Dolforin - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Dolforin, 25 mikrogrammi/tunnis transdermaalne plaaster
Dolforin, 50 mikrogrammi/tunnis transdermaalne plaaster
Dolforin, 75 mikrogrammi/tunnis transdermaalne plaaster
Dolforin, 100 mikrogrammi/tunnis transdermaalne plaaster


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Dolforin 25 mikrogrammi/tunnis: Üks transdermaalne plaaster (vabanemispindalaga 15 cm2) sisaldab
4,8 mg fentanüüli. Sellele vastavalt vabaneb tunnis 25 mikrogrammi fentanüüli.
Dolforin 50 mikrogrammi/tunnis: Üks transdermaalne plaaster (vabanemispindalaga 30 cm2) sisaldab
9,6 mg fentanüüli. Sellele vastavalt vabaneb tunnis 50 mikrogrammi fentanüüli.
Dolforin 75 mikrogrammi/tunnis: Üks transdermaalne plaaster (vabanemispindalaga 45 cm2) sisaldab
14,4 mg fentanüüli. Sellele vastavalt vabaneb tunnis 75 mikrogrammi fentanüüli
Dolforin 100 mikrogrammi/tunnis: Üks transdermaalne plaaster (vabanemispindalaga 60 cm2) sisaldab
19,2 mg fentanüüli. Sellele vastavalt vabaneb tunnis 100 mikrogrammi fentanüüli.

INN. Fentanylum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Transdermaalne plaaster

Dolforin on õhuke läbipaistev ümarate nurkadega transdermaalne plaaster, millele on märgitud
vastavalt fentanyl 25 g/h, fentanyl 50 g/h, fentanyl 75 g/h või fentanyl 100 g/h.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Tugev kestev valu, mis allub ainult opioidanalgeetikumidele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine on individuaalne, baseerub patsiendi eelneval opiaatide kasutamisel ja võtab arvesse:
- võimalikku tolerantsuse arenemist,
- patsiendi hetke üldseisundit ja meditsiinilist staatust,
- haiguse raskusastet.
Vajalik fentanüüli annus kohaldatakse individuaalselt ja annuse sobivust tuleb hinnata regulaarselt iga
manustamise järel.

Patsiendid, kes saavad opiaatravi esmakordselt
Ravi alustamisel tuleks kasutada 12,5 mikrogrammi/tunnis vabastamiskiirusega plaastreid. Väga
eakatel ja halvas üldseisundis patsientidel ei ole soovitatav alustada ravi fentanüüliga nende teadaoleva
tundlikkuse tõttu opioidravile. Sellistel juhtudel oleks eelistatav alustada ravi madalas annuses
lühitoimelise morfiiniga ja Dolforin´i määrata peale optimaalse annuse kindlaks tegemist.

Üleminek teistelt opioididelt
Üleminekul suukaudsetelt või parenteraalsetelt opioididelt fentanüülravile tuleb algannus arvutada
järgmiselt:
1. Arvutada kasutatava analgeetikumi vajadus eelneva 24 tunni vältel.
2. Muuta see annus vastavaks suukaudsele morfiini annusele, kasutades tabelit 1.
3. Vastav fentanüüli annus tuleb määrata järgmiselt:
a) patsientidele, kellel on vajadus opioidide vahetamiseks (ümberarvutussuhe suukaudselt
morfiinilt transdermaalsele fentanüülile on 150:1) kasutades Tabelit 2
b) opioidravil olevatele patsientidele, kes on stabiilses üldseisundis ja taluvad ravi hästi
(ümberarvutussuhe suukaudselt morfiinilt transdermaalsele fentanüülile on 100:1)
kasutades Tabelit 3

Tabel 1: Ekvianalgeetilise potentsiaali ümberarvutamine
Kõik tabelis toodud annused on analgeetiliselt toimelt ekvivalentsed 10 mg parenteraalse morfiiniga.
Ekvianalgeetilised annused (mg)
Toimeained Parenteraalne
(i.m) Suukaudne
Morfiin 10
30...40
Hüdromorfoon 1,5
7,5
Oksükodoon 10...15
20...30
Metadoon 10
20
Levorfanool 2
4
Oksümorfiin 1
10
(rektaalne)
Diamorfiin 5
60
Petidiin 75
-
Kodeiin -
200
Buprenorfiin 0,4
0.8
(sublingvaalne)
Ketobemidoon 10
20...30

