Estan - õhukese polümeerikattega tablett (20mg)

ATC Kood: N06AB10
Toimeaine: estsitalopraam
Tootja: Medochemie Ltd.

Artikli sisukord

ESTAN
õhukese polümeerikattega tablett (20mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Estan 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Estan 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Estan 15 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Estan 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Estsitalopraam

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Estan ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Estan’i võtmist
  3. Kuidas Estan’i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Estan’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Estan ja milleks seda kasutatakse

Estan kuulub antidepressantide gruppi, mida nimetatakse selektiivseteks serotoniini tagasihaarde inhibiitoriteks (SSRI-d). Need ravimid toimivad serotoniinisüsteemile ajus, suurendades serotoniini sisaldust. Serotoniini süsteemi puudutavaid häireid peetakse depressiooni ja selle sarnaste haiguste tekkes oluliseks faktoriks.

Estan sisaldab estsitalopraami ja seda ravimit kasutatakse depressiooni ravis (depressiivsed episoodid) ja ärevushäirete ravis (nt paanikahood ilma või koos agorafoobiaga, sotsiaalärevushäire, generaliseerunud ärevusehäire ja obsessiiv-kompulsiivne häire).

Mida on vaja teada enne Estan’i võtmist

Ärge võtke Estan’i:

  • kui olete estsitalopraami või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
  • kui te võtate teisi ravimeid, mis kuuluvad gruppi, mida nimetatakse monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoriteks, sh selegiliin (kasutatakse Parkinson'i tõve raviks), moklobemiid (kasutatakse depressiooni raviks) ja linesoliid (antibiootikum).
  • kui teil on kaasasündinud südame rütmihäire või on esinenud rütmihäirete episoode (seda on näha EKGs; uuring südamefunktsiooni hindamiseks).
  • kui te võtate südame rütmihäirete ravimeid või ravimeid, mis võivad mõjutada südame rütmi (vt lõik 2 “Muud ravimid ja Estan”).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Estan’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui teil on mõni muu terviseprobleem või haigus, sest teie arst peab sellega arvestama. Eriti oluline on, et te ütleksite oma arstile:

  • kui teil on epilepsia. Ravi Estan’iga tuleb lõpetada, kui krambid tekivad esimest korda või kui krampide esinemissagedus suureneb (vt ka lõik 4. „Võimalikud kõrvaltoimed“).
  • kui teie neerude või maksafunktsioon on häiritud. Arst kohaldab vajadusel ravimi annust.
  • kui teil on suhkurtõbi. Ravi Estan’iga võib mõjutada veresuhkru sisaldust. Insuliini ja/või suukaudsete suhkurtõvevastaste ravimite annuseid tuleb vajadusel kohaldada.
  • kui teil on vere naatriumisisaldus langenud.
  • kui teil on kalduvus kergesti tekkivatele verejooksudele või verevalumitele.
  • kui te saate elekterkrampravi.
  • kui teil on südame pärgarterite haigus.
  • kui teil on või on olnud probleeme südamega või teil on hiljuti olnud südameatakk.
  • kui teil on puhkeolekus aeglane pulss ja/või te teate, et teil on pikka aega kestnud kõhulahtisuse ja oksendamise või diureetikumide (vett väljaviivad tabletid) kasutamise tõttu soolade vaegus.
  • kui te tunnete, et süda lööb kiiresti või ebaregulaarselt, esineb minestamist, kokkukukkumist või pearinglust püsti tõusmisel, mis võib viidata südame rütmihäiretele.

Tähelepanu!

Mõnedel maniakaal-depressiivse häirega patsientidel võib tekkida üleminek maniakaalsesse faasi. Seda iseloomustavad ebatavalised ja kiiresti muutuvad ideed, kohatu õnnetunne ja liigne füüsiline aktiivsus. Kui te seda täheldate, pöörduge oma arsti poole.

Ravi esimestel nädalatel võib ilmneda ka sümptomeid nagu rahutus või raskused rahulikult istumisel või seismisel. Kui te täheldate endal neid sümptomeid, öelge seda viivitamatult oma arstile.

Enesetapumõtted ning depressiooni või ärevushäire süvenemine

Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtted. Need võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate võtma esimest korda antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega, tavaliselt ligikaudu kaks nädalat, kuid vahel kauem.

Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:

  • kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
  • kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel (alla 25aastased) täiskasvanutel,

keda raviti antidepressandiga.

Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid ükskõik mis ajal, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe haiglasse.

Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Lapsed ja noorukid

Estan’i ei tohi tavaolukorras kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimisel. Tuleb samuti silmas pidada, et alla 18-aastastel lastel esineb antud ravimgruppi kuuluvate preparaatide kasutamisel suurenenud risk kõrvaltoimete, nagu näiteks enesetapukatsed, suitsiidimõtted ja vaenulikkus (peamiselt vägivaldsus, vastanduv käitumine ja viha) tekkeks. Sellele vaatamata võib arst Estan’i määrata ka alla 18-aastastele patsientidele juhul, kui ta leiab, et see on patsiendi huvides. Kui teie arst on Estan’i välja kirjutanud alla 18-aastasele isikule ja te soovite seetõttu konsultatsiooni, pöörduge uuesti oma arsti poole. Informeerige oma arsti, kui alla 18-aastasel Estan’i kasutajal tekib või süveneb mõni ülalloetletud kõrvaltoimetest. Lisaks ei ole antud vanusegrupis veel tõestatud Estan’i kasutamise pikaajalist mõju laste ja noorukite kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.

Muud ravimid ja Estan

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Eriti oluline on, et te ütleksite oma arstile, kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest:

  • mitteselektiivsed monoamiinooksüdaasi inhibiitorid (MAOId), mis sisaldavad toimeainena kas fenelsiini, iproniasiidi, isokarboksasiidi, nialamiidi ja tranüültsüpromiini. Kui te olete mõnda nendest ravimitest võtnud, peate ootama 14 päeva, enne kui tohite Estan’i võtma hakata. Pärast ravi lõppu Estan’iga, peate te ootama 7 päeva, enne kui tohite neid ravimeid võtma hakata.
  • pöörduva toimega, selektiivsed MAOA inhibiitorid, mis sisaldavad moklobemiidi (see on depressiooniravim).
  • pöördumatu toimega MAOB inhibiitorid, mis sisaldavad selegiliini ( kasutatakse Parkinsoni tõve raviks). Need ravimid suurendavad kõrvaltoimete tekkeriski.
  • antibiootikum linesoliid.
  • liitium (kasutatakse maniakaaldepressiivsete häirete raviks) ja trüptofaan.
  • imipramiin ja desipramiin (mõlemad on depressiooni ravimid).
  • sumatriptaan ja selle sarnased ravimid (kasutatakse migreeni ravis) ja tramadool (kasutatakse tugeva valu korral). Need ravimid suurendavad kõrvaltoimete tekkeriski.
  • tsimetidiin ja omeprasool (kasutatakse maohaavandite ravis), fluvoksamiin (antidepressant) ja tiklopidiin (kasutatakse insuldiriski vähendamiseks). Need ravimid võivad suurendada Estan’i sisaldust veres.
  • naistepuna (Hypericum perforatum) – depressiooni ravis kasutatav taimne ravim.
  • atsetüülsalitsüülhape ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (ravimid, mida kasutatakse valu leevendamiseks või vere vedeldamiseks, nn antikoagulandid). Need võivad suurendada kalduvust veritsusele.
  • varfariin, dipüridamool ja fenprokumoon (ravimid, mida kasutatakse vere vedeldamiseks, nn antikoagulandid). Estan’i ravi alustamisel ja lõpetamisel määrab arst tõenäoliselt teie vere hüübimisaega, et kontrollida, kas teie hüübimisvastase ravimi annus on ikka õige.
  • meflokviin (kasutatakse malaaria raviks), bupropioon (kasutatakse depressiooni raviks) ja tramadool (kasutatakse tugeva valu korral) võimaliku krambiläve vähenemise riski tõttu.
  • neuroleptikumid (skisofreenia ja psühhooside ravis kasutavad ravimid) võimaliku krambiläve vähenemise riski tõttu, ja antidepressandid.
  • flekainiid, propafenoon ja metoprolool (kasutatakse südameveresoonkonna haiguste raviks), klomipramiin ja nortriptülliin (antidepressandid) ning risperidoon, tioridasiin ja haloperidool (psühhoosivastased ravimid). Estan’i annus võib vajada kohandamist.

