Cyklokapron - süstelahus (100mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Cyklokapron 100 mg/ml süstelahus
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml sisaldab 100 mg traneksaamhapet. Üks 5 ml ampull sisaldab 500 mg traneksaamhapet.
INN. Acidum tranexamicum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Süstelahus.
Selge värvitu lahus, pH 6,5...8,0.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Generaliseerunud või lokaalsest fibrinolüüsist tingitud verejooksude profülaktika ja ravi täiskasvanutel ja lastel alates esimesest eluaastast.
Käesolev näidustus hõlmab:
–Verejookse, mis on tingitud generaliseerunud või lokaalsest fibrinolüüsist nagu:
-Menorraagia ja metrorraagia
-
-Hemorraagilised kuseteede häired pärast eesnäärme operatsiooni või pärast kuseteid mõjutavaid kirurgilisi protseduure
–
–Günekoloogilisi operatsioone või sünnitegevuse häireid
–Rindkere ja kõhuõõne operatsioone ning teisi suuremaid kirurgilisi vahelesekkumisi nagu kardiovaskulaarsed operatsioonid
–Verejooksude jälgimist fibrinolüütiliste ainete manustamisel.
4.2Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud
Kui ei ole teisiti määratud, on soovitatavad annused järgmised:
1.Lokaalse fibrinolüüsi normaalravi:
0,5 g (üks 5 ml ampull) kuni 1 g (üks 10 ml ampull või kaks 5 ml ampulli) traneksaamhapet aeglase intravenoosse süstina (=1 ml/minutis) kaks kuni kolm korda ööpäevas
2.Generaliseerunud fibrinolüüsi normaalravi
1 g (üks 10 ml ampull või kaks 5 ml ampulli) traneksaamhapet aeglase intravenoosse süstina (=1 ml/minutis) iga 6...8 tunni järel; vastab 15 mg/kg kehakaalu kohta.
Neerukahjustus
Neerupuudulikkusega kaasneb ravimi kumulatsioonioht, mistõttu on traneksaamhappe kasutamine vastunäidustatud tõsise neerukahjustusega patsientidel (vt lõik 4.3). Keskmise kuni mõõduka
neerukahjustusega patsientidel on soovitatav vähendada traneksaamhappe annust vastavalt seerumi kreatiniini tasemele:
Kreatiniin seerumis |
Intravenoosne annus |
Manustamine |
|
µmol/l |
mg/10 ml |
|
|
120...249 |
1,35...2,82 |
10 mg/kg kehakaalu |
Iga 12 tunni järel |
|
|
kohta |
|
250...500 |
2,82...5,65 |
10 mg/kg kehakaalu |
Iga 24 tunni järel |
|
|
kohta |
|
>500 |
>5,65 |
5 mg/kg kehakaalu |
Iga 24 tunni järel |
|
|
kohta |
|
Maksakahjustus |
|
|
|
Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. |
|
Lapsed
Lõigus 4.1 kirjeldatud näidustuste alusel on lastele alates esimesest eluaastast annus ligikaudu
20 mg/kg/ööpäevas. Siiski, efektiivsuse, annustamise ja ohutuse andmed nende näidustuste kohta on piiratud.
Traneksaamhappe efektiivsust, annustamist ja ohutust ei ole täielikult hinnatud lastel südameoperatsiooni ajal. Hetkel saadaolevad andmed on piiratud, neid on kirjeldatud lõigus 5.1.
Eakad
Annuse kohandamine ei ole vajalik, va juhul, kui kahtlustatakse neerupuudulikkust.
Manustamisviis
Manustada ainult aeglase intravenoosse süstina või infusioonina (vt lõik 6.6).
4.3Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Äge venoosne või arteriaalne tromboos (vt lõik 4.4).
Dissemineeritud intravaskulaarse koagulatsiooniga (DIK) kaasnevad fibrinolüütilised seisundid, va nendel patsientidel, kellel esineb domineeriv fibrinolüütilise süsteemi aktivatsioon koos ägeda raske verejooksuga (vt lõik 4.4).
