Dacepton 10 mgml - süste-/infusioonilahus (10mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dacepton 10 mg/ml, süste-/infusioonilahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml lahust sisaldab 10 mg apomorfiinvesinikkloriidhemihüdraati.

5 ml lahust sisaldab 50 mg apomorfiinvesinikkloriidhemihüdraati.

INN. Apomorphini hydrochloridum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

Naatriummetabisulfit (E223) 1 mg/ml

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus.

Lahus on selge ja värvitu või peaaegu värvitu kuni kergelt kollakas, praktiliselt osakestevaba. pH 3,0…4,0.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Motoorsete fluktuatsioonide (on/off-fenomen) ravi Parkinsoni tõvega patsientidel, kelle raviks ei piisa Parkinsoni tõve vastastest suukaudsetest ravimitest.

Annustamine ja manustamisviis

Dacepton 10 mg/ml süsteraviks sobivate patsientide valimine

Dacepton 10 mg/ml raviks valitud patsiendid peavad olema võimelised märkama off-sümptomite algust ning olema suutelised ennast ise süstima või on neil selle eest vastutav hooldaja, kes saab neid vajadusel süstida.

Vähemalt kaks päeva enne ravi alustamist apomorfiiniga peavad patsiendid tavaliselt alustama ravi domperidooniga. Domperidooni annus peab olema vähim efektiivne annus ja ravi peab lõpetama nii vara kui võimalik. Enne ravi algust domperidooni ja apomorfiiniga peab hoolikalt hindama iga patsiendi puhul individuaalselt QT intervalli pikenemise riski , et olla kindel, et kasu ületab võimalikud riskid (vt lõik 4.4).

Apomorfiini süstetega tuleb alustada kontrollitud keskkonnas spetsiaalses raviasutuses. Patsient peab olema Parkinsoni tõve ravis kogenud spetsialisti (nt neuroloog) kontrolli all. Patsiendi ravi levodopaga, koos dopamiini agonistidega või ilma, tuleb optimeerida enne ravi alustamist Dacepton 10 mg/ml-ga.

Täiskasvanud

Manustamine

Dacepton 10 mg/ml on subkutaanseks kasutamiseks perioodilise boolussüstena. Dacepton 10 mg/ml võib manustada ka pideva subkutaanse infusioonina minipumba ja/või süstlapumbaga (vt lõik 6.6).

Apomorfiini ei tohi manustada intravenoosselt.

Mitte kasutada, kui lahus on muutunud roheliseks. Lahust tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult selget, värvitut ja osakestevaba lahust.

Piirannuse määramine

Sobiv annus iga patsiendi jaoks määratakse annust järk-järgult suurendades. Soovitatav on järgmine skeem:

1 mg apomorfiinvesinikkloriidi (0,1 ml), mis on ligikaudu 15...20 mikrogrammi/kg, süstitakse subkutaanselt hüpokineetilisel või off-perioodil ja jälgitakse 30 minuti vältel patsiendi motoorset vastust.

Vastuse puudumisel või ebapiisava vastuse korral süstitakse teine annus 2 mg apomorfiinvesinikkloriidi (0,2 ml) subkutaanselt ning jälgitakse järgmise 30 minuti vältel, kas patsiendil ilmneb piisav ravivastus.

Annust võib järjest suurendada vähemalt neljakümneminutilise intervalliga süstete vahel, kuni saavutatakse rahuldav motoorne vastus.

Ravi määramine

Niipea, kui sobiv annus on kindlaks tehtud, võib esimeste off-episoodi sümptomite esinemisel manustada ühe subkutaanse süste alakõhtu või reie välisküljele. Ei saa välistada, et sama patsiendi erinevatest süstekohtadest toimub imendumine erinevalt. Seega tuleb jälgida patsienti järgneva tunni vältel, et hinnata ravivastuse kvaliteeti. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest võib annust korrigeerida.

Apomorfiinvesinikkloriidi optimaalne annus varieerub patsientide vahel, aga igal patsiendil jääb see suhteliselt konstantseks niipea, kui see on kindlaks tehtud.

Ettevaatusabinõud raviga jätkamisel

Dacepton 10 mg/ml ööpäevane annus varieerub patsienditi palju, tavaliselt on see vahemikus 3...30 mg, manustatuna 1...10 süstena, mõnikord ka kuni 12 eraldi süstena ööpäeva kohta.

