Duodopa - intestinaalgeel (20mg +5mg 1ml) - Pakendi infoleht

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Duodopa, 20 mg/ml + 5 mg/ml intestinaalgeel levodopa/karbidopa monohüdraat

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Duodopa ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Duodopa kasutamist
3. Kuidas Duodopa’t kasutada
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Duodopa’t säilitada
6. Pakendi sisu ja muu teave
7. Mis ravim on Duodopa ja milleks seda kasutatakse

Duodopa kuulub ravimite rühma, mida kasutatakse Parkinsoni tõve raviks.

Duodopa on geel, mida manustatakse pumba abil sondi kaudu teie soolestikku (peensoolde). Geel sisaldab kahte toimeainet:

• levodopa
• karbidopa.

Kuidas Duodopa toimib

Mida on vaja teada enne Duodopa kasutamist

• Teie kehas muundub levodopa aineks, mida nimetatakse dopamiiniks. See suurendab ajus ja seljaajus juba olemasoleva dopamiini hulka. Dopamiin aitab kaasa närvirakkude vaheliste signaalide edastamisele.
• Dopamiini vähesus põhjustab Parkinsoni tõve nähtusid, nagu värinad, lihasjäikus, aeglased liigutused ja raskused tasakaalu hoidmisel.
• Ravi levodopaga suurendab dopamiini hulka organismis. See tähendab, et nimetatud sümptomid leevenduvad.
• Karbidopa tugevdab levodopa toimet. See vähendab ka levodopa kõrvaltoimeid.

Ärge kasutage Duodopa’t:

• kui olete levodopa, karbidopa või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui teil on silmahaigus, mida nimetatakse suletudnurga glaukoomiks;
• kui teil on raske südamehaigus;
• kui teil on raskekujuline ebakorrapärane südamerütm (arütmia);
• kui teil on olnud raske insult;
• kui te võtate depressiooniravimeid, mida nimetatakse selektiivseteks MAOA inhibiitoriteks ja mitteselektiivseteks MAO inhibiitoriteks, nt moklobemiid või fenelsiin;
• kui teil on neerupealise kasvaja (feokromotsütoom);
• kui teil on hormonaalne häire, nt kortisooli sisaldus organismis on liiga kõrge (Cushing’i sündroom) või kilpnäärme hormoonide tase on liiga kõrge (hüpertüreoidism);
• kui teil on kunagi olnud nahavähk või teil on mingeid ebatavalisi sünnimärke või moodustisi nahal, mida teie arst ei ole üle vaadanud.

Ärge kasutage Duodopa’t, kui midagi eelnevast kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne Duodopa kasutamist nõu oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Duodopa kasutamist pidage nõu oma arstiga:

• kui teil on kunagi olnud südameinfarkt, südame veresoonte ummistus või mõni muu südameprobleem, sh ebakorrapärane südame löögisagedus (arütmia);
• kui teil on kopsuhaigus, nt astma;
• kui teil on kunagi olnud mõni hormonaalne probleem;
• kui teil on kunagi olnud depressioon koos enesetapumõtetega või mis tahes muu vaimse tervise probleem;
• kui teil on silmahaigus, mida nimetatakse avatudnurga glaukoomiks;
• kui teil on kunagi olnud maohaavand;
• kui teil on kunagi olnud krampe (tõmblusi);
• kui teile on varem tehtud kirurgiline operatsioon mao ülemises piirkonnas (ülakõhu kirurgiline operatsioon).

Kui midagi eelnevast kehtib teie kohta (või te ei ole kindel), pidage enne Duodopa kasutamist nõu oma arstiga.

Olge tähelepanelik järgmiste kõrvaltoimete suhtes

Maliigne neuroleptiline sündroom

Ärge lõpetage Duodopa manustamist ega vähendage annust, välja arvatud juhul, kui arst on seda soovitanud, sest kui te lõpetate Duodopa kasutamise järsku või vähendate kiiresti annust, võib teil tekkida tõsine probleem, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks (vt lõik 4 „Tõsised kõrvaltoimed“).

