Ceftriaxone kabi 1 g - inj / inf lahuse pulber 1g n5; n10
Artikli sisukord
inj / inf lahuse pulber 1g N5; N10
Pakendi infoleht: teave patsiendile
Ceftriaxone Kabi 1 g, süste- või infusioonilahuse pulber
Tseftriaksoon (tseftriaksoonnaatriumina)
Enne ravimi saamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1.Mis ravim on Ceftriaxone Kabi ja milleks seda kasutatakse
2.Mida on vaja teada enne Ceftriaxone Kabi manustamist
3.Kuidas Ceftriaxone Kabi’t manustatakse
4.Võimalikud kõrvaltoimed
5.Kuidas Ceftriaxone Kabi’t säilitada
6.Pakendi sisu ja muu teave
1.Mis ravim on Ceftriaxone Kabi ja milleks seda kasutatakse
Ceftriaxone Kabi on antibiootikum, mida manustatakse täiskasvanutele ja lastele (sealhulgas vastsündinud). Selle toime seisneb infektsioone põhjustavate bakterite hävitamises. Ceftriaxone Kabi kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tsefalosporiinideks.
Ceftriaxone Kabi’t kasutatakse järgmiste infektsioonide raviks:
-ajupõletik (meningiit);
-kopsupõletik;
-keskkõrvapõletik;
-kõhuõõne ja kõhukelme põletik (peritoniit);
-kuseteede ja neerude põletikud;
-luude ja liigeste põletikud;
-naha või pehmete kudede põletikud;
-põletik veres;
-südame põletik.
Seda võib kasutada:
-teatud sugulisel teel edasikanduvate infektsioonide raviks (gonorröa ja süüfilis);
-vere valgeliblede vähesusega (neutropeenia) patsientide raviks, kellel on bakteriaalsest infektsioonist põhjustatud palavik;
-rindkere infektsioonide raviks kroonilise bronhiidiga täiskasvanutel;
-puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve (põhjustatud puugihammustusest) raviks täiskasvanutel ja lastel, sealhulgas vastsündinud alates 15 päeva vanusest;
-infektsioonide ennetamiseks operatsiooni ajal.
2. Mida on vaja teada enne Ceftriaxone Kabi manustamist
Teile ei tohi CeftriaxoneKabi’t manustada:
-kui olete tseftriaksooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
-kui teil on olnud kiirelt tekkiv või raske allergiline reaktsioon penitsilliini või muu sarnase antibiootikumi (näiteks tsefalosporiinid, karbapeneemid või monobaktaamid) suhtes. Selle nähtudeks on järsku tekkiv kõri- või näoturse, mis võib raskendada hingamist või neelamist,
äkki tekkiv käte, jalgade ja pahkluupiirkonna turse ning kiiresti arenev raske nahalööve;
-kui olete allergiline lidokaiini suhtes ja teile manustatakse Ceftriaxone Kabi’t süstimise teel lihasesse.
Ceftriaxone Kabi’t ei tohi manustada imikutele:
-kui imik on enneaegne;
-kui imik on vastsündinu (alla 28 päeva vanune) ja tal on teatavaid veremuutusi või kollatõbi (naha või silmavalgete kollaseks muutumine) või talle manustatakse veeni kaltsiumi sisaldavat preparaati.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Ceftriaxone Kabi saamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:
-kui olete hiljuti saanud või saate edaspidi kaltsiumi sisaldavaid tooteid;
-kui teil on tekkinud hiljuti pärast antibiootikumi kasutamist kõhulahtisus. Kui teil on kunagi olnud soolehäireid, eelkõige koliiti (sooltepõletik);
-kui teil on maksa- või neeruprobleeme;
-kui teil on sapikivid või neerukivid;
-kui teil on muid haigusi, näiteks hemolüütiline aneemia (punaste vereliblede arvu langus, mille tagajärjel võib nahk muutuda kahvatukollaseks ja tekkida nõrkus või hingeldus);
-kui te olete madala naatriumisisaldusega dieedil.
