Dorzolamidetimolol actavis - silmatilgad, lahus (5mg +20mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dorzolamide/Timolol Actavis, 20 mg/5 mg/ml silmatilgad, lahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml sisaldab 20 mg dorsolamiidi (dorsolamiidvesinikkloriidina) ja 5 mg timolooli (timoloolmaleaadina).

INN: Dorzolamidum, timololum.

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks ml silmatilkade lahust sisaldab 0,075 mg bensalkooniumkloriidi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Silmatilgad, lahus.

Selge, kergelt viskoosne, värvitu vesilahus.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Kõrgenenud silmasisese rõhu ravi avatudnurga glaukoomi või pseudoeksfoliatiivse glaukoomiga patsientidel, kui monoteraapia lokaalse beetablokaatoriga ei ole olnud piisav.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annuseks on üks tilk Dorzolamide/Timolol Actavis’t haige(te)sse silma(desse) (konjunktivaalkotti) kaks korda ööpäevas.

Kasutamisel koos mõne teise lokaalselt manustatava silmaravimiga peab nende manustamise vahe olema vähemalt 10 minutit.

Lapsed

Ravimi efektiivsus lastel ei ole tõestatud.

Ravimi ohutus alla 2-aastastel lastel ei ole kindlaks tehtud. (Informatsioon ravimi ohutuse kohta lastel vanuses ≥ 2 ja < 6 eluaasta vt lõik 5.1).

Manustamisviis

Patsiendile tuleb selgitada, et ta peseks käsi enne ravimi kasutamist ning väldiks ravimipudeli otsa kokkupuudet silma või selle ümbrusega.

Et tagada korrektne annus, ei tohi tilguti otsa ava suurendada.

Patsiendile tuleb selgitada ka, et silmalahuste ebaõigel käsitlemisel võib see saastuda levinud bakteritega, mis teadaolevalt põhjustavad silmapõletikke. Saastunud silmalahuste kasutamine võib põhjustada tõsist silmakahjustust ja sellele järgnevat nägemise kaotust.

Patsientidele tuleb selgitada Dorzolamide/Timolol Actavis’e silmalahuse pudeli õiget käsitlemist.

1. Enne ravimi esmakordset kasutamist veenduge, et turvariba pudeli kaelal on terve. Väike vahemik pudeli ja korgi vahel on avamata ravimipudeli korral normaalne.
2. Eemaldage pudeli avamiseks kork.
3. Kallutage pea tahapoole ja tõmmake alumist silmalaugu kergelt allapoole nii, et moodustuks tasku silmalau ja silmamuna vahele.
4. Keerake pudel tagurpidi ja suruge kuni väljub üks tilk ja laske see silma, nii nagu arsti poolt määratud. ÄRGE PUUDUTAGE SILMA VÕI SILMALAUGU TILGUTI OTSAGA.
5. Korrake punkte 3 ja 4 teise silma puhul, kui arst on nii määranud.
6. Pärast kasutamist keerake kork tihedalt pudeli peale tagasi.

Süsteemset imendumist saab vähendada, kui sulgeda silmad või avaldada nasolakrimaalselt survet kahe minuti jooksul. Seeläbi saab vähendada süsteemseid kõrvaltoimeid ja suurendada lokaalset toimet.

Vastunäidustused

Dorzolamide/Timolol Actavis on vastunäidustatud patsientidele, kellel on:

• Äge hingamisteede haigus, sh bronhiaalastma või varem põetud bronhiaalastma või raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.
• Siinusbradükardia, sicksiinus sündroom, sinuatriaalne blokaad, südamestimulaatoriga mittekontrollitav II või III astme atrioventrikulaarne blokaad, väljendunud südamepuudulikkus, kardiogeenne šokk.
• Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens <30 ml/min) või hüperkloreemiline atsidoos.
• Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Ülaltoodu põhineb ravimi üksikute komponentide omadustel ja ei ole spetsiifiline sellele kombinatsioonile.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sarnaselt teistele lokaalselt manustatavatele silmaravimitele, imendub dorsolamiid/timolool süsteemselt. Timoloolmaleaadi beetaadrenergilise toime tõttu võivad esineda süsteemsete beetaadrenoblokaatorite kõrvaltoimetega sarnased kardiovaskulaarsed, pulmonaalsed ja teised kõrvaltoimed. Ravimi paiksel manustamisel silma on süsteemsete kõrvaltoimete esinemissagedus väiksem kui süsteemsel manustamisel. Süsteemse imendumise vähendamise kohta vt lõik 4.2.

