Dilämmastikoksiid - meditsiiniline gaas (100%) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dilämmastikoksiid, 100% meditsiiniline gaas, veeldatud.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Dilämmastikoksiid (N2O, meditsiiniline naerugaas) 100%

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Meditsiiniline gaas, veeldatud.

Värvitu, kergelt magusa maitse ja lõhnaga gaas.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Dilämmastikoksiidi kasutatakse:

Annustamine ja manustamisviis

• anesteesias kombineerituna teiste inhaleeritavate või intravenoossete anesteetikumidega;
• lühiajalise nõrga kuni keskmise valu raviks, kui soovitakse kiiret analgeesia algust ja lõppemist.

Dilämmastikoksiidi manustav personal peab olema piisavalt koolitatud ning selle ravimi kasutamises kogenud. Dilämmastikoksiidi tohib manustada vaid siis, kui käepärast on korralik varustus avatud hingamisteede säilitamiseks ning elustamisaparatuur vajadusel kasutamiseks.

Annustamine

Üldanesteesia

Üldanesteesias kasutatakse dilämmastikoksiidi tavaliselt kontsentratsioonis 35 kuni 75 mahu%, segatuna hapniku ja vajadusel teiste anesteetikumidega.

Kirurgilise anesteesia puhul pole dilämmastikoksiid üksi tavaliselt enamasti piisav, üldanesteesia puhul tuleks seda seetõttu kombineerida teiste anesteetikumidega.

Dilämmastikoksiidil on enamike teiste anesteetikumidega kombineerides potentseeriv efekt (vt lõik 4.5).

Üksikravimina manustatud dilämmastikoksiidi toime ei sõltu patsiendi vanusest, kuid manustatuna koos teiste anesteetikumidega on segul enamasti tugevam toime eakatele patsientidele.

Analgeesia, teadvusel olekus sedatsioon

Dilämmastikoksiidil on analgeetilised ja sedatiivsed omadused.

Ainsa vahendina kasutamisel on dilämmastikoksiidil kontsentratsioonis 30...60 mahu% annusest sõltuv analgeetiline ja sedatiivne toime.

Dilämmastikoksiid kontsentratsioonides 50...60% leevendab valu, tekitab sedatsiooni ning vähendab agitatsiooni, kuid enamasti ei mõjuta see teadvuse taset ega võimet reageerida kõnele. Dilämmastikoksiidi tuleb kasutada kogu protseduuri ajal või nii kaua, kui soovitakse analgeetilist toimet.

Sellise kontsentratsiooni juures säilivad tavaliselt hingamine, vereringe ning kaitserefleksid.

Dilämmastikoksiidi ei tohi manustada suuremas kontsentratsioonis kui 70...75 mahu%, kuna sel moel saab tagada ohutu hapnikufraktsiooni.

Madala hapnikusaturatsiooniga patsientidel võib olla vajalik üle 30% hapnikufraktsioon.

Dilämmastikoksiidi võib riskifaktoriteta patsientidel (vt lõik 4.4) manustada kuni 6 tundi ilma hematoloogilise jälgimiseta.

Manustamisviis

Dilämmastikoksiidi tuleb manustada inhalatsiooni abil (kas spontaanse või juhitava hingamisega patsiendile).

Dilämmastikoksiidi tuleb anda kombineerituna hapnikuga, kasutades dilämmastikoksiidi ja hapniku manustamiseks mõeldud erivarustust. Need seadmed peavad olema võimelised monitoorima hapniku kontsentratsiooni ning andma häiret, kui manustatakse hüpoksilist gaasisegu (FiO2 < 21 mahu%).

Anesteesias manustatakse dilämmastikoksiidi erivarustuse abil, kus väljahingatav gaas retsirkuleeritakse ning seda saab uuesti sisse hingata (suletud tsükliga ringlus).

Dilämmastikoksiidi tohib kasutada vaid korraliku sundventilatsiooni olemasolul, et vältida gaasi kõrget kontsentratsiooni ruumi õhus. Õhu kvaliteet peab vastama kohalikele nõuetele ning dilämmastikoksiidiga kokkupuude töökeskkonnas peab olema alla riiklikult määratud piirnormi.

