 3. ja 5. päeval).

Annuse kohandamine:

Etoposiidi annuseid tuleb kohandada, võttes arvesse teiste kombineeritud raviskeemi kuuluvate ravimite müelosupressiivseid toimeid ning eelnenud kemoteraapia või kiiritusravi toimeid, mis võisid kahjustada luuüdi reserve.

1. Patsiendil ei tohi alustada uut etoposiidi ravikuuri, kui neutrofiilide arv on alla 1500 raku/mm3 või trombotsüütide arv on alla 100 000 raku/mm, välja arvatud juhul kui vähenemise põhjuseks on maliigne protsess.
2. Algannusele järgnevaid annuseid tuleb kohandada, kui neutrofiilide arv alla 500 raku/mm3 kestab kauem kui 5 päeva jooksul või kui sellega kaasnevad palavik või infektsioon; kui trombotsüütide arv on alla 25 000 raku/mm; kui areneb mis tahes muu 3. või 4. astme toksilisus; kui renaalne kliirens langeb alla 50 ml/min.

Eakad patsiendid

Annuseid ei ole vaja kohandada.

Neerukahjustus

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb kaaluda järgmisi algannuse muutusi vastavalt patsiendi verest mõõdetud kreatiniini kliirensi väärtustele:

Edaspidisel annustamisel lähtutakse patsiendi taluvusest ja kliinilisest toimest. Puuduvad andmed patsientide kohta, kelle kreatiniini kliirens on < 15 ml/min; selliste patsientide puhul tuleb kaaluda annuse edasist vähendamist.

Lapsed

Ravimi ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud.

Manustamisviis

Ainult intravenoosseks manustamiseks. Etoposiidi ei tohi manustada intra-arteriaalse ega õõnesisese süstena.

Etoposiid manustatakse aeglase intravenoosse infusioonina. Etoposiidi EI TOHI MANUSTADA KIIRE INTRAVENOOSSE SÜSTENA.

Etoposiid lahjendatakse vahetult enne kasutamist kas 50 mg/ml (5%) dekstroosi vesilahuses või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahuses, mis annab lõppkontsentratsiooniks 0,2 mg/ml kuni 0,4 mg/ml. Suurema kontsentratsiooniga lahustes võib etoposiid välja sadestuda.

Ettevaatusabinõud ravimi manustamisel: On teatatud hüpotensioonist, mis tekib ravimi kiirel intravenoossel manustamisel. Seetõttu on soovitatav manustada etoposiidi lahus vähemalt 30 kuni 60 minuti jooksul. Sõltuvalt patsiendi taluvusest võib olla vajalik pikem infusiooniaeg. Nagu teistegi potentsiaalselt toksiliste ühendite puhul, tuleb rakendada ettevaatust etoposiidi lahuste ettevalmistamisel ja käsitsemisel. Juhuslikul kokkupuutel etoposiidiga võivad tekkida

nahareaktsioonid. Soovitatav on kanda kindaid. Etoposiidi lahuse sattumisel nahale või limaskestadele tuleb nahk või limaskestad otsekohe vee ja seebiga hoolikalt puhtaks pesta.

Ravimpreparaadi lahjendamise juhised enne manustamist vt lõik 6.6.

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• Ülitundlikkus etoposiidi, podofüllotoksiinide või podofüllotoksiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Raske maksakahjustus
• Raske müelosupressioon
• Imetamine (vt lõik 4.6)
• Samaaegne vaktsineerimine kollapalaviku vaktsiiniga või mõne teise elusvaktsiiniga on vastunäidustatud immunosupressiooniga patsientidele (vt lõik 4.5)

Etoposiidi manustatakse vähi kemoterapeutikumide kasutamisele septsialiseerunud arsti järelevalve all. Etoposiidi manustamisel võib esineda süstekoha reaktsioone. Ekstravasatsiooni ohu tõttu on soovitatv hoolikalt jälgida infusioonikohta võimalike infiltratsioonide tekkimise suhtes ravimi manustamise ajal. Siiani puudub spetsiifiline ekstravasatsiooni ravi.

Etoposide Kabi 20 mg/ml tohib manustada ainult aeglase intravenoosse infusioonina (tavaliselt 30 kuni 60 minuti jooksul), sest kiire intravenoosse süste võimaliku kõrvaltoimena on teatatud hüpotensioonist.

