Esomeprazole TEVA 40 mg - Esomeprazole TEVA 40 mg ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Esomeprazole TEVA 40 mg, gastroresistentsed tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

20 mg: Üks tablett sisaldab 20 mg esomeprasooli (amorfse esomeprasoolmagneesiumina). Abiaine: Üks tablett sisaldab mitte rohkem kui 27,45 mg sahharoosi.
40 mg: Üks tablett sisaldab 40 mg esomeprasooli (amorfse esomeprasoolmagneesiumina). Abiaine: Üks tablett sisaldab mitte rohkem kui 54,9 mg sahharoosi.
INN: Esomeprazolum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett.
20 mg: heledat telliskivipunast kuni pruuni värvi, ovaalsed, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega
tabletid, mille ühele küljele on pressitud „E5“ ja teine külg on sile.
40 mg: heledat telliskivipunast kuni pruuni värvi, ovaalsed, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega
tabletid, mille ühele küljele on pressitud „E6“ ja teine külg on sile.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Gastroösofageaalne reflukshaigus:
-erosiivse refluksösofagiidi ravi;
-paranenud refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks;
-gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.
Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega:
-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi;

-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika.


Mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVA) pikaajaliselt vajavad patsiendid:
MSPVA kasutamisega seotud maohaavandite ravi.
MSPVA kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite profülaktika riskipatsientidel.

Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi. Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Tabletid tuleb alla neelata tervena, koos vedelikuga. Tablette ei tohi närida ega purustada. Patsientide jaoks, kellel on neelamisraskusi, võib tabletid lahustada pooles klaasis karboniseerimata vees. Teisi vedelikke ei tohi kasutada, sest need võivad lahustada maohappekindla katte. Segage, kuni tabletid on laiali pudenenud ja jooge vedelik koos pelletitega ära kohe või 30 minuti jooksul. Loputage klaasi poole klaasi veega ja jooge see ära. Pelleteid ei tohi närida ega purustada.
Patsientide jaoks, kes ei saa neelata, võib tabletid lahustada karboniseerimata vees ja manustada maosondi kaudu. On tähtis, et valitud süstla ja sondi sobivust oleks hoolikalt kontrollitud.
Valmistamis- ja manustamisjuhised vt lõik 6.6.
Täiskasvanud ja noorukid alates 12-st eluaastast


Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD)
-    erosiivse refluksösofagiidi ravi 40 mg üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul Patsientidel, kellel ösofagiit ei ole paranenud või kellel on püsivad sümptomid, on soovitatav täiendav 4-nädalane ravi.
-    paranenud ösofagiidiga patsientide säilitusravi retsidiivide vältimiseks 20 mg üks kord ööpäevas
-    gastroösofageaalse reflukshaiguse (GERD) sümptomaatiline raviÖsofagiidita patsientidele 20 mg üks kord ööpäevas. Kui kontroll sümptomite üle ei ole saavutatud pärast 4 nädala möödumist, tuleb patsiendil teostada täiendavad uuringud. Kui sümptomid on lahenenud, võib järgneva sümptomite kontrolli saavutada kasutades annust 20 mg üks kord ööpäevas. Võib kasutada täiskasvanutel, kes saavad ravi vajaduse järgi ja võtavad vajadusel 20 mg üks kord ööpäevas. MSPVA-ravil patsientidel, kellel on risk mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi tekkeks, ei ole ravile järgnev sümptomite kontrollimine vajadusest lähtuva raviskeemiga soovitatav.
Täiskasvanud

Helicobacter pylori eradikatsiooniks kombinatsioonis sobivate antibiootikumidega
-    Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi

-    Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika


20 mg esomeprasooli tablett koos 1 g amoksitsilliini ja 500 mg klaritromütsiiniga, kõik ravimid kaks korda päevas 7 päeva jooksul.

Pidevat MSPVA-ravi vajavad patsiendid
MSPVA-raviga seotud maohaavandite ravi:
Tavaline annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Ravi kestus on 4…8 nädalat.

MSPVA-raviga seotud mao ja kaksteistsõrmikuhaavandite ennetamine riskipatsientidel:
20 mg üks kord ööpäevas.

Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi
40 mg üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul pärast peptilise haavandi verejooksu intravenoosset ravi.

Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi
Soovitatav algannus on üks Esomeprazole TEVA 40 mg tablett kaks korda ööpäevas. Annust tuleb seejärel individuaalselt kohandada ja ravi tuleb jätkata, kuni see on kliiniliselt näidustatud. Olemasolevate kliiniliste andmete alusel saab enamikul patsientidel saavutada kontrolli annusega 80 kuni 160 mg esomeprasooli ööpäevas. Suuremate kui 80 mg ööpäevaste annuste korral tuleb annus jagada osadeks ja manustada kaks korda ööpäevas.
Alla 12-aastased lapsed
Andmete puudumise tõttu ei tohi Esomeprazole TEVA’t alla 12-aastastel lastel kasutada. 
Neerufunktsiooni kahjustus
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annust vaja kohandada. Kuna raske neerupuudulikkusega patsientidel on kogemus piiratud, tuleb neid patsiente ravida ettevaatusega (vt lõik 5.2).
Maksafunktsiooni kahjustus
Kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annust vaja kohandada. Raske maksakahjustusega patsientidel ei tohi ületada maksimaalset annust, 20 mg (vt lõik 5.2).
Eakad
Eakatel ei ole vaja annust kohandada.
4.3 Vastunäidustused
Teadaolev ülitundlikkus esomeprasooli, asendatud bensimidasoolide või ravimi ükskõik millise
abiaine suhtes.
Ülitundlikkus mistahes teise prootonpumba inhibiitori suhtes.
Esomeprasooli ei tohi kasutada samaaegselt nelfinaviiriga (vt lõik 4.5).