Kardiovaskulaarsed/respiratoorsed reaktsioonid

Kardiovaskulaarsete haigustega (nt südamepärgarteritõbi, Prinzmetali stenokardia ja südamepuudulikkus) ja hüpotensiooniga patsientidel tuleb ravi beetablokaatoritega kriitiliselt hinnata ning kaaluda ravi mõne teise toimeainega. Kardiovaskulaarse haigusega patsiente tuleb jälgida nende haiguse süvenemise nähtude ja kõrvaltoimete suhtes.

Negatiivse toime tõttu ülejuhteajale tuleb esimese astme südameblokaadiga patsientidele beetablokaatoreid manustada vaid ettevaatusega.

Raskete perifeersete vereringehäirete/kahjustustega patsiente (nt Raynaud’ sündroomi või Raynaud’ tõve rasked vormid) tuleb ravida ettevaatusega.

Kuna ravim sisaldab ühe toimeainena timoloolmaleaati, tuleb enne ravi alustamist Dorzolamide/Timolol Actavis’ega kompenseerida südamepuudulikkus. Patsiente, kellel on

anamneesis raske südamehaigus, tuleb jälgida südamepuudulikkuse sümptomite suhtes ning kontrollida neil südame löögisagedust.

Timoloolmaleaadi manustamise järgselt on teatatud respiratoorsetest ja kardiaalsetest reaktsioonidest, sh bronhospasmi tagajärjel esinenud surmajuhtumitest astmahaigetel ja harva südamepuudulikkusega seotud surmajuhtumitest.

Dorsolamiid/timolooli tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on kerge/keskmise raskusega krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja ainult juhul, kui võimalik kasu kaalub üles võimaliku ohu.

Maksakahjustus

Dorsolamiid/timolool silmatilkade lahust ei ole maksakahjustusega patsientidel uuritud, mistõttu seda tuleb neil patsientidel kasutada ettevaatusega.

Immunoloogia ja ülitundlikkus

Sarnaselt teistele lokaalselt manustatavatele silmaravimitele võib see ravimpreparaat imenduda süsteemselt. Dorsolamiid sisaldab sulfoonamiidi. Lokaalsel manustamisel võivad seetõttu esineda sama tüüpi kõrvaltoimed nagu sulfoonamiidide süsteemsel manustamisel, sh rasked reaktsioonid, nagu Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermolüüs. Kui ilmnevad tõsised kõrvaltoimed või ülitundlikkusreaktsioonid, tuleb ravimi kasutamine lõpetada.

Dorzolamide/Timolol Actavis’e silmatilkade lahuse kasutamisel on täheldatud dorsolamiidvesinikkloriidi silmatilkade puhul kirjeldatud lokaalsete kõrvaltoimete teket. Selliste reaktsioonide esinemisel tuleks kaaluda Dorzolamide/Timolol Actavis’e ravi katkestamist.

Anafülaktilised reaktsioonid

Patsiendid, kellel on esinenud atoopiat või rasket anafülaktilist reaktsiooni erinevate allergeenide suhtes, võivad beetablokaatorite kasutamise ajal olla tundlikumad nende allergeenidega korduva juhusliku, diagnostilise või terapeutilise kokkupuute suhtes. Need haiged võivad halvasti reageerida tavalistele epinefriini annustele, mida kasutatakse anafülaktiliste reaktsioonide raviks.

Ravimite koostoimed

Järgmiste ravimite samaaegne kasutamine ei ole soovitatav:

• dorsolamiid ja suukaudsed karboanhüdraasi inhibiitorid
• lokaalsed beetablokaatorid.

Teised beetablokaatorid

Timolool võib tõsta silmasisest rõhku või tugevdada süsteemseid beetablokeerivaid toimeid patsientidel, kes juba tarvitavad süsteemseid beetablokaatoreid. Selliste patsientide puhul tuleb hoolikalt jälgida ravivastust. Kahe paikse beetablokaatori kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Ravi katkestamine

Sarnaselt süsteemsetele beetablokaatoritele, tuleb ravi katkestamise vajadusel timolooli sisaldavaid silmaravimeid südame isheemiatõvega patsientidel jätta ära järk–järgult.