Anafülaktiline reaktsioon

Arstid peavad olema teadlikud, et etoposiidi kasutamisel võib esineda anafülaktiline reaktsioon (esinemissagedus: sage), mis avaldub külmavärinate, palaviku, tahhükardia, bronhospasmi, düspnoe ja hüpotensioonina ning võib lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Ravi on sümptomaatiline. Infusioon tuleb otsekohe lõpetada, seejärel manustatakse pressoraineid, kortikosteroide, antihistamiinikume või veremahuasendajaid vastavalt raviarsti äranägemisele.

Võib esineda raske müelosupressioon koos sellest tuleneva infektsiooni või verejooksuga.

Etoposiidi manustamise järgselt on teatatud surmaga lõppenud müelosupressiooni juhtudest. Etoposiidiga ravi saavaid patsiente tuleb nii ravi ajal kui ka pärast ravi hoolikalt jälgida ja tihti kontrollida müelosupressiooni tekkimise suhtes. Etoposiid-ravi puhul on kõige olulisemaks toksiliseks kõrvaltoimeks annust piirav luuüdi supressioon. Ravi alustamisel ja enne iga järgmist etoposiidi annust tuleb määrata järgmised analüüsid: trombotsüütide arv, hemoglobiin, valgete vereliblede hulk ja valgevere valem. Kui enne etoposiid-ravi alustamist on patsient saanud kemoteraapiat või kiiritusravi, tuleb luuüdi taastumiseks jätta piisav ajavahemik.

1. Etoposiidi ei tohi manustada, kui patsiendi neutrofiilide arv on alla 1500 raku/mm3 või trombotsüütide arv on alla 100 000 raku/mm, välja arvatud juhul kui vähenemise põhjuseks on maliigne protsess.
2. Algannusele järgnevaid annuseid peab kohandama, kui neutrofiilide arv alla 500 raku/mm3 esineb kauem kui 5 päeva jooksul või sellega kaasneb palavik või infektsioon; kui trombotsüütide arv on alla 25 000 raku/mm; kui tekib mis tahes muu 3. või 4. astme toksiline kõrvaltoime või kui renaalne kliirens langeb alla 50 ml/min. Annuste modifitseerimisel võetakse arvesse teiste kombineeritud raviskeemi kuuluvate ravimite müelosupressiivseid toimeid, eelnenud keemia- või kiiritusravi mõjusid, mis võisid kahjustada luuüdi reserve.

Etoposiidi sisaldavate kemoteraapiliste raviskeemide alusel ravi saanud patsientidel on esinenud ägedat leukeemiat, mis võib esineda koos müelodüsplastilise sündroomiga või ilma. Ei ole teada, kas kumulatiivne risk või predisponeerivad tegurid mängivad mingit rolli sekundaarse leukeemia arenemisel. On oletatud, et teatud mõju omavad nii etoposiidi kumulatiivsed annused kui ka manustamisskeemid, kuid see ei ole veel selgelt tõestatud.

Epipodofüllotoksiinidega ravi saanud patsientidel, kellel arenes sekundaarne leukeemia, on mõnedel juhtudel leitud 11q23 kromosoomi kõrvalekaldeid. Seda kõrvalekallet on täheldatud ka patsientidel, kellel arenes sekundaarne leukeemia pärast keemiaravi skeemide alusel, mis ei sisaldanud

epipodofüllotoksiine, samuti de novo leukeemia juhtudel. Veel üks iseloomulik omadus, mida on seostatud sekundaarse leukeemiaga epipodofüllotoksiinravi saanud patsientidel, on lühike latentsperiood: keskmine aeg leukeemia arenemiseni oli ligikaudu 32 kuud.

Kõigil juhtudel, kui kaalutakse etoposiidi kasutamist kemoteraapias, peab arst hindama ravimi vajalikkust ja kasulikkust võrreldes kõrvaltoimete riskiga. Enamik sellistest kõrvaltoimetest on pöörduvad, kui need avastatakse varakult. Raskete kõrvaltoimete ilmnemisel tuleb ravimi annuseid vähendada või ravi katkestada ning rakendada sobivaid korrigeerivaid meetmeid, mida raviarst peab kliiniliselt põhjendatuks. Etoposiid-ravi taasalustamine peab toimuma ettevaatusega ning pärast hoolikat kaalumist, kas edasine ravimi kasutamine on vajalik ning pöörates suurt tähelepanu võimalikule toksiliste toimete kordumisele.