Unisustunne või pearinglus

Kui te uinute järsku (äkkuinumise episoodid) või tunnete suurt unisust, või kui teil tekib joobnud tunne või pearinglus:

• Ärge juhtige sõidukeid ega käsitsege mis tahes tööriistu ega masinaid, kuni te tunnete, et olete taas täiesti ärkvel, või kuni te ei tunne enam joobnud tunnet või pearinglust (vt lõik 2 „Autojuhtimine ja masinatega töötamine“).

Naha muutused

Rääkige oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele, kui te märkate mis tahes ebatavalisi nahamuutusi või sünnimärke, mis on tekkinud hiljuti või muutunud halvemaks (vt lõik 4 „Muud kõrvaltoimed“).

Impulsikontrolli häire – muutused käitumises

Rääkige oma arstile, kui te ise või teie perekond või hooldaja on märganud, et teil on tekkinud tungid või ihad käituda viisil, mis ei ole teie puhul tavaline või kui te märkate, et te ei suuda talitseda oma impulsse, ihasid või kiusatusi teha midagi, mis võib kahjustada teid ennast või teisi inimesi. Sellist käitumist nimetatakse impulsikontrolli häireks ja see võib avalduda kui:

• hasartmängusõltuvus
• liigne söömine või rahakulutamine
• ebanormaalselt suur suguiha või seksuaalset laadi mõtete või tunnete osakaalu suurenemine. Võimalik, et arst peab teie raviskeemi üle vaatama. Teiega vesteldakse, kuidas neid sümptomeid vähendada või nendega toime tulla (vt lõik 4 „Impulsikontrolli häire – muutused käitumises“).

Dopamiini düsregulatsiooni sündroom

Rääkige oma arstile, kui te ise või teie pereliikmed/hooldaja märkavad, et teil on tekkimas sõltuvusele iseloomulikke sümptomeid, mille tõttu teil võib tekkida tung kasutada Duodopa’t ja teisi Parkinsoni tõve ravimeid suurtes annustes.

Probleemid pumba või sondi kasutamisel

Pumba ja sondi kasutamisel võivad tekkida järgmised probleemid:

• Kui teie võime pumpa ja sondi käsitseda on halvenenud, teie Parkinsoni tõve sümptomid on halvenenud või teil on raskem ennast liigutada (bradükineesia), siis on võimalik, et pump ja sond ei tööta nii nagu peaks.
• Teil tekivad valu kõhus, iiveldus ja oksendamine. Kui see juhtub, teatage sellest kohe oma arstile (vt lõik 4 „Tõsised kõrvaltoimed“).
• Teil võib tekkida teisi kõrvaltoimeid, mis mõjutavad teie soolestikku ja kohta, kust sond sisse läheb (vt lõik 4 „Probleemid pumba või sondi käsitsemisel“).

Duodopa ja vähk

Kehasse jõudnud karbidopa (mis on Duodopa toimeaine) muundub aineks, mida nimetatakse hüdrasiiniks. Võimalik, et hüdrasiin võib kahjustada geneetilist materjali, mis omakorda võib viia vähi tekkeni. Samas ei ole teada, kas hüdrasiini kogus, mis saadakse Duodopa tavalise annuse kasutamisel, on piisavalt suur, et seda põhjustada.

Kontrolluuringud või analüüsid

Selle ravimi kasutamise ajal võib teie arst määrata teile vereanalüüse.

Operatsioonid

Enne kui lähete operatsioonile (sh hambaravi operatsioonile), rääkige arstile (või hambaarstile), et te kasutate Duodopa’t.

Lapsed ja noorukid

Duodopa’t ei tohi kasutada lapsed ega alla 18-aastased noorukid.

Muud ravimid ja Duodopa

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Siia kuuluvad ka ilma retseptita ostetud ravimid ja taimsed ravimid.

Ärge kasutage Duodopa’t, kui te võtate:

• depressiooniravimeid, mida nimetatakse selektiivseteks MAOA inhibiitoriteks ja mitteselektiivseteks MAO inhibiitoriteks, nt moklobemiid või fenelsiin.