4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel 
Hoiatussümptomite esinemisel (nt oluline mittetahtlik kaalukaotus, korduv oksendamine, düsfaagia, veriokse või veriroe) ja kui kahtlustatakse maohaavandit või selle esinemisel tuleb välistada pahaloomuline kasvaja, kuna ravi Esomeprazole TEVA’ga võib leevendada sümptomeid ja põhjustada diagnoosimise hilinemist.
Pikaajalist ravi saavaid patsiente (eriti neid, kelle ravi kestab kauem kui üks aasta) peab hoidma regulaarse jälgimise all.
Patsiente, kes võtavad ravimit vastavalt vajadusele, peab teavitama, et nad pöörduksid oma arsti poole, kui nende sümptomite iseloom muutub. Vajadusel kasutatava esomeprasoolravi määramisel tuleb kaaluda kõikuva esomeprasooli plasmakontsentratsiooni tõttu tekkivate teiste ravimitega esinevate koostoimete tagajärgi. Vt lõik 4.5.
Esomeprasooli määramisel Helicobacter pylori eradikatsiooniks tuleb kaaluda võimalikke ravimite koostoimeid kõigi kolmikravi komponentide osas. Klaritromütsiin on tugev CYP3A4 inhibiitor, mistõttu tuleb arvestada klaritromütsiini vastunäidustusi ja koostoimeid, kui kolmikravi kasutatakse patsientidel, kes antud hetkel võtavad teisi CYP3A4 kaudu metaboliseeritavaid ravimeid, näiteks tsisapriidi.
See ravim sisaldab sahharoosi. Päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni või sukraas-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada seedetraktiinfektsioonide, näiteks Salmonella ja Campylobacter’i infektsiooni riski (vt lõik 5.1).
Esomeprasooli ei ole soovitatav manustada samaaegselt koos atasanaviiriga (vt lõik 4.5). Kui leitakse, et atasanaviiri ja prootonpumba inhibiitori kombinatsioon on möödapääsmatu, on soovitatav hoolikas kliiniline jälgimine ning atasanaviiri annust tuleb suurendada 400 mg-ni kombinatsioonis 100 mg ritonaviiriga; esomeprasooli annust 20 mg ei tohi ületada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed 
Esomeprasooli toime teiste ravimite farmakokineetikale
pH-st sõltuva imendumisega ravimid
Esomeprasoolravi jooksul vähenev maosisene happesus võib ravimite imendumist suurendada või vähendada, kui maohappesus mõjutab imendumismehhanismi. Nagu teistegi happe sekretsiooni pärssijate või antatsiidide kasutamisel võib esomeprasoolravi ajal väheneda ketokonasooli ja itrakonasooli imendumine.
On teatatud omeprasooli koostoimetest mõningate proteaasi inhibiitoritega. Nende teatatud koostoimete kliiniline tähtsus ja toimemehhanism ei ole alati teada. Omeprasoolravi ajal suurenenud mao pH tase võib muuta proteaasi inhibiitorite imendumist. Muud võimalikud koostoime mehhanismid on seotud CYP2C19 pärssimisega. Atasanaviri ja nelfinaviiri manustamisel koos omeprasooliga on teatatud taseme vähenemisest seerumis, mistõttu samaaegne manustamine ei ole soovitatav. Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) manustamine koos 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiriga põhjustas tervetel vabatahtlikel ekspositsiooni märkimisväärse vähenemise atasanaviirile (ligikaudu 75% AUC, Cmax ja Cmin vähenemine). Atasanaviiri annuse suurendamine 400 mg-ni ei kompenseerinud omeprasooli mõju atasanaviiri ekspositsioonile. Omeprasooli (20 mg ööpäevas) manustamisel koos 400 mg atasanaviiri ja 100 mg ritonaviiriga tervetele vabatahtlikele vähenes ekspositsioon atasanaviirile ligikaudu 30% võrreldes ekspositsiooniga pärast 300 mg atasanaviiri ja 100 mg ritonaviiri manustamist ööpäevas ilma 20 mg omeprasoolita ööpäevas. Omeprasooli (40 mg ööpäevas) samaaegne manustamine vähendas nelfinaviiri keskmist AUC, Cmax ja Cmin 36…39% võrra ja farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidi M8 keskmist AUC, Cmax ja Cmin 75…92% võrra. On teatatud sakvinaviiri (manustatud koos ritonaviiriga) taseme tõusust seerumis (80…100%) samaaegse ravi korral omeprasooliga (40 mg ööpäevas). Ravi 20 mg omeprasooliga ööpäevas ei mõjutanud darunaviiri (koos samaaegse ritonaviiriga) ja amprenaviiri (koos samaaegse ritonaviiriga) ekspositsiooni. Ravi 20 mg esomeprasooliga ööpäevas ei mõjutanud amprenaviiri (koos samaaegse ritonaviiriga ja ilma) ekspositsiooni. Ravi 40 mg omeprasooliga ööpäevas ei mõjutanud lopenaviiri (koos samaaegse ritonaviiriga) ekspositsiooni. Omeprasooli ja esomeprasooli sarnase farmakodünaamilise toime ja farmakokineetiliste omaduste tõttu ei ole esomeprasooli ja atasanaviiri samaaegne manustamine soovitatav ning esomeprasooli manustamine koos nelfinaviiriga on vastunäidustatud.
CYP2C19 poolt metaboliseeritavad ravimid
Esomeprasool pärsib peamist esomeprasooli metaboliseerivat ensüümi, CYP2C19. Seega, kui esomeprasooli kombineeritakse ravimitega, mida metaboliseerib CYP2C19, näiteks diasepaami, tsitalopraami, imipramiini, klomipramiini, fenütoiiniga jms, võib suureneda nende ravimite sisaldus plasmas, mistõttu võib vajalikuks osutuda annuse vähendamine. Seda tuleb arvesse võtta iseäranis siis, kui esomeprasoolravi kirjutatakse välja võtmiseks ainult vajaduse korral. Samaaegne 30 mg esomeprasooli manustamine põhjustas CYP2C19 substraadi diasepaami kliirensi 45%-lise vähenemise. 40 mg esomeprasooli samaaegne manustamine põhjustas epilepsiaga patsientidel fenütoiini miinimumkontsentratsiooni 13% suurenemise. Esomeprasoolravi alustamisel või lõpetamisel soovitatakse fenütoiini plasmakontsentratsioonide jälgimist. Omeprasool (40 mg üks kord ööpäevas) suurendas vorikonasooli (CYP2C19 substraat) Cmax ja AUC vastavalt 15% ja 41% võrra.
40 mg esomeprasooli samaaegne manustamine varfariinravil patsientidel näitas kliinilises uuringus, et koagulatsiooniajad jäid aktsepteeritavasse vahemikku. Samas on kaasuva ravi ajal turustamisjärgselt mõnel üksikjuhul teatatud INR taseme kliiniliselt olulisest tõusust. Varfariini või teiste kumariini derivaatidega toimuva ravi jooksul on soovitatav jälgimine kaasuva esomeprasoolravi alustamisel ja lõpetamisel.
Tervetel vabatahtlikel põhjustas kaasuv 40 mg esomeprasooli manustamine tsisapriidi plasma kontsentratsiooniaja kõvera aluse pindala (AUC) 32%-lise suurenemise ja eliminatsiooni poolväärtusaja (t1/2) 31%-lise pikenemise, kuid ei mõjutanud oluliselt tsisapriidi maksimaalset taset plasmas. Ainult tsisapriidi manustamise puhul täheldatud QTc intervalli vähene pikenemine ei pikenenud täiendavalt, kui tsisapriidi manustati kombinatsioonis esomeprasooliga (vt ka lõik 4.4).
On näidatud, et esomeprasoolil puudub kliiniliselt oluline toime amoksitsilliini ja kinidiini farmakokineetikale.
Uuringutes, milles hinnati esomeprasooli ja kas naprokseeni või rofekoksiibi samaaegset manustamist, ei tuvastatud lühiajaliste uuringute vältel kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid.
Teiste ravimite toime esomeprasooli farmakokineetikale Esomeprasool metaboliseeritakse CYP2C19 ja CYP3A4 poolt. Esomeprasooli ja CYP3A4 inhibiitori klaritromütsiini (500 mg kaks korda päevas) samaaegne manustamine kahekordistas ekspositsiooni (AUC) esomeprasoolile. Samaaegne esomeprasooli ning CYP2C19 ja CYP3A4 kombineeritud inhibiitori manustamine võib põhjustada rohkem kui kahekordset ekspositsiooni esomeprasoolile. CYP2C19 ja CYP3A4 inhibiitor vorikonasool suurendas omeprasooli AUC-d 280% võrra. Reeglina ei ole kummalgi juhul esomeprasooli annuse kohandamine vajalik. Samas tuleb kaaluda annuse kohandamist patsientidel, kellel on raske maksakahjustus, või kui näidustatud on pikaajaline ravi.