Kui vajate vere- või uriinianalüüsi
Kui kasutate Ceftriaxone Kabi’t pikema aja jooksul, võivad osutuda vajalikuks regulaarsed vereanalüüsid. Ceftriaxone Kabi võib mõjutada veresuhkru analüüsi uriinist ja vereanalüüsi, mida nimetatakse Coombsi testiks. Kui teile tehakse analüüse:
-öelge vereproovi võtjale, et teile on manustatud Ceftriaxone Kabi’t.
Lapsed
Enne Ceftriaxone Kabi manustamist teie lapsele pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:
-kui talle on hiljuti manustatud või kavatsetakse manustada veeni kaltsiumi sisaldavaid aineid.
Muud ravimid ja Ceftriaxone Kabi
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.
Eelkõige öelge oma arstile või apteekrile, kui te võtate mõnda järgmist ravimit:
-aminoglükosiidide rühma kuuluv antibiootikum;
-antibiootikum nimega klooramfenikool (kasutatakse infektsioonide, eelkõige silmapõletike raviks).
Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.
Arst hindab Ceftriaxone Kabi raviga seotud kasu teile ning riske imikule.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Ceftriaxone Kabi võib põhjustada pearinglust. Pearingluse korral ärge juhtige autot ega käsitsege mingeid tööriistu ega masinaid. Rääkige oma arstile, kui teil tekivad nimetatud sümptomid.
Ceftriaxone Kabi sisaldab naatriumi
Ceftriaxone Kabi 1 g sisaldab 3,6 mmol (83 mg) naatriumi annuse kohta. Sellega peab arvestama patsientide puhul, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.
3.Kuidas Ceftriaxone Kabi’t manustatakse
Ceftriaxone Kabi’t manustab tavaliselt arst või meditsiiniõde. Ravimit võidakse manustada tilkinfusioonina (intravenoosne infusioon) või süstena otse veeni või lihasesse. Ceftriaxone Kabi’t valmistab ette arst, apteeker või meditsiiniõde ning seda ei segata ega manustata teile samaaegselt kaltsiumi sisaldavate süstevedelikega.
Tavaline annus
Õige Ceftriaxone Kabi annuse valib teile arst. Annus sõltub infektsiooni raskusest ja tüübist, teiste antibiootikumide samaaegsest kasutamisest, teie kehakaalust ja vanusest ning sellest, kui hästi töötavad teie maks ja neerud. Ceftriaxone Kabi manustamise päevade või nädalate arv sõltub sellest, millist tüüpi infektsioon teil on.
Täiskasvanud, eakad ja
-1 kuni 2 g üks kord ööpäevas, olenevalt infektsiooni raskusest ja tüübist. Kui teil on raske infektsioon, manustab arst teile suurema annuse (kuni 4 g üks kord ööpäevas). Kui ööpäevane annus on suurem kui 2 g, võidakse see manustada korraga üks kord ööpäevas või jaotatuna kaheks annuseks.
Vastsündinud, imikud ja lapsed vanuses 15 päevast kuni 12 aastani kehakaaluga vähem kui 50 kg
-50...80 mg Ceftriaxone Kabi’t lapse kehakaalu 1 kg kohta üks kord ööpäevas, olenevalt infektsiooni raskusest ja tüübist. Raske infektsiooni korral manustab arst teile suurema annuse, kuni 100 mg kehakaalu 1 kg kohta, maksimaalselt 4 g üks kord ööpäevas. Kui ööpäevane annus on suurem kui 2 g, võidakse see manustada korraga üks kord ööpäevas või jaotatuna kaheks annuseks.
-Lastele kehakaaluga 50 kg või rohkem tuleb manustada tavaline täiskasvanute annus.
Vastsündinud (0...14 päeva vanused)
-20...50 mg Ceftriaxone Kabi’t lapse kehakaalu 1 kg kohta üks kord ööpäevas, olenevalt infektsiooni raskusest ja tüübist.
-Maksimaalne ööpäevane annus ei tohi ületada 50 mg/kg imiku kehakaalu kohta.
Maksa- ja neeruhäiretega patsiendid
Teile võidakse manustada tavalisest annusest erinev annus. Teie arst otsustab Ceftriaxone Kabi annuse suuruse ja jälgib teid hoolikalt, lähtudes maksa- ja neeruhaiguse raskusastmest.