Tabel 2: Soovitatav transdermaalse fentanüüli algannus, mis põhineb suukaudse morfiini päevaannusel
(patsientidele, kellel on vajadus opioidide vahetamiseks)
Suukaudne morfiini annus
Transdermaalne fentanüüli
(mg/24 h)
vabanemine (mikrogrammi/h)
< 44
12,5
45...134 25
135...224 50
225...314 75
315...404 100
405...494 125
495...584 150
585...674 175
675...764 200
765...854 225
855...944 250
945...1034 275
1035...1124 300

Tabel 3: Soovitatav transdermaalse fentanüüli algannus, mis põhineb suukaudse morfiini päevaannusel
(opioidravil olevatele patsientidele, kes on stabiilses üldseisundis ja taluvad ravi hästi)
Suukaudne morfiini annus
Transdermaalne fentanüüli
(mg/24 h)
vabanemine (mikrogrammi/h)
< 60
12,5
60...89 25
90...149 50
150...209 75
210...269 100
270...329 125
330...389 150
390...449 175
450...509 200
510...569 225
570...629 250
630...689 275
690...749 300
Kombineerides mitmeid transdermaalseid plaastreid on võimalik saavutada fentanüüli vabanemiskiirus
üle 100 mikrogrammi/tunnis.

Fentanüüli maksimaalset analgeetilist toimet
saab hinnata alles vähemalt
24 tunni
möödumisel plaastri nahale paigaldamise hetkest. See on tingitud fentanüüli seerumikonsentratsiooni
astmelisest suurenemisest esimese 24 tunni jooksul peale plaastri paigaldamist.
Peale fentanüülile üleminekut jätkub esimese 12 tunni jooksul eelmise ravimi valuvaigistav toime;
järgneva 12 tunni jooksul manustatakse seda analgeetikumi vastavalt vajadusele.

Annuse tiitrimine ja säilitusravi
Plaastrit tuleb vahetada iga 72 tunni järel. Annus tuleb tiitrida individuaalselt, kuni on saavutatud
analgeetiline efektiivsus. Patsientidel, kes kogevad toime märkimisväärset langust 48...72 tundi pärast
plaastri paigaldamist, võib vajalikuks osutuda fentanüülplaastri väljavahetamine 48 tunni möödumisel.
Plaastrid vabanemiskiirusega 12,5 mikrogrammi/tunnis sobivad madalamate annuste tiitrimiseks. Kui
analgeesia osutub esimese kasutusperioodi lõpus ebapiisavaks, võib annust 3 päeva pärast suurendada
kuni saavutatakse soovitud analgeetiline toime. Annust tuleks tavaliselt kohaldada 12,5
mikrogrammi/tunnis või 25 mikrogrammi/tunnis kaupa, kuigi arvesse tuleb võtta ka täiendavate
valuvaigistite vajadust ja patsiendi valuseisundit.
Patsiendid võivad vajada perioodiliselt lühitoimeliste valuvaigistite lisaannuseid läbimurdevalude
jaoks. Kui Dolforin´i annus ületab 300 mikrogrammi/tunnis, tuleks kaaluda täiendavate või
alternatiivsete analgeesiameetodite või alternatiivsete opioidide kasutamist.

Pikaaegse morfiinravi asendamisel transdermaalse fentanüüli vastu, on hoolimata adekvaatsest
analgeetilisest efektiivsusest kirjeldatud võõrutusnähte. Võõrutusnähte soovitatakse ravida madalas
annuses lühitoimelise morfiiniga.

