Dorzolamide portfarma - silmatilgad, lahus 20mg / 1ml 5ml n1; 5ml n3; 5ml n6 - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dorzolamide Portfarma 20 mg/ml silmatilgad, lahus

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml sisaldab 20 mg dorsolamiidi (vastab 22,3 mg dorsolamiidvesinikkloriidile). INN. Dorzolamidum

Abiaine: 1 ml lahust sisaldab 0,075 mg bensalkooniumkloriidi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Silmatilgad, lahus.

Isotooniline, puhverdatud, kergelt viskoosne, selge, värvitu vesilahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Dorsolamiid on näidustatud:

•täiendava ravimina lisaks beetaadrenoblokaatoritele,

•monoteraapiana, kui beetaadrenoblokaatorravi ei ole efektiivne või on vastunäidustatud,

kõrgenenud silmasisese rõhu raviks:

•okulaarse hüpertensiooni,

•avatudnurga glaukoomi,

•pseudoeksfoliatiivse glaukoomi korral.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Monoteraapiana kasutades tuleb dorsolamiidi manustada üks tilk haige(te) silma(de) konjunktivaalkotti kolm korda päevas.

Oftalmilise beetaadrenoblokaatoriga koosmanustamisel on dorsolamiidi annuseks üks tilk haige(te) silma(de) konjunktivaalkotti kaks korda päevas.

Teise glaukoomivastase silmaravimi asendamisel dorsolamiidiga tuleb eelneva ravimi kasutamine lõpetada pärast täieliku ööpäevase annuse manustamist ning järgmisel päeval alustada dorsolamiidi manustamist.

Korraga rohkem kui ühe paikse silmaravimi kasutamisel tuleb ravimeid manustada vähemalt 10- minutilise intervalliga.

Patsiendile tuleb selgitada, et enne ravimi kasutamist tuleb pesta käed ning vältida pudeli otsa kokkupuudet silma või selle ümbrusega.

Patsiendile tuleb selgitada, et silmalahuse ebaõigel käsitsemisel võib see infitseeruda ja põhjustada silmapõletikke. Infitseeritud silmalahuse kasutamine võib põhjustada rasket silmakahjustust ja sellele järgnevat nägemise kaotust.

Patsiendile tuleb õpetada silmalahuse pudeli õiget käsitsemist.

Kasutamisjuhend:

1.Enne ravimi esmakordset kasutamist veenduge, et turvariba pudeli kaelal on terve. Vahemik pudeli ja korgi vahel on avamata ravimipudeli korral normaalne.

2.Eemaldage pudeli kork.

3.Kallutage pea tahapoole ja tõmmake alumist silmalaugu kergelt allapoole nii, et moodustuks väike tasku silmalau ja silmamuna vahele.

4.Keerake pudel põhjaga ülespoole ja vajutage kergelt, kuni tilk ravimit läheb silma nagu arsti poolt määratud. ÄRGE PUUDUTAGE PUDELI OTSIKUGA SILMA EGA SILMALAUGU.

5.Korrake punkte 3 ja 4 teise silma puhul, kui arst on nii määranud.

6.Pange kork pudelile tagasi ja sulgege pudel kohe pärast kasutamist.

Lapsed

Dorsolamiidi manustamise kohta lastele kolm korda päevas on olemas vähesed kliinilised andmed. (Informatsioon annustamise kohta lastel vt lõik 5.1.)

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Raske neerukahjustuse (kreatiniini kliirens <30 ml/min) või hüperkloreemilise atsidoosiga patsientidel ei ole dorsolamiidi kasutamist uuritud. Kuna dorsolamiid ja tema metaboliidid erituvad peamiselt neerude kaudu, on dorsolamiid nendele patsientidele vastunäidustatud.

4.4Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Maksakahjustusega patsientidel ei ole dorsolamiidi kasutamist uuritud, mistõttu peab nende patsientide ravimisel olema ettevaatlik.

Ägeda suletudnurga glaukoomi ravi nõuab lisaks silmasisese rõhu langetamisele ka terapeutilist sekkumist. Dorsolamiidi kasutamist ägeda suletudnurga glaukoomi ravis ei ole uuritud.

