Estan - õhukese polümeerikattega tablett (20mg) - Pakendi infoleht

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Estan 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Estan 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Estan 15 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Estan 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Estsitalopraam

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Estan ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Estan’i võtmist
3. Kuidas Estan’i võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Estan’i säilitada
6. Pakendi sisu ja muu teave
7. Mis ravim on Estan ja milleks seda kasutatakse

Estan kuulub antidepressantide gruppi, mida nimetatakse selektiivseteks serotoniini tagasihaarde inhibiitoriteks (SSRI-d). Need ravimid toimivad serotoniinisüsteemile ajus, suurendades serotoniini sisaldust. Serotoniini süsteemi puudutavaid häireid peetakse depressiooni ja selle sarnaste haiguste tekkes oluliseks faktoriks.

Estan sisaldab estsitalopraami ja seda ravimit kasutatakse depressiooni ravis (depressiivsed episoodid) ja ärevushäirete ravis (nt paanikahood ilma või koos agorafoobiaga, sotsiaalärevushäire, generaliseerunud ärevusehäire ja obsessiiv-kompulsiivne häire).

Mida on vaja teada enne Estan’i võtmist

Ärge võtke Estan’i:

• kui olete estsitalopraami või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
• kui te võtate teisi ravimeid, mis kuuluvad gruppi, mida nimetatakse monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoriteks, sh selegiliin (kasutatakse Parkinson'i tõve raviks), moklobemiid (kasutatakse depressiooni raviks) ja linesoliid (antibiootikum).
• kui teil on kaasasündinud südame rütmihäire või on esinenud rütmihäirete episoode (seda on näha EKGs; uuring südamefunktsiooni hindamiseks).
• kui te võtate südame rütmihäirete ravimeid või ravimeid, mis võivad mõjutada südame rütmi (vt lõik 2 “Muud ravimid ja Estan”).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Estan’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui teil on mõni muu terviseprobleem või haigus, sest teie arst peab sellega arvestama. Eriti oluline on, et te ütleksite oma arstile:

• kui teil on epilepsia. Ravi Estan’iga tuleb lõpetada, kui krambid tekivad esimest korda või kui krampide esinemissagedus suureneb (vt ka lõik 4. „Võimalikud kõrvaltoimed“).
• kui teie neerude või maksafunktsioon on häiritud. Arst kohaldab vajadusel ravimi annust.
• kui teil on suhkurtõbi. Ravi Estan’iga võib mõjutada veresuhkru sisaldust. Insuliini ja/või suukaudsete suhkurtõvevastaste ravimite annuseid tuleb vajadusel kohaldada.
• kui teil on vere naatriumisisaldus langenud.
• kui teil on kalduvus kergesti tekkivatele verejooksudele või verevalumitele.
• kui te saate elekterkrampravi.
• kui teil on südame pärgarterite haigus.
• kui teil on või on olnud probleeme südamega või teil on hiljuti olnud südameatakk.
• kui teil on puhkeolekus aeglane pulss ja/või te teate, et teil on pikka aega kestnud kõhulahtisuse ja oksendamise või diureetikumide (vett väljaviivad tabletid) kasutamise tõttu soolade vaegus.
• kui te tunnete, et süda lööb kiiresti või ebaregulaarselt, esineb minestamist, kokkukukkumist või pearinglust püsti tõusmisel, mis võib viidata südame rütmihäiretele.

Tähelepanu!

Mõnedel maniakaal-depressiivse häirega patsientidel võib tekkida üleminek maniakaalsesse faasi. Seda iseloomustavad ebatavalised ja kiiresti muutuvad ideed, kohatu õnnetunne ja liigne füüsiline aktiivsus. Kui te seda täheldate, pöörduge oma arsti poole.

Ravi esimestel nädalatel võib ilmneda ka sümptomeid nagu rahutus või raskused rahulikult istumisel või seismisel. Kui te täheldate endal neid sümptomeid, öelge seda viivitamatult oma arstile.

Enesetapumõtted ning depressiooni või ärevushäire süvenemine

Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtted. Need võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate võtma esimest korda antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega, tavaliselt ligikaudu kaks nädalat, kuid vahel kauem.

Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:

• kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
• kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel (alla 25aastased) täiskasvanutel,

keda raviti antidepressandiga.

Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid ükskõik mis ajal, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe haiglasse.

Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Lapsed ja noorukid

Estan’i ei tohi tavaolukorras kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimisel. Tuleb samuti silmas pidada, et alla 18-aastastel lastel esineb antud ravimgruppi kuuluvate preparaatide kasutamisel suurenenud risk kõrvaltoimete, nagu näiteks enesetapukatsed, suitsiidimõtted ja vaenulikkus (peamiselt vägivaldsus, vastanduv käitumine ja viha) tekkeks. Sellele vaatamata võib arst Estan’i määrata ka alla 18-aastastele patsientidele juhul, kui ta leiab, et see on patsiendi huvides. Kui teie arst on Estan’i välja kirjutanud alla 18-aastasele isikule ja te soovite seetõttu konsultatsiooni, pöörduge uuesti oma arsti poole. Informeerige oma arsti, kui alla 18-aastasel Estan’i kasutajal tekib või süveneb mõni ülalloetletud kõrvaltoimetest. Lisaks ei ole antud vanusegrupis veel tõestatud Estan’i kasutamise pikaajalist mõju laste ja noorukite kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.

Muud ravimid ja Estan

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Eriti oluline on, et te ütleksite oma arstile, kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest:

• mitteselektiivsed monoamiinooksüdaasi inhibiitorid (MAOId), mis sisaldavad toimeainena kas fenelsiini, iproniasiidi, isokarboksasiidi, nialamiidi ja tranüültsüpromiini. Kui te olete mõnda nendest ravimitest võtnud, peate ootama 14 päeva, enne kui tohite Estan’i võtma hakata. Pärast ravi lõppu Estan’iga, peate te ootama 7 päeva, enne kui tohite neid ravimeid võtma hakata.
• pöörduva toimega, selektiivsed MAOA inhibiitorid, mis sisaldavad moklobemiidi (see on depressiooniravim).
• pöördumatu toimega MAOB inhibiitorid, mis sisaldavad selegiliini ( kasutatakse Parkinsoni tõve raviks). Need ravimid suurendavad kõrvaltoimete tekkeriski.
• antibiootikum linesoliid.
• liitium (kasutatakse maniakaaldepressiivsete häirete raviks) ja trüptofaan.
• imipramiin ja desipramiin (mõlemad on depressiooni ravimid).
• sumatriptaan ja selle sarnased ravimid (kasutatakse migreeni ravis) ja tramadool (kasutatakse tugeva valu korral). Need ravimid suurendavad kõrvaltoimete tekkeriski.
• tsimetidiin ja omeprasool (kasutatakse maohaavandite ravis), fluvoksamiin (antidepressant) ja tiklopidiin (kasutatakse insuldiriski vähendamiseks). Need ravimid võivad suurendada Estan’i sisaldust veres.
• naistepuna (Hypericum perforatum) – depressiooni ravis kasutatav taimne ravim.
• atsetüülsalitsüülhape ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (ravimid, mida kasutatakse valu leevendamiseks või vere vedeldamiseks, nn antikoagulandid). Need võivad suurendada kalduvust veritsusele.
• varfariin, dipüridamool ja fenprokumoon (ravimid, mida kasutatakse vere vedeldamiseks, nn antikoagulandid). Estan’i ravi alustamisel ja lõpetamisel määrab arst tõenäoliselt teie vere hüübimisaega, et kontrollida, kas teie hüübimisvastase ravimi annus on ikka õige.
• meflokviin (kasutatakse malaaria raviks), bupropioon (kasutatakse depressiooni raviks) ja tramadool (kasutatakse tugeva valu korral) võimaliku krambiläve vähenemise riski tõttu.
• neuroleptikumid (skisofreenia ja psühhooside ravis kasutavad ravimid) võimaliku krambiläve vähenemise riski tõttu, ja antidepressandid.
• flekainiid, propafenoon ja metoprolool (kasutatakse südameveresoonkonna haiguste raviks), klomipramiin ja nortriptülliin (antidepressandid) ning risperidoon, tioridasiin ja haloperidool (psühhoosivastased ravimid). Estan’i annus võib vajada kohandamist.

ÄRGE VÕTKE Estan’i, kui te võtate südame rütmihäire vastaseid ravimeid või ravimeid, mis võivad mõjutada südamerütmi, nagu IA ja III klassi arütmiavastased ravimid, psühhoosivastased ravimid (nt fenotiasiini derivaadid, pimosiin, haloperidool), tritsüklilised antidepressandid, teatud mikroobidevastased ained (nt sparfloksatsiin, moksifloksatsiin, erütromütsiin IV, pentamidiin ja malaariavastased preparaadid, iseäranis halofantriin), teatud antihistamiinid (astemisool, misolastiin). Kui teil on selle kohta rohkem küsimusi, rääkige oma arstiga.