ÄRGE VÕTKE Estan’i, kui te võtate südame rütmihäire vastaseid ravimeid või ravimeid, mis võivad mõjutada südamerütmi, nagu IA ja III klassi arütmiavastased ravimid, psühhoosivastased ravimid (nt fenotiasiini derivaadid, pimosiin, haloperidool), tritsüklilised antidepressandid, teatud mikroobidevastased ained (nt sparfloksatsiin, moksifloksatsiin, erütromütsiin IV, pentamidiin ja malaariavastased preparaadid, iseäranis halofantriin), teatud antihistamiinid (astemisool, misolastiin). Kui teil on selle kohta rohkem küsimusi, rääkige oma arstiga.

Estan koos toidu, joogi ja alkoholiga

Estan’i võib võtta ilma või koos toiduga (vt lõik 3 “Kuidas Estan’i võtta”).

Nagu paljude muude ravimite puhulgi, ei ole Estan’i soovitatav kombineerida alkoholiga, kuigi eeldatavasti ei oma Estan alkoholiga koostoimet.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Ärge võtke Estan’i kui te olete rase või imetate, välja arvatud juhul, kui te olete koos arstiga sellega kaasuvaid riske ja kasu arutanud.

Kui te võtate Estan’i raseduse viimase 3 kuu jooksul, peate te olema teadlik, et teie vastsündinul võivad tekkida järgmised nähud: hingamisraskus, sinakas nahk, krambid, kehatemperatuuri muutused, imemisraskused, oksendamine, madal veresuhkru tase, jäigad või lõdvad lihased, elavnenud refleksid, treemor, värisemine, ärrituvus, letargia, pidev nutt, unisus ja unehäired. Kui teie vastsündinul on mõni nendest sümptomitest, võtke kohe oma arstiga ühendust.

Veenduge, et teie ämmaemand ja /või arst teavad, et te kasutate Estan’i. Kasutatuna raseduse ajal, eriti raseduse 3 viimase kuu jooksul, võivad ravimid, nagu Estan suurendada imikul riski tõsise seisundi tekkeks, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (PPHN), mis põhjustab lapse kiiremat hingamist ja naha muutumist sinakaks. Need sümptomid ilmuvad tavaliselt

esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui see juhtub teie lapsega, võtke otsekohe oma arsti ja/või ämmaemandaga ühendust.

Kui te peaksite raseduse ajal Estan’i kasutama, ärge kunagi katkestage ravi järsult.

On näidatud, et tsitalopraam, estsitalopraami-sarnane ravim, langetab loomkatsetes sperma kvaliteeti. Teoreetiliselt võib see viljakust mõjutada, kuid mõju inimese viljakusele ei ole veel teada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ei ole soovitatav autot juhtida ega masinaid käsitseda kuni te ei tea, kuidas Estan teile mõjub.

Estan sisaldab laktoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

Kuidas Estan’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovituslik annustamine täiskasvanutel on järgmine:

Depressioon, generaliseerunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire

Estan’i tavaline soovituslik annus on 10 mg, võetuna ühekordse ööpäevase annusena. Teie arst võib suurendada annust maksimaalselt kuni 20 mg ööpäevas.

Paanikahäire

Estan’i algannus on 5 mg ühekordse ööpäevase annusena, mida ühe nädala möödudes suurendatakse 10 mg-ni ööpäevas. Seejärel võib teie arst annust suurendada maksimaalselt kuni 20 mg-ni ööpäevas.

Sotsiaalärevushäire

Estan’i tavaline soovituslik annus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt teie reageerimisest ravile võib arst annust vähendada 5 mg-ni või suurendada maksimaalselt kuni 20 mg-ni ööpäevas.

Eakad patsiendid (üle 65-aastased)

Tavaliselt soovitatakse alustada 5 mg Estan’iga, võetuna üks kord ööpäevas.

Arst võib seda annust suurendada kuni 10 mg-ni ööpäevas.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Estan’i ei anta harilikult lastele ja noorukitele. Täiendavat infot lugege lõigust 2 “Mida on vaja teada enne Estan’i võtmist“.

Te võite Estan’i võtta ilma või koos söögiga. Neelake tabletid vähese koguse veega alla. Ärge närige tablette, sest need on mõru maitsega.

Vajadusel saab Estan 10 mg, 15 mg ja 20 mg tablette jagada võrdseteks osadeks.

Ravi kestvus

Võib kuluda paar nädalat enne, kui hakkate end paremini tundma. Jätkake Estan’i võtmist, isegi kui parema enesetunde tekkimine võtab rohkem aega.

Ärge muuke ravimi annust ilma kõigepealt oma arstiga nõu pidamata.

Võtke Estan’i nii kaua, kui arst on seda soovitanud. Kui te ravi liiga ruttu lõpetate, võivad haiguse sümptomid taastuda. Üldiselt on soovitatav, et ravi kestaks veel vähemalt kuni 6 kuud, pärast seda, kui te olete end paremini tundma hakanud.

Kui te võtate Estan’i rohkem kui ette nähtud

Kui te võtate Estan’i rohkem, kui ette kirjutatud, võtke ühendust oma arstiga või minge koheselt lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Tehke seda isegi juhul, kui te ei tunne end halvasti. Mõned üleannustamise tunnused võivad olla pearinglus, värisemine, ärevus, krambid, kooma, iiveldus, oksendamine, südamerütmi muutused, vererõhu langus ja vedelike/soolade sisalduse muutused organismis. Võtke Estan’i karp/purk endaga haiglasse või arsti juurde minnes kaasa.

Kui te unustate Estan’i võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui te unustasite annuse võtta ja see tuleb teile enne magamaminemist meelde, võtke ravim kohe ära. Järgmisel päeval jätkake ravi nagu tavaliselt. Kui see tuleb teile meelde öösel või järgmisel päeval, jätke see annus vahele ja siis jätkake nagu tavaliselt.

Kui te lõpetate Estan’i võtmise

Ärge lõpetage Estan’i võtmist enne, kui arst seda teile ütleb. Kui te olete ravikuuri lõpetanud, on soovitatav Estan’i annust mitme nädala jooksul järk-järgult vähendada.

Kui te lõpetate ravi Estan’iga, eriti kui te teete seda järsku, võivad teil tekkida ärajätunähud. Need on Estan’i ravi lõppedes üsna tavalised. Nende nähtude tekkerisk on suurem, kui Estan’i on kasutatud pikka aega või suurtes annustes või kui annust on vähendatud liiga kiiresti. Enamikul inimestest on need nähud kerged ja kaovad iseenesest paari nädalaga. Kuid mõnedel patsientidel võivad need avalduda üsna intensiivselt või kesta kaua aega (2…3 kuud või kauem). Kui teil Estan’i ravi lõppedes tekivad rasked ärajätunähud, võtke palun oma arstiga ühendust. Ta võib paluda teil uuesti tablettide võtmisega alustada ja lõpetab siis ravi palju aeglasemalt.

Ärajätunähtude hulka kuuluvad: pearinglus (tasakaaluhäired), nõeltega torkimise tunne, põletustunne ja (harvem) elektrilöögi tunne, sh peas, unehäired (elavad unenäod, luupainajad, uinumisraskused), ärevustunne, peavalu, iiveldus, higistamine (sh öine higistamine), rahutu või ärevil olek, treemor (värinad), segaduses olek või desorienteeritus, ärritatud või liigemotsionaalne olek, kõhulahtisus, nägemishäired, südame kloppimine või südamepekslemise tunne (palpitatsioonid).

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kõrvaltoimed hakkavad taanduma tavaliselt paar nädalat pärast ravi algust. Te peate arvestama sellega, et paljud kõrvaltoimed võivad samal ajal olla ka teie haiguse sümptomid ja seetõttu need ka leevenevad, kui te hakkate end paremini tundma.

Kui teil tekivad järgmised kõrvaltoimed, peate te koheselt arstiga ühendust võtma või minema lähimasse haiglasse:

  • naha, keele, huulte või näoturse, või hingamis või neelamisraskused (allergiline reaktsioon)
  • urineerimisraskused
  • krambid (tõmblused), vaata ka lõik 2 “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”
  • naha ja silmavalgete kollasus on maksafunktsiooni häire/hepatiidi tunnuseks
  • kiire, ebaregulaarne südamerütm, minestamine, mis võivad olla eluohtliku seisundi, mida nimetatakse torsade de pointes, sümptomiteks.