Ravi muutmine või lõpetamine
Kui plaastritega ravi tuleb lõpetada, peab igasugune asendus teiste opioididega olema astmeline,
alustades väiksemast annusest ja suurendades seda aeglaselt. See on vajalik, kuna fentanüüli tase
langeb astmeliselt pärast plaastri eemaldamist; fentanüüli seerumikontsentratsiooni 50% langus võtab
aega vähemalt 17 tundi. Üldreeglina peab opioidanalgeesia lõpetamine olema astmeline, et vältida
võõrutusnähtude (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, rahutus ja lihastreemor) teket. Tabelit 2 ja 3 ei
tohi kasutada üleminekul transdermaalselt manustatavalt fentanüülilt morfiinravile.

Manustamisviis
Plaaster paigaldatakse koheselt pärast kotikesest eemaldamist ja kaitsekile eemaldamist karvadeta
nahapiirkonnale ülakehal (rind, selg, õlavars). Karvade eemaldamiseks tuleb kasutada kääre
raseerimise asemel.
Enne plaastri paigaldamist tuleb nahka hoolikalt puhta veega (mitte kasutada puhastus-ja
pesemisvahendeid) pesta ja hoolikalt kuivatada. Seejärel paigaldatakse transdermaalne plaaster,
surudes kergelt peopesaga ligikaudu 30 sekundit. Nahapiirkond, kuhu plaaster pannakse peab olema
ilma mikrotraumadeta (näiteks kiirituse või raseerimise tõttu) ja ärrituseta.
Kuna transdermaalne plaaster on kaetud veekindla kaitsekilega, võib seda kanda ka dusi all.
Aeg-ajalt võib osutuda vajalikuks plaastri täiendav kinnitamine.
Kui annust suurendatakse pidevalt, siis võib plaastri toimeainega kokkupuutes olev nahapind
saavutada seisundi, kus edasine annuse tõstmine ei ole enam võimalik.

Kasutamise kestvus
Plaastrit peab vahetama 72 tunni järel. Individuaalsetel juhtudel, kui plaastri vahetamine osutub varem
vajalikuks, ei tohi teha seda enne 48 tunni möödumist, vastasel juhul võib ilmneda fentanüüli
keskmise kontsentratsiooni tõus. Igaks paigaldamiseks tuleb valida uus nahapiirkond. Sama
nahapiirkonda võib uuesti kasutada seitsme päeva möödudes. Analgeetiline toime võib püsida mõni
aeg pärast transdermaalse plaastri eemaldamist.
Kui transdermaalse plaastri eemaldamisel jäävad nahale jäägid, tuleb need eemaldada rohke seebi ja
veega. Puhastamiseks ei tohi kasutada alkoholi ega teisi lahusteid, sest need võivad tungida plaastri
toimest tingituna naha sisse.

Lapsed
Ravimi kasutamise kogemused alla 12-aastaste laste puhul on piiratud. Dolforin´i ei tohiks selles
vanuserühmas kasutada.

Kasutamine eakatel patsientidel
Eakaid tuleb hoolikalt jälgida ja vajadusel annust vähendada (vt lõik 4.4 ja 5.2).

Maksa- ja neerukahjustus
Maksa- või neerukahjustusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja vajadusel annust vähendada (vt lõik
4.4).

4.3 Vastunäidustused

- Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
- Äge või postoperatiivne valu, sest lühiajalise kasutamise ajal ei ole annuse tiitrimine võimalik.
- Raske kesknärvisüsteemi kahjustus.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravimit tohib kasutada üksnes integreeritud valuravi osana, juhtudel, kus on läbi viidud patsiendi
adekvaatne meditsiiniline, sotsiaalne ja psühholoogiline hindamine .

Fentanüülravi peab alustama kogenud arst, kes on teadlik trandermaalsete fentanüülplaastrite
farmakokineetikast ja tõsise hüpoventilatsiooni tekkeriskist.
Raske kõrvaltoime ilmnemisel tuleb, arvestades fentanüüli poolväärtusaega, patsienti pärast plaastri
eemaldamist jälgida vähemalt 24 tunni jooksul (vt lõik 5.2).

Kroonilise valu (mis ei ole vähivalu) ravi tuleks alustada lühitoimeliste tugevate opioididega (nt
morfiin) ning fentanüüli sisaldav transdermaalne plaaster määrata alles peale eespool nimetatud opioidi
efektiivsuse ja optimaalse doosi kindlakstegemist.