Estan koos toidu, joogi ja alkoholiga

Estan’i võib võtta ilma või koos toiduga (vt lõik 3 “Kuidas Estan’i võtta”).

Nagu paljude muude ravimite puhulgi, ei ole Estan’i soovitatav kombineerida alkoholiga, kuigi eeldatavasti ei oma Estan alkoholiga koostoimet.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Ärge võtke Estan’i kui te olete rase või imetate, välja arvatud juhul, kui te olete koos arstiga sellega kaasuvaid riske ja kasu arutanud.

Kui te võtate Estan’i raseduse viimase 3 kuu jooksul, peate te olema teadlik, et teie vastsündinul võivad tekkida järgmised nähud: hingamisraskus, sinakas nahk, krambid, kehatemperatuuri muutused, imemisraskused, oksendamine, madal veresuhkru tase, jäigad või lõdvad lihased, elavnenud refleksid, treemor, värisemine, ärrituvus, letargia, pidev nutt, unisus ja unehäired. Kui teie vastsündinul on mõni nendest sümptomitest, võtke kohe oma arstiga ühendust.

Veenduge, et teie ämmaemand ja /või arst teavad, et te kasutate Estan’i. Kasutatuna raseduse ajal, eriti raseduse 3 viimase kuu jooksul, võivad ravimid, nagu Estan suurendada imikul riski tõsise seisundi tekkeks, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (PPHN), mis põhjustab lapse kiiremat hingamist ja naha muutumist sinakaks. Need sümptomid ilmuvad tavaliselt

esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui see juhtub teie lapsega, võtke otsekohe oma arsti ja/või ämmaemandaga ühendust.

Kui te peaksite raseduse ajal Estan’i kasutama, ärge kunagi katkestage ravi järsult.

On näidatud, et tsitalopraam, estsitalopraami-sarnane ravim, langetab loomkatsetes sperma kvaliteeti. Teoreetiliselt võib see viljakust mõjutada, kuid mõju inimese viljakusele ei ole veel teada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ei ole soovitatav autot juhtida ega masinaid käsitseda kuni te ei tea, kuidas Estan teile mõjub.

Estan sisaldab laktoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

Kuidas Estan’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovituslik annustamine täiskasvanutel on järgmine:

Depressioon, generaliseerunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire

Estan’i tavaline soovituslik annus on 10 mg, võetuna ühekordse ööpäevase annusena. Teie arst võib suurendada annust maksimaalselt kuni 20 mg ööpäevas.

Paanikahäire

Estan’i algannus on 5 mg ühekordse ööpäevase annusena, mida ühe nädala möödudes suurendatakse 10 mg-ni ööpäevas. Seejärel võib teie arst annust suurendada maksimaalselt kuni 20 mg-ni ööpäevas.

Sotsiaalärevushäire

Estan’i tavaline soovituslik annus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt teie reageerimisest ravile võib arst annust vähendada 5 mg-ni või suurendada maksimaalselt kuni 20 mg-ni ööpäevas.

Eakad patsiendid (üle 65-aastased)

Tavaliselt soovitatakse alustada 5 mg Estan’iga, võetuna üks kord ööpäevas.

Arst võib seda annust suurendada kuni 10 mg-ni ööpäevas.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Estan’i ei anta harilikult lastele ja noorukitele. Täiendavat infot lugege lõigust 2 “Mida on vaja teada enne Estan’i võtmist“.

Te võite Estan’i võtta ilma või koos söögiga. Neelake tabletid vähese koguse veega alla. Ärge närige tablette, sest need on mõru maitsega.

Vajadusel saab Estan 10 mg, 15 mg ja 20 mg tablette jagada võrdseteks osadeks.

Ravi kestvus

Võib kuluda paar nädalat enne, kui hakkate end paremini tundma. Jätkake Estan’i võtmist, isegi kui parema enesetunde tekkimine võtab rohkem aega.

Ärge muuke ravimi annust ilma kõigepealt oma arstiga nõu pidamata.

Võtke Estan’i nii kaua, kui arst on seda soovitanud. Kui te ravi liiga ruttu lõpetate, võivad haiguse sümptomid taastuda. Üldiselt on soovitatav, et ravi kestaks veel vähemalt kuni 6 kuud, pärast seda, kui te olete end paremini tundma hakanud.