Patsientidel, kelle seerumi albumiini tase on madal, võib olla suurem risk etoposiidi poolt põhjustatud toksiliste toimete tekkeks. Neeru- ja maksafunktsiooni kahjustusega patsiente tuleb regulaarselt jälgida neeru- ja maksafunktsiooni seisundi suhtes, sest esineb kumuleerumise risk.

Enne kui alustatakse ravi etoposiidiga, tuleb välja ravida bakteriaalsed infektsioonid.

Etoposiidi mutageense potentsiaali tõttu on vajalik tõhus kontratseptsioon nii mees- kui naispatsientide puhul, nii ravi ajal kui ka 6 kuu jooksul pärast ravi lõpetamist. Kui patsient soovib pärast ravi saada lapsi, on vajalik geneetiku konsultatsioon. Etoposiid võib kahjustada meeste viljakust, mistõttu hilisema isakssaamise võimaluse tagamiseks võiks kaaluda sperma konserveerimist (vt lõik 4.6).

Lapsed

Etoposiidi ohutust ja efektiivsust lastele ei ole süstemaatiliselt uuritud.

Etanool

See ravimpreparaat sisaldab 30,5 v/v % etanooli (alkoholi), mis vastab 241,4 mg etanoolile 1 ml kontsentraadi kohta, st:

• kuni 1,2 g etanooli 5 ml viaalis, mis vastab 24,1 ml õllele või 10,1 ml veinile.
• kuni 2,4 g etanooli 10 ml viaalis, mis vastab 48,3 ml õllele või 20,1 ml veinile.
• kuni 6,0 g etanooli 25 ml viaalis, mis vastab 120,7 ml õllele või 50,3 ml veinile.
• kuni 12,1 g etanooli 50 ml viaalis, mis vastab 214,4 ml õllele või 100,6 ml veinile.

Ravim on kahjulik alkoholsõltuvusega inimestele.

Sellega tuleb arvestada rasedate, imetavate naiste, laste ja kõrge riskiga patsientide puhul, nt maksahaiguse või epilepsiaga patsiendid.

Bensüülalkohol

See ravim sisaldab 30 mg/ml bensüülalkoholi. Seda ei tohi manustada enneaegsetele vastsündinutele ja imikutele. Võib põhjustada toksilisi ja allergilisi reaktsioone alla 3-aastastel lastel ja imikutel.

Polüsorbaat 80

Etoposide Kabi 20 mg/ml sisaldab abiainet polüsorbaat 80. Enneaegsetel imikutel on teatatud eluohtlikust sündroomist maksa- ja neerupuudulikkuse, kopsukahjustuse, trombotsütopeenia ja astsiidiga pärast polüsorbaat 80 sisaldava E-vitamiini preparaadi süstimist.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Suurte tsüklosporiini annuste (mille puhul ravimi kontsentratsioon ületab 2000 nanogrammi/ml) manustamisel koos suukaudse etoposiidiga on tagajärjeks olnud etoposiidi ekspositsiooni (AUC) 80%- line tõus koos etoposiidi kogukliirensi 38%-lise vähenemisega võrreldes etoposiidi monoteraapiaga.

Samaaegset ravi tsisplatiiniga on seostatud etoposiidi kogukliirensi vähenemisega.

Samaaegset ravi fenütoiiniga on seostatud etoposiidi kliirensi suurenemise ja efektiivsuse vähenemisega.

Samaaegne varfariin-ravi põhjustab rahvusvahelise normaliseeritud suhte (INR, international normalized ratio) suurenemist. Soovitatav on hoolikas INR jälgimine.

Kollapalaviku vaktsiini kasutamisel on suurem risk fataalse süsteemse vaktsiin-etioloogilise haiguse tekkeks. Immunosupressiivsetele patsientidele on elusvaktsiinid vastunäidustatud. (Vt lõik 4.3).

Eelnev või samaaegne kasutamine ravimitega, millel on etoposiidi/etoposiidfosfaadiga sarnane müelosupressiivne toime, võib eeldatavasti anda aditiivseid või sünergilisi toimeid (vt lõik 4.4).