4.6 Rasedus ja imetamine
Esomeprasooli tablettide kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Ratseemilise segu omeprasooli korral ei näita andmed paljudest eksponeeritud rasedustest epidemioloogiliste uuringute käigus lootele väärarenguid tekitavaid või toksilisi toimeid. Loomkatsed esomeprasooliga ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet embrüo/loote arengule. Ratseemilise seguga teostatud loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, sünnitusele või postnataalsele arengule. Ravimi määramisel rasedatele naistele tuleb rakendada ettevaatust.
On teadmata, kas esomeprasool eritub inimese rinnapiima. Imetavatel naistel ei ole uuringuid läbi viidud. Seetõttu ei tohi esomeprasooli rinnaga toitmise ajal kasutada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Esomeprazole TEVA ei oma toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed
Kliiniliste uuringute programmis ja turustamisjärgselt on esomeprasooliga tuvastatud või kahtlustatud alljärgnevaid kõrvaltoimeid. Ükski neist ei osutunud annusest sõltuvaks. Kõrvaltoimed on liigitatud vastavalt esinemissagedusele (sage >1/100, 1/1000, 1/10 000, <1/1000; väga harv <1/10 000).
Vere ja lümfisüsteemi häired Harv: leukopeenia, trombotsütopeenia Väga harv: agranulotsütoos, pantsütopeenia
Immuunsüsteemi häired Harv: ülitundlikkusreaktsioonid, nt palavik, angioödeem ja anafülaktiline reaktsioon/šokk
Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt: perifeersed tursed Harv: hüponatreemia
Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt: unetus Harv: ärevus, segasus, depressioon Väga harv: agressioon, hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi häired Sage: peavalu Aeg-ajalt: pearinglus, paresteesia, unisus Harv: maitsetundlikkuse häired
Silma kahjustused Harv: hägune nägemine
Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: peapööritus
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: bronhospasm
Seedetrakti häired Sage: kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus, iiveldus/oksendamine Aeg-ajalt: suu kuivus Harv: stomatiit, seedetrakti kandidiaas
Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse tõus Harv: hepatiit koos ikterusega või ilma Väga harv: maksapuudulikkus, entsefalopaatia olemasoleva maksahaigusega patsientidel
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt: dermatiit, kihelus, lööve, urtikaaria Harv: alopeetsia, valgustundlikkus Väga harv: multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN)
Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused Harv: artralgia, müalgia Väga harv: lihasnõrkus
Neerude ja kuseteede häired Väga harv: interstitsiaalne nefriit
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Väga harv: günekomastia
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Harv: halb enesetunne, suurenenud higistamine