Vastunäidustused

Dilämmastikoksiidi sissehingamisel võivad dilämmastikoksiidi parema difuussuse tõttu laieneda gaasimullid (gaasemboolia) ja suletud, gaasiga täidetud ruumid. Seetõttu on dilämmastikoksiidi kasutamine vastunäidustatud:

• pneumotooraksi, pneumoperikardi, raskekujulise gaasemboolia või raske peatrauma sümptomitega patsientidel;
• pärast hiljutist sukeldumist (dekompressioontõve risk);
• pärast hiljutist tehisvereringe tekitamist tehisvereringeaparaadiga;
• patsientidel, kellel on hiljuti teostatud gaaside intraokulaarne süstimine (nt SF6, C3F8), kuni gaasi täieliku imendumiseni, kuna gaasimullide täiendav laienemine võib põhjustada pimedaks jäämist;
• kõhu ulatusliku gaasilise laienemisega patsientidel.

Dilämmastikoksiid on samuti vastunäidustatud:

• südamepuudulikkuse või tugevalt häiritud südamefunktsiooniga patsientidel (nt pärast südameoperatsiooni), kuna kerge müokardiodepressiivne toime võib põhjustada südamefunktsiooni edasist halvenemist;
• segasuse, teadvushäirete või muude suurenenud intrakraniaalrõhu tunnustega patsientidel, kuna dilämmastikoksiid võib seda veelgi suurendada;
• alanenud teadvuse või häiritud koostöövõime ja korralduste järgimise võimega patsientidel, kui dilämmastikoksiidi kasutatakse valu leevendamiseks, kuna täiendav sedatsioon võib vähendada loomulikke kaitsereflekse;

- diagnoositud, kuid ravimata vitamiini B12 või foolhappe puudusega või nende vitamiinide ainevahetusega seotud ensüümsüsteemi diagnoositud geneetilise häirega patsientidel.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erihoiatused

Dilämmastikoksiidi kontsentratsioon töökeskkonnas tuleb hoida vastavalt kohalikele eeskirjadele võimalikult madal.

Sage kokkupuude madala kontsentratsiooniga dilämmastikoksiidiga on võimalikuks riskiks tervisele. Hetkel pole võimalik määrata, kas kokkupuutel madala kontsentratsiooniga dilämmastikoksiidiga on põhjuslik seos mõne haigusega, kuid korduva kokkupuute võimalikku seost kasvajate või muude krooniliste haiguste tekkega, viljatusega, spontaansete abortide ja/või loote arenguhäiretega ei saa välistada. Olemas on piirväärtused, mille puhul arvatakse, et nende mitteületamisel (isegi korduva kokkupuute korral) ei ole terviseriske. Ohutuks dilämmastikoksiidi kontsentratsiooniks peetakse praegu keskmist väärtust 25...100 ppm (TWA väärtus alla 25...100 ppm = 0,0025...0,01%) kaheksatunnise tööpäeva jooksul.

Hea, saastevaba töökeskkonna loob tavaliselt operatsioonisaalides olemas olev mehaaniline ventilatsioon, millel on anesteesiaseadmetest pärinevate lisagaaside väljatõmbemehhanism; nii tagatakse see, et dilämmastikoksiidi ja muude anesteetiliste gaaside kontsentratsioon ei ületa seatud norme (piirväärtusi) ühe tööpäeva jooksul.

Dilämmastikoksiidi tohib kasutada vaid siis, kui on võimalik manustada lisahapnikku ja hädaolukordades tegutsemise väljaõppe saanud personali juuresolekul.

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Dilämmastikoksiidi mõju südame-veresoonkonnale on terve südame-veresoonkonnaga patsientidel ebaoluline. Katsetes on dilämmastikoksiidil olnud südamelihase kokkutõmbumisvõimele kergelt inhibeeriv toime, kuid seda saab kompenseerida südame kerge stimuleerimisega, sest tavaliselt ei esine olulist üldmõju vereringele. Siiski tuleb võimaliku südamelihast inhibeeriva toime tõttu dilämmastikoksiidi kasutada ettevaatusega kerge kuni mõõduka südamehäiretega patsientidel ja on vastunäidustatud südamerikke või raskekujulise südame düsfunktsiooniga patsientidel.