Kui teile manustatakse Ceftriaxone Kabi’t rohkem kui ette nähtud
Kui saate kogemata määratud annusest suurema annuse, pöörduge kohe arsti poole või lähimasse haiglasse.
Kui te unustate Ceftriaxone Kabi’t kasutada
Kui jätate süsti vahele, peaksite selle saama niipea kui võimalik. Kui on aga juba peaaegu aeg saada järgmist süsti, võib unustatud süstekorra vahele jätta. Ärge manustage kahekordset annust (korraga kaks süsti), kui eelmine annus jäi saamata.
Kui te lõpetate Ceftriaxone Kabi kasutamise
Ärge katkestage ravi Ceftriaxone Kabi’ga enne, kui teie arst on teile selleks loa andnud.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
4.Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Selle ravimi kasutamisel võivad tekkida järgmised kõrvaltoimed:
Rasked allergilised reaktsioonid (teadmata, esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate
andmete alusel)
Kui teil tekib raske allergiline reaktsioon, öelge seda kohe arstile. Nähud võivad olla järgmised:
-Äkki tekkiv näo, kõri, huulte või suu turse. See võib raskendada hingamist või neelamist.
-Äkki tekkiv käte, jalgade ja pahkluupiirkonna turse.
Rasked nahalööbed (teadmata, sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Kui teil tekib raske nahalööve, öelge seda kohe arstile.
-Nähtudeks võib olla raske kiiresti arenev nahalööve villide või nahakoorumisega, villid võivad tekkida ka suuõõnde.
Muud võimalikud kõrvaltoimed:
Sage (võib esineda kuni 1 inimesel
-kõrvalekalded vere valgeliblede (näiteks leukotsüütide vähenemine ja eosinofiilide arvu suurenemine) ja trombotsüütide arvus (arvu vähenemine);
-poolvedel väljaheide või kõhulahtisus;
-muutused maksafunktsioonide vereanalüüsides;
-nahalööve.
-seeninfektsioonid (näiteks soor);
-vere valgeliblede arvu vähenemine (granulotsütopeenia);
-punaliblede arvu vähenemine (aneemia);
-vere hüübimishäired. Nähtudeks võivad olla kalduvus verevalumite tekkimisele ning liigeste valu ja tursed;
-peavalu;
-pearinglus;
-iiveldus või oksendamine;
-kihelus (sügelemine);
-valu või kõrvetustunne veenis, millesse Ceftriaxone Kabi’t manustati. Valu süstekohal;
-kõrge kehatemperatuur (palavik);
-neerufunktsiooni analüüsi kõrvalekalle (vere kreatiniinitaseme tõus).
Harv (võib esineda kuni 1 inimesel
-jämesoolepõletik. Nähtudeks on kõhulahtisus, tavaliselt vere ja limaga, kõhuvalu ja palavik;
-hingamisraskused (bronhospasm);
-mügarlik lööve (nahapõletik), mis võib hõlmata suurt osa kehast, põhjustada kihelust ja turseid;
-vere või suhkru sisaldumine uriinis;
-turse (vedeliku kogunemine);
-värinad.
Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
-sekundaarne ehk teisene infektsioon, mis ei pruugi alluda eelnevalt määratud antibiootikumile;
-aneemia vorm, mille puhul vere punalibled hävivad (hemolüütiline aneemia);
-raskekujuline vere valgeliblede vähenemine (agranulotsütoos);
-krambid;
-vertiigo (peapööritustunne);
-kõhunäärme põletik (pankreatiit). Sümptomina võib tekkida selga kiirguv tugev kõhuvalu;
-suu limaskesta põletik (stomatiit);
-keelepõletik (glossiit). Nähtudeks on keele turse, punetus ja valulikkus;
-sapipõie häired, mis võivad põhjustada valu, iiveldust ja oksendamist;
-neuroloogiline haigus, mis võib tekkida raske kollatõvega vastsündinutel (kernikterus);
-kaltsiumtseftriaksooni sadestuste põhjustatud neeruhäired. Valu urineerimisel või uriinihulga vähenemine;
-Coombsi testi (teatavate verehäirete analüüs) valepositiivne tulemus;
-valepositiivne tulemus galaktoseemia (suhkru galaktoosi ebanormaalne kogunemine) suhtes;
-Ceftriaxone Kabi võib häirida teatavat tüüpi veresuhkru analüüse – küsige teavet arstilt.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5.Kuidas Ceftriaxone Kabi’t säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendi etiketil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.