In vitro seonduvus plasma valkudega on 97%. Fenüülbutasoon, naatriumsalitsülaat ja atsetüülsalitsüülhape võivad etoposiidi plasmavalkude seondumiskohtadest välja tõrjuda.

Prekliinilistes katsetes on teatatud antratsükliinide ja etoposiidi ristuvast resistentsusest.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Etoposiid võib põhjustada lootekahjustusi, kui seda manustatakse raseduse ajal. On tõestatud etoposiidi teratogeensus hiirtel ja rottidel. Puuduvad piisavad hästikontrollitud uuringud rasedatel. Rasestumisvõimelisi naisi tuleb teavitada, et nad peavad hoiduma rasestumisest. Kui neid ravimeid on kasutatud raseduse ajal või patsient rasestub nende ravimite kasutamise ajal, tuleb patsienti teavitada võimalikest riskidest lootele.

Imetamine

Ei ole teada, kas see ravim eritub inimese rinnapiima. Paljud ravimid erituvad inimese rinnapiima; võttes arvesse, et etoposiidi puhul on võimalik tõsiste kõrvaltoimete esinemine rinnaga toidetaval lapsel, tuleb otsustada, kas lõpetada imetamine või loobuda ravimi kasutamisest, lähtudes ravimi olulisusest ema tervisele.

Fertiilsus

Etoposiidi mutageense potentsiaali tõttu on nõutav tõhus kontratseptsioon nii mees- kui naispatsientidel, nii ravi ajal kui ka 6 kuud pärast ravi lõpetamist. Kui patsient soovib pärast ravi saada lapsi, on soovitatav geneetiku konsultatsioon. Etoposiid võib kahjustada meeste viljakust, mistõttu hilisema isakssaamise võimaluse tagamiseks võiks kaaluda sperma konserveerimist.

Toime reaktsioonikiirusele

Etoposiidi mõju autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuritud. Kui patsiendil tekib kõrvaltoimeid, nt väsimus ja uimasus, siis peab ta hoiduma autojuhtimisest ja masinate käsitsemisest.

Kõrvaltoimed

Alljärgnevas tabelis on loetletud kõrvaltoimed vastavalt organsüsteemi klassile ja esinemissagedusele, mille defineerimisel lähtuti järgmistest kategooriatest: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).

Etoposiidi kasutamisel teatatud kõrvaltoimed (MedDRA terminid)

* On teatatud müelosupressioonist koos surmajuhtudega.

** Anafülaktilist tüüpi reaktsioonid võivad lõppeda surmaga.

*** Krampidega on mõnikord kaasnenud allergilised reaktsioonid.

**** Turuletulekujärgsete tüsistuste teadete alusel põhjustas ekstravasatsioon lokaalset pehmete kudede toksilist kahjustust, paistetust, valu, tselluliiti ja nekroosi, sh nahanekroosi.

Järgnevates lõikudes käsitletud kõrvaltoimete esinemissagedused on antud keskmise protsentuaalse väärtusena, mis on saadud etoposiidi monoteraapia uuringutest.

Hematoloogiline toksilisus:

Etoposiidi manustamise järel on teatatud fataalse lõppega müelosupressioonist. Müelosupressioon on kõige sagedasem annust piirav kõrvaltoime. Luuüdi funktsioon taastub tavaliselt täielikult 20. päevaks ning kumulatiivsest toksilisusest ei ole teatatud.

Granulotsüütide ja vereliistakute madalaimad väärtused tekivad tavaliselt 10…14 päeva pärast etoposiidi või etoposiidfosfaadi manustamist, sõltuvalt manustamisviisist ja raviskeemist. Minimaalne väärtus tekib intravenoossel manustamisel enamasti kiiremini kui suukaudsel manustamisel.

Leukopeeniat ja rasket leukopeeniat (alla 1000 raku/mm) täheldati vastavalt 60…91% ja 7…17% etoposiidi/etoposiidfosfaati saanud patsientidest. Trombotsütopeenia ja raske trombotsütopeenia (alla 50 000 raku/mm) esines vastavalt 28…41% ja 4…20% etoposiidi/etoposiidfosfaati saanud patsientidest. Etoposiid/etoposiidfosfaat-ravi saanud neutropeeniaga patsientidel teatati väga sageli ka palavikust ja infektsioonidest.