Rääkige oma arstile või apteekrile enne Duodopa kasutamist, kui te võtate teisi ravimeid, mida kasutatakse järgmiste haiguste puhul:

• aneemia – nt rauatabletid;
• tuberkuloos – nt isoniasiid;
• ärevus – nt bensodiasepiinid;
• iiveldus – nt metoklopramiid;
• kõrgvererõhutõbi – nt hüpertensioonivastased ained;
• veresoonte spasmid – nt papaveriin;
• tõmblused (krambid) või epilepsia – nt fenütoiin;
• Parkinsoni tõbi – nt tolkapoon, entakapoon, amantadiin;
• vaimse tervise probleemid – nt antipsühhootikumid, sh fenotiasiinid, butürofenoonid ja risperidoon;
• rasked allergilised reaktsioonid, astma, krooniline bronhiit, südamehaigus ja madal vererõhk – nt antikolinergilised ained ja sümpatomimeetikumid;
• kui te võtate ravimit, mis võib põhjustada madalat vererõhku. Selle tagajärjel võib tekkida seisund, mida nimetatakse ortostaatiliseks hüpotensiooniks – selle korral tekib teil pearinglus toolilt või voodist püsti tulles. Duodopa võib seda halvendada. Vahetage kehaasendit alati aeglaselt.

Duodopa koos toidu ja joogiga

Mõnel patsiendil ei pruugi Duodopa hästi toimida, kui seda manustatakse koos valgurikka toiduga või vahetult pärast selle söömist (nt liha, kala, piimatooted, seemned ja pähklid). Kui arvate, et see võib kehtida teie kohta, pidage nõu oma arstiga.

Rasedus ja imetamine

• Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage nõu oma arstiga, enne kui alustate ravi Duodopa’ga.
• Ärge kasutage Duodopa’t imetamise ajal.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ärge juhtige sõidukeid ega käsitsege mingeid tööriistu ega masinaid, kuni te ei tea, kuidas Duodopa teile mõjub.

Kuidas Duodopa’t kasutada

• Duodopa võib teid muuta väga uniseks või põhjustada äkilist uinumist (äkkuinumise episoodid).
• Duodopa võib langetada teie vererõhku, mistõttu võib teil tekkida pearinglus või joobnud tunne. Ärge juhtige sõidukeid ega käsitsege mingeid tööriistu ega masinaid, enne kui tunnete ennast täiesti ärkvel olevana või enne kui joobnud tunne või pearinglus on möödunud.

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst, apteeker või meditsiiniõde on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Duodopa geel ja pump

• Duodopa on geel, mis viiakse pumba abil sondi kaudu teie soolestikku (peensoolde).
• Geel on plastikkassetis. Kassett on ühendatud pumbaga.
• Pump on ühendatud sondiga, mis on paigaldatud teie soolestikku (peensoolde).
• Päeva jooksul manustab pump teile pidevalt väikeseid ravimiannuseid. See tähendab, et ravimi tase teie veres püsib ühtlane. Samuti tähendab see, et mõned liigutustega seotud kõrvaltoimed on vähem väljendunud.

Kui palju ravimit kasutada

• Teie arst otsustab, kui palju Duodopa’t te peate kasutama ja kui kaua ravi kestab.
• Tavaliselt manustatakse suurem hommikune annus (seda nimetatakse boolusannuseks). Sedasi saavutatakse kiiresti ravimi õige sisaldus veres. Seejärel manustatakse pidevaid (säilitus)annuseid.
• Vajadusel võidakse teile manustada lisaannuseid. Selle üle otsustab teie arst.

Kui te kasutate Duodopa’t rohkem kui ette nähtud

Kui te olete kasutanud Duodopa’t rohkem kui ette nähtud, võtke otsekohe ühendust arsti või haiglaga. Võtke kaasa ravimipakend. Võivad ilmneda järgnevad toimed:

• silmade avamine on takistatud;
• tahtele allumatud lihasspasmid silmade, pea, kaela ja kere lihastes (düstoonia);
• tahtmatud liigutused (düskineesia);
• ebatavaliselt kiire, aeglane või ebakorrapärane südametöö (arütmia).

Kui te unustate Duodopa’t kasutada

• Käivitage pump niipea kui võimalik, et see manustaks teile tavapärase annuse.
• Ärge suurendage annust, kui annus jäi eelmine kord manustamata.

