ELUKAN 10 mg - ELUKAN 10 mg ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ELUKAN 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab montelukastnaatriumi, mis vastab 10 mg
montelukastile.
INN. Montelukastum
Abiaine: üks tablett sisaldab 89,10 mg laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Beež ümmargune kaksikkumer tablett, diameeter ligikaudu 8,0 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Kerge kuni keskmise raskusega astma täiendav ravi 15-aastastel ja vanematel patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid ning lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist kontrolli astma üle. Montelukastravil olevatel astmahaga patsientidel võib see leevendada sesoonse allergilise riniidi sümptomeid.
Astma profülaktika 15 aastastel ja vanematel patsientidel, milles oluline osa on füüsilisest koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
15- aastastel ja vanematel astmaga või astma ja kaasuva sesoonse allergilise riniidiga patsientidel on annuseks üks 10 mg tablett ööpäevas manustatuna õhtul. 
Üldised soovitused.
ELUKAN’i ravitoime astma kontrolli näitajate paranemisele avaldub esimesel päeval. ELUKAN’i võib võtta koos toiduga või ilma. Patsientidele tuleb soovitada jätkata ELUKAN’i võtmist ka siis kui nende astma on kontrolli all, kui ka astma ägenemise korral.  ELUKAN’i ei tohi kasutada samaaegselt teiste ravimitega, mis sisaldavad sama toimeainet montelukasti.
Eakate või neerupuudulikkusega patsientide või kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientide ravimisel ei ole vaja annust kohandada. Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad. Annustamine on ühesugune nii meessoost kui naissoost patsientidel.
ELUKAN-ravi koos teiste astmaravimitega.
ELUKAN’i võib lisada patsiendi olemasolevale raviskeemile.
Inhaleeritavad kortikosteroidid
ELUKAN’i võib kasutada astma täiendavaks raviks patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid koos „vastavalt vajadusele“ manustatud lühitoimeliste beetaagonistidega ei taga piisavat kliinilist kontrolli astma üle. ELUKAN’i ei tohi kasutada inhaleeritavate kortikosteroidide asemel (vt lõik 4.4).
6...14-aastaste lapspatsientide jaoks on saadaval 5 mg närimistabletid.

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes. 

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Patsiente tuleb nõustada, et nad ei kasutaks suukaudset montelukasti kunagi ägeda astmahoo raviks ning hoiaksid selleks puhuks oma tavalised sobivad esmaabivahendid käepärast. Ägeda astmahoo raviks tuleb kasutada lühitoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Kui patsient vajab tavalisest sagedamini lühitoimelise beetaagonisti inhalatsioone, tuleb arstiga nõu pidada niipea kui võimalik.  
Inhaleeritavat või suukaudset kortikosteroidi ei tohi järsult montelukastiga asendada. 
Puuduvad andmed selle kohta, et suukaudsete kortikosteroidide annust võiks vähendada montelukasti samaaegse kasutamise ajal.
Harvadel juhtudel võib astmavastaseid ravimeid, sh montelukasti saavatel patsientidel tekkida süsteemne eosinofiilia, mille puhul avalduvad mõnikord Churgi-Straussi sündroomile (mida sageli ravitakse süsteemsete kortikosteroididega) iseloomulikud vaskuliidi kliinilised tunnused. Neid haigusjuhte on tavaliselt (kuid mitte alati) seostatud suukaudse kortikosteroidi annuse vähendamise või ärajätmisega. Leukotrieeni retseptorite antagonistide võimalikku seost Churgi-Straussi sündroomi tekkega ei ole välistatud ega kindlaks tehtud. Arstid peavad tähelepanu pöörama sellele, kui patsiendil tekib eosinofiilia, vaskuliitiline lööve, kopsufunktsiooni halvenemine, kardiaalsed komplikatsioonid ja/või neuropaatia. Patsiente, kellel tekivad nimetatud sümptomid, tuleb uuesti üle hinnata ning nende raviskeemid üle vaadata.
Aspiriini suhtes tundlikel astmahaigetel ravi montelukastiga ei muuda vajadust vältida aspiriini ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamist.
Ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, Lappilaktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire, ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Montelukasti võib manustada koos teiste astma profülaktikaks ja pikaajaliseks raviks tavaliselt kasutatavate ravimitega. Ravimite koostoimeuuringutes ei ole leitud montelukastil soovitatavas annuses kliiniliselt olulist toimet järgmiste ravimite farmakokineetikale: teofülliin, prednisoon, prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etünüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin, digoksiin ja varfariin. 
Manustamisel koos fenobarbitaaliga vähenes montelukasti plasmakontsentratsiooni kõveraalune pindala (AUC) ligikaudu 40%. Kuna montelukast metaboliseerub CYP3A4 kaudu, peab olema ettevaatlik (eriti lastel) montelukasti manustamisel koos CYP3A4 indutseerivate ravimitega, nagu fenütoiin, fenobarbitaal ja rifampitsiin. 
In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP2C8 inhibiitor. Kuid andmed kliinilisest ravimite koostoimeuuringust montelukasti ja rosiglitasooniga (peamiselt CYP2C8 kaudu metaboliseeruvate ravimite tüüpiline esindaja) näitasid, et montelukast ei inhibeeri CYP2C8 in vivo. Seetõttu ei tohiks montelukast oluliselt muuta selle ensüümi kaudu metaboliseeruvate ravimite metabolismi (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid). 

