Efferalgan - rektaalsuposiit (80mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

EFFERALGAN 80 mg, rektaalsuposiidid

EFFERALGAN 150 mg, rektaalsuposiidid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks rektaalsuposiit sisaldab 80 mg või 150 mg paratsetamooli. INN: paracetamolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Rektaalsuposiit.

Valged, siledad ja läikivad rektaalsuposiidid.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Palavik ja nõrk valu.

Annustamine ja manustamisviis

Rektaalseks kasutamiseks.

Annuse määramisel tuleb arvestada lapse kehakaaluga ning vastavalt sellele valida sobiv ravimvorm ja tugevus. Juhendis on antud lapse kehakaalule ligilähedaselt vastav vanus. Paratsetamooli soovitatav ööpäevane annus on 60 mg/kg, mis manustatakse 4 üksikannusena võrdsete ajavahemike järel, s.t.

15 mg/kg 6-tunnise intervalliga. Lastel peab nii päeval kui öösel manustamiskordade vahele jääma regulaarne intervall, mis on mitte lühem kui 6 tundi. Patsientidel tuleb soovitada pöörduda arsti poole, kui valu või palavik püsib pärast kolm päeva kestnud ravi.

• *annustamisel tuleb lähtuda lapse tegelikust kehakaalust

Neerupuudulikkus

Neerupuudulikkuse korral peab manustamiskordade vahele jääma allpool tabelis toodud aeg (vt lõigud 4.4 ja 5.2):

Maksapuudulikkus

Paratsetamooli ei tohi kasutada raske maksapuudulikkusega patsientidel (vt lõik 4.3).

Maksapuudulikkus

Paratsetamooli ei tohi kasutada raske maksapuudulikkusega patsientidel (vt lõik 4.3). Maksapuudulikkuse korral tuleb annust vähendada või annustamise intervalli pikendada. Järgnevatel juhtudel tuleb jälgida, et maksimaalne ööpäevane annus ei ületaks 60 mg/kg/ööpäevas:

krooniline või kompenseeritud aktiivne maksahaigus, eeskätt patsiendid kerge kuni mõõduka hepatotsellulaarse puudulikkusega;

Gilbert'i sündroom (perekondlik hüperbilirubineemia);

krooniline alatoitumus (maksa glutatiooni väikesed reservid);

dehüdratatsioon (vt ka lõik 4.4).

Vastunäidustused

Ülitundlikkus paratsetamooli või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.Raske maksapuudulikkus või aktiivne maksahaigus.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üleannustamise vältimiseks tuleb kontrollida, et teised manustatavad ravimid (nii retsepti kui ka käsimüügiravimid) ei sisaldaks paratsetamooli. Juhuslik üleannustamine võib põhjustada tõsise maksakahjustuse ning surma (vt lõik 4.9). Teiste mittesteroidsete analgeetikumide samaaegne kasutamine ei ole põhjendatud.

Kuna esineb võimalus lokaalse ärrituse tekkeks, siis ei soovitata rektaalsuposiite manustada rohkem kui 4 korda ööpäevas ning ravimi rektaalse manustamise periood peab olema võimalikult lühike.

Paratsetamooli soovitatavatest suuremate annuste manustamisega kaasneb risk raske maksakahjustuse tekkeks. Maksakahjustuse kliinilised sümptomid tekivad tavaliselt 1 kuni 2 päeva pärast paratsetamooli liigse annuse manustamist. Maksakahjustuse maksimaalseid sümptome täheldatakse tavaliselt 3...4 päeval. Ravi antidoodiga tuleb alustada nii vara kui võimalik (vt lõik. 4.9).

Paratsetamooli tuleb võimaliku maksakahjustuse tekke tõttu kasutada ettevaatusega, vajadusel vähendada annust või pikendada intervalli manustamiste vahel, et maksimaalne annus ei ületaks 60 mg/kg ööpäevas järgmistel juhtudel:

Gilbert’i sündroomi (perekondlik hüperbilirubineemia) korral,

krooniline või kompenseeritud aktiivne maksahaigus, eeskätt patsiendid kerge kuni mõõduka hepatotsellulaarse puudulikkusega,

raske neerukahjustuse korral (vt. lõigud 4.2 ja 5.2),

glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudumine (hemolüütilise aneemia oht),

anoreksia, buliimia, kahheksia või kroonilise alatoitluse korral (maksa glutatiooni väikesed reservid),

dehüdratatsioon, hüpovoleemia.