Dilämmastikoksiid mõjutab vitamiin B12/foolhappe metabolismi. See inhibeerib ka metioniini süntetaasi, mis moodustab homotsüsteiinist metioniini. Selle ensüümi inhibeerimine mõjutab/vähendab tümidiini moodustamist, millel on oluline osa DNA moodustumises. Dilämmastikoksiidi inhibeeriv toime metioniini moodustumisele võib põhjustada müeliini defekte ning selle moodustumise vähenemist ning sellest tulenevalt kahjustada seljaaju. Mõju DNA-sünteesile on põhjus, miks dilämmastikoksiid loomkatsetes mõjutab vererakkude moodustamist ning põhjustab kahjustusi lootele. Dilämmastikoksiidi tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel on vitamiini B12 või foolhappe puuduse risk, nt patsiendid, kes tarbivad puudulikus koguses vitamiini B12/foolhapet või kellel on nende puudulik imendumine või selle süsteemi geneetilised häired, ning puuduliku immuunsüsteemiga patsientidel. Dilämmastikoksiidi ei tohi seetõttu kasutada pikema aja jooksul, nt intensiivravi sedatsiooniks. Pikemaajalisel (üle 6 tunni) või korduval kasutamisel tuleb kaaluda vitamiini B12/foolhappe asendamist või asendusravi ning hematoloogilist jälgimist võimalike kõrvaltoimete ohu vähendamiseks.

Dilämmastikoksiidi suured kontsentratsioonid (> 50%) võivad mõjutada kaitsereflekse ning teadvuse astet. Kontsentratsioonid üle 60...70% põhjustavad sageli teadvusetust ning kaitsereflekside häirumise risk suureneb.

Dilämmastikoksiidi ei tohi kasutada hingamisteede laserkirurgia ajal, kuna tekkida võib plahvatuslik süttimine.

Dilämmastikoksiidi manustamine võib suurendada rõhku kateetriballoonides, nt intubatsiooni korral.

Pärast üldanesteesiat suures kontsentratsioonis dilämmastikoksiidiga, tekib teatud hüpoksiarisk (difusioonihüpoksia), mida lisaks alveolaarsele gaasisegule provotseerib ka reflektoorne vastus hüpoksiale, hüperkapniale ja hüpoventilatsioonile. Pärast üldanesteesiat on soovitatav lisahapniku manustamine ning hapnikusaturatsiooni monitooring pulssoksümeetria abil, kuni patsient ärkab.

Dilämmastikoksiid suurendab rõhku keskkõrvas.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kombinatsioon teiste ravimitega

Dilämmastikoksiidil on kasutamisel teiste inhaleeritavate ja/või intravenoossete anesteetikumidega ja/või kesknärvisüsteemi mõjutavate toimeainetega (nt opiaadid, bensodiasepiinid ja muud psühhomimeetikumid) potentseeriv toime.

Neil koostoimetel on selge kliiniline toime, mistõttu väheneb dilämmastikoksiidiga koos manustatavate teiste ravimite vajadus. Kombinatsioonil on enamasti väiksem südameveresoonkonda ning hingamist inhibeeriv toime ning see parandab/kiirendab ärkamist.

Dilämmastikoksiid potentseerib metotreksaadi toimet folaatide ainevahetusele.

Dilämmastikoksiid inaktiveerib vitamiin B12 (metioniini süntetaasi kofaktor), mis mõjutab foolhappe ainevahetust. Seega, dilämmastikoksiidi pikaajaline manustamine kahjustab foolhappe

metabolismi ning DNA sünteesi. Selle tulemusena võivad tekkida luuüdi megaloblastilised muutused ning võimalik polüneuropaatia ja/või seljaaju subakuutne kombineeritud degeneratsioon (vt lõik 4.8).

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Dilämmastikoksiid häirib vitamiini B12 / foolhappe metabolismi (vt lõik 4.4).

Metioonide süntaasi inhibeerimine võib avaldada kahjulikke toimeid raseduse varases etapis. Dilämmastikoksiidi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad, hindamaks võimalikku kahjustavat toimet embrüo/loote arengule.