Dorsolamiid sisaldab sulfoonamiidrühma ja vaatamata paiksele manustamisele imendub ka süsteemselt. Seetõttu võivad sulfoonamiididele omistatavad kõrvaltoimed ilmneda ka paikse manustamise korral. Kui ilmnevad viited rasketele ülitundlikkusreaktsioonidele, tuleb ravimi kasutamine lõpetada.

Ravi suukaudsete karboanhüdraasi inhibiitoritega on seostatud kusekivitõve tekkega happe- alustasakaalu häirumise tagajärjel, eriti patsientidel, kellel on varem esinenud neerukivitõbe. Kuigi dorsolamiidi puhul ei ole täheldatud happe-alustasakaalu häireid, on harvadel juhtudel teatatud neerukivitõve tekkest. Kuna dorsolamiid on paikselt manustatav karboanhüdraasi inhibiitor, mis imendub süsteemselt, võib varasema neerukivitõve anamneesiga patsientidel olla suurem risk neerukivitõve tekkeks dorsolamiidi kasutamise ajal.

Allergiliste reaktsioonide (nt konjunktiviidi ja silmalau reaktsioonide) esinemisel tuleks mõelda ravi lõpetamisele.

Dorsolamiidi ja suu kaudu manustatavat karboanhüdraasi inhibiitorit saavatel haigetel võib karboanhüdraasi inhibiitori süsteemne toime kumuleeruda. Dorsolamiidi ja suu kaudu manustatava karboanhüdraasi inhibiitori kooskasutamine ei ole soovitatav.

Olemasolevate krooniliste sarvkesta defektidega ja/või intraokulaarse operatsiooni läbiteinud patsientidel on dorsolamiidi kasutamise ajal kirjeldatud sarvkesta turse ja pöördumatu sarvkesta dekompensatsiooni teket. Nendel patsientidel tuleb lokaalselt manustatavat dorsolamiidi kasutada ettevaatusega.

On teatatud ka sarvkesta irdumisest koos okulaarse hüpotooniaga seoses filtratsiooniprotseduuride järgselt vesivedeliku produktsiooni pärssivate ravimite manustamisega.

Dorzolamide Portfarma sisaldab säilitusainet bensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustada silmaärritust. Bensalkooniumkloriid muudab pehmete kontaktläätsede värvust.

Kokkupuudet kontaktläätsedega tuleb vältida. Kontaktläätsed tuleb eemaldada enne ravimi silma tilgutamist ja neid ei tohi tagasi panna enne vähemalt 15 minuti möödumist.

Lapsed

Dorsolamiidi kasutamist ei ole uuritud enne 36. rasedusnädalat sündinud ja alla ühe nädala vanustel lastel. Neerutorukeste märkimisväärse ebaküpsusega patsientidele tohib dorsolamiidi manustada ainult pärast riski ja kasu suhte hoolikat hindamist, sest esineb võimalik risk metaboolse atsidoosi tekkeks.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Spetsiifilisi ravimite koostoime uuringuid ei ole läbi viidud.

Kliinilistes uuringutes ei tekkinud kõrvaltoimeid, kui kasutati dorsolamiidi koos järgmiste ravimitega: timolooli silmalahus, betaksolooli silmalahus; ja süsteemselt manustatavate ravimitega, sh AKE inhibiitorid, kaltsiumikanalite blokaatorid, diureetikumid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, sh aspiriin, ja hormoonid (nt östrogeen, insuliin, türoksiin).

Koostoimeid dorsolamiidi ning miootikumide ja adrenergiliste agonistide vahel ei ole glaukoomi ravis täielikult hinnatud.

4.6Rasedus ja imetamine

Rasedus

Dorsolamiidi ei tohi raseduse ajal kasutada.

Ravimi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt kliinilisi andmeid. Küülikutel põhjustas dorsolamiid emasloomale toksilistes annustes teratogeenset toimet (vt lõik 5.3).