Paratsetamool võib põhjustada tõsiseid nahareaktsioone, nagu äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs, mis võivad olla letaalse lõppega. Patsiente tuleb informeerida tõsiste nahareaktsioonide tunnustest ning ravimi kasutamine tuleb lõpetada nahalööbe või mõne muu ülitundlikkuse nähu ilmnemisel.

Soovitatud annuseid ei tohi ületada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne kasutamine ravimitega, mis põhjustavad maksensüümide induktsiooni, nagu nt teatud uinutid ja antiepileptikumid (muuhulgas fenobarbitaal, karbamasepiin), samuti rifampitsiin, võib põhjustada maksakahjustust muidu kahjutute paratsetamooliannuste juures. Neil patsientidel tuleb jälgida maksakahjustuse nähtude ilmnemist ning vältima paratsetamooli suuri annuseid ja/või pikaagset kasutamist.

Fenütoiin võib vähendada paratsetamooli efektiivsust.

Paratsetamooli ja klooramfenikooli samaaegsel manustamisel võib klooramfenikooli eritumine oluliselt aeglustuda ning selle toksilisus suureneda.

Paratsetamooli ja zidovudiini (AZT) samaaegne tarvitamine suurendab neutropeenia tekke ohtu. Seetõttu tuleks paratsetamooli kasutada samaaegselt sidovudiiniga vaid arsti nõuandel.

Kumariinide, sealhulgas ka varfariini samaaegne kasutamine koos paratsetamooliga võib põhjustada INR väärtuse vähest kõikumist. INR väärtuste jälgimine on vajalik kogu samaaegse kasutamise perioodi jooksul ning üks nädal pärast paratsetamooli kasutamise lõpetamist.

Metoklopramiid ja domperidoon võivad suurendada paratsetamooli imendumist.

Kolestüramiin võib vähendada paratsetamooli imendumist.

Paratsetamooli kasutamine koos mittesteroidsete põletikuvastatste ravimitega võib neerufunktsiooni häirega patsiendil põhjustada neerupuudulikkuse ägenemise.

Paratsetamooli kasutamine koos monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritega võib põhjustada ülierutust ning palavikku.

Paratsetamooli kasutamisel koos ravimitega, mis aeglustavad mao tühjenemist, nt propanteliin, võib suukaudselt manustatud paratsetamooli imendumine olla aeglasem kui tavaliselt ning toime algus võib saabuda hilinemisega.

Paratsetamooli kasutamisel koos motoorikat kiirendavate ravimitega, nt metoklopramiid, võib suukaudselt manustatud paratsetamooli imendumine ning toime saabumine kiireneda.

Manustamisel koos probenetsiidiga tuleb kaaluda annuste vähendamist, kuna probenetsiid suurendab peaaegu poole võrra paratsetamooli kliirensit, inhibeerides kojugatsiooni glükuroonhappega.

Koostoimed laboratoorsetes uuringutes:

Paratsetamooli manustamine võib häirida veres kusihappe määramist fosfovolframhappe meetodil ja glükoosi määramist glükoosoksüdaas-peroksüdaasi meetodil.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Ravim on kasutamiseks lastel.

Rasedus

Epidemioloogilised uuringud ei näidanud terapeutilistes annustes kasutataval paratsetamoolil kahjulikke toimeid rasedusele või loote/vastsündinu tervisele. Reproduktiivsusuuringutes suukaudselt manustatava paratsetamooliga ei esinenud väärarenguid ega toksilisi toimeid lootele.

Paratsetamooli üledoosi saanud rasedate naiste prospektiivsed andmed ei näidanud väärarengute riski suurenemist. Efferalgani tohib raseduse ajal kasutada pärast hoolikat võimaliku kasu ja riski suhte hindamist. Rasedatel patsientidel tuleb rangelt jälgida soovitatud annuseid ja ravi kestvust.

Imetamine

Suukaudse manustamise järgselt eritub paratsetamool rinnapiima väikeses koguses. Rinnaga toidetud imikutel on esinenud lööbeid. Paratsetamooli võib imetamise ajal ettevaatusega manustada.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravim on kasutamiseks lastel.

Efferalgan ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Järgmistest organsüsteemi klassidesse rühmitatud kõrvaltoimetest on teatatud paratsetamooli suposiidide turuletulekujärgselt ning seetõttu pole nende esinemissagedus teada.