4.6 Rasedus ja imetamine
Kasutamine raseduse ajal Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet rasedusele või embrüo/loote arengule.   Piiratud andmed saadaolevatest raseduse andmebaasidest ei näita põhjuslikku seost montelukasti ja väärarengute (jäsemete defektide) tekke vahel, mida on harva kirjeldatud ülemaailmsete turustamisjärgsete kogemuste põhjal. 
ELUKAN’i tohib rasedatele manustada ainult kindla vajaduse korral. 
Kasutamine rinnaga toitmise ajal Uuringud rottidega on näidanud, et montelukast eritub piima (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas montelukast eritub inimese rinnapiima.  
ELUKAN’i tohib rinnaga toitvale emale manustada ainult kindla vajaduse korral. 

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Montelukast ei tohiks mõjutada patsiendi autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Kuid väga harvadel juhtudel on kirjeldatud uimasust või pearinglust.

4.8 Kõrvaltoimed
Montelukasti on kliinilistes uuringutes hinnatud järgmiselt: 
•     10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 4000 täiskasvanud patsiendil vanuses alates 15 eluaastat
•     10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 400 täiskasvanud astmahaigel patsiendil vanuses alates 15 eluaastat, kellel on sesoonse allergilise riniit. 
•     5 mg närimistablette ligikaudu 1750 lapsel vanuses 6...14 aastat 

Kliinilistes uuringutes montelukastiga ravitud patsientidel on kirjeldatud ravimiga seotud järgmisi kõrvaltoimeid sageli (≥1/100 kuni <1/10) ning suurema esinemissagedusega kui platseebot saanud patsientidel:
Organsüsteemi klass  Täiskasvanud patsiendid alates 15eluaastast (kaks 12nädalast uuringut; n=795)  Lapsed vanuses 6...14 eluaastat (üks 8nädalane uuring; n=201) (kaks 56-nädalast uuringut; n=615) 
Närvisüsteemi häired  peavalu  peavalu 