Imetamine

Ei ole teada, kas dorsolamiid eritub rinnapiima. Lakteerivatel rottidel vähendas dorsolamiidi manustamine järglaste kaaluiivet. Dorsolamiidi ei tohi imetamise ajal kasutada. Dorsolamiidravi vajaduse korral ei soovitata last rinnaga toita.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Võimalikud kõrvaltoimed, nagu pearinglus ja nägemishäired, võivad mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

Kontrollitud ja kontrollimata kliinilistes uuringutes on dorsolamiidi kasutamist hinnatud enam kui 1400-l isikul. Pikaajalistes uuringutes, kus osales 1108 patsienti, kes said dorsolamiidi monoteraapiana või koos oftalmilise beetaadrenoblokaatoriga, olid kõige sagedasemateks (ligikaudu 3%) dorsolamiid-

ravi katkestamise põhjusteks ravimi manustamisega seotud silma kõrvaltoimed, peamiselt konjunktiviit ja silmalau reaktsioonid.

Alljärgnevaid kõrvaltoimeid on kirjeldatud kliinilistes uuringutes või turustamisjärgsel perioodil:

väga sage: (≥1/10), sage: (≥1/10 kuni <1/10),

aeg-ajalt: (≥1/1000 kuni <1/100), harv: (≥1/10000 kuni <1/1000) väga harv: (<1/10000)

teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Närvisüsteemi ja psühhiaatrilised häired

Sage:peavalu

Harv:pearinglus, paresteesia

Silma kahjustused

Väga sage: põletus- ja torkimistunne

Sage:pindmine punktaatkeratiit, konjunktiviit, pisaravool, ähmane nägemine, silmalaupõletik, silmade sügelus, silmalauärritus

Aeg-ajalt: iridotsükliit

Harv:sarvkesta turse, filtratsiooni protseduuride järgne soonkesta irdumine, okulaarne hüpotoonia, ärritus, sh punetus, valu, koorikute teke silmalaugudele, mööduv müoopia (taandub ravi katkestamise järgselt)

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Harv:ninaverejooks

Neerude ja kusteede häired

Harv:neerukivitõbi

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Harv:kontaktdermatiit

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Sage:asteenia/väsimus

reaktsioonid)

Uuringud

Dorsolamiidi ei ole seostatud kliiniliselt oluliste elektrolüütide tasakaalu häirete tekkega.

Lapsed

Vt lõik 5.1.

4.9Üleannustamine

Vähe on andmeid tahtliku või tahtmatu dorsolamiidvesinikkloriidi üleannustamise kohta inimestel. Suukaudse manustamise puhul on kirjeldatud somnolentsust. Lokaalse manustamise puhul on kirjeldatud iiveldust, pearinglust, peavalu, väsimust, ebatavalisi unenägusid ja düsgaafiat.

Ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav. Võivad esineda häired elektrolüütide tasakaalus, tekkida atsidoos ning esineda kesknärvisüsteemi häired. Tuleks jälgida elektrolüütide sisaldust seerumis (eeskätt kaaliumi sisaldust) ja vere pH väärtusi.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: karboanhüdraasi inhibiitorid, ATC-kood: S01EC03

Toimemehhanism

Karboanhüdraas (KA) on ensüüm, mida leidub paljudes kudedes sh silmas. Inimesel esineb karboanhüdraasi mitmete isoensüümidena, millest kõige aktiivsem on karboanhüdraas II (KA-II). Viimast leidub peamiselt punastes verelibledes, kuid ka teistes kudedes. Karboanhüdraasi inhibeerimise tulemusena silma ripsjätketes väheneb vesivedeliku produktsioon. Tulemusena langeb silmasisene rõhk (SSR).

Dorzolamide Portfarma toimeaine on dorsolamiidvesinikkloriid, mis on inimese KA-II tugev inhibiitor. Paikse manustamise järgselt alandab dorsolamiid kõrgenenud silmasisest rõhku, olenemata sellest, kas see on seotud glaukoomiga või mitte. Silmasisese rõhu tõus on nägemisnärvi kahjustuse ja nägemisvälja kaotuse patogeneesis peamine riskifaktor. Dorsolamiid ei põhjusta pupillide ahenemist ja langetab silmasisest rõhku, omamata kõrvaltoimeid nagu hämaras nägemise häired ja akommodatsioonispasm. Dorsolamiidil on minimaalne või olematu toime pulsisagedusele ja vererõhule.

Paikselt manustatavad beetaadrenoblokaatorid alandavad samuti silmasisest rõhku vesivedeliku produktsiooni pärssimise teel, kuid toimemehhanismid on erinevad. Uuringud on näidanud, et dorsolamiidi lisamisel paiksele beetaadrenoblokaatorile on täheldatav SSR edasine langemine; tähelepanek kinnitab beetaadrenoblokaatorite ja suukaudsete karboanhüdraasi inhibiitorite aditiivset toimet.