Beetablokaatorite lisatoimed

Beetablokaatoreid tuleb ettevaatlikult manustada patsientidele, kellel esinevad spontaansed hüpoglükeemia episoodid või labiilne diabeet, sest beetablokaatorid võivad maskeerida ägeda hüpoglükeemia sümptomeid.

Ravi beetablokaatoritega võib varjata hüpertüreoosi sümptomeid. Beetablokaatorite järsk ärajätmine võib põhjustada sümptomite halvenemist.

Ravi beetablokaatoritega võib ägestada myasthenia gravis’e sümptomeid.

Karboanhüdraasi inhibiitorite lisatoimed

Ravi suukaudsete karboanhüdraasi inhibiitoritega on seostatud neerukivitõve tekkega happe– leelistasakaalu häirumise tagajärjel, seda eelkõige patsientidel, kellel on anamneesis neerukivide esinemine. Kuigi dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahuse kasutamise ajal ei ole täheldatud happe– leelistasakaalu häireid, on harvadel juhtudel teatatud neerukivitõve tekkest. Kuna Dorzolamide/Timolol Actavis sisaldab lokaalselt manustatavat karboanhüdraasi inhibiitorit, mis imendub süsteemselt, võib varasemas anamneesis neerukivitõbe põdenud patsientidel olla Dorzolamide/Timolol Actavis’e kasutamise ajal suurem risk neerukivitõve tekkeks.

Muud

Ägeda suletudnurgaga glaukoomi ravi nõuab lisaks silmasisese rõhu langetamisele ka terapeutilist sekkumist. Dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahust ei ole uuritud ägeda suletudnurgaga glaukoomi ravis.

Sarvkesta haigused

Sarvkesta krooniliste defektidega ja/või intraokulaarse operatsiooni läbiteinud patsientidel on dorsolamiidi kasutamisel teatatud sarvkesta tursest ja sarvkesta pöördumatu dekompensatsiooni tekkest. Lokaalselt manustatavat dorsolamiidi tuleks nendel patsientidel kasutada ettevaatusega.

Oftalmilised beetablokaatorid võivad põhjustada silmade kuivust. Sarvkesta haigustega patsiente tuleb ravida ettevaatusega.

Soonkesta irdumine

On teatatud soonkesta irdumisest seoses filtratsiooniprotseduuride järgselt vesivedeliku produktsiooni pärssivate ravimite manustamisega (nt timolool, atsetasoolamiid).

Sarnaselt teiste glaukoomivastaste ravimite kasutamisele on osadel patsientidel pikaajalise ravi korral timoloolmaleaadi silmapreparaatidega teatatud ravimi toime nõrgenemisest. Siiski ei ole kliinilistes uuringutes, kus 164 patsienti kasutas ravimit vähemalt kolm aastat, täheldatud olulisi erinevusi silmasisese rõhu keskmiste näitajate osas pärast algset stabiliseerumist.

Kirurgiline anesteesia

Beetablokeeriva toimega oftalmoloogilised preparaadid võivad blokeerida süsteemse beeta-agonisti nt adrenaliini toime. Anestesioloogi tuleb teavitada, kui patsient kasutab timolooli.

Kontaktläätsede kasutamine

Dorzolamide/Timolol Actavis sisaldab säilitusainena bensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustada silmaärritust. Bensalkooniumkloriid muudab pehmete kontaktläätsede värvust. Eemaldage kontaktläätsed enne ravimi silma tilgutamist ja oodake enne tagasi panekut vähemalt 15 minutit.

Lapsed

Vt lõik 5.1.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Spetsiifilisi ravimite koostoime uuringuid ei ole dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahusega läbi viidud.

Kliinilistes uuringutes ei tekkinud kõrvaltoimeid, kui dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahust kasutati koos järgmiste süsteemsete ravimitega: AKE inhibiitorid, kaltsiumikanalite blokaatorid, diureetikumid, mittesteroidsed põletikuvastased ained, k.a atsetüülsalitsüülhape, ja hormoonid (nt östrogeen, insuliin, türoksiin).