Soovitatav on, et ööpäevane apomorfiinvesinikkloriidi annus kokku ei ületa 100 mg ja et ükski üksik boolussüst ei ületa 10 mg tunni kohta.

Kliinilistes uuringutes on tavaliselt olnud võimalik mõnevõrra vähendada levodopa annuseid. See efekt varieerub märgatavalt patsientide vahel ja selle saavutamiseks on vaja kogenud arsti hoolikat juhtimist.

Niipea, kui ravi on kindlaks määratud, võib domperidoon-ravi mõnedel patsientidel järk-järgult vähendada, aga täielikult ära jätta, ilma et tekiks oksendamist või hüpotensiooni, saab seda vaid vähestel.

Püsiinfusioon

Patsiendid, kellel on esinenud apomorfiinravi algstaadiumis hea on-perioodi ravivastus, aga kelle üldine motoorne kontroll jääb perioodiliste süstetega mitterahuldavaks või kes vajavad sagedast süstimist (enam kui 10 korda ööpäevas), võib üle viia püsivale subkutaansele infusioonravile minipumba ja/või süstlapumbaga järgnevalt:

Püsiinfusiooni alustatakse kiirusega 1 mg apomorfiinvesinikkloriidi (0,1 ml) tunnis, seejärel suurendatakse vastavalt individuaalsele ravivastusele. Infusioonikiirust ei tohi suurendada rohkem kui 0,5 mg võrra tunnis ja infusioonikiiruse muutmiste vahelised intervallid peavad olema vähemalt

4 tundi. Infusioonikiirused võivad olla vahemikus 1 mg kuni 4 mg (0,1 ml kuni 0,4 ml) tunnis, mis vastab 0,015…0,06 mg/kg tunnis. Infusiooni tohib manustada ainult ärkveloleku ajal. 24-tunnised infusioonid ei ole soovitatavad, välja arvatud juhtudel, kus patsiendil esinevad rasked öised probleemid. Tolerantsust ravimi suhtes ei näi esinevat, kui patsiendil on vähemalt 4-tunnine öine ilma ravita periood. Igal juhul tuleb infusioonikohta vahetada iga 12 tunni järel.

Patsiendid võivad vajada püsiinfusiooni toetamist perioodiliste boolussüstetega, vastavalt vajadusele ja arsti juhistele.

Püsiinfusiooni ajal võib kaaluda teiste dopamiini agonistide annuste vähendamist.

Lapsed

Dacepton 10 mg/ml on vastunäidustatud lastele ja noorukitele vanuses alla 18 aastat (vt lõik 4.3).

Eakad

Eakad on Parkinsoni tõvega patsientide populatsioonis esindatud olulisel määral ja moodustavad suure osa isikutest, kellega on läbi viidud Dacepton 10 mg/ml kliinilised uuringud. Eakate patsientide ravi Dacepton 10 mg/ml-ga ei erine nooremate patsientide ravist. Siiski on eakatel patsientidel ravi alustamisel soovitatav olla eriti ettevaatlik, sest esineb posturaalse hüpotensiooni risk.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientide puhul võib järgida sarnast annustamisskeemi, nagu on soovitatud täiskasvanutele ja eakatele patsientidele (vt lõik 4.4).

Vastunäidustused

Patsiendid, kellel esinevad hingamisdepressioon, dementsus, psühhootilised häired või maksapuudulikkus.

Apomorfiinvesinikkloriidi ei tohi manustada patsientidele, kellel esineb levodopale on-vastus (raske düskineesia või düstoonia).

Dacepton 10 mg/ml ei tohi manustada patsientidele, kellel esineb teadaolev ülitundlikkus apomorfiini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Samaaegne kasutamine koos ondansetrooniga (vt lõik 4.5).

Dacepton 10 mg/ml on vastunäidustatud lastele ja noorukitele vanuses alla 18 aastat.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neeru-, hingamisteede või südame- ja veresoonkonnahaigustega patsientidel ning iiveldusele ja oksendamisele kalduvatel patsientidel tuleb apomorfiinvesinikkloriidi kasutada ettevaatusega.