Tõsine neerukahjutus (kumulatsioonioht). Krambid anamneesis.
Intratekaalne ja intraventrikulaarne süstimine, intratserebraalne manustamine (ajuturse ja krampide oht).
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Rangelt tuleb järgida ülal kirjeldatud näidustusi ja manustamisviisi:
–Intravenoossed süstid tuleb manustada väga aeglaselt
–Traneksaamhapet ei tohi manustada intramuskulaarselt
Krambid
Seoses traneksaamhappe raviga on teatatud krampide esinemisest. Koronaararteri šunteerimise (CABG) operatsioonil on enamus teatatud juhtudest esinenud pärast traneksaamhappe suurte annuste intravenoosset (i.v.) süstimist. Traneksaamhappe soovitatud madalamate annuste kasutamisel on postoperatiivsete krampide esinemine sarnane ilma traneksaamhappeta ravitud patsientidega.
Nägemishäired
Tähelepanu tuleb pöörata võimalikele nägemishäiretele, kaasa arvatud nägemiskahjustus, nägemise ähmastumine, värvusnägemise kahjustus ning vajadusel ravi katkestada. Pikaajalisel pideval
traneksaamhappe süstelahuse kasutamisel on näidustatud regulaarne oftalmoloogiline kontroll (silmade kontroll, sealhulgas nägemisteravuse, värvusnägemise, silma põhja, nägemise ulatuse jne kontroll). Patoloogiliste silma muutuste, eriti sarvkesta haiguste esinemisel, peab arst konsulteerides spetsialistiga otsustama pikaajalise traneksaamhappe süstelahuse vajalikkuse üle iga üksiku juhtumi puhul eraldi.
Hematuuria
Ülemiste kuseteede hematuuria korral on kusiti obstruktsiooni risk.
Trombemboolilised juhud
Enne traneksaamhappe kasutamist tuleb kaaluda trombembooliliste haiguste riskifaktoreid. Trombembooliliste haigustega anamneesis patsientidel või nendel, kellel on suurenenud trombembooliliste juhtude esinemine perekonnaanamneesis (kõrge trombofiilia riskiga patsiendid), tuleb traneksaamhappe süstelahust manustada ainult põhjendatud meditsiinilise näidustuse korral pärast konsulteerimist hematoloogia kogemustega arstiga ning range meditsiinilise järelvalve all (vt lõik 4.3).
Suurenenud tromboosiohu tõttu tuleb traneksaamhapet manustada ettevaatusega suukaudseid kontratseptiive kasutavatel patsientidel (vt lõik 4.5).
Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon
Patsiente, kellel esineb dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIK), ei tohi enamikul juhtudel ravida traneksaamhappega (vt lõik 4.3). Traneksaamhappe manustamisel tuleb piirduda patsientidega, kellel esineb domineeriv fibrinolüütilise süsteemi aktivatsioon koos ägeda raske verejooksuga. Hematoloogiline profiil on iseloomulikult umbes järgmine: vähenenud euglobuliini hüübe lüüsi aeg; pikenenud protrombiini aeg; fibrinogeeni, faktorite V ja VIII, plasminogeenfibrinolüsiini ja
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimeid ei ole uuritud. Vajalik on samaaegne ravi antikoagulantidega sellel alal kogenud arsti range järelvalve all.
Traneksaamhappega ravitavatele patsientidele tuleb manustada hemostaasile mõjuvaid ravimeid ettevaatusega. Östrogeenide puhul võib suureneda trombide moodustumise võimaluse teoreetiline risk. Alternatiivselt võib ravimi antifibrinolüütilist toimet antagoniseerida trombolüütiliste ravimitega.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Feriilses eas naised peavad ravi ajal kasutama tõhusat kontratseptsiooni meetodit.
Rasedus
Puuduvad andmed traneksaamhappe kasutamise kohta rasedatel või need on piiratud.
Kuigi loomkatsed ei ole näidanud teratogeenset toimet, mis oleks hoiatuseks kasutamisel, ei ole traneksaamhappe kasutamine soovitatav raseduse esimese trimestri ajal.