Transdermaalst plaastrit ei tohi lõigata, sest tükeldatud plaastrite kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse
kohta informatsioon puudub.

Kui vajalikuks osutub 500 mg-st suuremas annuses morfiiniga ekvivalentse analgeetikumi
manustamine, siis on soovitav opioidravi ümberhinnata.
Kõige sagedasemad tavalisele annusele järgnevad manustamisjärgsed kõrvaltoimed on unisus, segasus,
iiveldus, oksendamine ja kõhukinnisus. Esimesed neist on lühiajalised ja nende põhjusi sümptomite
püsimisel tuleb uurida. Kõhukinnisus aga ravi ajal ei kao. Kõik nimetatud kõrvaltoimed on teada ja
tavalised ning kõiki neid, eriti kõhukinnisust, tuleb edasise ravi optimiseerimiseks ennetada. Tihti
osutub vajalikuks kõrvaltoimeid leevendav ravi (vt lõik 4.8).

Samaaegne kasutamine buprenorfiiniga, nalbufiiniga või pentasotsiiniga ei ole soovitatav (vt ka lõiku
4.5).

Läbilöögivalu
Uuuringud on näidanud, et vaatamata fentanüül-ravile vajavad peaaegu kõik patsiendid täiendavat ravi
lühitoimeliste valuvaigistitega läbilöögivalu vaigistamiseks.

Hingamise pärssumine
Nagu kõikide tugevate opioidide korral võib osadel fentanüüli kasutanud patsientidel hingamine
pärssuda ja patsiente tuleb selles osas jälgida. Hingamise pärssumine võib püsida ka peale plaastri
eemaldamist. Fentanüüli annuse tõustes hingamise pärssumise võimalus suureneb. Kesknärvisüsteemi
toimivad ravimid võivad hingamise pärssumist süvendada.(vt lõik 4.5).
Hingamise pärssumisega patsientidel tuleb fentanüüli kasutada ettevaatusega ja madalamas annuses.

Krooniline kopsuhaigus
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega või teiste kopsuhaigustega patsientidel võivad fentanüül-ravi
ajal esineda tavalisest tõsisemad kõrvaltoimed. Sellistel patsientidel võib opiaat nõrgendada hingamise
juhitavust ja suurendada hingamistakistust.
.
Ravimsõltuvus
Opioidide korduval manustamisel võib areneda tolerantsus ning psüühiline ja füüsiline sõltuvus, ent
vähist tingitud valu ravis on seda täheldatud harva.

Suurenenud koljusisene rõhk
Fentanüüli tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kes võivad olla eriti tundlikud CO2 retensiooni
ajusiseste toimete suhtes, nagu näiteks need, kellel on suurenenud koljusisese rõhu tunnused, kellel
esinevad teadvusehäired või kooma.
Fentanüüli tuleb ettevaatusega kasutada ajukasvajaga patsientidel.

Südamehaigus
Opioidid võivad põhjustada hüpotensiooni, eriti hüpovoleemiaga patsientidel. Seetõttu tuleb
hüpotensiooni ja/või hüpovoleemiaga patsientidele fentanüüli manustada ettevaatusega. Fentanüül võib
tekitada bradükardiat. Fentanüüli tuleb ettevaatusega manustada bradüarütmiatega patsientidele.

Kahjustatud maksa funktsioon
Fentanüül metaboliseeritakse maksas inaktiivseteks metaboliitideks, seega võib maksahaigusega
patsientidel eliminatsioon pikeneda. Maksapuudulikkusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja
vajadusel annust vähendada.

Neerukahjustus
Alla 10% fentanüülist eritatakse muutumatul kujul neerudega ja erinevalt morfiinist ei ole teada
neerude kaudu erituvaid aktiivseid metaboliite. Intravenoosset fentanüülravi saavatelt
neerupuudulikkusega patsientidelt kogutud andmed viitavad, et fentanüüli jaotusruumala võib dialüüsi
korral muutuda. See võib mõjutada seerumikontsentratsiooni. Neerukahjustusega patsienti, kes kasutab
Dolforin´i peab hoolikalt jälgima fentanüüli mürgistusnähtude võimaliku tekke suhtes ja vähendama
vajadusel annust.