4.9 Üleannustamine
Tahtliku üleannustamise kogemus on siiani piiratud. Seoses annusega 280 mg on kirjeldatud seedetrakti sümptomeid ja nõrkust. Ühekordseid 80 mg esomeprasooli annuseid on talutud sümptomiteta. Spetsiifilist antidooti ei teata. Esomeprasool seondub ulatuslikult plasmavalkudega ning ei ole seetõttu täielikult dialüüsitav. Nagu kõikide üleannustamiste korral peab ravi olema sümptomaatiline ning tuleb kasutada üldtoetavaid meetmeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: prootonpumba inhibiitorid, ATC kood: A02BC05.
Esomeprasool on omeprasooli S-isomeer, mis spetsiifilise suunatud toimemehhanismiga vähendab maohappe sekretsiooni. Ta on parietaalraku happepumba spetsiifiline inhibiitor. Omeprasooli R- ja Sisomeeri farmakodünaamiline aktiivsus on sarnane.
Toimekoht ja -mehhanism
Esomeprasool on nõrk alus, mis kontsentreerub ja muundub aktiivsesse vormi parietaalrakkude sekretoorsete kanalikeste tugevalt happelises keskkonnas, kus ta pärsib ensüümi H+K+-ATPaas ehk happepumpa, pärssides seega nii basaalset kui stimuleeritud happesekretsiooni.
Toime maohappe sekretsioonile
Pärast 20 mg ja 40 mg esomeprasooli suukaudset annustamist algab toime ühe tunni jooksul. 20 mg esomeprasooli korduval manustamisel üks kord päevas viie päeva jooksul väheneb happetootmise maksimumi keskmine pärast stimulatsiooni pentagastriiniga 90% võrra, mõõdetuna viiendal päeval 6...7 tundi pärast annustamist.
Pärast viiepäevast suukaudset annustamist 20 mg ja 40 mg esomeprasooliga püsis maosisene pH väärtus üle 4 keskmiselt 13 ja 17 tundi, vastavalt üle 24 tunni sümptomaatilise GERD’ga patsientidel. Patsientide osakaal, kellel maosisene pH püsis üle 4 vähemalt 8, 12 või 16 tundi, oli 20 mg esomeprasooliga vastavalt 76%, 54% ja 24%. Vastavad osakaalud olid 40 mg esomeprasooliga 97%, 92% ja 56%.
Kasutades AUC-d plasmakontsentratsiooni surrogaatparameetrina, on näidatud seost happesekretsiooni pärssimise ja ekspositsiooni vahel.
Happe inhibeerimise terapeutiline toime
Refluksösofagiidi paranemine toimub 40 mg esomeprasooliga umbes 78%-l patsientidest nelja nädala ja 93%-l kaheksa nädala järel.
Ühenädalane ravi esomeprasooliga 20 mg kaks korda päevas ja sobivate antibiootikumidega annab tulemuseks H. pylori eduka eradikatsiooni umbes 90%-l patsientidest.
Pärast ühenädalast eradikatsioonravi ei ole vajadust jätkata monoteraapiat antisekretoorsete ravimitega, et haavandi tervenemine oleks tõhus ning leevendamaks tüsistumata kaksteistsõrmiksoole haavandite sümptomeid.
Teised happe inhibeerimisega seotud toimed
Ravi jooksul antisekretoorsete ravimitega suureneb seerumis gastriini tase vastusena happesekretsiooni vähenemisele.
Mõnedel patsientidel on pikaajalise esomeprasoolravi jooksul täheldatud ECL-rakkude hulga suurenemist, mis võib olla seotud seerumi gastriinitaseme suurenemisega.
Pikaajalise ravi jooksul antisekretoorsete ravimitega on teatatud maonäärmete tsüstide mõnevõrra suurenenud esinemissagedusest. Need muutused on happesekretsiooni väljendunud inhibeerimise füsioloogiline tagajärg, on healoomulised ning tõenäoliselt pöörduvad.
Maohappesuse vähenemine mis tahes põhjusel, sealhulgas prootonpumba inhibiitorite tõttu, suurendab normaalselt seedetraktis esinevate bakterite arvukust maos. Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada seedetraktiinfektsioonide, näiteks salmonella ja kampülobakteri infektsiooni riski.
Kahes uuringus, milles aktiivne võrdlusravim oli ranitidiin, leidis tõestust esomeprasooli parem toime MSPVA-sid, sealhulgas COX-2-selektiivseid MSPVA-sid kasutanud patsientide maohaavandite paranemisel.
Kahes uuringus, kus võrdluseks kasutati platseebot, leidis tõestust esomeprasooli parem toime mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ennetamisel MSPVA-sid, sealhulgas COX-2-selektiivseid MSPVA-sid kasutanud patsientidel (vanuses >60 eluaasta ja/või eelneva haavandiga).