Loomkatsed on näidanud, et tiinusaegne suurte kontsentratsioonide või pikaajaline kasutamine võib põhjustada teratogeenset toimet (vt lõik 5.3).

Võimalik risk inimestele pole teada.

Seetõttu on soovitatav vältida dilämmastikoksiidi kasutamist raseduse esimese kahe trimestri jooksul. Dilämmastikoksiidi võib kasutada raseduse hilisemas faasis, kolmanda trimestri ja sünnituse ajal. Kui kasutatakse sünnitustähtaja lähedal, tuleb vastsündinut kahjulike mõjude osas jälgida.

Imetamine

Dilämmastikoksiidi võib anda rinnaga toitvale naisele, kuid mitte rinnaga toitmise ajal.

Fertiilsus

Ei saa välistadapotensiaalset riski viljakusele tingituna sagedasest kokkupuutest töökohal (vt.lõik 4.4).

Toime reaktsioonikiirusele

Dilämmastikoksiid mõjutab nii kognitiivseid kui psühhomotoorseid funktsioone. Pärast lühiajalist sissehingamist elimineeritakse dilämmastikoksiid organismist kiiresti ja 20 minutit pärast manustamise lõpetamist esineb harva kahjulikke psühhomeetrilisi mõjusid, samas kui mõju kognitiivsetele võimetele võib kesta mitu tundi.

Ainsa ainena kasutamisel pole soovitatav juhtida autot ega keerulisi masinaid vähemalt 30 minutit pärast dilämmastikoksiidi manustamise lõpetamist ning kuni patsiendil on juuresoleva arsti hinnangul taastunud algne mentaalne seisund.

Kõrvaltoimed

Loetletud soovimatud kõrvaltoimed pärinevad üldkasutatavast teaduslikust meditsiinikirjandusest ja turuletulekujärgsest ohutusjärelevalvest.

* ainult dilämmastikoksiidi kasutamisel ainsa ainena.

Kui kahtlustatakse B12-vitamiini puudulikkust või see on kinnitatud või kui tekivad metioniini süntetaasi puudulikkuse sümptomid, tuleb patsiendile anda B-vitamiini asendusravi, et minimeerida metioniini süntetaasi pärssimisega seotud kõrvalnähtude/sümptomite, nagu näiteks leukopeenia, megaloblastiline aneemia, müelopaatia ja polüneuropaatia, tekkimise risk.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Dilämmastikoksiid tuleb alati kasutada koos piisava hulga hapnikuga, et tagada piisav oksüdeerumine/hapniku küllastumine. Manustamiseks kasutatav vahend ei tohi lubada hapniku kontsentratsiooni alla 21%.

Dilämmastikoksiidi liiga suur kontsentratsioon põhjustab hapniku puudulikkust (hüpoksia), mis võib viia teadvusetuseni.

Kui hüpokseemia põhjuseks on dilämmastikoksiidi liiga suur kontsentratsioon, tuleb kontsentratsiooni vähendada või manustamine katkestada. Hapnikusisaldust tuleb suurendada ning reguleerida nii, et patsiendil taastuks piisav hapniku saturatsioon.

Kui dilämmastikoksiidi kasutamise ajal analgeetilistes kontsentratsioonides on märgata patsiendi vähenenud erksust, patsient ei reageeri adekvaatselt korraldustele või tekivad muud tugeva sedatsiooni nähud, tuleb manustamine katkestada ning patsient peaks hingama “värsket õhku” ja/või vajadusel tuleb talle manustada lisahapnikku. Kuni patsiendi teadvus taastub ja hüpoksia kaob, on monitooringuks soovitatav kasutada pulssoksümeetriat.

Patsiendile ei tohi manustada dilämmastikoksiidi uuesti enne, kui tema teadvus on täielikult taastunud.

Dilämmastikoksiidi ei tohi kasutada kunagi rohkem kui 6 tundi või korduvalt ilma hematoloogilise mõju jälgimiseta (vt lõik 4.4).

Eriti pika sissehingamise korral on täheldatud ka pöörduvat neuroloogilist toksilisust ja luuüdi megaloblastilisi muutusi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: teised üldanesteetikumid,

ATC-kood: N01AX13.

