Encapia - õhukese polümeerikattega tablett (200mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: N04BX02
Toimeaine: entakapoon
Tootja: Medochemie Ltd.

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ENCAPIA 200mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ENCAPIA õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg entakapooni. INN. Entacaponum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Pruun, kapslikujuline, kumer õhukese polümeerikattega tablett mõõtmetega 19×10 mm.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Entakapoon on näidustatud täiendava ravimina kombinatsioonis levodopa/benserasiidi või levodopa/karbidopaga Parkinsoni tõve korral täiskasvanutel, eriti toimelõpu (on-off) fenomeniga fluktuatsioonidega patsientidel, kui haigus ei allu nendele kombinatsioonidele.

Annustamine ja manustamisviis

Entakapooni tohib kasutada ainult kombinatsioonis levodopa/benserasiidi või levodopa/karbidopaga. Nende levodopa kombinatsioonravimite kohta käivad juhised kehtivad ka kasutamisel kombinatsioonis entakapooniga.

Annustamine

Üks 200 mg tablett võetakse koos iga levodopa/dopa dekarboksülaasi inhibiitori annusega. Maksimaalne soovitatav annus on 200 mg kümme korda ööpäevas, st 2000 mg entakapooni.

Entakapoon suurendab levodopa efektiivsust. Seega, et vähendada levodopa poolt põhjustatud dopaminergilisi kõrvaltoimeid nt düskineesiaid, iiveldust, oksendamist ja hallutsinatsioone, tuleb sageli levodopa annust esimestel päevadel või nädalatel pärast entakapoonravi alustamist reguleerida. Levodopa igapäevast annust võib vähendada ligikaudu 10...30%, suurendades annustevahelisi intervalle ja/või vähendades levodopa kogust igas annuses vastavalt patsiendi kliinilisele seisundile.

Entakapoonravi lõpetamisel on vajalik reguleerida teiste parkinsonismivastaste ravimite, eriti levodopa, annuseid, et tagada parkinsonismi sümptomite üle piisav kontroll.

Entakapoon suurendab levodopa biosaadavust standardsetest levodopa/benserasiidi preparaatidest veidi (5...10%) rohkem kui standardsetest levodopa/karbidopa preparaatidest. Seetõttu võivad standardseid levodopa/benserasiidi preparaate kasutavad patsiendid vajada suuremat levodopa annuse vähendamist entakapoonravi alustamisel.

Neerukahjustus: Neerupuudulikkus ei mõjuta entakapooni farmakokineetikat ning puudub vajadus annuse muutmiseks. Siiski võib dialüüsi saavatel patsientidel kaaluda pikemate manustamisintervallide kasutamist (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus: vt lõik 4.3.

Eakad: Eakatel pole vaja entakapooni annust muuta.

Lapsed

Entakapooni ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 18 aastat ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Entakapooni manustatakse suu kaudu ja samaaegselt iga levodopa/karbidopa või levodopa/benserasiidi annusega.

Entakapooni võib manustada kas koos toiduga või ilma (vt lõik 5.2).

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
  • Maksakahjustus.
  • Feokromotsütoom.
  • Samaaegne entakapooni ja mitteselektiivsete monoamiini oksüdaasi (MAOA ja MAOB) inhibiitorite (nt fenelsiin, tranüültsüpromiin) kasutamine.
  • Samaaegne selektiivse MAOA inhibiitori ja selektiivse MAOB inhibiitori ning entakapooni kasutamine (vt lõik 4.5).
  • Anamneesis maliigne neuroleptiline sündroom (MNS) ja/või traumaatiline rabdomüolüüs.

Parkinsoni tõve patsientidel on harva täheldatud raskete düskineesiate või maliigse neuroleptilise sündroomi (MNS) järgset rabdomüolüüsi.

MNS-i, mis hõlmab ka rabdomüolüüsi ja hüpertermiat, iseloomustavad motoorsed sümptomid (rigiidsus, müokloonus, treemor), vaimse seisundi muutused (nt agitatsioon, segasus, kooma), hüpertermia, autonoomse närvisüsteemi düsfunktsioon (tahhükardia, labiilne vererõhk) ja seerumi kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine. Individuaalsetel juhtudel võivad esineda vaid mõned neist sümptomitest ja/või leidudest.