Seedetrakti toksilisus:

Etoposiidi peamisteks seedetrakti toksilisuse nähtudeks on iiveldus ja oksendamine. Iiveldus ja oksendamine on enamasti kupeeritavad antiemeetikumidega. Neid on täheldatud 31…43% patsientidest, kellele manustati intravenoosselt etoposiidi. Isutust on esinenud 10…13% patsientidest ja stomatiiti 1...6% patsientidest, kellele manustati intravenoosselt etoposiidi. Kõhulahtisust esines 1…13% sellistest patsientidest.

Alopeetsia:

Mööduvat alopeetsiat, mis mõnel juhul progresseerus täieliku kiilaspäisuseni, täheldati kuni 66% etoposiidiga ravitud patsientidest.

Vererõhu muutused Hüpotensioon:

Etoposiid-ravi saanud patsientidel on teatatud mööduvast hüpotensioonist pärast ravimi kiiret intravenoosset manustamist, kuid seda ei ole seostatud kardiaalse toksilisusega ega muutustega elektrokardiogrammis. Hüpotensioon möödub tavaliselt pärast etoposiid-ravi katkestamist ja/või teiste sobivate toetavate ravimeetmete rakendamist. Alustades uuesti ravimi infusiooni, tuleb kasutada aeglasemat infusioonikiirust.

Hilist hüpotensiooni ei ole täheldatud.

Hüpertensioon:

Etoposiidi kliinilistes uuringutes teatati hüpertensiooni episoodidest. Kui etoposiid-ravi saaval patsiendil tekib kliiniliselt oluline hüpertensioon, tuleb alustada sobivat toetavat ravi.

Allergilised reaktsioonid:

Etoposiidi intravenoosse manustamise ajal või vahetult pärast seda on teatatud ka anafülaktilist tüüpi reaktsioonidest. Ei ole teada, millist rolli omavad anafülaktilist tüüpi reaktsiooni tekkel ravimi kontsentratsioon ja infusioonikiirus. Vererõhk normaliseerub tavaliselt paari tunni jooksul pärast infusiooni lõpetamist. Anafülaktilist tüüpi reaktsioon võib tekkida ka etoposiidi esimese annuse manustamisel.

Etoposiidi kasutamisel on teatatud bronhospasmiga kulgevatest ägedatest surmaga lõppenud reaktsioonidest.

Metaboolsed komplikatsioonid:

Etoposiidi kasutamisel koos teiste kemoteraapia ravimitega on teatatud tuumorilahustus sündroomist (mis mõnikord lõppes surmaga).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Koguannus 2,4…3,5 g/m, mis manustati intravenoosselt 3 päeva jooksul, põhjustas rasket mukosiiti ja müelotoksilisust.

Patsientidel, kellele manustati soovitatavast suuremaid etoposiidi intravenoosseid annuseid, on teatatud metaboolsest atsidoosist ja tõsise maksakahjustuse juhtudest.

Etoposiidil ei ole spetsiifilist antidooti. Üleannustamise ravi on seetõttu sümptomaatiline ja üldtoetav; patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: taimsed alkaloidid ja teised looduslikud ained, podofüllotoksiini derivaadid, ATC-kood: L01CB01

Toimemehhanism

Etoposiid on podofüllotoksiini poolsünteetiline derivaat, mida kasutatakse teatud kasvajaliste haiguste raviks. Podofüllotoksiinid pärsivad rakkude mitoosi, blokeerides mikrotubulaarset võrgustikku. Etoposiid seiskab rakutsükli premitootilise faasi (hiline S ja G2 faas).

Ravim ei häiri nukleiinhapete sünteesi.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine

Etoposiidi kontsentratsioon veres ja elundites on väike, maksimaalsed väärtused esinevad maksas ja neerudes. Seonduvus proteiinidega on suur - 98%.

Biotransformatsioon

Etoposiidi ümberpaiknemist pärast intravenoosset manustamist saab kõige täpsemini kirjeldada kui bifaasilist protsessi, algse poolväärtusajaga ligikaudu 1,5 tundi. Pärast jaotumist on poolväärtusaeg ligikaudu 40 tundi. Lõplik poolväärtusaeg on 6…8 tundi.

Eritumine

Pärast etoposiidi ühekordse intravenoosse annuse manustamist eritub 80 tunni jooksul uriiniga ligikaudu 63% ja väljaheitega ligikaudu 31% ravimist.