Piiratud kliinilised andmed traneksaamhappe kasutamisel erinevate kliiniliste hemorraagiliste häirete korral teisel ja kolmandal trimestril ei näidanud kahjulikku toimet lootele. Traneksaamhapet tohib kasutada kogu raseduse vältel vaid juhul, kui oodatav kasu õigustab võimalikke riske.
Imetamine
Traneksaamhape eritub rinnapiima, mistõttu ei ole selle kasutamine imetamise ajal soovitatav.
Fertiilsus
Puuduvad kliinilised andmed traneksaamhappe toime kohta fertiilsusele.
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime kohta ei ole uuringuid läbi viidud.
4.8Kõrvaltoimed
Kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimed on esitatud allpool vastavalt organsüsteemi klassile.
Kõrvaltoimete tabel
Raporteeritud kõrvaltoimed on esitatud allolevas tabelis. Kõrvaltoimed on järjestatud vastavalt MedDRA organsüsteemi klassidele. Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed järjestatud sageduste alusel. Igas sageduse grupis on kõrvaltoimed välja toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteemi |
Sage |
Teadmata |
|
klass |
≥ 1/100 kuni < 1/10 |
≥ 1/1000 kuni |
(ei saa hinnata olemasolevate |
|
|
< 1/100 |
andmete alusel) |
Immuunsüsteemi |
|
|
- Ülitundlikkusreaktsioonid, |
häired |
|
|
sealhulgas anafülaksia |
Närvisüsteemi |
|
|
- Krambid, eriti valesti kasutamisel |
häired |
|
|
(vt lõigud 4.3 ja 4.4) |
Silma kahjustused |
|
|
- Nägemishäired, sealhulgas |
|
|
|
värvusnägemise kahjustus |
Vaskulaarsed |
|
|
- Hüpotensiooniga esinev |
häired |
|
|
ebamugavustunne koos |
|
|
|
teadvusekaotusega või ilma |
|
|
|
(tavaliselt pärast liiga kiiret |
|
|
|
intravenoosset süsti, erandjuhtudel |
|
|
|
pärast suukaudset manustamist) |
|
|
|
- Arteriaalne või venoosne |
|
|
|
emboolia igas piirkonnas |
Seedetrakti häired |
- Kõhulahtisus |
|
|
|
- Oksendamine |
|
|
|
- Iiveldus |
|
|
Naha ja |
|
- Allergiline |
|
nahaaluskoe |
|
dermatiit |
|
kahjustused |
|
|
|
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9Üleannustamine
Üleannustamise juhtudest ei ole teatatud.
Üleannustamise sümptomiteks võivad olla pearinglus, peavalu, hüpotensioon ja krambid. Krambid võivad esineda suurema sagedusega annuste tõstmisel.
Üleannustamise ravi peab olema toetav.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Antihemorraagilised ained, antifibrinolüütilised ained, aminohapped;
Traneksaamhappe antihemorraagiline aktiivsus avaldub plasmiini fibrinolüütiliste omaduste pärssimise kaudu.
Moodustub traneksaamhappe ja plasminogeeni kompleks, traneksaamhape seondub plasminogeeniga selle muundumisel plasmiiniks.
In vitro uuringud näitasid, et suuremates traneksaamhappe annustes selle kompleksi aktiivsus vähenes.
Lapsed
Lapsed vanuses üle 1 aasta
Kirjanduse andmetel tuvastati 12 efektiivsuse uuringut laste südameoperatsioonil, mis hõlmasid 1073 last, kellest 631 said traneksaamhapet. Enamus neist olid
–esimene boolus 10 mg/kg pärast anesteesia indutseerimist ja enne nahalõiget;
–10 mg/kg/tunnis pidev infusioon või süstimine CPB pumba täitmismahtu CPB protseduurile kohandatud annuses kas patsiendi kehakaalu alusel 10 mg/kg või CPB pumba täitmismahu alusel;
viimane 10 mg/kg süst kunstliku vereringe lõpus.