MNS-i ega rabdomüolüüsi seost entakapoonraviga pole leitud kontrollitud uuringutes, kus entakapoonravi lõpetati järsku. Turuletulekujärgselt on teatatud üksikutest MNS juhtudest, eriti seoses entakapoon- ja teiste kaasuvate dopaminergiliste ravimitega ravi järsu vähendamise või lõpetamisega. Vajadusel tuleb entakapoon- ja teiste dopaminergiliste ravimpreparaatidega ravi lõpetada aeglaselt ning kui hoolimata aeglasest entakapoonravi lõpetamisest esinevad vastavad tunnused ja/või sümptomid, võib olla vajalik levodopa annuse suurendamine.

Südame isheemiatõvega patsientidele tuleb entakapooni ordineerida ettevaatusega.

Oma toimemehhanismi tõttu võib entakapoon sekkuda katehhoolrühma sisaldavate ravimite metabolismi ning tugevdada nende toimet. Seetõttu tuleb entakapooni manustada ettevaatlikult patsientidele, keda ravitakse ravimitega, mida metaboliseerib katehhool-O-metüültransferaas (COMT), nt rimiterool, isoprenaliin, adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin, dobutamiin, alfa-metüüldopa ja apomorfiin (vt ka lõik 4.5).

Entakapooni antakse alati täiendavalt levodopa ravile. Seetõttu tuleb entakapoonravi korral alati arvestada levodopa ravi korral kehtivaid ettevaatusabinõusid. Entakapooni toimel on standardsetest levodopa/benserasiidi preparaatidest levodopa biosaadavus 5...10% suurem kui standardsetest levodopa/karbidopa preparaatidest. Järelikult võivad soovimatud dopaminergilised reaktsioonid olla sagedasemad, kui entakapoon lisatakse levodopa/benserasiidravile (vt ka lõik 4.8). Pärast

entakapoonravi alustamist on levodopaga seotud dopaminergiliste reatsioonide vähendamiseks sageli vajalik esimeste päevade või nädalate jooksul levodopa annuse vähendamine vastavalt patsiendi kliinilisele seisundile (vt lõigud 4.2 ning 4.8).

Entakapoon võib süvendada levodopa poolt põhjustatud ortostaatilist hüpotensiooni. Entakapooni tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kes kasutavad teisi ravimeid, mis võivad põhjustada ortostaatilist hüpotensiooni.

Kliinilistes uuringutes täheldati dopaminergilisi kõrvaltoimeid (nt düskineesiaid), sagedamini patsientidel, keda raviti entakapooni ja dopamiini agonisti (nagu bromokrüptiin), selegiliini või amantadiiniga, võrreldes patsientidega, kes koos taolise kombinatsiooniga said platseebot. Entakapoonravi alustamisel võib olla vajalik korrigeerida teiste parkinsonismivastaste ravimpreparaatide annuseid.

Parkinsoni tõvega patsientidel on entakapooni manustamisel koos levodopaga tekkinud somnolentsus ja äkilise uinumise episoodid. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik autojuhtimisel või masinate käsitlemisel (vt ka lõik 4.7).

Diarröaga haigetel on soovitatav jälgida kehakaalu, et ära hoida potentsiaalset suurt kaalukaotust. Entakapooni kasutamisel tekkiv pikaajaline või püsiv kõhulahtisus võib olla koliidi sümptom. Pikaajalise ja püsiva kõhulahtisuse ilmnemisel tuleb ravi selle ravimiga lõpetada ning kaalutleda uuringute ja sobiva ravi vajalikkust.

Impulsikontrolli häired

Patsiente tuleb regulaarselt jälgida impulsikontrolli häirete tekke suhtes. Patsiendid ja hooldajad peavad olema teadlikud, et dopamiini agonistide ja/või teiste dopaminergiliste ravimite (nt Encapia) kasutamisel koos levodopaga võivad tekkida impulsikontrolli häirete käitumuslikud sümptomid, sh patoloogiline hasartmängurlus, libiido tõus, hüperseksuaalsus, kompulsiivne kulutamine või ostmine, liigsöömissööstud ja kompulsiivne söömine. Selliste sümptomite tekkimisel on soovitatav raviplaan üle vaadata.