Etoposiidi kliirens on nii renaalne kui ka mitterenaalne, st toimub metabolismi ja sapierituse kaudu. Neerufunktsiooni langusega patsientidel on etoposiidi kliirens plasmast aeglustunud.

Täiskasvanutel korreleerub etoposiidi kogukliirens kreatiniini kliirensiga, seerumi albumiinisisaldusega ja mitterenaalse kliirensiga. Lastel seostatakse seerumi ALAT väärtuste tõusu organismi kogukliirensi aeglustumisega. Eelnev tsisplatiini kasutamine võib põhjustada etoposiidi kogukliirensi vähenemist.

Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes rottide ja hiirtega tõendati, et etopoksiid on embrüotoksiline ja teratogeenne.

In vitro ja in vivo katsetes on saadud positiivseid tulemusi, mis näitavad, et etoposiid indutseerib geeni ja kromosoomi mutatsioone. Need tulemused kinnitavad oletust, et ravimil on mutageenne toime ka inimestele.

Ravimi kartsinogeensust ei ole loomkatsetes uuritud. Tuginedes faktile, et ravimil on mutageenseid omadusi ja DNA-d kahjustav toime, võib eeldada, et etoposiid on potentsiaalselt kartsinogeenne .

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Makrogool 300

Polüsorbaat 80 (E433)

Bensüülalkohol (E1519)

Etanool

Veevaba sidrunhape (E330)

Sobimatus

On teatatud akrüül- või ABS polümeerist plastesemete pragunemistest nende kokkupuutumisel lahjendamata etoposiidiga. Etoposiidi kasutamisel pärast infusioonilahuse kontsentraadi nõuetekohast lahjendamist ei ole sellisest toimest teatatud.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Kõlblikkusaeg

Viaal enne avamist

2 aastat.

Pärast lahjendamist

Kontsentratsioonini 0,2 mg/ml kuni 0,4 mg/ml lahjendatud lahuse kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus kasutamisel on tõestatud kuni 24 tunni jooksul temperatuuril 15°C kuni 25°C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb lahjendatud preparaat kohe ära kasutada. Kui seda ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 12 tundi temperatuuril 15°C kuni 25°C, välja arvatud juhul kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Lahjendatud ravimit ei tohi hoida külmkapis (temperatuuril 2°C kuni 8°C), sest see võib põhjustada ravimi sadestumist. Lahust, milles on mingeid märke sadestumisest, ei tohi kasutada.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi selgest valatud klaasist viaalid suurusega 5 ml, 10 ml, 30 ml ja 50 ml; viaalid on suletud 20 mm bromobutüülkummist korgiga ja 20 mm äratõmmatava alumiiniumist turvakaanega (värvuselt vastavalt roheline, sinine, punane ja kollane).

Pakendi suurused: etoposiid on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1 viaali suurusega 5 ml, 10 ml, 25ml või 50ml.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Etoposiidi ei tohi kasutada lahjendamata kujul. Lahjendamiseks kasutage 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi või 50 mg/ml (5%) dekstroosi lahust. Kui lahuses on märke sademe tekkest, ei tohi seda kasutada.

Mis puutub ravimijääkide hävitamisse ja ohutusse, siis tuleb järgida kasvajavastaste ainete ohutu käsitsemise juhiseid. Vältige igasugust kokkupuutumist vedelikuga. Ravimi ettevalmistamisel ja lahustamisel peab kasutama rangelt aseptilisi tehnikaid; kaitsemeetmete hulka kuulub ka kinnaste, maski, kaitseprillide ja kaitseriietuse kandmine. Soovitatav on kasutada vertikaalse laminaarõhuvooluga (LAF, laminar airflow) tõmbekappi.

Ravimi manustamise ajal tuleb kanda kindaid. Rasedad ei tohi tsütotoksiliste ainetega töötada. Jäätmekäitluses tuleb arvestada selle preparaadi tsütotoksiliste omadustega.

Etoposiidi sattumisel nahale, limaskestadele või silma tuleb aine otsekohe rohke veega maha pesta. Naha puhastamisel võib kasutada seepi.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Kabi Oncology Plc. Lion Court, Farnham Road Bordon, Hampshire GU35 0NF Ühendkuningriik

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

04.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud aprillis 2014.