Farmakodünaamilised toimed

Kliinilised toimed

Täiskasvanud patsiendid

Dorsolamiidi efektiivsus on kinnitatud laiaulatuslikes kuni üks aasta kestnud kliinilistes uuringutes, kus glaukoomiga või silmasisese rõhu tõusuga patsientidele manustati ravimit monoteraapiana kolm korda ööpäevas (ravieelne SSR väärtus ≥23 mmHg) või kombineeritult beetaadrenoblokaatoritega (ravieelne SSR ≥22 mmHg). Dorsolamiidi SSR langetav toime monoteraapia ja kombineeritud ravi korral säilis kogu päeva vältel ning toime jätkus ka pikaajalisel manustamisel. Pikaajalisel manustamisel monoteraapiana oli toimeefekt sarnane betaksoloolile ja veidi nõrgem kui timoloolil.

Paiksete beetaadrenoblokaatoritega koosmanustamisel langes SSR veelgi ning efekt oli sarnane nagu neli korda ööpäevas 2% pilokarpiini manustamisel.

Lapsed

3-kuuline, topeltpime, aktiivse raviga kontrollitud mitmekeskuseline uuring viidi läbi 184-l (122 said dorsolamiidi) lapsel vanuses ühest elunädalast kuni <6 eluaastani, kellel esines glaukoom või kõrgenenud silmasisene rõhk (silmasisese rõhu algväärtus ≥22 mmHg), et hinnata kolm korda päevas lokaalselt manustatud dorsolamiidi ohutust. Ligikaudu pooltel mõlema ravirühma patsientidest diagnoositi kaasasündinud glaukoomi; muudeks sagedasemateks põhjusteks olid Sturge-Weberi sündroom, iridokorneaalne mesenhümaalne düsgenees, afaakia. Jaotumus vanuse ja ravi järgi monoteraapia faasis oli järgmine:

Mõlemas vanuserühmas said ligikaudu 70 patsienti ravi vähemalt 61 päeva ja ligikaudu 50 patsienti 81...100 päeva.

Kui dorsolamiidi või timolooli geeli moodustava lahuse monoteraapiaga ei saavutatud kõrgenenud silmasisese rõhu piisavat langust, muudeti uuringu avatud faasis ravi järgmiselt: 30 patsienti vanuses <2 aasta viidi üle samaaegsele ravile timolooli 0,25% geeli moodustava lahusega üks kord ööpäevas ja 2% dorsolamiidiga kolm korda ööpäevas; 30 patsienti vanuses ≥2 aastat viidi üle 2% dorsolamiidi/0,5% timolooli fikseeritud kombinatsioonile kaks korda päevas.

Üldiselt ei ilmnenud selles uuringus lastel täiendavaid ohutusega seotud probleeme: ligikaudu 26%-l (dorsolamiidi monoteraapia puhul 20%) lastest täheldati ravimiga seotud kõrvaltoimeid, millest enamik olid paiksed, kerged silmanähud, nagu põletus- ja kipitustunne silmades, silmade punetus ja silmavalu. Väikesel protsendil (< 4%) täheldati sarvkesta turset või hägusust. Lokaalsete reaktsioonide esinemissagedus oli sarnane võrdlusravimi puhul täheldatuga. Turustamisjärgsete andmete põhjal on kirjeldatud metaboolse atsidoosi teket väga väikestel lastel, eriti kellel esineb neerude ebaküpsus/neerukahjustus.

Lastelt saadud efektiivsuse tulemused näitavad, et dorsolamiidi rühmas täheldatud kõrgenenud silmasisese rõhu keskmine langus oli võrreldav timolooli rühmas täheldatuga, isegi kui timolooli puhul ilmnes vähene arvuline paremus.

Pikemaajalisi efektiivsuse uuringuid (>12 nädalat) ei ole läbi viidud.

