Carboplatin accord - inf lahuse konts 10mg / 1ml 5ml n1; 15ml n1; 45ml n1; 60ml n1 - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Carboplatin Accord, 10 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 10 mg karboplatiini.

Iga 5 ml viaal sisaldab 50 mg karboplatiini.

Iga 15 ml viaal sisaldab 150 mg karboplatiini.

Iga 45 ml viaal sisaldab 450 mg karboplatiini.

Iga 60 ml viaal sisaldab 600 mg karboplatiini.

INN. Carboplatinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat.

Selge, värvitu kuni kergelt kahvatukollane, osakestevaba lahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Kaugelearenenud epiteelrakuline munasarja kartsinoom

-esimese rea ravi;

-teise rea ravi, kui teised ravimeetodid ei ole andnud soovitud tulemusi.

Väikerakk-kopsuvähk.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine ja manustamine

Karboplatiini manustatakse ainult veeni. Karboplatiini soovitatav annus normaalse neerufunktsiooniga (kreatiniini kliirens >60 ml/min) eelnevalt ravi mittesaanud täiskasvanutel on 400 mg/m² ühekordse lühiajalise (15...60 min) veeni infusioonina. Alternatiivselt võib annuse arvutamiseks kasutada allpool toodud Calvert’i valemit:

Annus (mg) = AUC eesmärkväärtus (mg/ml x min) x [GFR ml/min + 25]

Annus (mg) = AUC eesmärkväärtus (mg/ml x min) x [GFR ml/min + 25]

Märkus: Calvert’i valemiga arvutatakse karboplatiini koguannus mg-des, mitte mg/m² kohta. Calvert’i valemit ei tohi kasutada annuse arvutamiseks patsientidel, kes on eelnevalt saanud intensiivset ravi.**

** Patsiendid loetakse intensiivset keemiaravi saanuteks, kui neile on manustatud ühte alljärgnevatest raviskeemidest:

-mitomütsiin C,

-lämmastikuurea,

-doksorubitsiini, tsüklofosfamiidi ja tsisplatiini kombinatsioonravi,

-kombinatsioonravi 5 või enama erineva kasvajavastase ainega,

-kiiritusravi ≥ 4500 rad 20 x 20 cm alale või enam kui ühele alale.

Karboplatiinravi tuleb katkestada ravivastuse puudumise, haiguse progresseerumise ja/või talumatute kõrvaltoimete tekkimise korral. Ravi ei tohi korrata enne 4 nädala möödumist eelmisest karboplatiini kuurist ja/või neutrofiilide arvu taastumist tasemele vähemalt 2000/mm³ ja trombotsüütide arvu taastumist tasemele vähemalt 100 000/mm³.

Patsientidel, kellel esinevad riskifaktorid, nagu eelnev müelosupressiivne ravi ja halb funktsionaalne seisund (ECOG-Zubrod indeks 2…4 või Karnofsky indeks alla 80), on soovitatav vähendada esialgset annust 20…25%.

Edasiseks annuse kohandamiseks on esimeste karboplatiinravi kuuride ajal soovitatav kord nädalas teha vereanalüüs hematoloogiliste näitajate madalaimate väärtuste leidmiseks.

Neerufunktsiooni häired

Patsientidel kreatiniini kliirensiga alla 60 ml/min on suurenenud risk müelosupressiooni tekkeks. Karboplatiini optimaalse annuse manustamiseks nõrgenenud neerufunktsiooniga patsientidel tuleb annust vastavalt kohandada ning sageli jälgida hematoloogiliste näitajate madalaimaid väärtusi ja neerufunktsiooni. Karboplatiini ei tohi manustada, kui glomerulaarfiltratsiooni kiirus on ≤ 20 ml/min.

Kombinatsioonravi

Karboplatiini optimaalsel kombineerimisel teiste müelosupressiivsete ravimitega tuleb annust kohandada vastavalt kasutatavale skeemile.

Lapsed

Annustamissoovituste andmiseks on kasutamise kogemus lastel ebapiisav.

Eakad

Sõltuvalt patsiendi füüsilisest seisundist võib olla vajalik esialgne või hilisem annuse kohandamine.