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine ja jaotumine
Esomeprasool on happelabiilne ning teda manustatakse suukaudselt maohappekindla kattega graanulitena. In vivo toimub muundumine R-isomeeriks ebaolulisel määral. Esomeprasooli imendumine on kiire, kusjuures plasma tipptase tekib ligikaudu 1…2 tundi pärast annuse manustamist.
40 mg üksikannuse absoluutne biosaadavus on 64%, suurenedes 89%-ni korduval üks kord päevas manustamisel. 20 mg esomeprasooli korral on vastavad väärtused 50% ja 68%. Näiv jaotusruumala tasakaaluolekus on tervetel uuritavatel umbes 0,22 l kehakaalu kilogrammi kohta. Esomeprasool seondub 97% ulatuses plasmavalkudega.
Toidu tarbimine aeglustab ja vähendab esomeprasooli imendumist, ehkki sellel puudub oluline mõju toimele, mida esomeprasool maosisesele happesusele avaldab.
Metabolism ja eritumine
Esomeprasool metaboliseeritakse täielikult tsütokroom P450 süsteemi (CYP) poolt. Suurem osa esomeprasooli metabolismist sõltub polümorfsest CYP2C19-st, mis vastutab esomeprasooli hüdroksü- ja demetüülmetaboliitide moodustumise eest. Ülejäänu sõltub teisest spetsiifilisest isovormist, CYP3A4-st, mis vastutab esomeprasooli sulfooni, peamise plasmametaboliidi moodustumise eest.
Alltoodud parameetrid peegeldavad peamiselt farmakokineetikat funktsionaalse CYP2C19 ensüümiga isikutel, nn „ulatuslikel metaboliseerijatel“.
Plasma kogukliirens on pärast ühekordset annust ligikaudu 17 l/h ja pärast korduvat manustamist ligikaudu 9 l/h. Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on pärast korduvat üks kord päevas anustamist ligikaudu 1,3 tundi. Esomeprasooli farmakokineetikat on uuritud annustes kuni 40 mg kaks korda päevas. Plasma kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala suureneb esomeprasooli korduval manustamisel. See suurenemine on annusest sõltuv ning põhjustab korduval manustamisel AUC rohkem kui annusega võrdelist suurenemist. Selline aja- ja annusesõltuvus tuleneb esmase maksapassaaži metabolismi ja süsteemse kliirensi vähenemisest, mis ilmselt on tingitud CYP2C19 ensüümi inhibeerimisest esomeprasooli ja/või tema sulfoonmetaboliidi poolt. Üks kord päevas manustamisel eemaldatakse esomeprasool plasmast annuste vahel täielikul ning puudub kumuleerumise tendents.
Esomeprasooli peamistel metaboliitidel puudub toime maohappe sekretsioonile. Peaaegu 80% esomeprasooli suukaudsest annusest eritatakse metaboliitidena uriiniga, ülejäänu väljaheitega. Uriinis on leitud vähem kui 1% lähteravimist.
Patsientide erirühmad
Ligikaudu 2,9±1,5%-l populatsioonist puudub funktsionaalne ensüüm CYP2C19, mistõttu neid kutsutakse „aeglasteks metaboliseerijateks“. Nendel isikutel katalüüsib esomeprasooli metabolismi tõenäoliselt peamiselt CYP3A4. Pärast 40 mg esomeprasooli korduvat üks kord päevas manustamist oli aeglastel metaboliseerijatel keskmine plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala ligikaudu 100% suurem kui funktsionaalse CYP2C19 ensüümiga isikutel (ulatuslikel metaboliseerijatel). Keskmine plasma tippkontsentratsioon suurenes ligikaudu 60% võrra. Need tulemused ei mõjuta esomeprasooli annustamist.
Eakatel isikutel (vanuses 71...80 aastat) ei muutu esomeprasooli metabolism märkimisväärselt.
Pärast 40 mg esomeprasooli ühekordset annust on plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune keskmine pindala naistel umbes 30% suurem kui meestel. Korduva üks kord ööpäevas manustamise järgselt soolisi erinevusi ei täheldata. Esomeprasooli annustamisel ei oma need tulemused tähendust.
Organfunktsiooni kahjustused
Esomeprasooli metabolism võib kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni häirega patsientidel olla kahjustatud. Maksafunktsiooni raske häire korral väheneb metabolismi kiirus, millest tingituna esomeprasooli plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala kahekordistub. Seetõttu ei tohi raske funktsioonihäire korral ületada maksimaalset annust 20 mg. Esomeprasool ega tema peamised metaboliidid ei näita üks kord päevas annustamisel kumuleerumise tendentsi.
Neerufunktsiooni vähenemisega patsientidel ei ole uuringuid teostatud. Kuna neerud vastutavad esomeprasooli metaboliitide eritamise, aga mitte lähteaine eliminatsiooni eest, ei ole neerufunktsiooni häirega patsientidel oodata esomeprasooli metabolism muutumist.
Pediaatria
12...18-aastased noorukid:
20 mg ja 40 mg esomeprasooli annuse korduval manustamisel oli 12...18-aastastel koguekspositsioon
(AUC) ja ravimi plasmakontsentratsiooni maksimumi saavutamiseks kulunud aeg (tmax) mõlema
esomeprasooli annuse korral sarnane täiskasvanutega.