5.2Farmakokineetilised omadused

Erinevalt suu kaudu manustatavatest karboanhüdraasi inhibiitoritest võimaldab dorsolamiidvesinikkloriidi paikne manustamine avaldada toimet otse silmas ja seda suhteliselt väikeste annuste juures ja seega ka väiksemate süsteemsete kõrvaltoimetega. Kliinilistes uuringutes langes silmasisene rõhk ilma suukaudsetele karboanhüdraasi inhibiitoritele omaste happe-leelistasakaalu häirete ja elektrolüütide tasakaalu muutusteta. Lokaalsel manustamisel imendub dorsolamiid süsteemselt. Et hinnata võimalikku süsteemset karboanhüdraasi inhibeerimist lokaalse manustamise järgselt, mõõdeti toimeaine ja tema metaboliidi kontsentratsioone erütrotsüütides ja plasmas ning karboanhüdraasi inhibeerimist erütrotsüütides. Kuna dorsolamiid seondub selektiivselt KA II-ga, siis pikaajalisel kasutamisel kumuleerub ta erütrotsüütidesse, samal ajal kui plasmas on vaba toimeaine sedastatav äärmiselt väikeses kontsentratsioonis. Lähteravim moodustab ainsa metaboliidi- N- desetüüli, mis inhibeerib KA-II vähemal määral kui lähteravim, kuid inhibeerib ka vähemaktiivset

isoensüümi (KA-I). Metaboliit koguneb samuti erütrotsüütidesse, kus ta seondub esmalt KA-I’ga. Dorsolamiid seondub mõõdukalt plasmavalkudega (ligikaudu 33%). Dorsolamiid eritub uriiniga muutumatul kujul; metaboliit eritub samuti uriiniga. Pärast ravimi manustamise lõpetamist elimineerub dorsolamiid erütrotsüütidest mittelineaarselt; algselt langeb toimeaine kontsentratsioon järsult, millele järgneb aeglasem eliminatsiooni faas poolväärtusajaga ligikaudu neli kuud.

Kui dorsolamiidi anti suukaudselt, et jäljendada maksimaalset süsteemset ekspositsiooni pärast pikaajalist lokaalset manustamist, saabus püsikontsentratsioon 13 nädala jooksul. Stabiilses faasis ei leidunud plasmas vabal kujul toimeainet ega tema metaboliiti; KA inhibeerimist punalibledes oli vähem, kui oleks seda vaja neerufunktsiooni või hingamishäirete tekkeks. Sarnaseid farmakokineetilisi omadusi täheldati ka pärast dorsolamiidi pikaajalist paikset manustamist.

Mõnel neerufunktsiooni häirega eakal patsiendil (kreatiniini kliirens 30…60 ml/min) täheldati punalibledes metaboliidi kõrgemaid kontsentratsioone, kuid sellega ei seostatud kliiniliselt oluliste süsteemsete kõrvaltoimete teket.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes suukaudse dorsolamiidvesinikkloriidi manustamisega seotud sümptomid olid põhjustatud süsteemse karboanhüdraasi inhibeerimise farmakoloogilistest toimetest. Mõned sümptomid olid liigispetsiifilised ja/või põhjustatud metaboolsest atsidoosist. Küülikutel oli emasloomale toksiliste dorsolamiidi annuste manustamine seotud metaboolse atsidoosi ja lülikehade väärarengute tekkega.

Kliinilistes uuringutes ei tekkinud patsientidel süsteemsele KA inhibeerimisele viitavat metaboolset atsidoosi või elektrolüütide sisalduse muutusi seerumis. Seetõttu ei ole dorsolamiidi terapeutiliste annuste manustamisel oodata loomkatsetes täheldatud toimeid.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Mannitool

Hüdroksüetüültselluloos

Bensalkooniumkloriid

Naatriumtsitraat

Naatriumhüdroksiid, pH kohandamiseks

Süstevesi

6.2Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Pärast esmakordset avamist: 28 päeva.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida pudel välispakendis, valguse eest kaitstult.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Valge läbipaistmatu keskmise tihedusega polüetüleenist silmaravimi pudel, mis on suletud tilguti ja kaheosalise keeratava korgiga. Üks pudel sisaldab 5 ml lahust.

Dorzolamide Portfarma pakendi suurused: 1 pudel, 3 pudelit ja 6 pudelit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Portfarma ehf Kollunarklettsvegi 2 104 Reykjavik Island

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

20.12.2010

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2010.