Lahjendamine ja kasutamisvalmis lahuse valmistamine

Enne manustamist tuleb ravim lahjendada, vt lõik 6.6.

4.3Vastunäidustused

Karboplatiin on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

-ülitundlikkus toimeaine või teiste plaatinat sisaldavate ravimite suhtes;

-rinnaga toitmine;

-raske müelosupressioon;

-veritsevad kasvajad;

-eelnev raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens ≤ 20 ml/min).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

Karboplatiini peab manustama kasvajavastase ravi läbiviimise kogemusega arsti järelevalve all. Võimalike tüsistuste raviks peavad käepärast olema diagnostika- ja ravivahendid.

Karboplatiini müelosupressiivne toime on tihedalt seotud selle renaalse kliirensiga. Neerufunktsiooni häirega või samaaegselt teisi potentsiaalselt nefrotoksilisi ravimeid saavatel patsientidel tekib

tõenäoliselt raskem ja pikaajalisem müelotoksilisus. Seetõttu tuleb neerufunktsiooni näitajaid hoolikalt kontrollida enne karboplatiinravi, ravi ajal ja pärast ravi.

Üldjuhul ei tohi karboplatiini ravikuure korrata sagedamini kui kord kuus. Karboplatiini manustamise järgselt tekivad trombotsütopeenia, leukopeenia ja aneemia. Karboplatiinravi ajal ja pärast selle lõppu ning seejärel nädalaste ajavahemike järel on soovitatav sageli teha perifeerse vere analüüs. See jälgib toksilisust ja aitab kindlaks määrata hematoloogiliste näitajate madalaimaid väärtusi ning taastumist ja on abiks annuse kohandamisel. Trombotsüütide arv on üldiselt ravi alustamisel kõige väiksem 14...21. päeval. Trombotsüütide arvu vähenemine on suurem patsientidel, kes on eelnevalt saanud ulatuslikku müelosupressiivset keemiaravi. Valgeliblede arv on üldiselt ravi alustamisel kõige väiksem 14...28. päeval. Kui valgeliblede sisaldus langeb alla 2000 raku/mm3 või trombotsüütide arv alla 100 000 raku/mm, tuleb kaaluda karboplatiinravi edasilükkamist ajani, mil luuüdi taastumine on ilmne. Taastumine võtab tavaliselt aega 5…6 nädalat. Vajalikuks võivad osutuda vereülekanded ja soovitatav on annuse vähendamine järgneval ravil.

Väga ettevaatlikult tuleb planeerida karboplatiini kombinatsioonravi teiste müelosupressiivsete ravimitega, võttes arvesse annuseid ja manustamisaegu, et vähendada aditiivset toimet. Patsiendid, kellel tekib raskekujuline müelosupressioon, võivad vajada toetavat transfusioonravi.

Karboplatiin võib põhjustada iiveldust ja oksendamist. Nende kõrvaltoimete esinemissagedust ja raskusastet saab vähendada antiemeetiliste ravimite eelneva manustamisega.

Karboplatiini kasutamisel tuleb arvestada võimaliku neeru- ja maksafunktsiooni häirega. Karboplatiini väga suurte (monoteraapiana soovitatust >5 korda suuremad) annuste manustamine on põhjustanud maksa- ja/või neerufunktsiooni raskeid häireid. Ei ole selge, kas patsiendi adekvaatne hüdratsioon võib vähendada mõju neerufunktsioonile. Neeru- või maksafunktsiooni mõõduka kuni raske häire korral tuleb annust vähendada või ravi lõpetada (vt lõik 4.8).

Nefrotoksilisuse esinemissagedus ja raskusaste on tõenäoliselt suurem patsientidel, kellel neerufunktsioon on halvenenud juba enne karboplatiinravi. Neerufunktsiooni halvenemine on tõenäolisem ka patsientidel, kellel eelneva tsisplatiinravi tulemusena on tekkinud nefrotoksilisus. Kuigi puudub kliiniline tõendus nefrotoksilisuse kumuleerumisest, ei ole soovitatav karboplatiini kombineerida aminoglükosiidide või teiste nefrotoksiliste ainetega.