Haigetel, kellel on kujunenud suhteliselt lühikese ajaga progressiivne anoreksia, asteenia ja kehakaalu langus, peaks tegema üldise meditsiinilise läbivaatuse kaasaarvatud maksa funksiooni hindamise.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Soovitatud ravirežiimi kasutamisel ei ole leitud entakapooni koostoimet karbidopaga. Farmakokineetilist koostoimet benserasiidiga ei ole uuritud.

Üheannuselistes uuringutes tervetel vabatahtlikel ei leitud koostoimeid entakapooni ja imipramiini või entakapooni ja moklobemiidi vahel. Samuti ei leitud parkinsonismipatsientidel entakapooni ja selegeliini vahelisi koostoimeid korduvate annustega uuringutes. Siiski on siiani piiratud entakapooni kasutamise kliiniline kogemus koos paljude ravimpreparaatidega, kaasa arvatud MAO-A inhibiitorid, tritsüklilised antidepressandid, noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid, nagu desipramiin, maprotiliin ja venlafaksiin, ning ravimid, mida metaboliseeritakse COMT poolt (nt katehhoolamiinid: rimiterool, isoprenaliin, adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin, dobutamiin, alfa-metüüldopa, apomorfiin ja paroksetiin). Nimetatud ravimite kombineeritud kasutamisel koos entakapooniga tuleks olla ettevaatlik (vt ka lõigud 4.3 ja 4.4).

Entakapooni võib kasutada koos selegiliiniga (selektiivne MAO-B inhibiitor), kuid selegiliini annus ei tohi ületada 10 mg ööpäevas.

Entakapoon võib moodustada rauaga seedetraktis kelaate. Entakapooni ja rauapreparaate tuleb manustada vähemalt 2...3-tunnise intervalliga (vt lõik 4.8).

Entakapoon seondub inimese albumiini II seondumiskohaga, mis seob ka mitmeid teisi ravimeid, nagu diasepaam ja ibuprofeen. Kliinilisi koostoime uuringuid diasepaami ja mittesteroidsete

põletikuvastaste ravimpreparaatidega ei ole läbi viidud. In vitro uuringute põhjal ei ole ravimite terapeutiliste annuste kasutamisel põhjust eeldada olulist asendamist.

Kuna in vitro uuringutes esines entakapoonil afiinsus tsütokroom P450 2C9 suhtes (vt lõik 5.2), on võimalik, et entakapoon mõjutab nende ravimpreparaatide kontsentratsioone, mis metaboliseeruvad mainitud isoensüümi abil, nagu S-varfariin.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

  1. Koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel ei mõjutanud entakapoon sellest hoolimata S-varfariini kontsentratsiooni vereplasmas, samas R-varfariini AUC oli keskmiselt 18% kõrgem [CI90 11…26%]. INR-tase tõusis keskmiselt 13% [CI90 6…19%]. Seetõttu soovitatakse kontrollida varfariini saavate haigete INR-taset entakapoonravi alustades.

Loomkatsetes, kus kasutati entakapooni annustes, mis märkimisväärselt ületasid raviannuseid, ei leitud teratogeenset või primaarset fetotoksilist toimet. Kuna puudub kogemus rasedate naistega, ei tohi entakapooni raseduse ajal kasutada.

Loomkatsetes eritus entakapoon piima. Entakapooni ohutus imikutel on teadmata. Entakapoonravi ajal ei tohi naised imetada.

Toime reaktsioonikiirusele

Entakapoon koos levodopaga võib mõjutada tugevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Entakapoon võib koos levodopaga põhjustada pearinglust ja sümptomaatilist ortostaasi. Seepärast tuleb autojuhtimisel või masinatega töötamisel olla ettevaatlik.

Entakapoonravi koos levodopaga saavatel patsientidel, kellel tekib unisus ja/või äkilise uinumise episood, tuleb keelata autojuhtimine või tegevused, kus nõrgenenud valvsus võib asetada neid või teisi tõsise vigastuse või surmaohu olukorda (nt masinate käsitlemine), kuni sellised korduvad episoodid on lahendatud (vt ka lõik 4.4).

Kõrvaltoimed

Entakapooni kõige sagedasemad kõrvaltoimed on seotud dopaminergilise aktiivsuse tõusuga ja esinevad kõige sagedamini ravi alguses. Levodopa annuse vähendamine vähendab nende reaktsioonide raskust ja esinemissagedust. Teised põhilised kõrvaltoimed on gastrointestinaalsed sümptomid, sh iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhukinnisus ja diarröa. Uriin võib värvuda entakapooni toimel punakaspruuniks, kuid see on ohutu nähtus.