Palavik/välispidine soojendamine
Fentanüüli kontsentratsioon seerumis võib potentsiaalselt suureneda kui kehatemperatuur oluliselt
tõuseb. Seetõttu tuleb palavikuga patsiente jälgida opioidide kõrvaltoimete suhtes. Plaastri
manustamiskohta tuleb kaitsta välispidiste soojusallikate (nagu soojenduskotid, elektrilised
soojendustekid, soojad vesivoodid, soojenduslambid, intensiivne päikesevann, kuumaveepudelid, saun,
kuumaveeduss või -vann) eest.

Eakad patsiendid
Ravimiuuringute tulemuste põhjal, kus fentanüüli manustati veenisisesi, võib oletada, et vanemaealisel
patsiendil võib ravimi kliirens väheneda ja poolväärtusaeg pikeneda. Seda enam võivad eakad
patsiendid olla ravimi toimeaine osas tundlikumad kui nooremad patsiendid. Kuigi uuringutes
fentanüüliga ei erinenud eakatel patsientidel fentanüüli farmakokineetika olulisel määral noorematest
patsientidest, olid toimeaine seerumikontsentratsioonid mõnevõrra kõrgemad. Seetõttu tuleb eakamat ja
kahhektilist patsienti ravi ajal hoolikalt jälgida.

Kasutamine lastel
Fentanüüli võib kasutada alla 12-aastastel lastel vaid pärast hoolikat kasu ja riski suhte hindamist, sest
ravimi kasutamise kogemused selles vanuserühmas on piiratud.

Imetamine
Kuna fentanüül eritub rinnapiima, tuleb imetamine fentanüül-ravi ajaks katkestada (vt ka lõik 4.6).

Myastenia gravis´ega patsiendid
Ilmneda võivad mitte-epileptilised (müo)kloonilised reaktsioonid. Myastenia gravis´ega patsientide
ravimisel tuleb olla ettevaatlik

Koostoimed
Üldiselt tuleks vältida samaaegset kasutamist barbituurhappe derivaatide, buprenorfiini, nalbufiini ja
pentasotsiiniga (vt lõik 4.5).

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Vältida tuleks samaaegset barbituurhappe derivaatide kasutamist, sest fentanüüli
hingamisfunktsiooni pärssiv toime võib tugevneda.

Samaaegne kasutamine buprenorfiiniga, nalbufiiniga või pentasotsiiniga ei ole soovitatav. Neil on
tugev afiinsus opioidretseptoritele koos suhteliselt madala sisemise aktiivsusega ning seetõttu
antagoniseerivad osaliselt fentanüüli analgeetilist toimet ja võivad tekitada opioidsõltuvatel
patsientidel võõrutusnähte (vt ka lõik 4.4).

Kasutamisel samaaegselt koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega võib ilmneda aditiivne
pärssiv toime ja tekkida hüpoventilatsioon, hüpotensioon ja lisaks ka sügav sedatsioon või kooma.
Kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite hulka kuuluvad:
- opioidid
- antipsühhootikumid
- uinutid
- üldanesteetikumid
- skeletilihaste lõõgastid
- sedatiivsed antihistamiinikumid
- alkohol

Seetõttu mõuab mistahes ülalmainitud ravimi samaaegne manustamine patsiendi jälgimist.

On teatatud, et MAO inhibiitorid suurendavad narkootiliste valuvaigistite toimet, seda eriti
südamepuudlikkusega patsientidel. Seetõttu ei tohi fentanüüli kasutada 14 päeva jooksul pärast ravi
lõpetamist MAO inhibiitoritega (vt lõik 4.3).