Kui te lõpetate Duodopa kasutamise või vähendate annust

Ärge lõpetage ravi Duodopa’ga ega vähendage annust, välja arvatud juhul kui arst on seda teile soovitanud, sest Duodopa-ravi järsk lõpetamine või annuse kiire vähendamine võib põhjustada tõsise tüsistuse, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks. See probleem võib tõenäolisemalt tekkida juhul, kui te võtate ka ravimeid, mida nimetatakse antipsühhootikumideks (vt lõik 4 „Tõsised kõrvaltoimed“).

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Duodopa tõsised kõrvaltoimed

Kui märkate mõnda järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest, lõpetage Duodopa manustamine ja teatage sellest koheselt arstile. Te võite vajada kohest meditsiinilist abi:

• Näo, keele või kõri paistetus, mille tõttu võivad neelamine ja hingamine olla raskendatud või nõgestõve sarnane nahalööve (angioödeem). Need võivad olla raske allergilise reaktsiooni nähud (anafülaktiline reaktsioon). Sagedus teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.
• Palavik, kurgu või suu valulikkus või urineerimishäire. Need võivad olla agranulotsütoosiks nimetatava valgevereliblede häire tunnused. Selle kontrollimiseks määrab arst vereanalüüsi. Väga harv: võib esineda kuni 1 inimesel 10 000st.

Teatage koheselt oma arstile, kui te märkate mõnda järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest:

• Maliigne neuroleptiline sündroom, mille nähtudeks võivad olla:
• kiire südametöö, vererõhu muutused ja higistamine, millele järgneb palavik;
• kiirenenud hingamine, lihasjäikus, madal teadvustase ja kooma;
• veres suurenenud proteiini sisaldus (ensüüm, mida nimetatakse kreatiinfosfokinaasiks). Arst saab seda kontrollida.

Harv: võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st.

Rohkem teavet maliigse neuroleptilise sündroomi kohta vt lõik 3 „Kui te lõpetate Duodopa kasutamise või vähendate annust“.

Duodopa muud kõrvaltoimed

Teatage oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele, kui te märkate mõnda järgmistest kõrvaltoimetest:

Väga sage: võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st

• Kukkumine.
• Kehakaalu langus.
• Iiveldus, kõhukinnisus.
• Ärevus, depressioon, võimetus magada (unetus).
• Tahtmatud liigutused (düskineesia), Parkinsoni tõve sümptomite halvenemine.
• Pearinglustunne püsti tõustes või kehaasendi muutmisel (ortostaatiline hüpotensioon). See tekib madala vererõhu tõttu. Vahetage kehaasendit alati aeglaselt ärge tõuske kiiresti püsti.

Sage: võib esineda kuni 1 inimesel 10-st

-Aminohapete või homotsüsteiini taseme tõus veres, vitamiinide B6 ja B12 puudus.

• Kehakaalu tõus.
• Ebakorrapärane südame löögisagedus.
• Söögiisu puudumine.
• Väsimus ja nõrkustunne.
• Kõrge või madal vererõhk.
• Aneemia ehk raua vähesus veres.
• Valud, kaelavalu, lihaskrambid, lihasnõrkus.
• Äkkuinumine (une episoodid), äärmine unisus, unehäired.
• Valu hingamisel, õhupuudus, rindkereinfektsioonid (kopsupõletik).
• Pearinglustunne või minestustunne või minestamine (sünkoop).
• Neelamisraskus või suukuivus, maitsetundlikkuse muutused (kibe maitse suus).
• Peavalu.
• Progresseeruv sõrmede või jalgade nõrkus või valulikkus või tuimus või vähenenud tundlikkus (polüneuropaatia).
• Lööve, sügelus, suurenenud higistamine, paistetus vedeliku kogunemiste tõttu (tursed).
• Raskused urineerimisel (kusepeetus) või võimetus kontrollida uriinivoolu (kusepidamatus).
• Mitteeksisteerivate asjade kuulmine, nägemine või tajumine (hallutsinatsioonid), segasus, ebatavalised unenäod, ärevustunne, impulsiivne käitumine, psühhootiline häire.
• Kõhupuhitus, kõhulahtisus, kõhugaasid (flatulents), seedehäire (düspepsia), oksendamine.
• Parkinsoni tõve sümptomite kiirem taasteke või ootamatu avaldumine. Seda nimetatakse ON/OFF fenomeniks.
• Vähenenud puutetundlikkus, lihasspasmid silmades, peas, kaelas ja kehas, mis ei allu tahtele (düstoonia), värinad.