Siiski esineb võimalus timoloolmaleaadi silmalahuse manustamisel koos suukaudsete kaltsiumikanalite blokaatorite, katehhoolamiine väljaviivate ravimite või beetablokaatorite, antiarütmikumide (sh amiodaroon), südameglükosiidide, parasümpatomimeetikumide, narkootiliste ainete, monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitorite ja guanetidiiniga ravimite toime kumuleerumiseks ning hüpotensiooni ja/või väljendunud bradükardia tekkeks.

CYP2D6 inhibiitorite (nt kinidiin, süsteemsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid [SSRI]) ja timolooli kombineerimisel on kirjeldatud süsteemse beetablokaadi tugevnemist (nt südame löögisageduse aeglustumine, depressioon).

Dorzolamide/Timolol Actavis’es sisalduv dorsolamiid on karbonanhüdraasi inhibiitor ja kuigi seda manustatakse paikselt, imendub see süsteemselt. Kliinilistes uuringutes ei seostunud dorsolamiidvesinikkloriidi silmalahus happe-aluse tasakaalu häiretega. Siiski on nendest häiretest teatatud seoses suukaudsete karbonanhüdraasi inhibiitoritega ja on mõnedel juhtudel tekkinud ravimkoostoimete tulemusena (nt suurtes annustes salitsülaadiravi mürgistusega seoses). Sellepärast tuleb Dorzolamide/Timolol Actavis’t saavate patientide puhul selliste ravimkoostoimete võimalusega arvestada.

Kuigi Dorzolamide/Timolol Actavis üksinda mõjutab pupilli suurust vähesel määral või üldsegi mitte, on timoloolmaleaadi silmaravimi ja epinefriini (adrenaliin) kooskasutamisel aeg–ajalt teatatud müdriaasi tekkest.

Beetablokaatorid võivad suurendada antidiabeetiliste ravimite hüpoglükeemilist toimet.

Suukaudsete beetablokaatorite manustamisel võib klonidiinravi lõpetamisele järgneda tagasilöögiefektina tekkinud hüpertensiooni süvenemine.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Puuduvad piisavad andmed dorsolamiid/timolooli kasutamise kohta rasedatel. Dorsolamiid/timolooli ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui see on selgelt hädavajalik. Süsteemse imendumise vähendamise kohta vt lõik 4.2.

Dorsolamiid

Ravimi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt kliinilisi andmeid. Küülikutel põhjustas dorsolamiid emasloomale toksilistes annustes teratogeenset toimet (vt lõik 5.3).

Timolool

Epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud väärarenguid, kuid kui beetablokaatoreid manustatakse suu kaudu on avaldunud risk emakasiseseks kasvupeetuseks. Lisaks on vastsündinutel täheldatud beetablokaadi nähtusid ja sümptomeid (nt bradükardia, hüpotensioon, respiratoorne distress ja hüpoglükeemia), kui beetablokaatoreid on manustatud kuni sünnituseni. Kui dorsolamiid/timolooli manustatakse kuni sünnituseni, tuleb vastsündinut esimestel elupäevadel hoolikalt jälgida.

Imetamine

Ei ole teada, kas dorsolamiid eritub rinnapiima. Lakteerivatel rottidel vähendas dorsolamiidi manustamine järglaste kaalutõusu.

Beetablokaatorid erituvad rinnapiima. Siiski, dorsolamiid/timolooli silmatilkade kasutamisel ettenähtud raviannustes ei ole tõenäoline sellise koguse ravimi eritumine rinnapiima, mille tagajärjel ilmneksid lapsel beetablokaadi kliinilised sümptomid. Süsteemse imendumise vähendamise kohta vt lõik 4.2.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Võimalikud kõrvaltoimed (nt hägune nägemine) võivad mõnedel patsientidel mõjutada autojuhtimise ja/või masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Kliinilistes uuringutes ei esinenud mingeid kõrvaltoimeid, mis oleksid spetsiifilised ainult dorsolamiid/timoloolile. Kõrvaltoimed piirdusid nendega, mis olid varem teada dorsolamiidvesinikkloriidi ja/või timoloolmaleaadi kohta. Üldiselt olid sagedased kõrvaltoimed kergekujulised ega nõudnud ravi katkestamist.