Fentanüül kui kõrge kliirensi aktiivusega aine metaboliseeritakse kiirelt ja ulatuslikult peamiselt
CYP3A4 kaudu.
Suukaudselt manustatud itrakonasool (tugev CYP3A4 inhibiitor) annuses 200 mg/päevas 4 päeva
jooksul, ei avaldanud märkimisväärset toimet intravenoosselt manustatud fentanüüli
farmakokineetikale. Siiski on üsikjuhtudel täheldatud suurenenud plasmakontsentratsiooni.
Ritonaviiri (üks kõige tugevamaid CYP3A4 inhibiitoreid) suukaudne manustamine vähendas
intravenoosse fentanüüli kliirensit 2/3 võrra ja pikendas poolväärtusaega kahekordselt. Samaaegne
tugevate CYP3A4 inhibiitorite (nt ritonaviir, ketokonasool, itrakonasool, makroliidantibiootikumid)
kasutamine koos transdermaalselt manustatud fentanüüliga võib tuua kaasa fentanüüli suurema
plasmakontsentratsiooni. See võib suurendada või pikendada nii terapeutilist toimet kui põhjustada
ka kõrvaltoimeid, mis võivad viia tõsise hingamise pärssumiseni. Sellistel juhtudel tuleb tõhustada
patsientide ravi ja jälgimist. Ritonaviiri ja teiste tugevate CYP3A4 inhibiitorite samaaegne
kasutamine koos transdermaalse fentanüüliga ei ole soovitatav, välja arvatud juhul kui patsienti
hoolikalt jälgitakse.

4.6
Rasedus ja imetamine

Fentanüüli kasutamise ohutus raseduse ajal ei ole tõestatud. Loomkatsed on näidanud
reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimestele ei ole teada. Fentanüüli tohib raseduse
ajal kasutada ainult siis, kui see on selgelt möödapääsmatu.
Pikaaegne ravi raseduse ajal võib vastsündinul põhjustada ärajätunähte.
Fentanüüli ei soovitata kasutada raseduse ja sünnituse (sh keisrilõike) ajal, sest fentanüül läbib
platsentat ja võib vastsündinul põhjustada hingamise pärssumist
Fentanüül eritub rinnapiima ning võib rinnaga toidetaval lapsel põhjustada sedatsiooni ja hingamise
pärssumist. Seetõttu tuleks ravi ajaks ja vähemalt 72 tunniks pärast Dolforin´i eemaldamist rinnaga
toitmine katkestada (vt ka lõiku 4.4).

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele
Fentanüülil on märkimisväärne toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Eelkõige on seda
oodata ravi alguses, mistahes annuse muutmisel, kuid ka koostoimes alkoholi või
antipsühhootikumidega. Patsiendid, kelle seisund on stabiliseeritud kindla annusega, ei vaja
ilmtingimata piiranguid. Seetõttu peavad patsiendid konsulteerima oma arstiga, kas neile on lubatud
autojuhtimine ja masinatega töötamine .

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissageduse kirjeldamiseks on kasutatud järgmisi sagedusi:
Väga sage (>1/10), Sage (>1/100 kuni <1/10), Aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), Harv (>1/10 000 kuni
<1/1000), Väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Fentanüüli kõige tõsisem kõrvaltoime on hingamise pärssimine.

Südame häired
Aeg-ajalt:
tahhükardia, bradükardia.
Harv:
arütmia.

Närvisüsteemi häired
Väga sage:
peavalu,pearinglus.
Aeg-ajalt:
treemor, paresteesia, kõnehäired.
Väga harv:
ataksia, krambid (kaasa arvatud kloonilised ja grand mal hood).

Silma kahjustused
Väga harv:
amblüoopia.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt:
düspnoe, hüpoventilatsioon.
Väga harv:
respiratoorne depressioon, apnoe.

Seedetrakti häired
Väga sage:
iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus.
Sage:
kserostoomia, düspepsia.
Aeg-ajalt:
kõhulahtisus.
Harv:
luksumine.
Väga harv:
valulik kõhupuhitus, iileus.

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt:
uriini retensioon.
Väga harv:
tsüstalgia, oliguuria.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga sage:
higistamine, sügelus.
Aeg-ajalt:
lööve, erüteem.
Lööve, erüteem ja sügelus kaovad tavaliselt 1 päeva jooksul pärast plaastri
eemaldamist.

Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: hüpertensioon,
hüpotensioon.
Harv:
vasodilatatsioon.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage:
nahareaktsioonid
manustamiskohas.
Harv:
ödeem, külmatunne.