Harvadel juhtudel on seoses karboplatiiniga teatatud allergilistest reaktsioonidest, nt erütematoosne lööve, ilmse põhjuseta palavik või naha sügelemine. Harva on tekkinud anafülaksia, angioödeem ja anafülaktoidsed reaktsioonid, sh bronhospasm, nõgestõbi ja näoturse. Sarnased reaktsioonid võivad tekkida ka pärast teiste plaatinapreparaatide manustamist ja need võivad ilmneda mõne minuti jooksul. Kuigi eelnev ravi plaatinapreparaatidega võib suurendada allergiliste reaktsioonide esinemissagedust, on need siiski tekkinud pärast esmast ravi karboplatiiniga. Patsiente tuleb võimalike allergiliste reaktsioonide suhtes hoolikalt jälgida ning vajadusel kasutada kohast toetavat ravi, sh antihistamiinsete preparaatide, adrenaliini ja/või glükokortikosteroidide manustamine.

Regulaarselt on soovitatav teha neuroloogiline läbivaatus ja kuulmise kontroll, eriti suures annuses karboplatiini saavatel patsientidel. Neurotoksilisuse nähtude, sh paresteesia, häirunud kõõlusreflekside ja ototoksilisuse esinemine on tõenäolisem eelnevalt tsiplatiini, teiste plaatinapreparaatidega ja ototoksiliste ravimitega ravi saanud patsientidel.

Karboplatiini kartsinogeenset toimet ei ole uuritud, kuid sarnase toimemehhanismi ja mutageensusega ainete kasutamisel on kirjeldatud kartsinogeensust (vt lõik 5.3).

Lastel ei ole karboplatiini ohutust ja efektiivsust uuritud.

Karboplatiini lahuse valmistamisel ja manustamisel ei tohi kasutada alumiiniumi sisaldavaid seadmeid (vt lõik 6.2).

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne ravi nefrotoksiliste või ototoksiliste ravimitega, nagu näiteks aminoglükosiidide, vankomütsiini, kapreomütsiini ja diureetikumidega ei ole soovitatav, kuna karboplatiin võib mõjutada nende ravimite renaalset kliirensit ja seeläbi suurendada nende toksilisust.

Karboplatiini kasutamisel koos teiste müelosupressiivsete ravimitega võib karboplatiini ja/või teiste ravimite müelosupressiivne toime tugevneda. Teiste nefrotoksiliste ravimite samaaegne kasutamine võib karboplatiini renaalse kliirensi aeglustumise tõttu raskendada ja pikendada müelotoksilisust.

Karboplatiini manustamisel koos varfariiniga tuleb olla ettevaatlik, kuna nende koosmanustamisel on teatatud INRi tõusust.

Karboplatiini ja fenütoiini koosmanustamisel on täheldatud fenütoiini sisalduse langust plasmas. See võib viia krampide taastekkeni ja vajaduseni suurendada fenütoiini annust.

Vältida tuleks karboplatiini ja kelaativate ainete samaaegset manustamist, kuna teoreetiliselt võib see vähendada karboplatiini kasvajavastast toimet. Dietüülditiokarbamaat ei mõjutanud siiski loomkatsetes või kliinilises praktikas karboplatiini kasvajavastast toimet.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Karboplatiini kasutamise kohta raseduse ajal ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Katsed rottidega on näidanud, et karboplatiin on embrüotoksiline ja teratogeenne ning in vivo ja in vitro katsed on näidanud selle mutageenset toimet. Karboplatiini ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik. Kui karboplatiini kasutatakse raseduse ajal, tuleb patsienti teavitada võimalikust ohust lootele.

Fertiilsus

Nii naisi kui ka mehi, kes saavad karboplatiinravi, tuleb teavitada võimalikest kõrvaltoimetest viljakusele (vt. lõik 5.3). Fertiilses eas naistele tuleb soovitada tõhusate rasestumisvastaste vahendite kasutamisega vältida rasestumist ravi ajal ja kuni 6 kuu jooksul pärast ravi. Rasedad naised ja need, kes rasestuvad ravi ajal, tuleb suunata geneetiku konsultatsioonile.