Tavaliselt on entakapooni poolt põhjustatud kõrvaltoimed kerged kuni mõõdukad. Kliinilistes uuringutes kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks, mis viisid entakapoon ravi katkestamisele olid seedetrakti sümptomid (nt diarröa, 2,5%) ja tõusnud levodopa dopaminergilised kõrvaltoimed (nt düskineesiad, 1,7%).

Kliiniliste uuringute ühendandmeil, mis hõlmasid 406 entakapooni saanud patsienti ja 296 platseebot saanud patsienti, esines düskineesiat (27%), iiveldust (11%), kõhulahtisust (8%), kõhuvalu (7%) ja suukuivust (4,2%) tunduvalt sagedamini entakapooni kui platseebo korral.

Mõned kõrvaltoimed, nagu düskineesia, iiveldus ja kõhuvalu, võivad sagedamini esineda entakapooni suurte annuste (1400…2000 mg ööpäevas) korral, kui väikeste annuste korral.

Tabelis 1 on toodud ravimi kõrvaltoimed, mis on kogutud nii entakapooni kliinilistest uuringutest kui ka turuletulekujärgselt.

Tabel 1. Kõrvaltoimed

Psühhiaatrilised häired

Sage: Unetus, hallutsinatsioonid, segasus, paranoia

Väga harv: Agiteeritus

Närvisüsteemi häired

Väga sage: Düskineesia

Sage: Parkinsonismi ägenemine, pearinglus, düstoonia, hüperkineesia

Südame häired**

Sage: Südame isheemiatõve ilmingud, sealjuures mitte müokardiinfarkt (nt stenokardia) Aeg-ajalt: Müokardiinfarkt

Seedetrakti häired

Väga sage: Iiveldus

Sage: Kõhulahtisus, kõhuvalu, suukuivus, kõhukinnisus, oksendamine

Väga harv: Anoreksia

Teadmata: Koliit

Maksa ja sapiteede häired

Harv: Maksafunktsiooni testide kõrvalekalded

Teadmata: Hepatiit koos peamiselt kolestaatiliste nähtudega (vt lõik 4.4)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Harv: Erütematoosne või makulopapuloosne lööve

Väga harv: Urtikaaria

Teadmata: Naha, juuste, habeme ja küünte värvi muutused

Neerude ja kuseteede häired

Väga sage: Uriini värvuse muutus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Sage: Väsimus, suurenenud higistamine, kukkumine Väga harv: Kehakaalu langus

* Kõrvaltoimed on klassifitseeritud esinemissageduse alusel, kõige sagedasem esimesena, kasutades järgmist klassifikatsiooni: Väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni<1/10); aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (≥1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel, kuni on olemas andmebaas kliinilistest uuringutest või epidemioloogilistest uuringutest).

** Müokardiinfarkti ja teiste südame isheemiatõve ilmingute esinemissageduse andmed (vastavalt 0,43% ja 1,54%) on saadud analüüsides 13 topeltpimedat uuringut, millest võttis osa 2082 patsienti, kellel entakapooni kasutamisel esines annuse lõpu motoorseid kõikumisi.

Entakapoon koos levodopaga on põhjustanud üksikuid ülemäärase päevase unisuse juhtumeid ja äkilise uinumise episoode.

Impulsikontrolli häired

Dopamiini agonistide ja/või teiste dopaminergiliste ravimite (nt Encapia) kasutamisel koos levodopaga võivad tekkida patoloogiline hasartmängurlus, libiido tõus, hüperseksuaalsus, kompulsiivne kulutamine või ostmine, liigsöömissööstud ja kompulsiivne söömine (vt lõik 4.4).

On teatatud üksikutest MNS-i juhtudest, mis on järgnenud järsule entakapooni ja muu dopaminergilise ravi vähendamisele või lõpetamisele.

On teatatud ka üksikutest rabdomüolüüsi juhtudest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Turuletulekujärgsed andmed sisaldavad üksikuid üleannustamise juhtumeid, kus teatatud suurim entakapooni annus oli 16000 mg. Nende üleannustamise juhtude puhul olid ägedateks sümptomiteks segasus, vähenenud aktiivsus, somnolentsus, hüpotoonia, naha kahvatus ja urtikaaria. Ägeda üleannustamise ravi on sümptomaatiline.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised dopaminergilised ained, ATC-kood: N04BX02.