Kui tseftriaksooni lahus on ettevalmistatud, tuleb see otsekohe ära kasutada. Lahuseid võib siiski säilitada kuni 12 tundi temperatuuril 25°C või 2 päeva temperatuuril 2°C kuni 8°C.
Ärge kasutage seda ravimit, kui te märkate, et see on muutunud häguseks; lahus peab olema täiesti selge. Kogu kasutamata lahus tuleb ära visata.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6.Pakendi sisu ja muu teave
Mida Ceftriaxone Kabi sisaldab
Toimeaine on tseftriaksoonnaatrium koguses, mis vastab 1,0 g tseftriaksoonile. Naatriumisisaldus on 83 mg viaali kohta.
Kuidas Ceftriaxone Kabi välja näeb ja pakendi sisu
Lahuse värvus kõigub värvitust kahvatukollaseni.
Ceftriaxone Kabi süste- või infusioonilahuse pulber on saadaval pakendites, milles on 5 või
10 klaasviaali pulbriga. Viaalid on suletud kummikorgi ja alumiiniumkaanega. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Fresenius Kabi Polska Sp. z o.o. Al. Jerozolimskie 134
Tootja:
Labesfal – Laboratorios Almiro, S.A., Lagedo,
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. KBM Pharma OÜ
Tähtvere 4
51007 Tartu
Tel: +372 733 8080
See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega: |
|
Austria |
Ceftriaxon Kabi 1 g Pulver zur Herstellung einer |
Belgia |
Ceftriaxone Fresenius Kabi 1g poeder voor oplossing voor injectie/infusie |
Tšehhi Vabariik |
Ceftriaxon Kabi 1g, prášek pro injekční/infuzní roztok |
Taani |
Ceftriaxon Fresenius Kabi |
Eesti |
Ceftriaxone Kabi 1 g |
Soome |
Ceftriaxon Fresenius Kabi 1 g |
Saksamaa |
Ceftriaxon Kabi 1 g |
Kreeka |
Ceftriaxone Kabi 1g, κόνις για ενέσιµο διάλυµα/διάλυµα προς έγχυση |
Ungari |
Ceftriaxon Kabi 1 g por oldatos injekcióhoz / infúzióhoz |
Itaalia |
Ceftriaxone FK Italia |
Luksemburg |
Ceftriaxon Kabi 1 g Pulver zur Herstellung einer |
Leedu |
Ceftriaxone Kabi 1 g milteliai injekciniam / infuziniam tirpalui |
Läti |
Ceftriaxone Kabi 1 g pulveris injekciju/infūziju šķīduma pagatavošanai |
Holland |
Ceftriaxone Fresenius Kabi 1g poeder voor oplossing voor injectie/infusie |
Norra |
Ceftriaxon Fresenius Kabi 1 g pulver til |
Poola |
Ceftriaxon Kabi 1 g |
Portugal |
CEFTRIAXONA KABI |
Slovakkia |
Ceftriaxon Kabi 1 g |
Rootsi |
Ceftriaxon Fresenius Kabi 1 g, pulver till |
Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2016.
Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:
Ceftriaxone Kabi 1 g, süste- või infusioonilahuse pulber (tseftriaksoonnaatriumina)
Palun lugege ravimi omaduste kokkuvõtet, kus on täielik teave selle ravimi kohta.