Immuunsüsteemi häired
Väga harv:
anafülaksia.

Psühhiaatrilised häired
Väga sage:
unisus.
Sage:
sedatsioon, närvilisus, isutus, depressioon.
Aeg-ajalt:
eufooria, amneesia, unetus, hallutsinatsioonid, agitatsioon.
Väga harv:
meelepetted, erutusseisundid, asteenia, rahutus, segasus, seksuaalfunktsiooni häired,
võõrutusnähud.

Muud kõrvaltoimed
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): fentanüüli pikaaegne kasutamine võib viia
tolerantsuse ja füüsilise ja psüühilise sõltuvuse arenemisele.
Pärast eelnevalt kasutatud opioidanalgeetikumidelt fentanüülile üleminekut või pärast ravi järsku
lõpetamist võivad patsientidel tekkida võõrutusnähud (näiteks iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus,
rahutus ja värisemine).

4.9 Üleannustamine

Sümptomid
Fentanüüli üleannustamise sümptomiks on tema farmakoloogilise toime tugevnemine, nagu näiteks
letargia, kooma, hingamise pärssumine koos Cheyne-Stokes"i hingamisega ja/või tsüanoos. Teised
sümptomid võivad olla hüpotermia, langenud lihastoonus, bradükardia, hüpotensioon. Toksilisuse
nähud on sügav sedatatsioon, ataksia, mioos, krambid ja peamise sümptomina hingamise pärssumine.
Ravi
Hingamise pärssumise ravis peab kohe kasutusele võtma vastumeetmed, kaasa arvatud plaastri
eemaldamine ning patsiendi füüsiline ja verbaalne stimuleerimine. Need tegevused võivad järgneda
spetsiifilise opioidantagonisti naloksooni manustamisele.
Täiskasvanutele soovitatud algannus on 0,4...2 mg naloksoonvesinikkloriidi intravenoosselt. Vajadusel
võib sama annuse manustada iga 2...3 minuti järel või manustada ravimit pideva infusioonina kui 2 mg
500 ml-s 0,9% (9mg/ml) NaCl süstelahuses või 5% (50 mg/ml) glükoosi lahuses. Infusiooni kiirust
tuleb kohandada vastavalt eelnevatele boolussüstetele ja patsiendi individuaalsele ravivastusele. Kui
intravenoosne manustamine ei ole võimalik, võib naloksoonvesinikkloriidi manustada
intramuskulaarselt või subkutaanselt. Intramuskulaarse ja subkutaanse manustamise järgselt algab
ravimi toime võrreldes intravenoosse manustamisega aeglasemalt. Intramuskulaarne manustamine
annab pikema toimeaja kui intravenoosne manustamine. Üleannusest põhjustatud hingamise
pärssumine võib kesta kauem kui opioidantagonisti toime. Narkootilise toime reversioon võib
vallandada ägeda valu ja katehhoolamiinide vabanemise. Patsiendi kliiniline seisund võib nõuda ravi
intensiivravi osakonnas. Sügava või püsiva hüpotensiooni ilmnemisel tuleb mõelda hüpovoleemiale,
mida tuleb ravida sobivate parenteraalsete vedelike manustamisega.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: opioidid; fenüülpiperidiini derivaadid, ATC-kood: N02AB03

Fentanüül on opioidanalgeetikum, mis interakteerub valdavalt -retseptoriga. Selle peamised
terapeutilised toimed on analgeesia ja sedatsioon. Fentanüüli seerumikontsentratsioon, mis põhjustab
eelnevalt opioide mittekasutanud patsientidel minimaalset valuvaigistavat toimet, kõigub 0,3...1,5
ng/ml vahel; kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist on täheldatud, kui seerumikontsentratsioon
ületab 2 ng/ml.
Nii fentanüüli madalaim efektiivne kontsentratsioon kui ka kõrvaltoimeid põhjustav kontsentratsioon
suurenevad koos tolerantsi arenguga. Tõenäosus tolerantsi tekkeks varieerub indiviiditi.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Pärast Dolforin´i paigaldamist imendub fentanüül 72 tunni jooksul pidevalt läbi naha. Tänu
polümeermaatriksi ja ravimi difusioonile läbi nahakihtide jääb vabanemiskiirus suhteliselt
konstantseks.