Kui te võtate Estan’i rohkem kui ette nähtud

Kui te võtate Estan’i rohkem, kui ette kirjutatud, võtke ühendust oma arstiga või minge koheselt lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Tehke seda isegi juhul, kui te ei tunne end halvasti. Mõned üleannustamise tunnused võivad olla pearinglus, värisemine, ärevus, krambid, kooma, iiveldus, oksendamine, südamerütmi muutused, vererõhu langus ja vedelike/soolade sisalduse muutused organismis. Võtke Estan’i karp/purk endaga haiglasse või arsti juurde minnes kaasa.

Kui te unustate Estan’i võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui te unustasite annuse võtta ja see tuleb teile enne magamaminemist meelde, võtke ravim kohe ära. Järgmisel päeval jätkake ravi nagu tavaliselt. Kui see tuleb teile meelde öösel või järgmisel päeval, jätke see annus vahele ja siis jätkake nagu tavaliselt.

Kui te lõpetate Estan’i võtmise

Ärge lõpetage Estan’i võtmist enne, kui arst seda teile ütleb. Kui te olete ravikuuri lõpetanud, on soovitatav Estan’i annust mitme nädala jooksul järk-järgult vähendada.

Kui te lõpetate ravi Estan’iga, eriti kui te teete seda järsku, võivad teil tekkida ärajätunähud. Need on Estan’i ravi lõppedes üsna tavalised. Nende nähtude tekkerisk on suurem, kui Estan’i on kasutatud pikka aega või suurtes annustes või kui annust on vähendatud liiga kiiresti. Enamikul inimestest on need nähud kerged ja kaovad iseenesest paari nädalaga. Kuid mõnedel patsientidel võivad need avalduda üsna intensiivselt või kesta kaua aega (2…3 kuud või kauem). Kui teil Estan’i ravi lõppedes tekivad rasked ärajätunähud, võtke palun oma arstiga ühendust. Ta võib paluda teil uuesti tablettide võtmisega alustada ja lõpetab siis ravi palju aeglasemalt.

Ärajätunähtude hulka kuuluvad: pearinglus (tasakaaluhäired), nõeltega torkimise tunne, põletustunne ja (harvem) elektrilöögi tunne, sh peas, unehäired (elavad unenäod, luupainajad, uinumisraskused), ärevustunne, peavalu, iiveldus, higistamine (sh öine higistamine), rahutu või ärevil olek, treemor (värinad), segaduses olek või desorienteeritus, ärritatud või liigemotsionaalne olek, kõhulahtisus, nägemishäired, südame kloppimine või südamepekslemise tunne (palpitatsioonid).

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kõrvaltoimed hakkavad taanduma tavaliselt paar nädalat pärast ravi algust. Te peate arvestama sellega, et paljud kõrvaltoimed võivad samal ajal olla ka teie haiguse sümptomid ja seetõttu need ka leevenevad, kui te hakkate end paremini tundma.

Kui teil tekivad järgmised kõrvaltoimed, peate te koheselt arstiga ühendust võtma või minema lähimasse haiglasse:

• naha, keele, huulte või näoturse, või hingamis või neelamisraskused (allergiline reaktsioon)
• urineerimisraskused
• krambid (tõmblused), vaata ka lõik 2 “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”
• naha ja silmavalgete kollasus on maksafunktsiooni häire/hepatiidi tunnuseks
• kiire, ebaregulaarne südamerütm, minestamine, mis võivad olla eluohtliku seisundi, mida nimetatakse torsade de pointes, sümptomiteks.

Kui teil ravi ajal tekib mõni alljärgnevatest kõrvaltoimetest, võtke oma arstiga ühendust:

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):

- Ebatavalised verejooksud, sh seedetrakti verejooks.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

• Kui teil on kõrge palavik, erutusseisund, segasus, värinad ja lihaste järsud kokkutõmbed, võivad need olla harvaesineva seisundi, mida nimetatakse serotoniinisündroomiks, tunnused. Kui te seda tunnete, võtke arstiga ühendust.