Kui teil ravi ajal tekib mõni alljärgnevatest kõrvaltoimetest, võtke oma arstiga ühendust:

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):

- Ebatavalised verejooksud, sh seedetrakti verejooks.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

  • Kui teil on kõrge palavik, erutusseisund, segasus, värinad ja lihaste järsud kokkutõmbed, võivad need olla harvaesineva seisundi, mida nimetatakse serotoniinisündroomiks, tunnused. Kui te seda tunnete, võtke arstiga ühendust.

Lisaks ülaltoodule, on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

Väga sage (võib esineda enam kui 1 inimesel 10-st):

  • iiveldus.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

  • kinnine või vesine nina (sinusiit)
  • söögiisu suurenemine või vähenemine
  • ärevus, rahutus, ebatavalised unenäod, uinumisraskused, unisus, pearinglus, haigutamine, värinad, nahakipitus
  • kõhulahtisus, kõhukinnisus, oksendamine, suukuivus
  • suurenenud higistamine
  • lihas ja liigesvalu (müalgia ja artralgia)
  • seksuaalhäired (hilinenud ejakulatsioon, erektsioonihäired, seksuaalsuse vähenemine ning naistel orgasmi saamise raskused)
  • väsimus, palavik
  • kehakaalu suurenemine.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):

  • nõgeslööve (urtikaaria), nahalööve, sügelus (pruuritus)
  • hammaste krigistamine, erutusseisund, närvilisus, paanikahood, segasusseisund
  • unehäired, maitsetundlikkuse häired, minestamine (sünkoop)
  • pupillide laienemine (müdriaas), nägemishäired, helinad kõrvus (tinnitus)
  • juuste väljalangemine
  • tupeverejooks
  • kehakaalu vähenemine
  • kiire südamerütm
  • käte või jalgade turse
  • ninaverejooks.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

  • agressiivsus, isiksuse häired (depersonalisatsioon), hallutsinatsioonid
  • aeglane südamerütm.

Mõnedel patsientidel on teatatud (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

  • enesetapu või enesevigastamise mõtted, vt ka lõik 2 “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”
  • naatriumisisalduse langus veres (selle tunnused on halb enesetunne ja iiveldus koos lihaste nõrkuse või segasusega)
  • vererõhu langusest tingitud pearinglus püstitõusmisel (ortostaatiline hüpotensioon)
  • muutused maksaanalüüside tulemustes (maksaensüümide sisalduse suurenemine veres)
  • liigutuste häired (lihaste tahtmatud liigutused)
  • valulik erektsioon (priapism)
  • veritsused, sh naha ja limaskestade veritsused (ekhümoos) ja vereliistakute madal sisaldus (trombotsütopeenia)
  • naha või limaskestade äkki tekkinud turse (angioödeem)
  • erituva uriinihulga suurenemine (ADH liignõristus)
  • piima eritumine rindadest mitteimetavatel naistel
  • mania
  • seda tüüpi ravimeid võtvatel patsientidel on täheldatud luumurdude tekke suurenenud riski
  • muutused südamerütmis (mida nimetatakse QTintervalli pikenemiseks, see on näha EKG’s, südame elektrilises aktiivsuses).

Lisaks on mõned kõrvaltoimed teada ravimite puhul, millel on sarnane toime estsitalopraamiga (Estan’i toimeaine). Nendeks on:

  • motoorne rahutus (akatiisia)
  • isutus (anoreksia).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Estan’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25ºC. Hoida originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Estan sisaldab

  • Toimeaine on estsitalopraam.
  • Teised koostisosad on:

Tableti sisu: kroskarmelloosnaatrium, mikrokristalliline tselluloos ränidioksiidiga (kolloidne ränidioksiid, mikrokristalliline tselluloos), talk, magneesiumstearaat.

Tableti kate (Opadry II valge): laktoosmonohüdraat, hüpromelloos (E 464), titaandioksiid (E171), makrogool 4000.

Kuidas Estan välja näeb ja pakendi sisu

Estan on saadaval 5 mg, 10 g, 15 mg ja 20 mg õhukese polümeerikattega tablettidena.

Tablettide kirjeldused:

Estan 5 mg: Valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid märgistusega “E” ülemisel küljel.

Estan 10 mg: Valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid sügava poolitusjoonega ja kõrvalpoolitusjoonega ülemisel küljel, märgistusega “A A” alumisel küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Estan 15 mg: Valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid sügava poolitusjoonega ja kõrvalpoolitusjoontega ülemisel küljel, ja märgisega “B B” alumisel küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Estan 20 mg: Valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid sügava poolitusjoonega ja kõrvalpoolitusjoontega ülemisel küljel ja märgistusega “E E” alumisel küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Estan on saadaval läbipaistvates või läbipaistmatutes PVC/PE/PVDC/Alumiinium-blistrites. Saadaval on järgmised pakendi suurused: 7, 10, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 84, 90, 100, 180, 500, 1000 tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja Medochemie Ltd.

1-10 Constantinoupoleos street, 3011, Limassol,

Küpros

Tootja

Farmaceutisch Analytisch Laboratorium Duiven BV

Dijkgraaf 30, 6921 RL Duiven,

Holland

Medochemie Ltd.

Factory A-Z

2 Michael Erakleous Street,

4101 Agios Athanassios, Limassol,

Küpros

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

Netdoktor OÜ Seebi 3 11316 Tallinn tel. 56480207

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Eesti

ESTAN

Bulgaaria

MERSINOL

Tšehhi Vabariik

ESTAN

Küpros

MERSINOL

Kreeka

ENLIFT

Leedu

ESTAN

Läti

ESTAN

Rumeenia

ESTAN

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2017.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Estan 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Estan 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Estan 15 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Estan 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Estan 5 mg: Üks tablett sisaldab 5 mg estsitalopraami (oksalaadina)

Estan 10 mg: Üks tablett sisaldab 10 mg estsitalopraami (oksalaadina)

Estan 15 mg: Üks tablett sisaldab 15 mg estsitalopraami (oksalaadina)

Estan 20 mg: Üks tablett sisaldab 20 mg estsitalopraami (oksalaadina)

INN. Escitalopramum

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat. Üks Estan 5 mg tablett sisaldab 0,972 laktoosmonohüdraati. Üks Estan 5 mg tablett sisaldab 1,944 laktoosmonohüdraati. Üks Estan 5 mg tablett sisaldab 2,916 laktoosmonohüdraati. Üks Estan 5 mg tablett sisaldab 3,888 laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett

Estan 5 mg: Valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid märgistusega “E” ülemisel küljel.

Estan 10 mg: Valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid sügava poolitusjoonega ja kõrvalpoolitusjoonega ülemisel küljel, märgistusega “A A” alumisel küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Estan 15 mg: Valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid sügava poolitusjoonega ja kõrvalpoolitusjoontega ülemisel küljel, ja märgistusega “B B” alumisel küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Estan 20 mg: Valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid sügava poolitusjoonega ja kõrvalpoolitusjoontega ülemisel küljel ja märgistusega “E E” alumisel küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Depressioon.

Paanikahäire agorafoobiaga või ilma.

Sotsiaalärevushäire (sotsiaalfoobia).

Generaliseerunud ärevushäire.

Obsessiiv-kompulsiivne häire.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

20 mg ületavate ööpäevaste annuste ohutus ei ole tõestatud.

Depressioon

Tavaline annus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravile reageerimisest võib annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.

Antidepressiivne toime avaldub tavaliselt 2...4 nädala jooksul. Pärast sümptomite taandumist on ravivastuse kindlustamiseks vajalik ravi jätkamine vähemalt 6 kuu vältel.

Paanikahäire agorafoobiaga või ilma

Soovitatav algannus on 5 mg, mida ühe nädala möödudes suurendatakse 10 mg-ni ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravile reageerimisest võib annust veelgi suurendada, maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas. Maksimaalne toime saabub ligikaudu 3 kuu pärast. Ravi kestab mitu kuud.

Sotsiaalärevushäire

Tavaline annus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sümptomid taanduvad tavaliselt 2...4 nädala jooksul. Sõltuvalt patsiendi ravile reageerimisest võib annust seejärel vähendada 5 mg-ni või suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.