Eriline ettevaatus on soovitatav ravi alustamisel eakatel ja/või nõrgestatud patsientidel.

Kuna apomorfiin võib põhjustada hüpotensiooni, tuleb isegi koos eelravimi domperidooniga manustamisel olla ettevaatlik patsientidega, kellel eelnevalt esineb südamehaigus või patsientidega, kes võtavad vasoaktiivseid ravimeid, näiteks kõrgvererõhuvastaseid ravimeid, ja eriti patsientidel, kellel eelnevalt esineb posturaalne hüpotensioon.

Kuna apomorfiin, eriti suurtes annustes, võib põhjustada QT-intervalli pikenemist, tuleb olla ettevaatlik torsade de pointes arütmia riskiga patsientidega.

Kui kasutatakse kombinatsioonravi domperidooniga, tuleb hinnata iga patsiendi puhul individuaalselt riskifaktoreid. Seda peab tegema enne ravi algust ja ravi ajal. Olulisteks riskifaktoriteks on tõsised

kaasuvad südamehaigused, nagu südame paispuudulikkus, raske maksakahjustus või olulised elektrolüütide tasakaalu häired. Samuti tuleb arvestada ravimeid, mis võivad mõjutada elektrolüütide tasakaalu, CYP3A4 metabolismi või QT intervalli. Soovitav on jälgida toimet QTc intervallile. EKG tuleb teha:

• enne ravi alustamist domperidooniga
• ravi algfaasi ajal
• kliiniliste näidustuste korral pärast ravi.

Patsienti peab juhendama teatama võimalikest südamehäiretest, nagu südamepekslemine, minestus või peaaegu minestamine. Patsiendid peavad samuti teatama kliinilistest muutustest, mis võivad tekitada hüpokaleemiat, nagu gastroenteriit, või diureetikumraviga alustamisest.

Igal visiidil tuleb riskifaktorid üle vaadata.

Apomorfiini on seostatud lokaalsete subkutaansete toimetega. Neid saab vahetevahel vähendada süstekohtade vahetamisega või ultraheli kasutamisega (võimalusel), vältides nodulaarseid ja induratsiooniga alasid.

Apomorfiiniga ravitud patsientidel on teatatud hemolüütilisest aneemiast ja trombotsütopeeniast. Regulaarselt tuleb teostada hematoloogilisi analüüse, samuti juhtudel, kui koos apomorfiiniga manustatakse levodopat.

Soovitatav on ettevaatus juhtudel, kui apomorfiini kombineeritakse teiste ravimitega, eriti kui need on kitsa terapeutilise vahemikuga (vt lõik 4.5).

Paljudel kaugelearenenud Parkinsoni tõvega patsientidel kaasuvad neuropsüühilised häired. On tõendeid, et mõnedel patsientidel võib apomorfiin ägestada neuropsüühilisi häireid. Neil patsientidel tuleb apomorfiini kasutada erilise ettevaatusega.

Apomorfiini kasutamist on seostatud unisusega ning teisi dopamiini agoniste on seostatud äkilise magamajäämise episoodidega, seda eriti Parkinsoni tõvega patsientidel. Patsiente tuleb sellest informeerida ja tuleb soovitada olla ettevaatlik apomorfiinravi ajal autojuhtimisel või masinate käsitsemisel. Patsiendid, kellel on esinenud unisust, ei tohi autot juhtida ega masinaid käsitseda. Lisaks sellele võib kaaluda annuse vähendamist või ravi lõpetamist.

Impulsi kontrolli häired

Patsiente tuleb regulaarselt jälgida impulsi kontrolli häirete tekke suhtes. Patsiente ja nende hooldajaid tuleb teavitada sellest, et dopamiini agonistidega, sealhulgas apomorfiiniga ravitud patsientidel võivad ilmneda impulsi kontrolli häirete käitumuslikud sümptomid, sealhulgas patoloogiline hasartmängurlus, suurenenud libiido, hüperseksuaalsus, sundkulutamine või -ostlemine, õgimishood ja kompulsiivne söömine. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb kaaluda annuse vähendamist/ravi järk-järgulist lõpetamist.

Dopamiini regulatsioonihäire sündroom on sõltuvushäire, mida põhjustab mõnedel apomorfiinravi saavatel patsientidel ravimi liigkasutamine. Enne ravi alustamist tuleb patsiente ja hooldajaid hoiatada dopamiini regulatsioonihäire võimalikust tekkeriskist.