Kliinilistes uuringutes raviti dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahusega 1035 patsienti. Ligikaudu 2,4% kõikidest patsientidest katkestas dorsolamiid/timolooli ravi lokaalsete kõrvaltoimete tõttu silmas. Ligikaudu 1,2% kõikidest patsientidest katkestas ravi lokaalsete, ilmselt allergiliste või ülitundlikkusreaktsioonide tõttu silmas (näiteks silmalau põletik ja konjunktiviit).

Sarnaselt teistele lokaalselt manustavatele silmaravimitele, imendub timolool süsteemsesse vereringesse. See võib põhjustada sarnaseid kõrvaltoimeid, nagu on täheldatud süsteemsete beetablokaatorite puhul. Süsteemsete kõrvaltoimete esinemissagedus on pärast lokaalse silmaravimi manustamist väiksem kui süsteemse kasutamise puhul. Järgnev kõrvaltoimete loetelu sisaldab kõrvaltoimeid, mida on täheldatud oftalmoloogiliste beetablokaatorite klassis.

Kliiniliste uuringute käigus ja turuletulekujärgselt on dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahuse või ühe selles sisalduva toimeainega seoses teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

Väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg–ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000) ja teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Immuunsüsteemi häired

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus:

Teadmata: süsteemsed allergilised reaktsioonid, sh angioödeem, urtikaaria, lokaalne ja generaliseerunud lööve, sügelus, anafülaktiline reaktsioon.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus:

Teadmata: hüpoglükeemia.

Psühhiaatrilised häired

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus:

Aeg-ajalt: depressioon*.

Harv: unetus*, õudusunenäod*, mälukaotus.

Närvisüsteemi häired

Dorsolamiidvesinikkloriidi silmatilkade lahus

Sage: peavalu*.

Harv: pearinglus*, paresteesia*.

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus: Sage: peavalu*.

Aeg–ajalt: pearinglus*.

Harv: paresteesia*, myasthenia gravis’e nähtude ja sümptomite ägenemine, libiido langus*, peaajuveresoonte haigused*.

Silma kahjustused

Dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahus: Väga sage: kipitus- ja torkimistunne.

Sage: konjunktiviit, ähmane nägemine, sarvkesta erosioon, silma sügelemine, pisaravool. Teadmata: silmas oleva võõrkeha aisting.

Dorsolamiidvesinikkloriidi silmatilkade lahus:

Sage: silmalaupõletik*, silmalauärritus*.

Aeg–ajalt: iridotsükliit*.

Harv: ärritus, sh punetus*, valu*, koorikute teke silmalaugudele*, mööduv müoopia (mis möödus ravi katkestamisel), sarvkesta turse*, okulaarne hüpotoonia*, soonkesta irdumine (filtratsioonkirurgia järgselt)*.

Teadmata: silmas oleva võõrkeha aisting.

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus:

Sage: silmaärrituse sümptomid (nt põletus, kipitus, sügelus, pisaravool, punetus), sh blefariit*, keratiit*, sarvkesta tundlikkuse vähenemine ja silmade kuivus*.

Aeg–ajalt: nägemishäired, sh refraktiivsed muutused (osadel juhtudel seoses miootikumide ärajätmisega)*.

Harv: lauvaje, kahelinägemine, soonkesta irdumine (filtratsioonkirurgia järgselt) (vt lõik 4.4)*. Teadmata: hägune nägemine, sarvkesta erosioon.

Kõrva ja labürindi kahjustused

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus:

Harv: tinnitus*.

Südame häired

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus: Aeg-ajalt: bradükardia*.

Harv: valu rindkeres *, südamepekslemine*, tursed*, arütmia*, südame paispuudulikkus*, südameblokaad*, südameseiskus*.

Teadmata: AV-blokaad, südamepuudulikkus.

Vaskulaarsed häired

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus: Aeg–ajalt: minestus*.

Harv: hüpotensioon*, ajuisheemia, klaudikatsioon, Raynaud’ sündroom *, külmad käed ja jalad*.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahus:

Sage: sinusiit.

Harv: hingeldus, hingamispuudulikkus, nohu.

Teadmata: düspnoe.

Dorsolamiidvesinikkloriidi silmatilkade lahus:

Harv: ninaverejooks*.

Teadmata: düspnoe.

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus: Aeg–ajalt: düspnoe*.