Manustamisviis
Ceftriaxone Kabi’t võib manustada intravenoosse infusioonina vähemalt 30 minuti jooksul (eelistatud manustamistee) või aeglase intravenoosse süstena 5 minuti jooksul või sügava intramuskulaarse süstena. Intravenoosne vahelduv süste tuleb manustada 5 minuti jooksul eelistatavalt suurematesse veenidesse. Imikutele ja lastele vanuses kuni 12 aastat tuleb 50 mg/kg või suuremaid intravenoosseid annuseid manustada infusioonina. Vastsündinutele tuleb intravenoosseid annuseid manustada
60 minuti jooksul, et vähendada bilirubiinentsefalopaatia riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Intramuskulaarseid süsteid tuleb manustada suhteliselt suure lihase keskossa ja samasse süstekohta mitte rohkem kui 1 g. Intramuskulaarset manustamist tuleb kaaluda juhul, kui intravenoosne manustamine ei ole võimalik või ei sobi patsiendile. Suuremad kui 2 g annused tuleb manustada intravenoosselt.
Kui lahustina kasutatakse lidokaiini, ei tohi saadavat lahust mitte kunagi intravenoosselt manustada (vt lõik 4.3). Tutvuge lidokaiini ravimi omaduste kokkuvõttega.
Tseftriaksoon on vastunäidustatud vastsündinutele (≤ 28 päeva), kes vajavad (või eeldatavalt vajavad) ravi kaltsiumi sisaldavate intravenoossete lahustega (sh kaltsiumi sisaldavad püsiinfusioonid, nt parenteraalne toitmine), sest tseftriaksoonkaltsium võib sadestuda (vt lõik 4.3).
Kaltsiumit sisaldavaid lahjendeid (nt Ringeri lahus, Hartmanni lahus) ei tohi kasutada tseftriaksooni viaali manustamiskõlblikuks muutmiseks ega intravenoosse valmislahuse edasiseks lahjendamiseks, sest võib tekkida sade. Tseftriaksoonkaltsiumi väljasadenemine võib esineda ka juhul, kui tseftriaksooni manustatakse kaltsiumit sisaldavate lahustega sama intravenoosse manustamistee
kaudu. Seetõttu ei tohi tseftriaksooni segada kaltsiumit sisaldavate lahustega ega manustada nendega samaaegselt (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 6.2).
Operatsioonikoha infektsioonide preoperatiivseks ennetamiseks tuleb tseftriaksooni manustada 30...90 minutit enne operatsiooni.
Kasutusjuhised
Tseftriaksooni ei tohi manustada samas süstlas ühegi muu ravimiga, välja arvatud 1% lidokaiinvesinikkloriidi lahus (ainult intramuskulaarseks süsteks).
Manustamiskõlblikuks muudetud lahust tuleb 60 sekundi jooksul raputada, et tagada tseftriaksooni täielik lahustumine.
Kokkusobivus on tõestatud järgmiste lahustega:
-0,9% NaCl lahus (9 mg/ml)
-1% lidokaiinvesinikkloriidilahus (10 mg/ml)
-5% glükoos (50 mg/ml)
-süstevesi
Sobival manustamisviisil manustamisel tuleb manustamiskõlblikuks muutmiseks kasutada ainult allolevates tabelites kirjas olevaid lahjendeid.
Intramuskulaarne süste:
Lahjendi |
Tseftriaksooni |
Lahjendi |
Tseftriaksooni ligikaudne |
|
pulber |
kogus |
kontsentratsioon lõplikus |
|
|
|
lahuses |
1% lidokaiin- |
1 g |
3 ml |
285 mg/ml |
vesinikkloriidi lahus |
|
|
|
Lahus tuleb manustada süstena sügavale tuharalihasesse. |
|
||
Lidokaiini lahuseid ei tohi manustada intravenoosselt. |
|
||
Intravenoosne süste: |
|
|
|
|
|
|
|
Lahjendi |
Tseftriaksooni |
Lahjendi |
Tseftriaksooni ligikaudne |
|
pulber |
kogus |
kontsentratsioon lõplikus |
|
|
|
lahuses |
Süstevesi |
1 g |
10 ml |
100 mg/ml |
Ravim manustatakse süstena 5 minuti jooksul otse veeni või intravenoosse infusioonisüsteemi kaudu. Manustamiskõlblikuks muudetud süstelahused on kahvatukollased. See ei mõjuta Ceftriaxone Kabi efektiivsust ega talutavust.