Kiiniliste ning epidemioloogiliste uuringute andmete kohaselt võib analgeetikumide pikaaegsel kasutamisel esineda nefropaatiat, sealhulgas neerusagara nekroosi, interstitsiaalset nefriiti ja sekundaarset püelonefriiti.

Ülitundlikkusreaktsioonid on nõudnud ravi lõpetamist.

Manustamisviisist tingitult võib esineda päraku ja pärakupiirkonna ärritus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Maksahaigusega, kroonilise alatoitumisega, kroonilise alkoholismiga patsientidel või maksaensüüme indutseerivate ravimite kasutamisel, samuti vanemaealistel patsientidel ja eriti väikelastel on mürgistuse tekkimise oht (sageli on esinenud nii terapeutilist üleannustamist kui ka juhuslikku mürgistust), mis võib osutuda letaalseks (vt lõik 4.4).

Sümptomid: iiveldus, oksendamine, isutus, higistamine, kahvatus ja halb enesetunne ilmnevad üldiselt 24 tunni jooksul.

Paratsetamooli üleannustamine üksikannusena üle 7,5 g täiskasvanule ja 140 mg/kg lapsele põhjustab tsütolüüsi maksas, mis tõenäoliselt kutsub esile ulatusliku ja pöördumatu nekroosi, mille tulemuseks on hepatotsellulaarne puudulikkus, metaboolne atsidoos ja entsefalopaatia, mis võib põhjustada koomat ja surma.

12...48 tundi pärast ravimi sissevõtmist on täheldatud maksatransaminaaside (AST, ALT), laktaatdehüdrogenaasi ja bilirubiini tõusu koos protrombiini aja lühenemisega. Maksakahjustuse kliinilised sümptomid ilmnevad tavaliselt 1...2 päeva möödudes ning saavutavad maksimumi 3...4 päevaks.

Esmaabivõtted:

Kiire hospitaliseerimine.

Maoloputus suukaudselt sissevõetud ravimi kiireks eliminatsiooniks.

Enne ravi alustamist tuleb niipea kui võimalik, kuid mitte enne 4 tunni möödumist paratsetamooli manustamisest võtta vereanalüüs paratsetamooli plasmasisalduse määramiseks .

Tavalise üleannustamise ravi hulka kuulub võimalikult varajane antidoodi N-atsetüültsüsteiini intravenoosne või suukaudne manustamine, võimalusel kaheksa tunni jooksul pärast manustamist. N-atsetüültsüsteiin pakub teatud määral kaitset manustamisel isegi kuni pärast 16 tundi.

Sümptomaatiline ravi.

Maksafunktsiooni analüüsid tiuleb teha ravi alguses ning korrata iga 24 tunni järel. Enamikul juhtudest maksaensüümide näitajad normaliseeruvad 1...2 nädala jooksul koos maksafunktsiooni taastumisega. Väga rasketel juhtudel võib vajalikuks osutuda maksasiirdamine.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid.

ATC-kood: N02BE01.

Paratsetamoolil on valuvaigistav, palavikku alandav ja väga nõrk põletikuvastane toime. Paratsetamooli valuvaigistava ning palavikku alandava toime täpne mehhanism ei ole teada, see võib olla seotud tsentraalse ja perifeerse toimega prostaglandiinide sünteesi inhibeerimisel.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Paratsetamooli imendumine rektaalsel manustamiselt ei ole nii kiire kui pärast peroraalset manustamist. Imendumine on siiski täielik. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 2...4 tundi pärast rektaalset manustamist.

Jaotumine

Paratsetamool jaotub kiiresti kõigis kudedes. Paratsetamooli jaotusruumala on täiskasvanutel ligikaudu 1...2 l/kg ja lastel vahemikus 0,7...1,0 l/kg. Seondumine plasmavalkudega on vähene.

Biotransformatsioon

Paratsetamool metaboliseeritakse peamiselt maksas. Kaks peamist metaboolset rada on konjugeerimine glükuroniidide ja sulfaatidega. Viimati mainitud rada küllastub kiiresti, kui ravimit on manustatud terapeutilistest annustest suuremates kogustes. Väike osa (alla 4%) metaboliseeritakse tsütokroom P 450 vahendusel, mille tulemusena moodustub vaheühend (N-atsetüülbensokinoonimiin), mis tavalise annustamise korral kiiresti kahjutustatakse redutseerimisel glutatiooniga ning konjugeerituna tsüsteiini ja merkaptopuriinhappega elimineeritakse uriiniga. Ulatusliku mürgistuse korral suureneb selle toksilise metaboliidi kogus.