Väikesel hulgal patsientidel läbi viidud uuringu piiratud andmed soovitavad eelistatult kasutada pidevat infusiooni, kuna see säilitab terapeutilist plasmakontsentratsiooni kogu operatsiooni vältel. Lastel ei ole läbi viidud
5.2Farmakokineetilised andmed
Imendumine
Traneksaamhappe maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse kiirelt pärast lühikest intravenoosset infusiooni, pärast mida langeb plasmakontsentratsioon multieksponentsiaalselt.
Jaotumine
Traneksaamhappe seotus plasmaproteiinidega on ligikaudu 3% terapeutilisest tasemest ning täielikus sõltuvuses oma seotusest plasminogeeniga. Traneksaamhape ei seondu seerumi albumiiniga. Esmane jaotumise ruumala on ligikaudu 9...12 liitrit.
Traneksaamhape läbib platsentat. Intravenoosse süsti annuses 10 mg/kg manustamise järgselt 12 rasedale naisele oli traneksaamhappe kontsentratsioon seerumis vahemikus 10...53 µg/ml, samas kui aju vereringes vahemikus 4...31 µg/ml. Traneksaamhape diffundeerub kiirelt liigesevedelikku ja sünoviaalmembraani. Pärast intravenoosset süsti annuses 10 mg/kg 17 põlveoperatsiooni läbinud patsiendile, oli liigesevedelikus kontsentratsioonid sarnased vastavatele seerumi näitudele. Traneksaamhappe kontsentratsioon teistes kudedes on väga väike võrreldes sellega, mida on täheldatud veres (rinnapiimas 1/100, tserebrospinaalvedelikus 1/10, silma vesivedelikus 1/10). Traneksaamhapet on avastatud ka seemnevedelikus, kus ta pärsib fibrinolüütilist aktiivsust, kuid ei mõjuta sperma liikumist.
Eritumine
Traneksaamhape eritub põhiliselt muutumatul kujul uriiniga. Eritumise põhiteeks on uriiniga läbi glomerulaarfiltratsiooni. Neerukliirens on võrdne plasmakliirensiga (110...116 ml/min). Traneksaamhape eritub ligikaudu 90% ulatuses esimese 24 tunni jooksul pärast intravenoosset
manustamist annuses 10 mg/kg kehakaalu kohta. Traneksaamhappe poolväärtusaeg on ligikaudu 3 tundi.
Eripopulatsioonid
Neerupuudulikkusega patsientidel suureneb plasmakontsentratsioon.
Spetsiifilisi farmakokineetilisi uuringuid pole lastel läbi viidud.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Tavapäraste farmakoloogilise ohutuse, korduvate annuste toksilisuse, genotoksilisuse, võimaliku kartsinogeensuse, reproduktsiooni ja arengu toksilisuse uuringute mittekliinilised andmed ei näita olulist riski inimestele.
Traneksaamhappe intratekaalsel manustamisel loomadele on täheldatud epileptogeenset aktiivsust.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Süstevesi.
6.2Sobimatus
Seda ravimit ei tohi lisada vereülekandele või penitsilliini sisaldavatele süstelahustele.
6.3Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Pärast esmast avamist: süstelahus on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata süstelahus tuleb hävitada.
Ravimi kasutusaegne
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel.
6.4Säilitamise eritingimused
Mitte lasta külmuda.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
I tüüpi klaasist 5 ml ampull välispakendis, iga ampull sisaldab 500 mg traneksaamhapet. Pakendis 10 ampulli.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Cyklokaproni süstelahust võib infusioonilahuseks segada enamike lahustega, nagu elektrolüütide, süsivesikute, aminohapete ja dekstraani lahustega. Cyklokaproni süstelahusele võib lisada hepariini.
Cyklokaproni süstelahus on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Pfizer Europe MA EEIG Ramsgate Road Sandwich
Kent CT13 9NJ Ühendkuningriik
8.MÜÜGILOA NUMBER
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.10.2001
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
märts 2017