5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Prekliinilised sildavad uuringud ei ole korduva annuse toksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktiivse toksilisuse tavapäraste uuringute alusel inimestele erilisi ohte näidanud.  Ratseemilise seguga läbi viidud kartsinogeensuse uuringutes rottidel on näidatud ECL-rakkude hüperplaasiat ja kartsinoidi. Sellised toimed maole on rottidel püsiva väljendunud hüpergastrineemia tagajärg, mis on tekkinud sekundaarselt maohappe tootmise vähenemisele ja mida täheldatakse rottidel pärast pikaajalist ravi maohappe sekretsiooni pärssijatega.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu
Hüdroksüpropüültselluloos (E463) Krospovidoon (tüüp A)
Tableti kate
Povidoon (K30)
Makrogool 400
Makrogool 4000
Makrogool 6000
Hüpromelloosftalaat (HP-55S)
Hüpromelloosftalaat (HP-50)
Dietüülftalaat
Hüdroksüpropüültselluloos
Mikrokristalliline tselluloos (PH 101)
Mikrokristalliline tselluloos (PH 112)
Krospovidoon (tüüp B)
Naatriumstearüülfumaraat
Opadry pruun:
(HMPC 2910/hüpromelloos 6cP
Titaandioksiid (E171)
Makrogool/PEG 400
Punane raudoksiid (E172))
Suhkrusfäärid (sahharoos ja maisitärklis)
Talk (E553b)


6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
OPA-alumiinium-PE-kuivatusaine-HDPE/alumiinium blister, milles on 7, 14, 15, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 98 või 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele. Manustamine maosondi kaudu
1.     Pange tablett sobivasse süstlasse ja täitke süstal ligikaudu 25 ml vee ja ligikaudu 5 ml õhuga. Mõne sondi jaoks on vajalik dispersioon 50 ml-s vees, vältimaks sondi ummistumist pelletitega.

2.     Loksutage süstalt otsekohe ligikaudu 2 minuti jooksul, et tablett disperseerida.

3.     Hoidke süstalt otsaga ülespoole ja kontrollige, et ots ei ole ummistunud.

4.     Kinnitage süstal sondi külge, säilitades ülalmainitud asendi.

5.     Loksutage süstalt ja suunake ots allapoole. Süstige otsekohe 5...10 ml sondi. Pöörake süstal pärast süstimist teistpidi ja loksutage (süstalt tuleb hoida ots suunaga ülespoole, et vältida otsa ummistumist).

6.     Pöörake süstla ots allapoole ja süstige otsekohe veel 5...10 ml sondi. Korrake seda protseduuri kuni süstal on tühi.

7.     Täitke süstal 25 ml vee ja 5 ml õhuga ning korrake vajadusel punktis 5 kirjeldatut, et loputada välja kogu süstlasse jäänud sade. Mõne sondi jaoks on vaja 50 ml vett.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva Pharma B.V. Computerweg 10, 3542DR Utrecht Holland

8. MÜÜGILOA NUMBRID

20 mg: 713410 40 mg: 713310

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

22.10.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2010.