Kliinilistes uuringutes ravimi pikaajalisel kasutamisel kuni 2 aasta jooksul täiskasvanutel ja kuni 12 kuu jooksul lastel vanuses 6...14 aastat ohutusprofiil ei muutunud.  Ravimi turustamisjärgsel perioodil on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
Vere ja lümfisüsteemi häired: suurenenud eelsoodumus verejooksu tekkeks.  Immuunsüsteemi häired: ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia, maksa eosinofiilne infiltratsioon.
Psühhiaatrilised häired: ebaharilikud unenäod, sh hirmuunenäod, hallutsinatsioonid, unetus,  ärrituvus, ärevus, rahutus, agitatsioon, sh agressiivne käitumine, treemor, depressioon, väga harva enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine (suitsidaalsus). 
Närvisüsteemi häired: pearinglus, uimasus, paresteesia/hüpesteesia, krambid.
Südame häired: südamepekslemine. 
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: epistaksis Seedetrakti häired: kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, iiveldus, oksendamine. 
Maksa ja sapiteede häired: seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) sisalduse tõus, kolestaatiline hepatiit.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused: angioödeem, verevalumid, urtikaaria, sügelus, lööve, nodoosne erüteem.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: liigesvalu, lihasvalu, sh lihaskrambid. 
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: asteenia/väsimus, halb enesetunne, tursed, püreksia.
Väga harva on montelukasti kasutamisel astmaga patsientidel kirjeldatud Churgi-Straussi sündroomi juhtusid (vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine
Ravi
Montelukasti üleannustamise ravi käsitlev spetsiifiline informatsioon puudub. Pikaajalistes astma uuringutes manustati täiskasvanud patsientidele montelukasti kuni 200 mg päevas 22 nädala jooksul ja lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg päevas ligikaudu ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste kõrvaltoimete tekketa. 

Sümptomid
Ägedast üleannustamisest on teatatud ravimi turustamisjärgsel kasutamisel ning samuti montelukasti kliinilistes uuringutes. Teateid on saadud nii täiskasvanute kui laste kohta annustega kuni 1000 mg (ligikaudu 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Kliinilised ja laboratoorsed näitajad olid täiskasvanutel ja lastel ohutusprofiililt ühesugused. Enamiku üleannustamise juhtude korral ei esinenud kõrvaltoimeid. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed olid kooskõlas montelukasti ohutusprofiiliga ning nendeks olid kõhuvalu, somnolentsus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne rahutus. 
Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsi abil.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Obstruktiivsete hingamisteede haiguste teised süsteemsed ravimid, leukotrieeniretseptori antagonistid.  ATC-kood: R03DC03 
Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC4, LTD4, LTE4) on tugevatoimelised põletiku eikosanoidid, mida vabastatakse erinevatest rakkudest, sealhulgas nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need tähtsad proastmaatilised mediaatorid seonduvad tsüsteinüülleukotrieeni (CysLT) retseptoritega. 1. tüüpi CysLT (CysLT1) retseptorit leidub inimese hingamisteedes (sealhulgas hingamisteede silelihasrakkudes ja hingamisteede makrofaagides) ja teistes proinflammatoorsetes rakkudes (sealhulgas eosinofiilides ja teatud müeloidsetes tüvirakkudes). CysLT-sid on seostatud astma ja allergilise riniidi patofüsioloogiaga. Astma puhul kuuluvad leukotrieenide poolt vahendatud toimete hulka bronhokonstriktsioon, rögaeritus, veresoonte läbilaskvus ja eosinofiilide kogunemine. Allergilise riniidi puhul vabanevad CysLT-d nina limaskestalt pärast kokkupuudet allergeeniga nii varast kui ka hilist tüüpi reaktsioonide korral ja neid seostatakse allergilise riniidi sümptomitega. On näidatud, et CysLT-de intranasaalne manustamine suurendab nasaalsete hingamisteede vastupanu ja süvendab nasaalse obstruktsiooni sümptomeid.
Montelukast on suukaudselt toimiv ühend, mis seondub suure afiinsuse ja selektiivsusega CysLT1 retseptoritega. Kliinilistes uuringutes pärssis juba montelukasti 5 mg annus LTD4 poolt põhjustatud bronhide ahenemist. Bronhide lõõgastumist täheldati 2 tunni jooksul pärast ravimi suukaudset manustamist. Beetaagonisti bronhe lõõgastav toime oli aditiivne montelukasti vastavale toimele. Ravi montelukastiga pärssis antigeeniga kokkupuutest tingitud varase ja hilise faasi bronhide ahenemist. Võrreldes platseeboga vähenes montelukasti toimel perifeerse vere eosinofiilide arv nii täiskasvanutel kui lastel. Eraldi uuringus vähenes montelukast-ravi toimel oluliselt eosinofiilide hulk hingamisteedes (määratuna rögas) ja perifeerses veres ning samal ajal paranes kliiniline kontroll astma üle. 