Intravenoosne infusioon:
Lahjendi |
Tseftriaksooni |
Lahjendi |
Tseftriaksooni ligikaudne |
|
pulber |
kogus |
kontsentratsioon lõplikus |
|
|
|
lahuses |
0,9% naatriumkloriidi |
1 g |
20 ml |
50 mg/ml |
lahus |
|
|
|
5% glükoosilahus |
1 g |
20 ml |
50 mg/ml |
Infundeerimiseks sobiva valmislahuse manustamiskõlblikuks muutmine toimub kahes etapis, mis tagab valmis infusioonilahuse vajaliku koguse:
1.Ceftriaxone Kabi 1 g infusioonilahuse pulber muudetakse manustamiskõlblikuks originaalviaalis 10 ml kokkusobiva intravenoosse vedelikuga. Saadud lahus süstitakse sobivasse infusioonikotti. Ravimi ettevalmistamine peab toimuma kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
2.Saadud lahus lahjendatakse edasi 9,5 ml lahjendis, nii et lahuse lõplik maht on 20 ml ja kontsentratsioon 50 mg/ml.
Infusioon manustatakse vähemalt 30 minuti jooksul.
Infusiooni lõpus on soovitatav loputada infusioonitee läbi ühega lahjenditest, et tagada Ceftriaxone Kabi täielik manustamine.
Manustamiskõlblikuks muudetud lahust tuleb visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult selget lahust, mis ei sisalda nähtavaid osakesi. Manustamiskõlblikuks muudetud lahus on ainult ühekordseks kasutamiseks ja kogu allesjäänud lahus tuleb ära visata.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
Kokkusobimatused
Kirjanduse andmete põhjal ei sobi tseftriaksoon kokku amsakriini, vankomütsiini, flukonasooli, aminoglükosiidide ja labetalooliga.
Tseftriaksooni sisaldavaid lahuseid ei tohi teiste ainetega segada ega neile lisada, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus „Kasutusjuhised“. Eriti tuleb hoiduda kaltsiumit sisaldavate lahjendite (nt Ringeri lahus, Hartmanni lahus) kasutamisest tseftriaksooni viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks või manustamiskõlblikuks muudetud viaali sisu edasilahjendamisel intravenoosseks manustamiseks, sest on oht sademe tekkeks. Tseftriaksooni ei tohi segada kaltsiumit sisaldavate lahustega (sealhulgas täieliku parenteraalse toitmise lahustega) ega nendega samaaegselt manustada.
Manustamiskõlblikuks muudetud lahus
Ravimi kasutusaegne
Ettevaatusabinõud säilitamisel
Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult. Manustamiskõlblikuks muudetud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik „Manustamiskõlblikuks muudetud lahus“.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ceftriaxone Kabi 1 g, süste- või infusioonilahuse pulber
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 viaal süste- või infusioonilahuse pulbrit sisaldab tseftriaksoonnaatriumi koguses, mis vastab 1 g tseftriaksoonile.
Naatriumi sisaldus: 83 mg (vastab 3,6 mmol).
INN. Ceftriaxonum
Preparaat ei sisalda abiaineid ega säilitusaineid.
3.RAVIMVORM
Süste- või infusioonilahuse pulber.
Viaalis on valge kuni kollakas pulber.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Ceftriaxone Kabi on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel, sealhulgas ajalistel vastsündinutel (alates sünnist):
-bakteriaalne meningiit;
-olmetekkene pneumoonia;
-haiglatekkene pneumoonia;
-äge keskkõrvapõletik;
-kõhuõõne infektsioonid;
-kuseteede tüsistunud infektsioonid (sh püelonefriit);
-luude ja liigeste infektsioonid;
-naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid;
-gonorröa;
-süüfilis;
-bakteriaalne endokardiit.