Eritumine

Elimineeritakse peamiselt uriiniga. 90% manustatud annusest elimineeritakse 24 tunni jooksul neerude kaudu peamiselt konjugeeritud glükuroniidina (ligikaudu 60%) ja konjugeeritud sulfaadina (ligikaudu 30%). Vähem kui 5% eritub muutumatul kujul. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 4...5 tundi.

Patsientide erirühmad

Raske neerupuudulikkus: paratsetamooli eliminatsioon on veidi pidurdunud. Raske neerupuudulikkusega patsientidel on glükuroniidi ja konjugeeritud sulfaadi eliminatsiooni määr aeglasem kui tervetel isikutel. Seetõttu on raske neerupuudulikkusega patsientidel soovitatav pikendada manustamisvahelist aega 6...8 tunnini (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksapuudulikkus: uuringutes on selgunud, et kroonilise maksakahjustusega patsientidel, sealhulgas ka alkohoolse tsirroosiga patsientidel, on paratsetamooli metabolism muutunud, suurenenud on plasmakontsentratsioon ning pikenenud on eliminatsiooni poolväärtusaeg. Paratsetamooli plasma poolväärtusaja suurenemine on seotud maksa sünteesivõime vähenemisega. Seetõttu tuleb maksakahjustusega patsientidel paratsetamooli kasutada ettevaatusega ning kasutamine on vastunäidustatud aktiivse maksahaiguse korral, samuti alkohoolse hepatiidi korral, kuna CYP 2E1 induktsioon võib põhjustada hepatotoksiliste paratsetamooli metaboliitide moodustumise suurenemise.

Vanemaealised patsiendid: paratsetamooli farmakokineetika ning biotransformatsioon on muutunud vähesel määral. Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Vastsündinud, imikud ja lapsed: paratsetamooli farmakokineetilised parameetrid on imikutel ning lastel samad, mis täiskasvanutel, välja arvatud plasma poolväärtusaeg, mis on veidi lühem (ligikaudu 2 tundi) kui täiskasvanutel. Vastsündinutel on plasma poolväärtusaeg pikem kui imikutel (ligikaudu 3,5 tundi). Vastsündinud, imikud ning lalla 10 aastased lapsed eritavad võrreldes täiskasvanutega oluliselt vähemal määral glükuroniidina ning rohkem konjugeeritud sulfaadina. Paratsetamooli ja selle metaboliitide summaarne eritumine on sama kõikides vanuserühmades.

Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilised andmed avaldatud farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensus ja reproduktsiooni uuringutest ei osuta spetsiifilistele ohtudele inimesel, kui paratsetamooli ekspositsioon ei ületanud toksilist taset.

Paratsetamooli toimet uuriti rottide ja hiirte dieedis koguses 0, 600, 3000 ja 6000 ppm kahe aasta jooksul. Kartsinogeenset toimet ei täheldatud isastel rottidel ning isastel ja emastel hiirtel. Kartsinogeense toime väheseid tunnuseid esines mononukleaarse leukeemia suurema esinemissageduse põhjal emastel rottidel.

Paratsetamooli genotoksilisuse ja kartsinogeensuse võrdlev kirjanduse ülevaade näitas, et genotoksiline toime esines vaid soovitatust suuremate annuste kasutamisel millega kaasnesid tõsised mürgistusnähud, sealhulgas maksa ja luuüdi toksilisus. Genotoksilisust ei esinenud paratsetamooli terapeutiliste annuste kasutamisel. Loomkatsetes ei ilmnenud kartsinogeenseid omadusi mitte- hepatotoksiliste annuste kasutamisel. Paratsetamooli tumorigeenset toimet täheldati varasemates uuringutes ainult väga suurte, tsütotoksiliste annuste kasutamisel.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tahke rasv.

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Kartongkarbis on ribapakendid (PVC/PE) 10 rektaalsuposiidiga.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Bristol-Myers Squibb Gyógyszerkereskedelmi Kft. Lövőház u. 39

1024, Budapest Ungari

MÜÜGILOA NUMBRID

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2016