Imendumine
Pärast esimese Dolforin plaastri paigaldamist suureneb fentanüüli kontsentratsioon seerumis
astmeliselt, ühtlane kontsentratsioon saavutatakse 12...24 tunniga ning jääb suhteliselt konstantseks
ülejäänud aja vältel 72-tunnisest manustamisperioodist. Saavutatud fentanüüli seerumikontsentratsioon
sõltub transdermaalse plaastri suurusest. Teise 72-tunnise manustamisperioodi ajal saavutatakse
seerumi tasakaalukontsentratsioon, mis säilib järgnevate aplikatsioonide vältel, kui manustatakse sama
tugevusega plaastreid..

Jaotumine
Fentanüül seondub plasmavalkudega 84 % ulatuses.

Biotransformatsioon
Fentanüül metaboliseeritakse peamiselt maksas läbi CYP3A4. Peamine metaboliit norfentanüül on
inaktiivne.

Eliminatsioon
Kui ravi Dolforin´iga lõpetatakse, langeb fentanüüli seerumikontsentratsioon astmeliselt, langedes
ligikaudu 50% 13...22 tunniga täiskasvanutel ja 22...25 tunniga lastel. Fentanüüli jätkuv imendumine
nahast seletab ravimi aeglasemat kadumist verest võrreldes intravenoosse infusiooniga.
Ligikaudu 75 % fentanüülist eritatakse uriini, peamiselt metaboliitidena ja vähem kui 10% muutumatul
kujul . Umbes 9% annusest leitakse väljaheites, peamiselt metaboliitidena.

Farmakokineetika erigruppides
Eakatel ja kurnatud patsientidel võib fentanüüli kliirens olla vähenenud, mis viib terminaalse
poolväärtusaja pikenemiseni. Neeru- või maksakahjustusega patsientidel võib fentanüüli kliirens olla
muutunud, seda muutuste tõttu plasmavalkudes ja metaboolses kliirensis, mis toob kaasa suurenenud
seerumikonsentratsiooni.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Standardsetes mittekliinilistes farmakoloogilise ohutuse, korduva manustamisega toksilisuse ja
genotoksilisuse uuringutes ei leitud spetsiifilisi ohte inimesele.
Loomkatsed on näidanud viljakuse vähenemist ja loodete suremuse suurenemist rottidel.
Teratogeenset toimet ei ole täheldatud.
Pikaaegseid kartsinogeensusuuringuid ei ole läbi viidud.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Liimikiht: polü(2-etüülheksüülakrülaat, vinüülatsetaat) (50:50)
polü[2-etüülheksüül)akrülaat-ko-metüülakrülaat-ko-akrüülhape-ko(2,3-epoksüpropüül)metakrülaat]
(61,5:33:5,5:0,02)
dodekaan-1-ool
Toimeaine-poolne kiht: silikooniga töödeldud polüesterkile
Tagakülg: polüester/etüüleenvinüülatsetaat foolium
trükivärv

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Iga transdermaalne plaaster on pakendatud kuumsuletud polüester/alumiinium/polüpropüleen
kotikesse.

Pakendi suurused:
5 transdermaalset plaastrit
10 transdermaalset plaastrit
20 transdermaalset plaastrit

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Transdermaalsetesse plaastritesse jääb ka peale kasutamist suures koguses fentanüüli. Kasutatud
plaastrid tuleb kokku murda kleepuv pool seespool ning ära visata või kui võimalik tagastada apteeki.
Iga kasutamata ravim tuleb ära visata või viia tagasi apteeki.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Gedeon Richter Plc.
Gyömri út 19-21
1103, Budapest,
Ungari


8.
MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

Dolforin, 25 mikrogrammi/tunnis: 566207
Dolforin, 50 mikrogrammi/tunnis: 566107
Dolforin, 75 mikrogrammi/tunnis: 566007
Dolforin, 100 mikrogrammi/tunnis: 565907


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

14.12.2007


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2008