Sotsiaalärevushäire on kroonilise kuluga haigus ning ravivastuse kindlustamiseks on soovitatav ravi jätkamine 12 nädala jooksul. Ravile reageerinute pikaajalist ravi on uuritud 6 kuu jooksul ning seda võib kaaluda individuaalselt retsidiivi vältimiseks; ravi efektiivsust tuleb hinnata regulaarsete ajavahemike järel.

Sotsiaalärevushäire on spetsiifilise häire hästi defineeritud diagnostiline termin, mida ei tohi segi ajada ülemäärase kartlikkusega. Farmakoteraapia on näidustatud vaid juhul, kui häire segab märkimisväärselt professionaalset ja ühiskondlikku tegevust.

Ei ole hinnatud selle ravi tähtsust võrreldes kognitiiv-käitumusliku teraapiaga. Farmakoteraapia on osa üldisest raviplaanist.

Generaliseerunud ärevushäire

Algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest võib annust suurendada kuni maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.

Ravivastust pikaajalisele ravile on uuritud vähemalt 6 kuu jooksul 20 mg ööpäevas saanud patsientidel. Ravi efektiivsust ja kasutatavat annust tuleb uuesti hinnata regulaarsete ajavahemike järel (vt lõik 5.1).

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravile reageerimisest võib annust suurendada kuni maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.

Obsessiiv-kompulsiivne häire on krooniline haigus, sümptomitest vabanemiseks on vajalik ravi piisava aja jooksul.

Ravi efektiivsust ja kasutatavat annust tuleb hinnata regulaarsete ajavahemike järel (vt lõik 5.1).

Eakad patsiendid (>65 aastased)

Algannus on 5 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt individuaalsest ravivastusest võib annust suurendada kuni 10 mg-ni ööpäevas (vt lõik 5.2).

Eakatel patsientidel ei ole uuritud Estan’i efektiivsust sotsiaalärevushäire korral.

Lapsed

Estan’i ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel (vt lõik 4.4).

Neerufunktsiooni häired

Kerge või mõõduka neerukahjustuse korral ei ole annuse kohandamine vajalik. Ettevaatlik peab olema raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) patsientide ravimisel (vt lõik 5.2).

Maksafunktsiooni häired

Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel soovitatakse esimesel kahel ravinädalal kasutada algannust 5 mg ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravile reageerimisest võib annust suurendada 10 mg-ni

ööpäevas. Raske maksafunktsiooni häirega patsientide puhul peab olema ettevaatlik ning annust eriti ettevaatlikult suurendama (vt lõik 5.2).

Aeglased CYP2C19 abil metaboliseerijad

Patsientidele, kes on teadaolevalt madala CYP2C19 aktiivsusega ehk nn aeglased metaboliseerijad, on soovitatav algannus 5 mg ööpäevas esimesel kahel ravinädalal. Sõltuvalt patsiendi ravile reageerimisest võib annust suurendada 10 mg-ni ööpäevas (vt lõik 5.2).

Ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätunähud

Vältida tuleb ravi järsku lõpetamist. Estsitalopraam-ravi tuleb lõpetada annust järk-järgult vähemalt 1...2 nädala jooksul vähendades, et vähendada ärajätunähtude tekkeriski (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Kui annuse vähendamise või ravi lõpetamise järgselt ilmnevad talumatuse sümptomid, võib kaaluda ravi jätkamist eelnevalt kasutatud annusega. Seejärel võib arst jätkata annuse vähendamist, kuid see peab toimuma aeglasemalt.

Manustamisviis

Estan’i manustatakse üks kord ööpäevas ja seda võib võtta söögiaegadest sõltumata.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Samaaegne ravi mitteselektiivsete pöördumatu toimega monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoritega on vastunäidustatud serotoniinisündroomi tekkeriski tõttu, millega kaasneb agiteeritus, treemor, hüpertermia jms (vt lõik 4.5).

Estsitalopraami kombineerimine pöörduva toimega MAO-A inhibiitoritega (nt moklobemiid) või pöörduva toimega mitteselektiivse MAO-inhibiitor linesoliidiga on vastunäidustatud serotoniinisündroomi tekkeriski tõttu (vt lõik 4.5).

Estsitalopraam on vastunäidustatud teadaoleva pikenenud QT-intervalliga või kaasasündinud pika QT- intervalli sündroomiga patsientidele.

Estsitalopraami kasutamine koos teiste ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli, on vastunäidustatud (vt lõik 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Alljärgnevad hoiatused ja ettevaatusabinõud kehtivad selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) ravimrühma kohta.

Lapsed

Estan’i ei tohi kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite raviks. Kliinilistes uuringutes täheldati antidepressantidega ravitud lastel ja noorukitel platseebot saanutega võrreldes sagedamini suitsidaalset käitumist (suitsiidikatse ja suitsiidimõtted) ja vaenulikkust (valdavalt agressiivsus, vastanduv käitumine ja viha). Kui kliinilise vajaduse korral otsustatakse siiski ravida, tuleb patsienti hoolega jälgida suitsidaalsuse nähtude ilmnemise suhtes. Lisaks puuduvad ohutusandmed ravimi pikaajalise mõju kohta laste ja noorukite kasvule, küpsemisele ning kognitiivsele ja käitumuslikule arengule.

Paradoksaalne ärevus

Mõnel paanikahäirega patsiendil võib antidepressiivse ravi alguses tekkida ärevuse sümptomite süvenemine. Selline paradoksaalne reaktsioon taandub tavaliselt esimese kahe ravinädala jooksul. Anksiogeense toime tõenäosuse vähendamiseks soovitatakse kasutada väikest algannust (vt lõik 4.2).

Krambid

Ravi tuleb katkestada, kui patsiendil tekivad krambid esimest korda või kui krampide esinemissagedus suureneb (varasemalt epilepsia diagnoosiga patsientidel). SSRI-de kasutamist tuleb vältida ravile

halvasti alluva epilepsia korral, efektiivselt ravitud epilepsiaga patsiendid peavad ravi ajal olema põhjaliku järelevalve all.

Mania

SSRI-sid tuleb ettevaatlikult kasutada patsientidel, kellel on anamneesis mania/hüpomania. Mania sümptomite tekkimisel tuleb SSRI ravi lõpetada.

Diabeet

Diabeetikutel võib ravi SSRI-dega muuta vere glükoosisisaldust (hüpoglükeemia või hüperglükeemia). Vajalikuks võib osutuda insuliini ja/või suukaudsete antidiabeetikumide annuse kohandamine.

Suitsiid/suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine

Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite) suurenenud ohuga, mis püsib kuni remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei pruugi ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumis suitsiidioht suureneda. Suitsiidiga seotud juhtude suurenenud risk võib olla seotud ka muude psüühikahäiretega, mille raviks Estan’i kasutatakse. Lisaks võivad need haigused esineda depressiooniga samaaegselt. Seetõttu tuleb muude psüühikahäiretega patsientide ravimisel rakendada samu ettevaatusabinõusid nagu depressiooniga patsientide ravimisel.

Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või –katseks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebokontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate alla 25-aastaste patsientide suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga. Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, iseäranis kõrge riskiga patsientide, põhjalik järelvalve, seda eriti ravi alguses ja annuse muutmise järel.

Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise (kaasa arvatud uute sümptomite teke), suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes käitumises ning pöörduda sellistel juhtudel koheselt arsti poole.

Akatiisia/psühhomotoorne rahutus

SSRI-de/SNRI-de kasutamist on seostatud akatiisia tekkega, mida iseloomustab subjektiivselt ebameeldiv või häiriv rahutus ja liikumisvajadus, millega sageli kaasneb võimetus paigal istuda või seista. See tekib suurema tõenäosusega esimesel paaril ravinädalal. Nende sümptomitega patsientidel võib annuse suurendamine olla kahjulik.

Hüponatreemia

SSRI-de kasutamisel on harva kirjeldatud hüponatreemiat, mis on arvatavasti tingitud antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomist (SIADH) ning taandub üldjuhul ravi lõpetamise järgselt. Ettevaatlik peab olema riskigrupi patsientide puhul, nagu eakad, tsirroosiga patsiendid või kui kasutatakse samaaegselt teisi hüponatreemiat põhjustada võivaid ravimeid.