Entakapoon kuulub uude ravimite klassi, katehhool-O-metüültransferaasi (COMT) inhibiitorite hulka. Ta on pöörduva toimega spetsiifiline ja peamiselt perifeerselt toimiv COMT inhibiitor, mis on ette nähtud manustamiseks koos levodopa preparaatidega. Pärssides COMT ensüümi, vähendab entakapoon levodopa metaboolset muundumist 3-O-metüüldopaks (3-OMD). See põhjustab kõrgema levodopa AUC. Suureneb ajukoele kättesaadava levodopa kogus. Entakapoon pikendab sel moel kliinilist vastust levodopale.

Entakapoon inhibeerib COMT ensüümi peamiselt perifeersetes kudedes. COMT inhibeerimine punastes verelibledes järgneb koheselt entakapooni plasmakontsentratsioonile, mis näitab selgelt COMT inhibeerimise pöörduvat iseloomu.

Kliinilised uuringud

Kahes III faasi topeltpimedas uuringus manustati entakapooni või platseebot koos levodopa/dopa dekarboksülaasi inhibiitori iga annusega kokku 376 patsiendile, kellel esinesid Parkinsoni tõbi ja toimelõpu fenomeniga fluktuatsioonid. Tulemused on toodud Tabelis 2. Esimeses uuringus mõõdeti ON-aega (tundides) patsientide päevikutest ja II uuringus mõõdeti igapäevase ON-aja suhet.

Tabel 2. Igapäevane ON-aeg (Keskmine ±SD)

Uuring I: Ööpäevane On-aeg (tundides)

 

Entakapoon (n=85)

Platseebo (n=86)

Erinevus

 

 

 

 

algväärtus

9,3±2,2

9,2±2,5

 

 

 

 

 

nädalad

10,7±2,2

9,4±2,6

1 t 20 min

8…24

 

 

(8,3%)

 

 

 

CI95% 45 min, 1 t 56 min

 

 

 

 

Uuring II: Igapäevane On-aeg proportsionaalselt (%)

 

 

 

 

 

 

Entakapoon (n=103)

Platseebo (n=102)

Erinevus

 

 

 

 

algväärtus

60,0±15,2

60,8±14,0

 

 

 

 

 

nädalad

66,8±14,5

62,8±16,80

4,5% (0 t 35 min)

8…24

 

 

CI95% 0,93%, 7,97%

 

 

 

 

Vastavalt esinesid vähenemised ka OFF-ajas.

Protsentuaalne muutus algsest OFF-ajast oli –24% entakapooni rühmas ja 0% platseebo rühmas uuringus I. Vastavad arvud uuringus II olid –18% ja –5%.

Farmakokineetilised omadused

Toimeaine üldine iseloomustus

IMENDUMINE

Entakapooni imendumises esinevad suured intra- ja interindividuaalsed erinevused.

Maksimaalne plasmakontsentratsioon (CMAX) saavutatakse tavaliselt üks tund pärast entakapooni 200 mg tableti suukaudset manustamist. Ravimi toimeaine metabolism toimub läbi ulatusliku esmase maksapassaaži. Pärast suukaudset manustamist on entakapooni biosaadavus ligikaudu 35%. Toit ei mõjuta märkimisväärselt entakapooni imendumist.

JAOTUMINE

Pärast seedetraktist imendumist jaotub entakapoon kiiresti perifeersetesse kudedesse jaotusruumalaga 20 liitrit püsiolekus (VDSS). Ligikaudu 92% annusest elimineerub beetafaasi ajal lühikese eliminatsiooni poolväärtusajaga 30 minutit. Entakapooni kogukliirens on ligikaudu 800 ml/min.

Entakapoon seostub ulatuslikult plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga. Inimese plasmas on terapeutiliste annuste piirides vaba fraktsioon ligikaudu 2,0%. Terapeutilistes kontsentratsioonides ei tõrju entakapoon välja teisi ulatuslikult seostuvaid toimeaineid (nt varfariin, salitsüülhape, fenüülbutasoon või diasepaam), samuti ei tõrju teda välja ükski nimetatud toimeainetest terapeutilistes või suuremates kontsentratsioonides.