Olemasolevad andmed näitavad, et dilämmastikoksiidil on nii otsene kui kaudne toime nii pea- kui seljaaju mitmetele neurotransmitteritele. Selle toime endorfiinide süsteemile kogu KNS-is on tõenäoliselt üks analgeetilise toime keskseid mehhanisme. Uuringute tulemused on ka näidanud, et dilämmastikoksiid mõjutab noradrenaliini aktiivsust seljaaju tagumises sarves ning et teatud määral põhineb selle analgeetiline toime ka seljaaju inhibeerimisel.

Dilämmastikoksiidil on annusest sõltuv toime sensoorsetele ja kognitiivsetele funktsioonidele, toime tekib alates 15 mahu% kontsentratsioonist. Kontsentratsioon, mis ületab 60...70 mahu%, põhjustab teadvusetust. Dilämmastikoksiidil on annusest sõltuvad analgeetilised omadused, mis on kliiniliselt tajutavad hingamise lõppkontsentratsiooni juures ligikaudu 20 mahu%.

Farmakokineetilised omadused

Dilämmastikoksiidi manustatakse inhalatsiooni teel. Selle absorptsioon sõltub rõhugradiendist sissehingatud gaasi ja ventileeritud alveoolidest mööduva vere vahel.

Jaotumine keha erinevates kudedes sõltub dilämmastikoksiidi lahustuvusest nendes kudedes. Selle madal lahustuvus veres ja muudes kudedes loob kiire ühtlustumise sisse- ja väljahingatava lämmastikoksiidi kontsentratsiooni vahel. Dilämmastikoksiid küllastab verega kiiresti ning jõuab tasakaalu kiiremini kui muud hetkel olemas olevad inhaleeritavad anesteetikumid.

Seda ei metaboliseerita, vaid elimineeritakse muutumatul kujul väljahingamisel. Eliminatsioon sõltub täielikult alveolaarventilatsioonist. Eliminatsiooniaeg pärast dilämmastikoksiidi manustamise lakkamist sõltub selle küllastusajast. Kuna dilämmastikoksiidi lahustuvus veres ja muudes kudedes on madal, on nii selle omastamine kui ka eliminatsioon kiired.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogiliste ohutus, korduvannuse toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Kokkupuude dilämmastikoksiidiga on tekitanud neuropaatiat lendkoertel, sigadel ja ahvidel.

Dilämmastikoksiidi teratogeenset mõju on täheldatud rottidel pärast pikaajalist kokkupuudet tasemetel üle 500 ppm.

Tiinetel rottidel, kes puutusid 50...75% dilämmastikoksiidiga kokku 24 tundi igal tiinuse 6. kuni 12. päeval, esines sagedamini loote hukkumist ning ribide ja selgroolülide väärarenguid.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Abiaineid pole.

Sobimatus

Meditsiinilist dilämmastikoksiidi võib segada õhuga, meditsiinilise hapnikuga ning halogeneeritud inhaleeritavate anesteetikumidega.

Kõlblikkusaeg

3 aastat

Säilitamise eritingimused

Ravimitega seotud ettevaatusabinõud hoiustamisel

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi, v.a. neid, mis kehtivad gaasiballoonide ning surugaaside kohta (vt allpool).

Hoida gaasiballooni lukustatud, meditsiinilistele gaasidele mõeldud ruumis.

Ettevaatusabinõud gaasiballoonide ja surugaaside hoiustamisel

Kokkupuude süttivate materjalidega võib põhjustada tulekahju. Aurud võivad põhjustada unisust ja pearinglust.

Hoida eemal süttivatest ainetest.

Käidelda ainult hästiventileeritavates ruumides.

Hoida balloone meditsiiniliste gaaside jaoks ettenähtud, lukustatud ruumis. Ei tohi kokku puutuda suure kuumusega.

Tulekahju ohu korral viia ohutusse paika. Mitte suitsetada. Hoida balloon puhtana, kuivana ning vabana õlist ja rasvainest. Kindlustada, et balloon ei saaks lööke ega kukuks.