Hemorraagia

SSRI-de kasutamisel on teatatud ebaharilikest nahaalustest veritsustest, nagu verevalumid ja purpur. SSRI kasutavate patsientide puhul peab olema ettevaatlik, eriti kui nad kasutavad samaaegselt suukaudseid antikoagulante, teadaolevalt trombotsüütide funktsiooni mõjutavaid ravimeid (nt atüüpilised antipsühhootikumid ja fenotiasiinid, enamik tritsüklilisi antidepressante, atsetüülsalitsüülhape ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), tiklopidiin ja dipüridamool), samuti patsientide puhul, kellel esineb eelsoodumus verejooksu tekkeks.

Elekterkrampravi (EKR)

SSRI-de ja elekterkrampravi samaaegse kasutamise kliiniline kogemus on vähene, mistõttu tuleb olla ettevaatlik.

Serotoniinisündroom

Ettevaatlik peab olema estsitalopraami kasutamisel koos serotoninergilise toimega ravimitega, nagu sumatriptaan või teised triptaanid, tramadool ja trüptofaan.

Serotoniinisündroomi on harvadel juhtudel kirjeldatud patsientidel, kes kasutavad SSRI-sid koos serotoninergiliste ravimitega. Selle sündroomi kujunemisele võib viidata järgmiste sümptomite koosesinemine: agiteeritus, treemor, müokloonus ja hüpertermia. Serotoniinisündroomi tekkimisel tuleb otsekohe lõpetada SSRI ja serotoninergilise ravimi kasutamine ning alustada sümptomaatilist ravi.

Naistepunaürt

SSRI-de ja naistepunaürti (Hypericum perforatum) sisaldavate ravimtaimepreparaatide kooskasutamisel võib suureneda kõrvaltoimete esinemissagedus (vt lõik 4.5).

Ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätunähud

Ravi lõpetamise järgselt esineb sageli ärajätunähtusid, eriti kui ravi lõpetatakse järsku (vt lõik 4.8). Kliinilistes uuringutes täheldati ärajätunähtusid ligikaudu 25% estsitalopraamiga ravitud ja 15% platseebot saanud patsientidest.

Ärajätunähtude tekkerisk võib sõltuda mitmetest teguritest, sealhulgas ravi kestusest ja annusest ning annuse vähendamise kiirusest. Kõige sagedamini kirjeldatud reaktsioonideks on pearinglus, tundehäired (sh paresteesia ja elektrilöögi taoline tunne), unehäired (sh unetus ja elavad unenäod), agiteeritus või ärevus, iiveldus ja/või oksendamine, treemor, segasus, higistamine, peavalu, kõhulahtisus, südamepekslemine, emotsionaalne ebastabiilsus, ärrituvus ja nägemishäired. Need sümptomid on üldiselt kerged kuni mõõdukad, ent mõnedel patsientidel võivad need olla tugevalt väljendunud.

Need sümptomid tekivad tavaliselt esimese paari päeva jooksul pärast ravi lõpetamist, kuid neid on väga harva kirjeldatud patsientidel, kes on jätnud kogemata annuse võtmata.

Need sümptomid on tavaliselt iselimiteeruvad ja taanduvad enamasti 2 nädala jooksul, kuigi osadel inimestel võivad need kesta kauem (2...3 kuud või kauem). Seetõttu tuleb estsitalopraamravi lõpetada annust järk-järgult mitme nädala või kuu jooksul vähendades, lähtudes patsiendi vajadustest (vt lõik 4.2).

Südame isheemiatõbi

Väheste kliiniliste kogemuste tõttu peab ettevaatusega ravima südame isheemiatõvega patsiente (vt lõik 5.3).

QT-intervalli pikenemine

Estsitalopraamil on leitud annusest sõltuv QT-intervalli pikendav toime. Turuletulekujärgsel perioodil on teatatud QT-inervalli pikenemisest ja ventrikulaarsetest arütmiatest, sh torsade de pointes, peamiselt naissoost, hüpokaleemiaga või juba olemasoleva QT-intervalli pikenemisega või teiste südamehaigustega patsientidel (vt lõigud 4.3, 4.5, 4.8, 4.9 ja 5.1).

Märkimisväärse bradükardiaga patsientidega tuleb olla ettevaatlik; või patsientidega, kellel on esinenud hiljuti äge müokardiinfarkt või kompenseerimata südamepuudulikkus.

Elektrolüütide tasakaaluhäired, nagu hüpokaleemia ja hüpomagneseemia, suurendavad pahaloomuliste arütmiate tekkeriski ning need seisundid tuleb enne estsitalopraam-ravi alustamist korrigeerida.

Kui ravitakse stabiilse südamehaigusega patsiente, tuleb enne ravi alustamist teha EKG.

Kui südame rütmihäired ilmnevad estsitalopraam-ravi ajal, tuleb ravi lõpetada ning teha EKG.

Estan sisaldab laktoosi. Seda ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioonid: QT-intervalli pikenemine

Farmakokineetilisi ja farmakodünaamilisi uuringuid estsitalopraami ja teiste ravimite vahel, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli, ei ole tehtud. Estsitalopraami ja nende teiste ravimite lisatoimet ei saa välistada. Seepärast on estsitalopraami manustamine koos ravimitega, mis pikendavad QT intervalli, nagu IA ja III klassi antiarütmikumid, antipsühhootikumid (nt fenotiasiini derivaadid, pimosiid, haloperidool), tritsüklilised antidepressandid, teatud antimikroobsed ained (nt sparfloksatsiin, moksifloksatsiin, erütromütsiin IV, pentamidiin, malaariavastane ravi, eriti halofantriin), teatud antihistamiinikumid (astemisool, misolastiin), vastunäidustatud.

Pöördumatu toimega mitteselektiivsed MAO inhibiitorid

Tõsiseid reaktsioone on kirjeldatud patsientidel, kes saavad SSRI-d kombinatsioonis pöördumatu toimega mitteselektiivse monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoriga, ning patsientidel, kes on hiljuti lõpetanud ravi SSRI-ga ja alustanud ravi sellise MAO inhibiitoriga (vt lõik 4.3). Mõnedel juhtudel on tekkinud serotoniinisündroom (vt lõik 4.8).

Estsitalopraami kasutamine koos pöördumatu toimega mitteselektiivsete MAO inhibiitoritega on vastunäidustatud. Ravi estsitalopraamiga võib alustada 14 päeva pärast pöördumatu toimega MAO inhibiitori ärajätmist. Ravi pöördumatu toimega mitteselektiivse MAO inhibiitoriga võib alustada 7 päeva pärast estsitalopraamravi lõppu.

Pöörduva toimega selektiivne MAO-A inhibiitor (moklobemiid)

Serotoniinisündroomi ohu tõttu on estsitalopraami kasutamine kombinatsioonis MAO-A inhibiitoriga nagu moklobemiid, vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Kui selle kombinatsiooni kasutamine osutub vajalikuks, tuleb ravi alustada minimaalsete soovitatud annustega ja patsienti kliiniliselt jälgida.

Pöörduva toimega mitteselektiivne MAO inhibiitor (linesoliid)

Antibiootikum linesoliid on pöörduva toimega mitteselektiivne MAO inhibiitor, mida ei tohi kasutada estsitalopraamiga ravi saavatel patsientidel. Kui selle kombinatsiooni kasutamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada minimaalseid annuseid ja patsienti kliiniliselt jälgida (vt lõik 4.3).

Pöördumatu toimega selektiivne MAO-B inhibiitor (selegiliin)

Kombinatsioon selegiliiniga (pöördumatu toimega MAO-B inhibiitor) nõuab ettevaatust serotoniinisündroomi tekkeohu tõttu. Koos ratseemilise tsitalopraamiga on ohutult kasutatud selegiliini annustes kuni 10 mg ööpäevas.

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid:

Serotoniinergilised ravimid

Manustamine koos serotoniinergiliste ravimitega (nt tramadool, sumatriptaan ja teised triptaanid) võib põhjustada serotoniinisündroomi.

Krambiläve alandavad ravimid

SSRI-d võivad alandada krambiläve. Ettevaatlik peab olema teiste krambiläve alandavate ravimite samaaegsel kasutamisel (nt antidepressandid [tritsüklilised, SSRI-d], neuroleptikumid [fenotiasiinid, tioksanteenid ja butürofenoonid], meflokiin, bupropioon ja tramadool).

Liitium, trüptofaan

SSRI-de manustamisel koos liitiumi või trüptofaaniga võib viimaste toime tugevneda; seetõttu peab nende ravimite samaaegsel kasutamisel olema ettevaatlik.