BIOTRANSFORMATSIOON

Väike kogus entakapoonist, (E)-isomeer, muutub (Z)-isomeeriks. (E)-isomeer moodustab 95% entakapooni AUC-st. (Z)-isomeer ja teiste metaboliitide jäljed moodustavad ülejäänud 5%.

ERITUMINE

  1. Andmed IN VITRO uuringutest, milles kasutati inimese maksa mikrosomaalseid preparaate, näitavad, et entakapoon inhibeerib tsütokroom P450 2C9 (IC50 ∼4 mikroM). Entakapoon näitas vähest või mitte mingit pärssivat toimet teistele P450 tüübi isoensüümidele (CYP1A2, CYP2A6, CYP2D6, CYP2E1, CYP3A ja CYP2C19) (vt lõik 4.5).

Entakapooni eliminatsioon toimub peamiselt mitterenaalsete metaboolsete teede kaudu. Arvatakse, et ligikaudu 80…90% annusest eritub roojaga, kuigi see pole inimese puhul kinnitatud. Ligikaudu

10...20% eritub uriiniga. Uriini eritub muutumatu entakapoon ainult jälgedena. Enamus (95%) uriiniga erituvast ravimist on konjugeeritud glükuroonhappega. Uriinis leiduvatest metaboliitidest on ainult ligikaudu 1% moodustunud oksüdeerumise teel.

Omadused patsientidel

Entakapooni farmakokineetilised omadused on sarnased nii noortel kui eakatel täiskasvanutel. Ravimi metabolism on aeglustunud kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel (Child-Pugh klass A ja B), mis viib entakapooni plasmakontsentratsiooni tõusule nii imendumis- kui eliminatsioonifaasis (vt lõik 4.3). Neerukahjustus ei mõjuta entakapooni farmakokineetikat. Siiski võib dialüüsi saavatel patsientidel kaaluda pikemat manustamisintervalli.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Korduvtoksilisuse uuringutel täheldati aneemiat, mis on arvatavasti põhjustatud entakapooni poolt rauaga moodustunud kelaatide tõttu. Mis puudutab reproduktsioonitoksilisust, siis küülikutel täheldati plasmakontsentratsiooni terapeutiliste vahemike korral loote vähenenud kaalu ja luude veidi aeglustunud arengut.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Mikrokristalliline tselluloos 102

Mannitool E421

Naatriumtärklisglükolaat - Tüüp A

Magneesiumstearaat E572

Tableti kate:

Hüpromelloos E464

Titaandioksiid E171

Makrogool 400

Kollane raudoksiid E172

Punane raudoksiid E172

Must raudoksiid E172

Talk E553b

Makrogool 6000.

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

24 kuud.

Säilitamise eritingimused

Pruuni merevaiguvärvi pudel (hüdrolüütiline klass III) valge LDPE sulguriga: see ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Valge HDPE pudel valge LDPE sulguriga ja poolläbipaistvad PVC/PVDC-Alu blistrid: Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Tabletid on pakendatud:

  • Pruuni merevaiguvärvi pudelitesse (hüdrolüütiline klass III), mis sisaldavad 30 või 60 tabletti, pudelil on valge LDPE sulgur ja sisaldab ühte silindrikujulist silikoongeeliga täidetud niiskustimava aine pakikest, millel on punases kirjas hoiatus „NIISKUSTIMAV SILIKOONGEEL, MITTE SÖÖDAV“. Iga pudel sisaldab ka tükikest valget polüuretaanvahtu, kaitsmaks tablette transportimise ajal.
  • Valgetesse HDPE pudelitesse, mis sisaldavad 30, 60 või 100 tabletti, pudelil on valge LDPE sulgur ja sisaldab ühte silindrikujulist silikoongeeliga täidetud niiskustimava aine pakikest, millel on punases kirjas hoiatus „NIISKUSTIMAV SILIKOONGEEL, MITTE SÖÖDAV“. Iga pudel sisaldab ka tükikest valget polüuretaanvahtu, kaitsmaks tablette transportimise ajal.
  • Poolläbipaistvatesse PVC/PVDCAlu blistritesse, mis sisaldavad 30, 60, 100 või 500 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

MEDOCHEMIE LTD,

1-10 Constantinoupoleos street, 3011 Limassol, Küpros

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.04.2013

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.12.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

detsember 2017