Täiskasvanute uuringutes viis montelukasti manustamine annuses 10 mg üks kord päevas platseeboga võrreldes hommikuse FEV1 (10,4% vs 2,7% muutus algväärtusest) ja ennelõunase ekspiratoorse tippvoolu kiiruse (PEFR) (24,5 l/min vs 3,3 l/min muutus algväärtusest) olulise paranemise ning beetaagonisti kogu kasutamise olulise vähenemiseni (26,1% vs -4,6% muutus algväärtusest). Patsientide poolt kirjeldatud päeva ajal ja öösel esinevate astma sümptomite skoori paranemine oli oluliselt parem kui platseebo puhul. 
Täiskasvanute uuringutes demonstreeriti montelukasti võimet suurendada inhaleeritava kortikosteroidi kliinilist toimet (% muutus algväärtusest inhaleeritava beklometasooni pluss montelukasti vs beklometasooni puhul vastavalt FEV1: 5,43% vs 1,04%; beetaagonisti kasutamine: -8,70% vs 2,64%). Inhaleeritava beklometasooniga (200 mikrogrammi kaks korda päevas läbi vahemahuti) võrreldes saavutati montelukasti puhul kiirem esialgne ravivastus, kuigi 12-nädalase uuringu jooksul andis beklometasoon suurema keskmise raviefekti (% muutus algväärtusest montelukasti vs beklometasooni puhul vastavalt FEV1: 7,49% vs 13,3%; beetaagonisti kasutamine: -28,28% vs -43,89%). Kuid võrreldes beklometasooniga saavutas kõrge protsent montelukastiga ravitud patsiente sarnase kliinilise ravivastuse (nt 50% beklometasooniga ravitud patsientidest saavutas FEV1 paranemise algväärtusest ligikaudu 11% või enam, samal ajal kui ligikaudu 42% montelukastiga ravitud patsientidest saavutas samasuguse ravivastuse). 

Montelukast-ravi hindamiseks sesoonse allergilise riniidi sümptomaatilises ravis 15-aastastel ja vanematel astmahaigetel, kellel esines samaaegselt sesoonne allergiline riniit, viidi läbi kliiniline uuring. Selles uuringus parandas montelukast 10 mg manustatuna üks kord päevas statistiliselt olulisel määral ööpäevaste riniidisümptomite skoori võrreldes platseeboga.Ööpäevaste riniidisümptomite skoor on päeva aja esinevate nasaalsete sümptomite skoori (ninakinnisus, rinorröa, aevastamine, ninakihelus) ja öösel esinevate sümptomite skoori (ärkamisel esinev ninakinnisus, uinumisraskus ja öised ärkamised) keskmine. Allergilise riniidi üldhinnangud patsientide ja arstide poolt oluliselt paranesid võrreldes platseeboga. Astma ravi efektiivsuse hindamine ei olnud selle uuringu esmane eesmärk. 

8-nädalases uuringus 6...14-aastastel lastel parandas montelukast 5 mg manustatuna üks kord päevas platseeboga võrreldes oluliselt hingamisfunktsiooni (FEV1 8,71% vs 4,16% muutus algväärtusest; AM PEFR 27,9 l/min vs 17,8 l/min muutus algväärtusest) ja vähendas „vastavalt vajadusele” manustatava beetaagonisti kasutamist (-11,7% vs +8,2% muutus algväärtusest).

Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni olulist vähenemist demonstreeriti 12nädalases uuringus täiskasvanutel (FEV1 maksimaalne langus 22,33% montelukasti vs 32,40% platseebo puhul; aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 44,22 min vs 60,64 min). See toime püsis kogu 12-nädalase uuringuperioodi vältel. Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni vähenemist demonstreeriti ka lühiajalises uuringus lapspatsientidel (FEV1 maksimaalne langus 18,27% vs 26,11%; aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 17,76 min vs 27,98 min). Mõlemas uuringus demonstreeriti toimet üks kord päevas annustamisintervalli lõpus. 

Aspiriini suhtes tundlikel astmahaigetel, kes said samaaegselt inhaleeritavaid ja/või suukaudseid kortikosteroide, parandas ravi montelukastiga astmakontrolli platseeboga võrreldes oluliselt (FEV1 8,55% vs -1,74% muutus algväärtusest ja kogu beetaagonisti kasutamise vähenemine -27,78% vs 2,09% muutus algväärtusest). 

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine. Montelukast imendub kiiresti pärast suu kaudu manustamist. Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 10 mg õhukese polümeerikattega tableti maksimaalne kontsentratsioon plasmas (Cmax) keskmiselt 3 tunniga (Tmax). Suu kaudu manustades on biosaadavus keskmiselt 64%. Toit ei mõjuta suukaudset biosaadavust ja Cmax. Ohutust ja efektiivsust demonstreeriti kliinilistes uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tablette manustati söögiaegadest sõltumatult. 
Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 5 mg närimistablettide Cmax 2 tunni jooksul. Suu kaudu manustamise korral on biosaadavus keskmiselt 73%, mis toidu mõjul väheneb 63%-ni. 

2…5-aastastel lastel saabub tühja kõhuga manustatud 4 mg närimistablettide Cmax 2 tunni jooksul. Keskmine Cmax on 66% kõrgem, samal ajal kui Cmin on madalam kui 10 mg tablette saavatel täiskasvanutel. 

Jaotumine. Montelukasti seonduvus plasmavalkudega on üle 99%. Montelukasti püsikontsentratsiooni keskmine jaotusruumala on 8…11 liitrit. Radioaktiivselt märgistatud montelukastiga teostatud uuringud rottidel näitasid, et ravimi tungimine läbi hematoentsefaalbarjääri on minimaalne. 24 tundi pärast manustamist oli radioaktiivselt märgistatud materjali kontsentratsioon minimaalne ka kõikides teistes kudedes. 

Biotransformatsioon. Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Terapeutiliste annuste kasutamise korral pärast montelukasti püsiva kontsentratsiooni saavutamist ei ole võimalik kindlaks määrata montelukasti metaboliitide kontsentratsiooni plasmas lastel ja täiskasvanutel. Inimese maksa mikrosoomidega teostatud in vitro uuringutes leiti, et montelukasti metabolismis osalevad tsütokroomid P450 3A4, 2A6 ja 2C9. Tulemused edasistest in vitro uuringutest inimese maksa mikrosoomidega näitasid, et montelukasti terapeutiline plasmakontsentratsioon ei inhibeeri tsütokroome P4503A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 ega 2D6. Metaboliitide roll montelukasti terapeutilises toimes on minimaalne. 