Hoida ja transportida püstises asendis, suletud ventiiliga, ning kaitsekorgi ja kattega.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Ballooni õlg on tähistatud sinisega (dilämmastikoksiid = naerugaas). Ballooni korpus on valge (meditsiiniline gaas).

Terasballoon koos suletava ventiiliga: 10 liitrit, 20 liitrit, 40 liitrit, 50 liitrit.

Balloonipakett 12 x 27 liitrit, 12 x 40 liitrit, 14 x 40 liitrit, 12 x 50 liitrit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Üks 10-liitrine ja 7,0 kg täidetud balloon annab u. 3740 liitrit gaasi. Üks 20-liitrine ja 15 kg täidetud balloon annab u. 8015 liitrit gaasi. Üks 40-liitrine ja 28 kg täidetud balloon annab u. 15 000 liitrit gaasi. Üks 50-liitrine ja 37,5 kg täidetud balloon annab u. 20 300 liitrit gaasi.

Üks 12 x 27 liitrine ja 240 kg täidetud balloonipakett annab u. 129 000 liitrit gaasi. Üks 12 x 40 liitrine ja 336 kg täidetud balloonipakett annab u. 180 700 liitrit gaasi.

Üks 14 x 40 liitrine ja 392 kg täidetud balloonipakett annab u. 210 900 liitrit gaasi. Üks 12 x 50 liitrine ja 450 kg täidetud balloonipakett annab u. 244 000 liitrit gaasi.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Üldine

Meditsiinilisi gaase tohib kasutada vaid meditsiinilisel otstarbel.

Erinevat tüüpi gaase tuleb hoida üksteisest eraldi. Tühjad ja täis balloonid tuleb hoida eraldi.

Ärge kasutage kunagi õli ega määret, isegi kui ballooni ventiil on kange või kui regulaatorit on raske ühendada. Käsitsege ventiile ja seadmeid puhaste ning määrimata (kätekreem jne) kätega.

Kasutage vaid dilämmastikoksiidi (meditsiiniline naerugaas) jaoks mõeldud standardvarustust. Veenduge, et balloonid oleksid enne kasutamist korralikult kinni.

Ettevalmistus kasutamiseks

Enne kasutamist eemaldage ventiililt kork.

Kasutage vaid dilämmastikoksiidi jaoks mõeldud regulaatoreid. Kontrollige, et ühenduskoha ja regulaatori ühendused oleksid puhtad ning heas seisukorras.

Kunagi ärge kasutage tööriista, et sulgeda rõhu-/vooluregulaatorit, mida võib sulgeda vaid käsitsi, kuna see võib kahjustada ühenduskohta.

Avage õrnalt ballooni ventiil – vähemalt pool pööret. Kontrollige gaasileket vastavalt regulaatoriga kaasas olevale juhisele. Ärge proovige ventiilileket ega seadet ise parandada, v.a. kui vahetate tihendit või O- rõngast.

Lekke korral sulgege ventiil ning eraldage regulaator. Märgistage defektsed balloonid, asetage balloon vigastele balloonidele ette nähtud kohta ning tagastage see tarnijale.

Ballooni kasutamine

Ruumis, kus kasutatakse dilämmastikoksiidravi, on suitsetamine ja lahtise leegi kasutamine rangelt keelatud!

Kui tekib tulekahju või seadet ei kasutata, lülitage see välja.Tulekahju korral viige see ohutusse paika.

Suuri balloone tuleb transportida sobiva balloonikäruga. Olge eriti ettevaatlik, et ühendatud seadmed ei tuleks tahtmatult lahti.

Kasutamise ajal peab balloon olema fikseeritud sobivale tugiseadmele.

Kui ballooni jääb vähesel määral gaasi, peab ballooni ventiil olema suletud. Oluline on ballooni jätta veidi gaasi, et kaitsta seda kontamineerumise eest.

Pärast kasutamist tuleb ballooni ventiil käega sulgeda. Vähendage survet regulaatoris või ühenduskohas.

MÜÜGILOA HOIDJA

Elme Messer Gaas AS

Kopli 103 Tallinn

EESTI

Tel. 6 102 001

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10.2000/18.05.2011

10 TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV detsember 2015