Harv: bronhospasm (põhiliselt olemasoleva bronhospastilise haigusega patsientidel)*, köha*.

Seedetrakti häired

Dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahus:

Väga sage: düsgeusia.

Dorsolamiidvesinikkloriidi silmatilkade lahus:

Sage: iiveldus*.

Harv: kurguärritus, suukuivus*.

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus:

Aeg–ajalt: iiveldus*, düspepsia*.

Harv: kõhulahtisus, suukuivus*.

Teadmata: kõhuvalu ja oksendamine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahus:

Harv: kontaktdermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermolüüs.

Dorsolamiidvesinikkloriidi silmatilkade lahus:

Harv: nahalööve*.

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus:

Harv: alopeetsia*, psoriaasi laadne nahalööve või psoriaasi ägenemine*.

Teadmata: nahalööve.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus:

Harv: süsteemne erütematoosne luupus.

Teadmata: lihasvalu.

Neerude ja kuseteede häired

Dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahus:

Aeg–ajalt: neerukivitõbi.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus:

Harv: Peyronie tõbi*.

Teadmata: seksuaalfunktsiooni häired, libiido langus.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahus:

Harv: süsteemse allergilise reaktsiooni nähud ja sümptomid, sh angioödeem, urtikaaria, pruuritus, nahalööve, anafülaksia, harva bronhospasm.

Dorsolamiidvesinikkloriidi silmatikade lahus:

Sage: asteenia/väsimus*.

Timoloolmaleaadi silmatilkade lahus: Aeg–ajalt: asteenia/väsimus*.

*Neid kõrvaltoimeid kirjeldati ka dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahuse kasutamisel turuletulekujärgselt.

Uuringud

Kliinilistes uuringutes ei seostatud dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahuse manustamist kliiniliselt oluliste elektrolüütide tasakaalu häirete tekkega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Puuduvad andmed juhusliku või tahtliku dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahuse suukaudse manustamisega seotud üleannustamise kohta inimestel.

On teatatud tahtmatust timoloolmaleaadi silmalahuse üleannustamisest, mille tulemusena ilmnesid beetaadrenoblokaatoritele omased süsteemsed nähud, nagu pearinglus, peavalu, hingeldus, bradükardia, bronhospasm ja südameseiskus. Dorsolamiidi üleannustamise korral kõige sagedamini esinevateks eeldatavateks sümptomiteks on elektrolüütide tasakaalu häired, atsidoosi teke ja võimalikud kesknärvisüsteemi nähud.

Dorsolamiidvesinikkloriidi tahtliku või tahtmatu üleannustamise kohta inimesel on saadaval ainult piiratud andmed. Suukaudse manustamise järgselt on teatatud somnolentsusest. Lokaalse manustamisega seoses on teatatud järgmistest sümptomitest: iiveldus, pearinglus, peavalu, väsimus, ebatavalised unenäod ja düsfaagia.

Ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav. Jälgida tuleb seerumi elektrolüütide (eriti kaaliumi) ja vere pH väärtusi. Uuringud on näidanud, et timolool ei ole kergesti dialüüsitav.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: glaukoomivastased preparaadid ja miootikumid, beetablokaatorid, timolool, kombinatsioonid

ATC-kood: S01ED80

Toimemehhanism

Dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahus koosneb kahest toimeainest – dorsolamiidvesinikkloriidist ja timoloolmaleaadist. Mõlemad toimeained langetavad kõrgenenud silmasisest rõhku vesivedeliku sekretsiooni vähendamise teel, tehes seda erinevate mehhanismide teel.

Dorsolamiidvesinikkloriid on tugev karboanhüdraas-II-inhibiitor. Karboanhüdraasi inhibeerimise tulemusena silma ripsjätketes väheneb vesivedeliku produktsioon, eeldatavalt aeglustub bikarbonaatioonide moodustumine, millele järgneb naatriumi ja vedeliku transpordi vähenemine. Timoloolmaleaat on mitteselektiivne beetablokaator. Timoloolmaleaadi silmasisest rõhku alandava toime täpne mehhanism ei ole käesolevaks hetkeks täiesti selge, kuigi üks uuring fluorestsiiniga ja tonograafilised uuringud viitavad sellele, et peamine toime võib olla seotud vesivedeliku produktsiooni vähendamisega. Osades uuringutes on aga täheldatud ka vesivedeliku äravoolu kerget paranemist. Nende kahe aine kombinatsioonil on aditiivne toime silmasisese rõhu langetamisel, võrreldes mõlema preparaadi eraldi manustamisega.