Impulsikontrolli häire – muutused käitumises. Need on sagedased, esinedes kuni 1 inimesel 10-st. Mõned inimesed ei suuda vastu panna impulsile teha midagi, mis on kahjulik talle endale või teistele. Siia kuuluvad:

• Tugev impulss mängida hasartmänge vaatamata teid või teie perekonda mõjutavatele tõsistele tagajärgedele.
• Seksuaalse sisuga mõtete ja käitumise muutused või osakaalu suurenemine, mis häirib ennast või teisi. See võib tähendada ka suurenenud suguiha.
• Liigne rahakulutamine või ostlemine, mida ei suudeta kontrollida.
• Liigsöömishood (lühikese aja jooksul süüakse palju toitu) või kompulsiivne söömine (süüakse tavalisest rohkem, söögi kogus on suurem kui keha vajab).

Rääkige oma arstile, kui te ise, teie pere või hooldaja on märganud sellist käitumist. Võimalik, et arst peab teie ravi üle vaatama. Teiega räägitakse, kuidas neid sümptomeid vähendada või kuidas nendega toime tulla.

Aeg-ajalt: võib esineda kuni 1 inimesel 100-st

• Uriini tume värvus.
• Hääle kähedus, valu rinnus.
• Juuste väljalangemine, nahapunetus, nõgestõbi.
• Tavalisest suurem süljeeritus.
• Veenide turse (flebiit).
• Kõnnaku muutused.
• Enesetapukatse.
• Väsimustunne või üldine halb enesetunne.
• Kiire ja ebakorrapärane südame löögisagedus (palpitatsioonid).
• Valgevereliblede hulga vähenemine või vererakkude koosseisu muutused, mille tagajärjel võib esineda veritsust.
• Segasus, elevil tunne (eufooriline meeleolu), suurenenud seksuaalsed huvid, õudusunenäod, dementsus, hirmutunne.
• Probleemid kehaliigutuste juhtimisel ja tugevad tahtele allumatud liigutused.
• Probleemid silmade avamisel, topeltnägemine, hägune nägemine, nägemisnärvi kahjustus (isheemiline optiline neuropaatia), suletudnurga glaukoom.

Harv: võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st

• Mõtlemistegevuse häired.
• Ebakorrapärane hingamine.
• Valulik erektsioon, mis ei möödu.
• Ebatavalised moodustised või sünnimärgid nahal, mis on tekkinud hiljuti või muutunud halvemaks või nahakasvaja (pahaloomuline melanoom).
• Tumedat värvi sülg või higi, põletustunne keelel, hammaste kiristamine, luksumine.

Teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Tung kasutada Duodopa’t suurtes annustes, mis ületab annuseid, mis on motoorsete sümptomite kontrolli all hoidmiseks vajalikud, nimetatakse dopamiini düsregulatsiooni sündroomiks. Mõnedel patsientidel esineb pärast Duodopa suurte annuste kasutamist raskekujulisi tahtele allumatuid ebanormaalseid kehaliigutusi (düskineesiad), meeleolumuutusi või teisi kõrvaltoimeid.

Rääkige oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele, kui te märkate mõnda eespool nimetatud kõrvaltoimetest.

Pumba või sondiga seotud kõrvaltoimed

Pumba ja sondi (sondisüsteemi) kasutamisel on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid. Rääkige oma arstile või meditsiiniõele, kui te märkate mõnda neist kõrvaltoimetest.

• Kui teie võime pumpa ja sondi käsitseda on halvenenud, teie Parkinsoni tõve sümptomid on süvenenud või teil on raskem ennast liigutada (bradükineesia). siis on võimalik, et pump ja sond ei tööta nii nagu peaks.
• Kui teil tekivad valu kõhus, iiveldus ja oksendamine. Kui see juhtub, teatage sellest koheselt oma arstile. Võimalik, et on tekkinud probleemid pumba või sondi töös.