Dacepton 10 mg/ml sisaldab naatriummetabisulfitit, mis võib harva põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone ja bronhospasmi.

See ravimpreparaat sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 10 ml kohta, st on praktiliselt „naatriumivaba“.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Apomorfiinvesinikkloriidiga ravimiseks valitud patsiendid saavad suure tõenäosusega samaaegset ravi teiste Parkinsoni tõve vastaste preparaatidega. Apomorfiinvesinikkloriid-ravi algstaadiumis tuleb patsienti jälgida ebatavaliste kõrvaltoimete esinemise või toime võimendumise märkide suhtes.

Koos apomorfiiniga kasutades võivad neuroleptilistel ravimitel esineda antagonistlikud toimed. Klosapiini ja apomorfiini vahel võib esineda potentsiaalne koostoime. Siiski võib ka klosapiini kasutada neuropsüühiliste sümptomite vähendamiseks.

Kui dopamiini agonistidega ravitavatel Parkinsoni tõvega patsientidel tuleb kasutada neuroleptilisi ravimeid, võib kaaluda apomorfiini annuse järk-järgulist vähendamist, kui kasutatakse minipumpa ja/või süstlapumpa (dopamiinergilise ravi järsul ärajätmisel on harva teatatud maliigsele neuroleptilisele sündroomile viitavatest sümptomitest).

Apomorfiini võimalikku mõju teiste ravimite kontsentratsioonile plasmas ei ole uuritud. Seetõttu on soovitatav ettevaatus apomorfiini kombineerimisel teiste ravimitega, eeskätt nendega, millel on kitsas terapeutiline vahemik.

Hüpertensioonivastased ja kardioaktiivsed ained

Isegi koos domperidooniga manustades võib apomorfiin tugevdada nende ravimite hüpertensioonivastast toimet (vt lõik 4.4).

Soovitatav on vältida apomorfiini koosmanustamist teiste QT-intervalli pikendavate ravimitega.

Tuginedes ondansetrooni ja apomorfiini koosmanustamise järgselt tekkinud tugevalt väljendunud hüpotensiooni ja teadvusekaotuse tekke kohta saadud raportitele, on ondansetrooni koosmanustamine apomorfiiniga vastunäidustatud.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Apomorfiini kasutamise kohta rasedatel puudub kogemus.

Reproduktsiooni loomkatsed ei näita teratogeenset toimet, kuid rottidega teostatud katsetes leiti, et emasloomale toksilised annused võivad põhjustada järglastel hingamispuudulikkust. Võimalik risk inimesele ei ole teada. Vt lõik 5.3.

Dacepton 10 mg/ml ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui see on selgelt hädavajalik.

Imetamine

Ei ole teada, kas apomorfiin eritub rinnapiima. Rinnaga toitmise jätkamine/katkestamine või Dacepton 10 mg/ml ravi jätkamine/katkestamine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja Dacepton 10 mg/ml ravi kasu naisele.

Toime reaktsioonikiirusele

Apomorfiinvesinikkloriid mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Apomorfiini saavaid patsiente, kellel esineb unisust ja/või äkilisi magamajäämise episoode, peab teavitama, et nad ei tohi enne selliste korduvate episoodide ja unisuse kadumist autot juhtida ega teostada tegevusi (nt masinate käsitsemine), kus vähenenud erksus võib põhjustada tõsise vigastuse või surma neile endale või teistele (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimed

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Apomorfiini sellise manustamisviisi puhul on üleannustamise kohta vähe kliinilisi kogemusi. Üleannustamise sümptomeid võib ravida empiiriliselt järgmiste soovituste kohaselt:

Liigset oksendamist võib ravida domperidooniga.

Hingamisdepressiooni võib ravida naloksooniga.

Hüpotensioon: kasutada sobivaid meetmeid, nt voodijalutsi tõstmine.

Bradükardiat võib ravida atropiiniga.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Parkinsonismivastased ained, dopaminergilised ained, dopamiini agonistid.

ATC-kood: N04BC07

Toimemehhanism

Apomorfiin on dopamiini retseptorite otsene stimuleerija ning omades nii D- kui -retseptoriD agonistlikke omadusi, ei osale levodopaga samades transpordi- ega metaboolsetes radades.