Karboplatiin on genotoksiline. Karboplatiinravi saavatele meestele tuleb soovitada ravi ajal ja kuni 6 kuu jooksul pärast ravi mitte eostada last ning kaaluda sperma külmutamist enne ravi, kuna karboplatiinravi võib põhjustada pöördumatut viljatust.

On täheldatud, et enamus kemoteraapia vorme vähendab oogeneesi ja spermatogeneesi ning karboplatiinravi saavaid patsiente tuleb hoiatada selle võimalikkusest. Kuigi seda ei ole täheldatud karboplatiinraviga, on seda täheldatud teiste plaatina toimeainetega. Peale ravi võib viljakus taastuda, kuid see ei ole garanteeritud.

Imetamine

Ei ole teada, kas karboplatiin eritub rinnapiima. Kui ema saab karboplatiinravi, tuleb võimalike kahjulike toimete tõttu imikule rinnaga toitmine lõpetada (vt lõik 4.3).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Carboplatin ei oma olulist toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Siiski võib karboplatiin põhjustada iiveldust ja oksendamist, mis kaudselt mõjutavad autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

Järgnevalt toodud kõrvaltoimete esinemissagedus põhineb erineva ravieelse prognoosiga patsientide suure grupi kumulatiivsetel andmetel.

Kasutatud on järgmisi esinemissageduse määratlusi: väga sage (≥1/10);

sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000);

väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Südame häired

Väga harv: kardiovaskulaarsed häired (südamepuudulikkus, emboolia) ja tserebrovaskulaarsed häired (apopleksia), mille põhjuslik seos karboplatiiniga ei ole kindlaks tehtud. Hüpertensioon.

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga sage: müelosupressioon on karboplatiini annust limiteeriv kõrvaltoime. Müelosupressioon võib avalduda raskemal kujul ja kestvamalt neerufunktsiooni häirega patsientidel, eelnevalt intensiivset ravi saanud, halvas üldseisundis ja üle 65-aastastel patsientidel. Müelosupressioon on väljendunum ka karboplatiini ja teiste müelosupressiivsete ravimite koosmanustamisel. Karboplatiini kasutamisel monoravina, soovitatud annustes ja annustamisvahemikega on müelosupressioon tavaliselt pöörduv ja ei kumuleeru.

Karboplatiini maksimaalse talutava annuse manustamisel monoravina tekib ligikaudu kolmandikul patsientidest trombotsütopeenia trombotsüütide madalaima väärtusega alla 50x10/l. Tavaliselt langeb trombotsüütide hulk kõige madalamale tasemele 14. ja 21. päeva vahel ja taastub 35 päeva jooksul ravi algusest.

Ka leukopeenia on tekkinud ligikaudu 20% patsientidest, kuid leukotsüütide arvu taastumine madalaimast väärtusest (14. ja 28. päeva vahel) võib olla aeglasem ning toimub tavaliselt 42 päeva jooksul ravi algusest. Neutropeenia (granulotsüütide arv alla 1x10/l) tekib ligikaudu 1/5 patsientidest. 48% algselt normaalse hemoglobiinisisaldusega patsientidest on hemoglobiini sisaldus langenud alla 9,5 mg/100 ml. Aneemia tekib sageli ja võib kumuleeruda.

Sage: hemorraagilised tüsistused, mis tavaliselt on olnud väikesed. Aeg-ajalt: infektsioonid.

Harv: febriilne neutropeenia. Eluohtlike infektsioonide ja verejooksude üksikjuhud.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Väga harv: kopsufibroos, mis avaldub raskustundena rindkeres ja hingeldusena. Selle esinemist tuleks kaaluda juhul, kui on välistatud pulmonaalne ülitundlikkus (vt „Üldised häired“ allpool).

Närvisüsteemi häired

Sage: karboplatiinravi järgselt on perifeersete neuropaatiate esinemissagedus 6%. Enamikel patsientidest piirdub neurotoksilisus paresteesiate ja kõõlusreflekside langusega. Selle kõrvaltoime esinemissagedus ja raskusaste on suurem eakatel ja eelnevalt tsisplatiinravi saanud patsientidel. Enne karboplatiinravi esinenud paresteesia, eriti kui see on seotud eelneva tsisplatiinraviga, võib karboplatiinravi ajal püsida või süveneda (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“). Aeg-ajalt: kesknärvisüsteemi häired, kuid sageli seostatakse neid kaasuva antiemeetilise raviga.