Eritumine. Montelukasti plasmakliirens on tervetel täiskasvanutel keskmiselt 45 ml/min. Uurides suu kaudu manustatud radioaktiivselt märgistatud montelukasti eritumist 5 päeva jooksul, leiti 86% isotoobist roojas ja <0,2% uriinis. Võttes arvesse montelukasti biosaadavust suu kaudu manustades, võib eeldada, et montelukast ja tema metaboliidid erituvad valdavalt sapiga.
Patsientide erigrupid. Eakate patsientide või kerge kuni keskmise raskusega maksapuudulikkusega patsientide ravimisel ei ole vaja annust kohandada. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna montelukast ja tema metaboliidid erituvad sapi kaudu, ei ole neerukahjustusega patsientidel vaja annust kohandada. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega haigetel (Child-Pugh’ skoor >9).

Montelukasti suurte annuste kasutamisel (20 ja 60 korda suuremad täiskasvanutele soovitatavast annusest) täheldati teofülliini plasmakontsentratsiooni vähenemist. Seda toimet ei täheldatud soovitava annuse 10 mg üks kord ööpäevas kasutamisel. 

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Toksilisuse loomkatsetes täheldati ALAT, glükoosi, fosfori ja triglütseriidide sisalduse väheseid biokeemilisi muutusi seerumis, mis olid mööduva iseloomuga. Loomadel olid mürgistusnähtudeks suurenenud süljeeritus, seedetrakti sümptomid, vedel väljaheide ja ioonide tasakaalu häired. Need tekkisid annuste kasutamisel, mis andsid >17 korda suurema süsteemse ekspositsiooni kui kliinilised annused. Ahvidel ilmnesid soovimatud toimed annuste puhul alates 150 mg/kg päevas (>232 korda suurem süsteemsest ekspositsioonist kliinilise annuse kasutamisel). Loomkatsetes ei mõjutanud montelukast fertiilsust ega reproduktsioonivõimet süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis ületasid kliinilist süsteemset ekspositsiooni rohkem kui 24 korda. Emasloomade viljakuse uuringus rottidel täheldati 200 mg/kg päevas (>69 korda suurem kliinilisest süsteemsest ekspositsioonist) kasutamisel poegade kehakaalu vähest langust. Küülikutega läbi viidud uuringutes oli suurem mittetäieliku luustumise esinemissagedus kontrollloomadega võrreldes, mida täheldati süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis olid >24 korda suuremad kliinilise annuse manustamisel saavutatavast süsteemsest ekspositsioonist. Rottidel kõrvalekaldeid ei täheldatud. Loomadel läbib montelukast platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.  

Hiirtel ja rottidel ei täheldatud surmajuhtumeid pärast montelukastnaatriumi ühekordset 22 suukaudset manustamist annustes kuni 5000 mg/kg (15000 mg/m  ja 30000 mg/m vastavalt hiirtel ja rottidel), mis oli maksimaalne testitud annus. See annus on 25000 korda suurem täiskasvanutele soovitatavast ööpäevasest annusest (baseerub täiskasvanud patsiendi kehakaalul 50 kg). 
Hiirtel ei olnud montelukast fototoksiline UVA, UVB või nähtava valguse spektri suhtes annuste kuni 500 mg/kg ööpäevas puhul (ligikaudu >200-kordne annus süsteemse ekspositsiooni põhjal).  
Montelukast ei olnud in vitro ja in vivo uuringutes näriliste liikidel mutageenne ega tumorigeenne.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalne tselluloos,
Hüdroksüpropüültselluloos,
Kroskarmelloosnaatrium
Magneesiumstearaat 

Tableti kate:
Karnaubavaha
Polüvinüülalkohol, 
Titaandioksiid, 
Makrogool,
Talk,
Kollane raudoksiid,
Punane raudoksiid)


6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav. 

6.3 Kõlblikkusaeg
30 kuud

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval blisterpakendites (OPA/Al/PVC/Al blistrid) Pakendis on: 7, 14, 20, 28, 30, 40, 50, 56, 98, 100 tabletti
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. 

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks 
Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

SPECIFAR SA,  1, 28 Octovriou str,  12351 Athens,  Kreeka.

8.MÜÜGILOA NUMBER

702210

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

31.08.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud augustis 2010