Kuigi intaktsetel katseloomadel on apomorfiini manustamine nigrostriataalseid rakke vähendanud ning väikeste annuste kasutamisel on kirjeldatud motoorse aktiivsuse vähenemist (mis arvatakse olevat endogeense dopamiini presünaptilise inhibeerimise tulemus), on selle toimed Parkinsoni tõve motoorsele puudele tõenäoliselt vahendatud postsünaptiliste retseptorite kaudu. See bifaasiline toime on esinenud ka inimestel.

Farmakokineetilised omadused

Apomorfiini subkutaansel manustamisel saab selle metabolismi kirjeldada kahekambrilise mudeliga, kus jaotumise poolväärtusaeg on 5 (±1,1) minutit ja eliminatsiooni poolväärtusaeg on 33 (±3,9) minutit. Kliiniline vastus korreleerub hästi apomorfiini sisaldusega tserebrospinaalvedelikus, toimeaine jaotumist kirjeldab kõige paremini kahekambriline mudel. Subkutaansest koest imendub apomorfiin kiiresti ja täielikult, korreleerudes kliinilise toime kiire algusega (4...12 minutit) ning toimeaine kliinilise toime lühike kestus (ligikaudu 1 tund) on seletatav selle suure kliirensiga. Apomorfiini metabolism toimub vähemalt 10% ulatuses glükuronisatsiooni ja sulfoneerimise kaudu. Teisi metabolismiradu pole kirjeldatud.

Prekliinilised ohutusandmed

Subkutaanse korduvtoksilisuse uuringud ei ole näidanud inimesele muid kahjulikke toimeid kui need, mida on kirjeldatud käesoleva ravimi omaduste kokkuvõtte teistes osades.

IN VITRO genotoksilisuse uuringud näitasid mutageenset ja klastogeenset toimet, mis on tõenäoliselt tingitud apomorfiini oksüdatsiooni tagajärjel tekkivatest ainetest. Sellest hoolimata ei olnud apomorfiin genotoksiline IN VIVO uuringutes.

Apomorfiini toimet reproduktsioonile on uuritud rottidel. Apomorfiin ei olnud sellele liigile teratogeense toimega, kuid leiti, et emasloomale toksilised annused võivad põhjustada emahoole vähenemist ja järglastel hingamispuudulikkust.

Kartsinogeensuse uuringuid ei ole läbi viidud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Naatriummetabisulfit (E223)

Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks)

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

Süstevesi

Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Kõlblikkusaeg

Avamata: 30 kuud.

Pärast avamist tuleb ravim kohe ära kasutada. Kogu kasutamata ravim tuleb ära visata.

Kõlblikkusaeg pärast lahjendamist (kui see on rakendatav):

Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 15 °C kuni 25 °C, kui ravimit on lahjendatud 0,9% naatriumkloriidi lahusega.

Mikrobioloogilise saastumise vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja –tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 15°C kuni 25 °C, välja arvatud juhul, kui avamine ja lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Säilitamise eritingimused

Hoida ampull välispakendis, valguse eest kaitstult.

Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Selgest värvitust I tüüpi klaasist ampullid, mis sisaldavad 5 ml lahust. Pakendis on 1, 5 või 10 ampulli.

Mitmikpakendid: 5 × 1, 10 × 1, 2 × 5, 5 × 5, 10 × 5, 3 × 10 ja 10 × 10.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Mitte kasutada, kui lahus on muutunud roheliseks.

Lahust tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib vaid selget ja värvitut kuni kergelt kollakat lahust, mis ei sisalda osakesi ning on kahjustamata ampullides.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravim tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Püsiinfusioon ja minipumba ja/või süstlapumba kasutamine

Kasutatava minipumba ja/või süstlapumba valik, samuti vajalike annuste määramine jääb arsti otsustada vastavalt patsiendi konkreetsetele vajadustele.

Dacepton 10 mg/ml sobib kokku naatriumkloriidi 0,9% (9 mg/ml) lahusega.

MÜÜGILOA HOIDJA

EVER Neuro Pharma GmbH

Oberburgau 3

A-4866 Unterach

Austria

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.06.2012

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 14.09.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2018