Silma kahjustused

Harv: mööduvad nägemishäired, mõnikord koos ajutise nägemiskaotusega, mida on harva kirjeldatud plaatinaravi puhul. Tavaliselt on see seotud suurte annuste manustamisega neerukahjustusega patsientidele. Turuletulekujärgselt on teatatud optilisest neuriidist.

Kõrva ja labürindi kahjustused

Väga sage: 15% karboplatiini saanud patsientidest on teatatud subkliinilisest kuulmislangusest (kõrgsagedusega (4000…8000 Hz) helide kuulmislangus audiogrammil).

Sage: kliiniline ototoksilisus. Ainult 1% patsientidest esinevad kliinilised sümptomid, mis enamikel juhtudel väljenduvad tinnitusena. Patsientidel, kellel on kuulmislangus tekkinud seoses eelneva tsisplatiinraviga, võib kuulmiskahjustus püsida või süveneda.

Soovitatust suuremate karboplatiini annuste kombineerimisel teiste ototoksiliste ravimitega on pediaatrilistel patsientidel tekkinud kliiniliselt oluline kuulmislangus.

Seedetrakti häired

Väga sage: ligikaudu neljandikul karboplatiini saanud patsientidest tekib iiveldus ilma oksendamiseta, enam kui pooltel tekib oksendamine, neist ligikaudu kolmandikul on see raskekujuline. Iiveldus ja oksendamine tekivad tavaliselt 6…12 tundi pärast karboplatiini manustamist ning mööduvad 24 tunni jooksul peale ravi ja alluvad tavaliselt antiemeetilisele ravile ning võivad olla sellega välditavad. Neljandikul patsientidest ei teki iiveldust või oksendamist. Ravile allumatu oksendamine tekkis vaid 1% patsientidest. Oksendamine näib tekkivat sagedamini eelnevat ravi, eelkõige tsisplatiini saanud patsientidel.

17% patsientidest tekkisid valulikud seedetrakti häired. Sage: kõhulahtisus (6%), kõhukinnisus (4%), mukosiit.

Harv: maitsetundlikkuse häired. Teatatud on ka anoreksia juhtudest.

Neerude ja kuseteede häired

Väga sage: nefrotoksilisus ei ole karboplatiinravi saavatel patsientidel tavaliselt annust piiravaks kõrvaltoimeks, samuti ei vaja see preventiivseid meetmeid, nagu hüdratsioon rohke vedelikuga või diureesi forsseerimine. Sellest hoolimata võivad suureneda kusihappe ja vere uurea lämmastiku tasemed või seerumi kreatiniini tase.

Sage: võib tekkida ka neerufunktsiooni langus määratletuna kreatiniini kliirensi langusena alla

60 ml/min. Nefrotoksilisuse esinemissagedus ja raskusaste võivad olla suuremad patsientidel, kellel neerufunktsioon on häirunud juba enne karboplatiinravi. Neerufunktsiooni häire tekib tõenäolisemalt patsientidel, kellel on eelnevalt tsiplatiinravi tõttu tekkinud nefrotoksilisus.

Ei ole selge, kas kohane hüdratsioon võib seda kõrvaltoimet vältida, kuid neerufunktsiooni mõõduka muutuse (kreatiniini kliirens 41…59 ml/min) või raske häire (kreatiniini kliirens 21…40 ml/min) korral tuleb annust vähendada või ravi katkestada. Karboplatiin on vastunäidustatud patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on 20 ml/min või alla selle.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage: alopeetsia.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga sage: teatatud on karboplatiinravi järgsest elektrolüütide (naatrium, magneesium, kaalium ja kaltsium) sisalduse langusest seerumis, kuid see ei ole olnud piisavalt raske, et põhjustada kliiniliste nähtude või sümptomite teket.

Harv: hüponatreemia.

Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid) Aeg-ajalt: karboplatiini mono- või kombinatsioonravi järgselt on teatatud sekundaarsetest

pahaloomulistest kasvajatest (sh promüelotsütaarne leukeemia, mis tekkis 6 aastat pärast monoravi karboplatiiniga ja eelnevat kiiritusravi), mille põhjuslik seos ei ole kindlaks tehtud.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage: hüperurikeemia tekib ligikaudu veerandil patsientidest. Kusihappe sisaldust seerumis saab vähendada allopurinooliga. Asteenia.

Sage: halb enesetunne, urtikaaria, gripilaadsed sümptomid, erütematoosne lööve, sügelus.

Aeg-ajalt: palavik ja külmavärinad ilma infektsiooni sümptomiteta, süstekoha reaktsioonid, nagu valu, punetus, turse, urtikaaria ja nekroos.

Harv: hemolüütilis-ureemiline sündroom.

Immuunsüsteemi häired

Sage: allergilisi reaktsioone karboplatiinile, nagu nahalööve, urtikaaria, erütematoosne lööve, ilmse põhjuseta palavik või nahasügelus, on kirjeldatud vähem kui 2% patsientidest. Sarnaseid reaktsioone on täheldatud ka pärast teiste plaatinat sisaldavate preparaatide manustamist ja neid saab kontrolli all hoida kohase toetava raviga.

Harv: anafülaksia, anafülaktiline šokk, angioödeem ja anafülaktoidsed reaktsioonid, sh bronhospasm, urtikaaria, näoturse ja –punetus, hingeldus, hüpotensioon, pearinglus, vilistav hingamine ja tahhükardia (vt lõik 4.4). Need reaktsioonid sarnanesid tsisplatiinravile järgnevate reaktsioonidega, kuid mõnedel juhtudel ei esinenud ristreaktsiooni.

Maksa ja sapiteede häired

Väga sage: ligikaudu kolmandikul karboplatiini saanud patsientidest, kellel maksafunktsiooni algnäitajad olid normaalsed, on teatatud nende kõrvalekalletest (tavaliselt kerged kuni mõõdukad). Alkaalse fosfataasi tase on tõusnud sagedamini kui SGOT, SGPT või üldbilirubiini tase. Enamik neist kõrvalekalletest taandub spontaanselt ravi ajal.

Harv: karboplatiini soovitatust suuremate annuste manustamise järgselt on teatatud maksatalitluse rasketest häiretest (sh äge maksanekroos).

4.9Üleannustamine

Üleannustamise sümptomid

I faasi uuringutes manustati karboplatiini veeni annuses kuni 1600 mg/m2 ravikuuri kohta. Selle annuse manustamise järgselt tekkisid eluohtlikud hematoloogilised kõrvaltoimed, sh granulotsütopeenia, trombotsütopeenia ja aneemia. Granulotsüütide, trombotsüütide ja hemoglobiini väärtused olid madalaimad 9. ja 25. päeva vahel (mediaan 12...17. päev). Granulotsüütide sisaldus langes väärtuseni ≥500/µl pärast 8...14 päeva (mediaan 11 päeva) ja trombotsüütide sisaldus langes väärtuseni ≥ 25000/µl pärast 3...8 päeva (mediaan 7 päeva).

Lisaks tekkisid järgmised mittehematoloogilised kõrvaltoimed: neerufunktsiooni häired koos glomerulaarfiltratsiooni kiiruse langusega 50%, neuropaatia, ototoksilisus, nägemise kaotus, hüperbilirubineemia, mukosiit, kõhulahtisus, peavaluga kaasnev iiveldus ja oksendamine, alopeetsia, erüteem ja raske infektsioon. Kuulmishäired olid enamikel juhtudel mööduvad ja pöörduvad.

Üleannustamise ravi

Antidoot karboplatiinile puudub. Üleannustamise eeldatavad tüsistused on seotud müelosupressiooniga ning neeru- ja maksatalitluse häiretega. Hematoloogiliste kõrvaltoimete ravis võivad olla tõhusad luuüdi siirdamine ning trombotsüütide ja vereülekanded.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ained, plaatinaühendid, ATC-kood: L01XA02

Karboplatiin on kasvajavastane aine, mille toime on tõestatud mitmete näriliste ja inimese rakuliinidel. Karboplatiinil on tsisplatiiniga võrreldav toime mitmetesse erinevatesse tuumoritesse sõltumata kasvaja asukohast.