Naistepunaürt

SSRI-de ja naistepunaürti (Hypericum perforatum) sisaldavate taimsete preparaatide kooskasutamisel võib suureneda kõrvaltoimete esinemissagedus (vt lõik 4.4).

Hemorraagia

Estsitalopraami kasutamisel koos suukaudsete antikoagulantidega võivad muutuda viimaste toime. Suukaudseid antikoagulante saavatel patsientidel tuleb estsitalopraamravi alustamisel või lõpetamisel

hoolikalt jälgida hüübimisnäitajaid (vt lõik 4.4). Samaaegne mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) kasutamine võib suurendada kalduvust veritsemisele (vt lõik 4.4).

Alkohol

Estsitalopraami ja alkoholi kooskasutamisel ei ole oodata farmakodünaamilisi ega farmakokineetilisi koostoimeid. Ent nagu ka teiste psühhotroopsete ravimite puhul, ei soovitata ravi ajal alkoholi tarvitada.

Farmakokineetilised koostoimed

Teiste ravimite toime estsitalopraami farmakokineetikale

Estsitalopraami metabolism toimub peamiselt CYP2C19 vahendusel. Vähemal määral võivad selles osaleda ka CYP3A4 ja CYP2D6. Põhimetaboliidi S-DCT (demetüülestsitalopraam) metabolismi näib osaliselt katalüüsivat CYP2D6.

Estsitalopraami manustamine koos 30 mg omeprasooliga üks kord ööpäevas (CYP2C19 inhibiitor) viis estsitalopraami plasmakontsentratsiooni mõõduka (ligikaudu 50%) suurenemiseni. Estsitalopraami manustamine koos 400 mg tsimetidiiniga kaks kord ööpäevas (mõõdukalt tugev üldine ensüümide inhibiitor) viis estsitalopraami plasmakontsentratsiooni mõõduka (ligikaudu 70%) suurenemiseni.

Soovitatav on ettevaatus estsitalopraami manustamisel kombinatsioonis tsimetidiiniga. Annuse kohandamine võib olla vajalik.

Seega peab olema ettevaatlik, kui estsitalopraami kasutatakse koos CYP2C19 inhibiitoritega (nt omeprasool, esomeprasool, fluvoksamiin, lansoprasool, tiklopidiin). Vajalikuks võib osutuda estsitalopraami annuse vähendamine, mis põhineb kõrvaltoimete ilmnemisel samaaegse ravi korral.

Estsitalopraami toime teiste ravimite farmakokineetikale

Estsitalopraam on ensüüm CYP2D6 inhibiitor. Ettevaatlik peab olema estsitalopraami manustamisel koos ravimitega, mis metaboliseeruvad põhiliselt nimetatud ensüümi vahendusel ja millel on kitsas terapeutiline indeks, nt flekainiid, propafenoon ja metoprolool (kasutamisel südamepuudulikkuse korral) või mõned kesknärvisüsteemi toimivad ravimid, mis metaboliseeruvad peamiselt CYP2D6 kaudu, nt antidepressandid (desipramiin, klomipramiin ja nortriptülliin) või antipsühhootikumid (risperidoon, tioridasiin ja haloperidool). Vajalik võib olla annuse korrigeerimine.

Samaaegne manustamine koos desipramiini või metoprolooliga viis mõlemal juhul nimetatud kahe CYP2D6 substraadi plasmakontsentratsiooni kahekordse suurenemiseni.

In vitro uuringud on näidanud, et estsitalopraam võib põhjustada ka CYP2C19 nõrka inhibeerimist. CYP2C19 poolt metaboliseeritavate ravimite samaaegsel kasutamisel on soovitatav ettevaatus.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus

Loomkatsetes on näidatud, et tsitalopraam võib mõjutada sperma kvaliteeti (vt lõik 5.3).

Mõned SSRI’de kohta käivad juhupõhised raportid inimestelt on näidanud, et selline toime spermale on pöörduv.

Toimet inimese fertiilsusele ei ole veel täheldatud.

Rasedus

Estsitalopraami kasutamise kohta raseduse ajal on vähe kliinilisi andmeid.

Estsitalopraami reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidega täheldati ravimi embrüo-fetotoksilist toimet, kuid mitte väärarengute esinemisssageduse suurenemist (vt lõik 5.3). Estan’i tohib raseduse ajal kasutada vaid äärmisel vajadusel ja ainult pärast riski/kasu suhte hoolikat hindamist.

Kui Estan’i kasutamine jätkub raseduse teises pooles, eriti kolmandal trimestril, tuleb vastsündinuid jälgida. Raseduse ajal ei tohi ravi lõpetada järsku.

Pärast SSRI/SNRI kasutamist raseduse lõpuosas võivad vastsündinutel tekkida järgmised sümptomid: respiratoorne distress, tsüanoos, apnoe, krambid, ebastabiilne kehatemperatuur, imemisraskus,

oksendamine, hüpoglükeemia, hüpertoonia, hüpotoonia, hüperrefleksia, treemor, närvilisus, ärrituvus, letargia, pidev nutt, somnolentsus ja unehäired. Need võivad viidata nii serotoniinergilistele toimetele kui ärajätunähtudele. Enamikel juhtudel ilmnevad komplikatsioonid vahetult või varsti (<24 tundi) pärast sünnitust.

Epidemioloogilised andmed näitavad, et SSRI-de kasutamine, eriti raseduse hilises järgus, võib suurendada vastsündinu pulmonaalse hüpertensiooni tekke riski (persistent pulmonary hypertension in the newborn, PPHN). Täheldatud riski esines ligikaudu 5 juhul 1000 raseduse kohta. Üldpopulatsioonis on esinemissagedus 1…2 PPHN/1000 raseduse kohta.

Imetamine

Eeldatavasti eritub estsitalopraam rinnapiima.

Seetõttu ei ole rinnaga toitmine ravi ajal soovitatav.

Toime reaktsioonikiirusele

Kuigi estsitalopraamil ei ole leitud ebasoodsat mõju intellektuaalsele või psühhomotoorsele funktsioonile, võib iga psühhoaktiivne ravim mõjutada otsustusvõimet või oskusi. Patsiente tuleb hoiatada, et ravim võib mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimeid esineb sagedamini 1. või 2. ravinädalal, edasise ravi käigus nende intensiivsus ja sagedus tavaliselt väheneb.

Järgnevalt on organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi toodud kõrvaltoimed, mis on iseloomulikud SSRI-dele ning mida on kirjeldatud ka estsitalopraami puhul platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes voi spontaansete turuletulekujärgsete teadetena.

Esinemissagedused on saadud kliinilistest uuringutest; need ei ole platseebo-korrigeeritud. Esinemissagedused on toodud järgmiselt: väga sage (1/10), sage (1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100), harv (1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000) või teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoimed

Vere ja lümfisüsteemi

Teadmata

Trombotsütopeenia

häired

 

 

Immuunsüsteemi häired

Harv

Anafülaktiline reaktsioon

Endokriinsüsteemi häired

Teadmata

ADH liignõristus

Ainevahetus- ja

Sage

Söögiisu langus, söögiisu suurenemine, kehakaalu tõus

toitumishäired

Aeg-ajalt

Kehakaalu langus

 

Teadmata

Hüponatreemia, anoreksia

Psühhiaatrilised häired

Sage

Ärevus, rahutus, ebatavalised unenäod

 

 

Naised ja mehed: libiido langus

 

 

Naised: anorgasmia

 

Aeg-ajalt

Bruksism, agiteeritus, närvilisus, paanikahood, segasusseisund

 

Harv

Agressiivsus, depersonalisatsioon, hallutsinatsioonid

 

Teadmata

Mania, suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine

Närvisüsteemi häired

Sage

Unetus, unisus, pearinglus, paresteesia, treemor

 

Aeg-ajalt

Maitsetundlikkuse häired, unehäired, minestamine

 

Harv

Serotoniini sündroom

 

Teadmata

Düskineesia, liigutuste häired, krambid,

 

 

akatiisia/psühhomotoorne rahutus

Silma kahjustused

Aeg-ajalt

Müdriaas, nägemishäired

Kõrva ja labürindi

Aeg-ajalt

Tinnitus

kahjustused

 

 

Südame häired

Aeg-ajalt

Tahhükardia

 

Harv

Bradükardia

 