Pärast lokaalset manustamist langetab dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahus kõrgenenud silmasisest rõhku, olenemata sellest, kas see on seotud glaukoomiga või mitte. Silmasisese rõhu tõus on nägemisnärvi kahjustuse ja glaukoomist põhjustatud vaatevälja kaotuse patogeneesis peamine riskifaktor.

Dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahus langetab silmasisest rõhku, omamata miootikumidele sarnaseid kõrvaltoimeid, nagu hämaras nägemise häired, akommodatsioonispasm ja pupilli ahenemine.

Farmakodünaamilised toimed

Kliinilised toimed

Täiskasvanud patsiendid

Kuni 15 kuud kestnud kliinilistes uuringutes võrreldi kaks korda ööpäevas (hommikul ja õhtul enne magamaheitmist) manustatud dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahuse silmasisest rõhku langetavat toimet 0,5 % timolooliga ja 2,0 % dorsolamiidiga (manustatuna eraldi või kombinatsioonis) glaukoomi või silmasisese hüpertensiooniga patsientidel, kellel nende ravimite koosmanustamine oli näidustatud. Uuring hõlmas nii ravimata patsiente kui ka timolooli monoteraapiaga rahuldavat ravitulemust mittesaanud patsiente. Enamik patsientidest sai enne kliinilisse uuringusse kaasamist monoteraapiat lokaalse beetablokaatoriga. Uuringute kombineeritud andmete analüüsil ilmnes, et kaks korda ööpäevas manustatud dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahusel on suurem silmasisest rõhku langetav toime kui monoteraapiana kasutatud 2 %-l dorsolamiidil manustatuna kolm korda ööpäevas või 0,5 %- l timoloolil manustatuna kaks korda ööpäevas. Kaks korda ööpäevas manustatud dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahuse silmasisest rõhku langetav toime on võrdväärne dorsolamiidi ja timolooli samaaegse manustamisega kaks korda ööpäevas. Dorsolamiid/timolooli

silmatilkade lahuse silmasisest rõhku langetavat toimet manustamisel kaks korda ööpäevas hinnati päeva erinevatel aegadel. Toime ei muutunud ka pikaajalise raviga.

Lapsed

Läbi on viidud 3-kuuline kontrollitud uuring, mille esmane eesmärk oli dokumenteerida dorsolamiidvesinikkloriidi 2 % silmalahuse ohutus alla 6 aasta vanustel lastel. Selle uuringu avatud faasis manustati dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahust 30 patsiendile vanuses alla 6 ja ≥ 2 aasta, kellel ei olnud dorsolamiidi või timolooli monoteraapiaga saavutatud silmasisese rõhu piisavat langust. Ravimi efektiivsust nendel patsientidel ei ole tõestatud. Selles väikeses patsientide grupis oli kaks korda ööpäevas manustatud dorsolamiid/timolool üldiselt hästi talutav; 19 patsienti osales raviperioodi lõpuni ja 11 patsienti katkestas ravi operatsiooni, ravi muutuse või muude põhjuste tõttu.

Farmakokineetilised omadused

Dorsolamiidvesinikkloriid

Erinevalt suu kaudu manustatavatest karboanhüdraasi inhibiitoritest võimaldab dorsolamiidvesinikkloriidi lokaalne manustamine avaldada toimet otse silmas ja seda suhteliselt väikeste annuste juures ja seega ka väiksema süsteemse eksponeeritusega. Kliinilistes uuringutes langes silmasisene rõhk ilma suukaudsetele karboanhüdraasi inhibiitoritele omaste happe– leelistasakaalu häirete ja elektrolüütide tasakaalu muutusteta.