Lisaks ülaltoodule, on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

Väga sage (võib esineda enam kui 1 inimesel 10-st):

• iiveldus.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

• kinnine või vesine nina (sinusiit)
• söögiisu suurenemine või vähenemine
• ärevus, rahutus, ebatavalised unenäod, uinumisraskused, unisus, pearinglus, haigutamine, värinad, nahakipitus
• kõhulahtisus, kõhukinnisus, oksendamine, suukuivus
• suurenenud higistamine
• lihas ja liigesvalu (müalgia ja artralgia)
• seksuaalhäired (hilinenud ejakulatsioon, erektsioonihäired, seksuaalsuse vähenemine ning naistel orgasmi saamise raskused)
• väsimus, palavik
• kehakaalu suurenemine.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):

• nõgeslööve (urtikaaria), nahalööve, sügelus (pruuritus)
• hammaste krigistamine, erutusseisund, närvilisus, paanikahood, segasusseisund
• unehäired, maitsetundlikkuse häired, minestamine (sünkoop)
• pupillide laienemine (müdriaas), nägemishäired, helinad kõrvus (tinnitus)
• juuste väljalangemine
• tupeverejooks
• kehakaalu vähenemine
• kiire südamerütm
• käte või jalgade turse
• ninaverejooks.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

• agressiivsus, isiksuse häired (depersonalisatsioon), hallutsinatsioonid
• aeglane südamerütm.

Mõnedel patsientidel on teatatud (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

• enesetapu või enesevigastamise mõtted, vt ka lõik 2 “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”
• naatriumisisalduse langus veres (selle tunnused on halb enesetunne ja iiveldus koos lihaste nõrkuse või segasusega)
• vererõhu langusest tingitud pearinglus püstitõusmisel (ortostaatiline hüpotensioon)
• muutused maksaanalüüside tulemustes (maksaensüümide sisalduse suurenemine veres)
• liigutuste häired (lihaste tahtmatud liigutused)
• valulik erektsioon (priapism)
• veritsused, sh naha ja limaskestade veritsused (ekhümoos) ja vereliistakute madal sisaldus (trombotsütopeenia)
• naha või limaskestade äkki tekkinud turse (angioödeem)
• erituva uriinihulga suurenemine (ADH liignõristus)
• piima eritumine rindadest mitteimetavatel naistel
• mania
• seda tüüpi ravimeid võtvatel patsientidel on täheldatud luumurdude tekke suurenenud riski
• muutused südamerütmis (mida nimetatakse QTintervalli pikenemiseks, see on näha EKG’s, südame elektrilises aktiivsuses).

Lisaks on mõned kõrvaltoimed teada ravimite puhul, millel on sarnane toime estsitalopraamiga (Estan’i toimeaine). Nendeks on:

• motoorne rahutus (akatiisia)
• isutus (anoreksia).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Estan’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25ºC. Hoida originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Estan sisaldab

• Toimeaine on estsitalopraam.
• Teised koostisosad on:

Tableti sisu: kroskarmelloosnaatrium, mikrokristalliline tselluloos ränidioksiidiga (kolloidne ränidioksiid, mikrokristalliline tselluloos), talk, magneesiumstearaat.

Tableti kate (Opadry II valge): laktoosmonohüdraat, hüpromelloos (E 464), titaandioksiid (E171), makrogool 4000.

Kuidas Estan välja näeb ja pakendi sisu

Estan on saadaval 5 mg, 10 g, 15 mg ja 20 mg õhukese polümeerikattega tablettidena.

Tablettide kirjeldused:

Estan 5 mg: Valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid märgistusega “E” ülemisel küljel.

Estan 10 mg: Valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid sügava poolitusjoonega ja kõrvalpoolitusjoonega ülemisel küljel, märgistusega “A A” alumisel küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Estan 15 mg: Valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid sügava poolitusjoonega ja kõrvalpoolitusjoontega ülemisel küljel, ja märgisega “B B” alumisel küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Estan 20 mg: Valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid sügava poolitusjoonega ja kõrvalpoolitusjoontega ülemisel küljel ja märgistusega “E E” alumisel küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Estan on saadaval läbipaistvates või läbipaistmatutes PVC/PE/PVDC/Alumiinium-blistrites. Saadaval on järgmised pakendi suurused: 7, 10, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 84, 90, 100, 180, 500, 1000 tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja Medochemie Ltd.

1-10 Constantinoupoleos street, 3011, Limassol,

Küpros

Tootja

Farmaceutisch Analytisch Laboratorium Duiven BV

Dijkgraaf 30, 6921 RL Duiven,

Holland

Medochemie Ltd.

Factory A-Z

2 Michael Erakleous Street,

4101 Agios Athanassios, Limassol,

Küpros

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

Netdoktor OÜ Seebi 3 11316 Tallinn tel. 56480207

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2017.