Teadmata

Ventrikulaarne arütmia, sh torsade de pointes

Vaskulaarsed häired

Teadmata

Ortostaatiline hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere

Sage

Sinusiit, haigutamine

ja mediastiinumi häired

Aeg-ajalt

Ninaverejooks

Seedetrakti häired

Väga sage

Iiveldus

 

Sage

Diarröa, kõhukinnisus, oksendamine, suukuivus

 

Aeg-ajalt

Seedetrakti verejooks (k.a rektaalne verejooks)

Maksa ja sapiteede

Teadmata

Hepatiit, maksaanalüüside kõrvalekalded

häired

 

 

Naha ja nahaaluskoe

Sage

Suurenenud higistamine

kahjustused

Aeg-ajalt

Urtikaaria, alopeetsia, nahalööve, pruuritus

 

Teadmata

Ekhümoos, angioödeem

Lihas-skeleti ja sidekoe

Sage

Artralgia, müalgia

kahjustused

 

 

Neerude ja kuseteede

Teadmata

Kusepeetus

häired

 

 

Reproduktiivse süsteemi

Sage

Mehed: ejakulatsioonihäire, impotentsus

ja rinnanäärme häired

Aeg-ajalt

Naised: metrorraagia, menorraagia

 

Teadmata

Galaktorröa

 

 

Mehed: priapism

Üldised häired ja

Sage

Väsimus, palavik

manustamiskoha

Aeg-ajalt

Tursed

reaktsioonid

 

 

1)Estsitalopraamravi ajal või peatselt pärast ravi lõpetamist on teatatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhtudest (vt lõik 4.4).

2)Nendest kõrvaltoimetest on teatatud SSRI ravimirühma kohta üldiselt.

QT-intervalli pikenemine

QT-intervalli pikenemise ja ventrikulaarsete arütmiate, sh torsade de pointes’ juhtusid on kirjeldatud turuletulekujärgsel perioodil, peamiselt naissoost patsientidel, hüpokaleemiaga või olemasoleva QT- intervalli pikenemise või muude südamehaigustega patsientidel (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5, 4.9 ja 5.1).

Epidemioloogilised uuringud, mis viidi peamiselt läbi 50-aastastel ja vanematel patsientidel, näitasid, et SSRI-sid ja tritsüklilisi antidepressante saavatel patsientidel esineb suurenenud risk luumurdude tekkeks. Selle riski tekkemehhanism ei ole teada.

Ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätusümptomid

SSRI-de/SNRI-de ravi (eriti järsu) lõpetamise korral tekivad sageli ärajätusümptomid. Kõige sagedamini on teatatud pearinglusest, tundlikkushäiretest (sh paresteesia ja elektrilöögitunne), unehäiretest (sh unetus ja elavad unenäod), agiteeritusest või ärevusest, iiveldusest ja/või oksendamisest, treemorist, segasusest, higistamisest, peavalust, kõhulahtisusest, südamepekslemisest, emotsionaalset ebastabiilsusest, ärrituvusest ja nägemishäiretest. Need sümptomid on üldjuhul kerged kuni mõõdukad ja mööduvad iseenesest, ent mõnedel patsientidel võivad need olla tugevalt väljendunud ja/või pikaajalised. Seetõttu, kui on vaja estsitalopraam-ravi lõpetada, tuleb seda teha annust järk-järgult vähendades (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Toksilisus

Estsitalopraami üleannustamise kohta on kliinilisi andmeid vähe ja paljudel juhtudel on tegemist teiste ravimite samaaegse üleannustamisega. Enamikel juhtudel on kirjeldatud kergeid sümptomeid või on sümptomid üldse puudunud. Harva on kirjeldatud surmaga lõppenud estsitalopraami üleannustamise juhtusid ainult estsitalopraami kasutamisel, enamasti on olnud tegemist teiste ravimite samaaegse üleannustamisega. Ainult estsitalopraami annused vahemikus 400 ja 800 mg ei ole raskeid sümptomeid põhjustanud.

Sümptomid

Estsitalopraami üleannustamise korral kirjeldatud sümptomid on põhiliselt seotud kesknärvisüsteemiga (ulatudes pearinglusest, treemorist ja agiteeritusest harvade serotoniinisündroomi, krampide ja kooma juhtudeni), seedetraktiga (iiveldus/oksendamine) ja kardiovaskulaarsüsteemiga (hüpotensioon, tahhükardia, QT-intervalli pikenemine ja südame rütmihäired) ning elektrolüütide/vedeliku tasakaaluhäiretega (hüpokaleemia, hüponatreemia).

Ravi

Spetsiifiline antidoot puudub. Patsiendil tuleb säilitada avatud hingamisteed, tagada piisav ventilatsioon ja hingamisfunktsioon. Kaaluda tuleb maoloputust ja aktiveeritud söe kasutamist. Maoloputus tuleb teha võimalikult kiiresti pärast ravimi suukaudset manustamist. Südametöö jt elutähtsate näitajate monitooring on soovitatav koos üldise sümptomaatilise raviga.

Haige käsitlus

Üleannustamise puhul on EKG monitooring soovituslik patsientidel, kellel on südame paispuudulikkus/bradüarütmiad, patsientidel, kes kasutavad samaaegselt QT-intervalli pikendavaid ravimeid, või patsientidel, kellel on häiritud metabolism, nt maksakahjustus.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antidepressandid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid; ATC kood: N06AB10

Toimemehhanism

Estsitalopraam on selektiivne serotoniini (5-HT) tagasihaarde inhibiitor, millel on suur afiinsus esmase seondumiskoha suhtes. Ravim seondub 1000 korda väiksema afiinsusega ka allosteerilise seondumiskohaga serotoniini kandjal.

  1. Estsitalopraamil puudub või on madal afiinsus mitmesuguste retseptorite suhtes, sealhulgas 5-HT1A, 5- HT, DA D1 ja D2 retseptorid, α-, α-, β-adrenoretseptorid, histamiini- (H1), M-kolinergilised, bensodiasepiini- ja opioidretseptorid.

5-HT tagasihaarde inhibeerimine on ainus tõenäoline toimemehhanism, mis seletab estsitalopraami farmakoloogilisi ja kliinilisi toimeid.

Kliiniline efektiivsus

Depressioon

Kolmes platseebokontrolliga lühiajalises (8-nädalases) topeltpimeuuringus neljast osutus estsitalopraam efektiivseks depressiooni ravis. Pikaajalises retsidiivi vältimise uuringus randomiseeriti 274 patsienti, kes olid saavutanud ravivastuse esialgse 8-nädalase avatud ravifaasi jooksul estsitalopraamiga annuses 10 või 20 mg ööpäevas, jätkama estsitalopraami kasutamist samas annuses või saama platseebot kuni 36 nädala jooksul. Selles uuringus esines estsitalopraamravi jätkanud patsientidel platseebot saanud patsientidega võrreldes märkimisväärselt pikem aeg retsidiivi tekkeni järgneva 36 nädala jooksul.

Sotsiaalärevushäire

Estsitalopraami efektiivsus sotsiaalärevushäire korral leidis tõestust kolmes lühiajalises (12-nädalases) uuringus ja ravile reageerinud patsientidel läbiviidud 6-kuulises retsidiivi vältimise uuringus. 24- nädalases annuse leidmise uuringus on demonstreeritud 5, 10 ja 20 mg estsitalopraami efektiivsust.

Generaliseerunud ärevushäire

Estsitalopraam annustes 10 ja 20 mg ööpäevas oli efektiivne kõigis neljas platseebokontrolliga uuringus.

Kolme sarnase ülesehitusega uuringu koondandmete põhjal, mis hõlmasid 421 estsitalopraamiga ravitud ja 419 platseebot saanud patsienti, oli ravile reageerinuid vastavalt 47,5% ja 28,9% ning ravile mittereageerinuid 37,1% ja 20,8%. Püsivat toimet täheldati alates 1. nädalast.

Estsitalopraami 20 mg ööpäevas efektiivsuse säilimist demonstreeriti 24- kuni 76-nädalases randomiseeritud efektiivsuse säilimise uuringus 373 patsiendil, kes olid ravile reageerinud esialgse 12- nädalase avatud raviperioodi jooksul.

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Randomiseeritud topeltpimedas kliinilises uuringus oli estsitalopraam annuses 20 mg ööpäevas erinev platseebost Y-BOCS üldskoori osas 12 nädala möödudes. 24 nädala möödudes olid estsitalopraami 10 ja 20 mg annused efektiivsemad platseebost.