Lokaalsel manustamisel imendub dorsolamiid süsteemselt. Et hinnata võimalikku süsteemset karboanhüdraasi inhibeerimist lokaalse manustamise järgselt, mõõdeti toimeaine ja metaboliidi kontsentratsioone erütrotsüütides ja plasmas ning karboanhüdraasi inhibeerimist erütrotsüütides. Kuna dorsolamiid seondub selektiivselt karboanhüdraas-II’ga (KA-II), siis pikaajalisel kasutamisel kumuleerub ta erütrotsüütidesse, samal ajal kui plasmas on dorsolamiid sedastatav äärmiselt väikeses kontsentratsioonis. Lähteravim moodustab ainsa N–desetüül - metaboliidi , mis inhibeerib KA–II vähemal määral kui lähteravim, kuid inhibeerib ka vähemaktiivset isoensüümi karboanhüdraas-I (KA– I). Metaboliit kuhjub samuti erütrotsüütidesse, kus ta seondub põhiliselt KA–I’ga. Dorsolamiid seondub mõõdukalt plasmavalkudega (ligikaudu 33 %). Dorsolamiid eritub peamiselt muutumatul kujul uriiniga; metaboliit eritub samuti uriiniga. Pärast ravimi manustamise lõpetamist elimineerub dorsolamiid erütrotsüütidest mittelineaarselt; algselt langeb toimeaine kontsentratsioon järsult, millele järgneb aeglasem eliminatsiooni faas poolväärtusajaga ligikaudu neli kuud.

Kui dorsolamiidi anti suukaudselt, et jäljendada maksimaalset süsteemset ekspositsiooni pärast pikaajalist lokaalset manustamist, saabus püsikontsentratsioon 13 nädala jooksul. Stabiilses faasis ei leidunud plasmas praktiliselt üldse vabal kujul toimeainet ega tema metaboliiti; KA inhibeerimine punalibledes oli väiksem kui oleks seda vaja neerufunktsiooni või hingamishäirete tekkeks. Sarnaseid farmakokineetilisi omadusi täheldati ka pärast dorsolamiidvesinikkloriidi pikaajalist lokaalset manustamist. Mõnedel neerufunktsiooni häirega eakatel patsientidel (kreatiniini kliirens

30…60 ml/min) leiti punalibledes metaboliidi kõrgemaid kontsentratsioone, kuid sellega ei seostatud märkimisväärset karboanhüdraasi inhibeerimist ega ka kliiniliselt oluliste süsteemsete kõrvaltoimete teket.

Timoloolmaleaat

Kliinilises uuringus määrati toimeaine kontsentratsiooni plasmas kuuel patsiendil pärast 0,5% timoloolmaleaadi silmatilkade manustamist kaks korda ööpäevas. Keskmine plasmakontsentratsioon pärast hommikust manustamist oli 0,46 nanogrammi/ml ja pärast õhtust manustamist

0,35 nanogrammi/ml.

Prekliinilised ohutusandmed

Ravimi üksikute toimeainete okulaarne ja süsteemne ohutusprofiil on hästi tõestatud.

Dorsolamiidvesinikkloriid

Küülikutel oli emasloomale toksiliste dorsolamiidi annuste manustamine seotud metaboolse atsidoosi ja lülikehade väärarengute tekkega.

Timoloolmaleaat

Loomkatsetes ei ole ilmnenud teratogeenset toimet.

Loomkatsetes ei esinenud silmas lokaalseid kõrvaltoimeid dorsolamiidvesinikkloriidi ning timoloolmaleaadi silmalahuse monoteraapia ega dorsolamiidvesinikkloriidi ja timoloolmaleaadi koosmanustamise korral. In vivo ja in vitro uuringud mõlema toimeainega ei ole viidanud mutageensele toimele. Seetõttu puudub dorsolamiid/timolooli silmatilkade lahuse raviannuste manustamisel märkimisväärne risk inimese ohutusele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Mannitool (E421)

Hüdroksüetüültselluloos

Naatriumtsitraat (E331)

Naatriumhüdroksiid (E524) (pH kohandamiseks)

Bensalkooniumkloriid

Süstevesi

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Pärast pudeli esmakordset avamist: 28 päeva.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Valge läbipaistmatu keskmise tihedusega oftalmilise jaotiga polüetüleenpudel, millele on kinnitatud LDPE tilguti ja HDPE keeratav kork koos turvarõngaga, pappkarbis.

Pakendi suurused: 1, 3 või 6 pudelit mahuga 5 ml.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf. Reykjavíkurvegi 76-78 220 Hafnarfjörður Island

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.03.2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 11.10.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2017