Väga sage: võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st

• Kõhuvalu.
• Infektsioon kohas, kus sond siseneb makku, st operatsioonihaava piirkonnas.
• Tihkenenud armkude kohas, kus sond siseneb makku.
• Probleemid sondi sisestamisel, nt valu või paistetus suus või kurgus, neelamisraskused, ebamugavustunne, valu või paistetus maos, vigastus suus, kurgus või maos, veritsus, oksendamine, kõhugaasid (flatulents), ärevus.
• Probleemid kohas, kus sond siseneb makku, nt naha punetus või ärritus, haavandid, eritis, valu või ärritus.

Sage: võib esineda kuni 1 inimesel 10-st

• Infektsioon sisselõikekohal, infektsiooni teke pärast protseduuri, st pärast sondi paigaldamist soolestikku.
• Maoseinte põletik.
• Põletik soolestikus või kohas, kus sond siseneb makku.
• Sondi paigaltnihkumine soolestikust või sondi ummistus. Selle tagajärjel väheneb imenduva ravimi kogus.

Aeg-ajalt: võib esineda kuni 1 inimesel 100-st

• Käärsoolepõletik (koliit).
• Kõhunäärmepõletik (pankreatiit).
• Sond tungib läbi jämesoole seina.
• Soole ummistus (obstruktsioon), verejooks või haavand.
• Sooletuppumus ehk sooleosa libisemine pikisuunas teise sooleosa sisse (intussustseptsioon).
• Sondi ümbruse ummistus toiduga.
• Infektsioonikolle (abstsess), mis võib tekkida pärast maosondi paigaldamist.

Teadmata: ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Peensoole verevarustuse halvenemine.
• Sond läheb läbi mao või peensoole seina.

Kõrvaltoimed levodopa ja karbidopa suukaudsel kasutamisel

Järgnevatest kõrvaltoimetest on teatatud levodopa ja karbidopa (samad toimeained mis Duodopa geeli koostises) suukaudsel võtmisel. Need kõrvaltoimed võivad esineda ka Duodopa kasutamisel:

Harv: võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st

• Aneemia ehk madal rauasisaldus veres.
• Silmade probleem, mida nimetatakse Horneri sündroomiks.
• Võimetus suud täielikult avada (trism).
• Punetav või lillakas nahalööve, mis näeb välja nagu väikesed verevalumid (HenochSchönleini purpur).
• Maliigne neuroleptiline sündroom (vt lõik 4 „Tõsised kõrvaltoimed“).
• Silmapupilli kestev laienemine (müdriaas), silmaliigutuste vähenemine.

Väga harv: võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st

• Muutused vereanalüüsides.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Duodopa’t säilitada

Pakendi sisu ja muu teave

• Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
• Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „Kõlblik kuni“.
• Hoidke ja transportige külmas (2°C…8°C). Hoida kassette väliskarbis, valguse eest kaitstult.
• Geelikassetti tohib kasutada kuni 16 tunni jooksul pärast külmkapist välja võtmist.
• Ravimi kassetid on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kassetti ei tohi kasutada üle 16 tunni, isegi kui sinna veidi geeli alles jääb.
• Ärge taaskasutage avatud kassetti.
• Geel võib muutuda kergelt kollakaks, ent see ei mõjuta ravimi omadusi.
• Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda. Tagastage kasutatud kassetid lähimasse apteeki. Neid ei tohi uuesti kasutada.

Mida Duodopa sisaldab

• Toimeained on levodopa ja karbidopa monohüdraat. 1 ml geeli sisaldab 20 mg levodopat ja 5 mg karbidopa monohüdraati.
• Teised koostisosad on karmelloosnaatrium ja puhastatud vesi.

Kuidas Duodopa välja näeb ja pakendi sisu

Duodopa on saadaval 100 ml kassetis (PVC plastikkott kaitsva tugevast plastikust kattega), pakendis 7 kassetti. Geel on valkjas või kergelt kollakas.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügioa hoidja:

AbbVie SIA

Vainodes 1

Rīga, LV 1004

Läti

Tootja:

Fresenius Kabi Norge AS

Svinsundsveien 80

NO-1788 Halden

Norra

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

AbbVie Biopharmaceuticals GmbH Eesti filiaal Rävala pst 4

10143 Tallinn

Tel: + 372 6231011

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2018.