Leelisvoolutuse meetodid ja DNA sidumisuuringud on näidanud, et karboplatiin ja tsisplatiin on kvalitatiivselt sarnase toimemehhanismiga. Sarnaselt tsisplatiiniga põhjustab karboplatiin muutusi DNA superhelikaalses konformatsioonis, mis vastavad ”DNA lühenemise efektile”.

Ohutus ja efektiivsus lastel ei ole kindlaks tehtud.

5.2Farmakokineetilised omadused

Karboplatiini manustamise järgselt inimesele on näidatud lineaarset seost annuse ning kogu plaatina ja vaba ultrafiltreeritava plaatina plasmakontsentratsiooni vahel. Lineaarset seost annusega näitab ka kogu plaatina plasmakontsentratsiooni ja aja suhte kõvera alune pindala tingimustes, kui kreatiniini kliirens on ≥60 ml/min.

Korduv annustamine neljal järjestikusel päeval ei põhjustanud plaatina kumuleerumist plasmas. Pärast ühetunnist infusiooni (20...520 mg/m2) väheneb plasma kogu plaatina sisaldus ja vaba (ultrafiltreeritav) plaatina sisaldus esmaste kineetiliste muutuste järgselt bifaasiliselt. Vaba plaatina

algfaasi (t alfa) poolestusaeg on ligikaudu 90 minutit ja hilisema faasi (t beeta) poolestusaeg ligikaudu 6 tundi. Kogu vaba plaatina on manustamisjärgse esimese 4 tunni vältel karboplatiini kujul. Karboplatiini valkudega seondumine jõuab 85...89%-ni 24 tunni jooksul pärast manustamist, ehkki esimese 4 tunni jooksul seondub valkudega ainult kuni 29% annusest. Karboplatiin eritub peamiselt uriiniga, kus 24 tunni jooksul esineb ligikaudu 65% kogu manustatud plaatinast. Enamus ravimist eritub esimese 6 tunni jooksul. Ligikaudu 32 % manustatavast karboplatiini annusest eritub muutumatul kujul. Vaba ultrafiltreeritava plaatina kogu- ja renaalne kliirens korreleerub glomerulaarfiltratsiooni kiirusega, mitte tubulaarsekretsiooniga. Halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel võib osutuda vajalikuks annuse kohandamine karboplatiini muutunud farmakokineetika tõttu.

Lastel erineb karboplatiini kliirens 3 kuni 4 korda. Sarnaselt täiskasvanud patsientidele, viitavad kirjanduse andmed sellele, et erinevused karboplatiini kliirensis võivad tuleneda neerufunktsioonist.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Rottidel on karboplatiin osutunud embrüotoksiliseks ja teratogeenseks. Karboplatiin on in vivo ja in vitro mutageenne ja kuigi selle kartsinogeenset toimet pole uuritud, on sarnase toimemehhanismi ja mutageensusega ained kartsinogeensed.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Süstevesi.

6.2Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Karboplatiin võib reageerida alumiiniumiga, moodustades musta värvusega sademe. Karboplatiini lahuse valmistamisel või manustamisel ei tohi kasutada alumiiniumi sisaldavaid nõelu, süstlaid, kateetreid ega infusioonisüsteeme, mis võivad karboplatiiniga kokku puutuda. Sade võib vähendada kasvajavastast toimet.

6.3Kõlblikkusaeg

Avamata pakend

2 aastat

Pärast lahjendamist

Manustamiskõlblikuks muudetud lahus on keemiliselt ja füüsikaliselt stabiilne 24 tundi toatemperatuuril ja 30 tundi temperatuuril 2...8°C.

Mikrobioloogilisest seisukohast lähtuvalt tuleb lahus koheselt ära kasutada. Kui lahust ei kasutata kohe, vastutab manustamiseelse säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. See ei tohi üldjuhul olla pikem kui 24 tundi temperatuuril 2...8°C, v.a juhul kui lahjendamine toimus kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

17.04.2009

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2013.