Retsidiivi vältimine leidis tõestust estsitalopraami 10 ja 20 mg ööpäevaste annuste kasutamisel patsientidel, kes olid reageerinud estsitalopraamravile 16-nädalase avatud perioodi jooksul ning lülitunud 24-nädalasse randomiseeritud topeltpimedasse platseebokontrollitud perioodi.

Farmakodünaamilised toimed

Tervete vabatahtlikega läbiviidud topeltpimedas, platseebokontrolliga EKG uuringus, oli QT muutus võrreldes algväärtusega (Fridericia-korrigeerimine) 4,3 msec (90% CI 2,2; 6,4) annusel 10 mg ööpäevas ja 10,7 msec (90% CI 8,6…12,8) subterapeutilisel annusel 30 mg ööpäevas (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5, 4.8 ja 4.9).

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Imendumine on peaaegu täielik ega sõltu toidu manustamisest. (Pärast korduvat manustamist on Tmax keskmiselt 4 tundi).

Nagu ka ratseemilisel tsitalopraamil, on estsitalopraami absoluutne biosaadavus eeldatavalt ligikaudu 80%.

Jaotumine

Näiv jaotusruumala (Vd,β/F) pärast suukaudset manustamist on ligikaudu 12...26 l/kg. Estsitalopraami ja selle põhimetaboliitide seonduvus plasmavalkudega on alla 80%.

Biotransformatsioon

Estsitalopraam metaboliseerub maksas demetüülitud ja didemetüülitud metaboliitideks. Mõlemad on farmakoloogiliselt aktiivsed. Alternatiivselt võib lämmastik oksüdeeruda N-oksiidmetaboliidiks. Nii toimeaine kui metaboliidid erituvad osaliselt glükuroniididena. Pärast ravimi korduvat manustamist on demetüül- ja didemetüülmetaboliitide keskmised kontsentratsioonid tavaliselt vastavalt 28...31% ja <5% estsitalopraami kontsentratsioonist. Estsitalopraami biotransformatsiooni demetüülmetaboliidiks vahendab peamiselt CYP2C19 ning võimalik, et vähesel määral CYP3A4 ja CYP2D6.

Eritumine

Eliminatsiooni poolväärtusaeg (t½β) pärast ravimi korduvat suukaudset manustamist on ligikaudu 30 tundi ja suukaudne plasma kliirens (Cloral) ligikaudu 0,6 l/min. Põhimetaboliitidel on oluliselt pikem poolväärtusaeg. Estsitalopraami ja selle põhimetaboliitide eliminatsioon toimub arvatavalt nii maksa kui neerude kaudu, kusjuures suurem osa manustatud annusest eritub metaboliitidena uriiniga.

Ravimi farmakokineetika on lineaarne. Püsikontsentratsiooni plasmatasemed saavutatakse ligikaudu 1 nädala jooksul, mis 10 mg ööpäevase annuse korral on keskmiselt 50 nmol/l (vahemikus 20...125 nmol/l).

Eakad (> 65-aastased)

Eakatel patsientidel on estsitalopraami eliminatsioon aeglasem kui noorematel patsientidel. Süsteemne ekspositsioon (AUC) on eakatel ligikaudu 50% suurem kui noortel tervetel vabatahtlikel (vt lõik 4.2).

Maksafunktsiooni häired

Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh’ aste A ja B) oli estsitalopraami poolväärtusaeg ligikaudu kaks korda pikem ning ekspositsioon ligikaudu 60% suurem kui normaalse maksafunktsiooniga patsientidel (vt lõik 4.2).

Neerufunktsiooni häired

Neerufunktsiooni häirega (CLCR 10...53 ml/min) patsientidel on ratseemilise tsitalopraami puhul täheldatud pikemat poolväärtusaega ja plasmakontsentratsiooni vähest suurenemist. Metaboliitide plasmakontsentratsioone ei ole uuritud, kuid need võivad olla suurenenud (vt lõik 4.2).

Polümorfism

On täheldatud, et CYP2C19 aeglastel metaboliseerijatel on estsitalopraami plasmakontsentratsioon kaks korda kõrgem kui nn kiiretel metaboliseerijatel. CYP2D6 aeglastel metaboliseerijatel ei täheldatud olulist muutust ekspositsioonis (vt lõik 4.2).

Prekliinilised ohutusandmed

Estsitalopraamiga ei ole teostatud kõiki tavapäraseid prekliinilisi uuringuid, kuna rottidel läbiviidud ühendatud toksikokineetilistes ja toksikoloogilistes uuringutes estsitalopraami ja tsitalopraamiga saadi sarnased tulemused. Seetõttu võib kõik tsitalopraami kohta saadud andmed üle kanda estsitalopraamile.

Rottidel teostatud võrdlevates toksikoloogilistes uuringutes põhjustasid estsitalopraam ja tsitalopraam pärast mõnenädalast ravi toksiliste annustega kardiotoksilisust, sh südame paispuudulikkust. Kardiotoksilisus tundus korreleeruvat pigem maksimaalse plasmakontsentratsiooni kui süsteemse ekspositsiooni (AUC) väärtustega. Maksimaalse plasmakontsentratsiooni väärtused toime puudumisel olid 8 korda suuremad kui kliinilisel kasutamisel, samal ajal kui estsitalopraami AUC oli vaid 3...4 korda suurem kui kliinilisel kasutamisel. Tsitalopraami puhul olid S-enantiomeeri AUC väärtused 6...7 korda suuremad kui kliinilisel kasutamisel. Need leiud on arvatavasti seotud ravimi toimega biogeensetele amiinidele, olles sekundaarsed primaarsetele farmakoloogilistele toimetele, mille tagajärjel ilmnevad hemodünaamilised toimed (koronaarse verevarustuse vähenemine) ja isheemia. Rottidel täheldatud kardiotoksilisuse täpne mehhanism ei ole siiski teada. Tsitalopraami kliinilise kasutamise kogemus ja kliiniliste uuringute andmed estsitalopraami kohta ei näita, et nimetatud leidudel oleks kliinilist tähtsust.

Pärast rottide pikaajalist ravi estsitalopraami ja tsitalopraamiga on täheldatud fosfolipiidide sisalduse suurenemist teatud kudedes, nt kopsudes, munandimanustes ja maksas. Munandimanuste ja maksa leide täheldati ekspositsiooni väärtuste puhul, mis olid sarnased inimesel saavutatutega. See toime oli ravi lõpetamisel mööduv. Fosfolipiidide kogunemist (fosfolipidoosi) loomadel on täheldatud seoses paljude katioon-amfifiilsete ravimitega. Fenomeni kliiniline tähtsus inimesele ei ole teada.

Arengutoksilisuse uuringus rottidel täheldati embrüotoksilisi toimeid (loote vähenenud kaaluiive ja pöörduv hilinenud luustumine) suuremate AUC väärtuste puhul kui kliinilisel kasutamisel. Väärarengute esinemissageduse suurenemist ei leitud. Peri- ja postnataalsed uuringud näitasid elulemuse vähenemist imetamisperioodil suuremate AUC väärtuste puhul kui kliinilisel kasutamisel.

Loomkatsetes on näidatud, et tsitalopraam vähendab fertiilsuse ja tiinuse indeksit, implanteerumiste arvu ja sperma muutusi tsitalopraami annuste korral, mis ületasid inimesel kasutatava annuse. Estsitalopraami kohta sarnaseid loomkatsete andmeid teada ei ole.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Kroskarmelloos naatrium

Mikrokristalliline tselluloos ränidioksiidiga:

Kolloidne ränidioksiid

Mikrokristalliline tselluloos

Talk

Magneesiumstearaat

Tableti kate (Opadry II valge):

Laktoosmonohüdraat

Hüpromelloos (E464)

Titaandioksiid (E171)

Makrogool 4000.

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25ºC. Hoida originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistvad või poolläbipaistvad PVC/PE/PVDC/alumiiniumblistrid. Saadaval on järgmised pakendi suurused: 7, 10, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 84, 90, 100, 180, 500, 1000 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Medochemie Ltd.

1-10 Constantinoupoleos street, 3011, Limassol,

Küpros

MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg: 806413

10 mg: 806513

15 mg: 806613

20 mg: 808013

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05.02.2013

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.09.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2017