Ceftriaxone Kabi’t võib kasutada:
-kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemiste raviks täiskasvanutel;
-puukborrelioosi (varane [II staadium] ja hiline [III staadium]) raviks täiskasvanutel ja lastel, sealhulgas vastsündinutel alates 15 päeva vanusest;
-operatsioonikoha infektsioonide preoperatiivseks profülaktikaks;
-neutropeeniaga patsientide raviks, kelle palaviku põhjuseks peetakse bakteriaalset infektsiooni;
-patsientide raviks, kellel esineb või arvatakse, et esineb baktereemia seoses ükskõik millise eelpool nimetatud infektsiooniga.
Ceftriaxone Kabi’t tuleb manustada koos teiste antibakteriaalsete ainetega juhul, kui võimalikud haigustekitajad ei kuulu ravimi toimespektrisse (vt lõik 4.4).
Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kehtivaid juhendeid.
4.2Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Annus sõltub infektsiooni raskusest, tundlikkusest, asukohast ja tüübist ning patsiendi vanusest ning maksa ning neerude funktsioonist.
Allpoololevates tabelites soovitatud annused on vastavate näidustuste puhul üldiselt soovitatavad annused. Eriti rasketel juhtudel tuleb kaaluda soovitusliku vahemiku suurimate annuste kasutamist.
Täiskasvanud ja üle
Tseftriaksooni |
Ravi sagedus** |
Näidustused |
annus* |
|
|
1…2 g |
Üks kord ööpäevas |
Olmetekkene pneumoonia |
|
|
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine |
|
|
Kõhuõõne infektsioonid |
|
|
Kuseteede tüsistunud infektsioonid (sh püelonefriit) |
2 g |
Üks kord ööpäevas |
Haiglatekkene pneumoonia |
|
|
Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid |
|
|
Luude ja liigeste infektsioonid |
2…4 g |
Üks kord ööpäevas |
Arvatavalt bakteriaalsest infektsioonist põhjustatud |
|
|
palavikuga neutropeeniliste patsientide ravi |
|
|
Bakteriaalne endokardiit |
|
|
Bakteriaalne meningiit |
* Dokumenteeritud baktereemia korral tuleb kaaluda soovitatava annusevahemiku suurimate annuste kasutamist.
** 2 g ületavate ööpäevaste annuste puhul võib kaaluda manustamist kaks korda ööpäevas
Näidustused täiskasvanutel ja üle 12 aasta vanustel lastel (≥ 50 kg), mis vajavad erilisi annustamisskeeme:
-Äge keskkõrvapõletik
Võib manustada ühekordse annusena 1...2 g Ceftriaxone Kabi’t intramuskulaarselt. Piiratud andmete kohaselt võib Ceftriaxone Kabi olla raskelt haigel patsiendil või pärast
eelneva ravi ebaõnnestumist efektiivne, kui seda manustada intramuskulaarselt annuses 1...2 g ööpäevas 3 päeva jooksul.
-Operatsioonikoha infektsioonide preoperatiivne profülaktika 2 g ühekordse operatsioonieelse annusena.
-Gonorröa
500 mg ühekordse intramuskulaarse annusena.
-Süüfilis
Üldiselt soovitatavad annused on 500 mg...1 g üks kord ööpäevas, mida suurendatakse neurosüüfilise korral 2
-Dissemineeritud puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi (varane [II staadium] ja hiline [III staadium]) 2 g üks kord ööpäevas 14...21 päeva. Soovitused ravi kestuse suhtes varieeruvad ning tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.
Lapsed
Vastsündinud, imikud ja lapsed vanuses 15 päeva kuni 12 aastat (< 50 kg)
Lastel kehakaaluga 50 kg või rohkem tuleb kasutada täiskasvanute tavalist annust.
Tseftriaksooni |
Ravi sagedus** |
Näidustused |
annus* |
|
|
50…80 mg/kg |
Üks kord ööpäevas |
Kõhuõõne infektsioonid |
|
|
Kuseteede tüsistunud infektsioonid (sh püelonefriit) |
|
|
Olmetekkene pneumoonia |
|
|
Haiglatekkene pneumoonia |
50…100 mg/kg |
Üks kord ööpäevas |
Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid |
(maksimaalselt 4 g) |
|
Luude ja liigeste infektsioonid |
|
|
Arvatavalt bakteriaalsest infektsioonist põhjustatud |
|
|
palavikuga neutropeeniliste patsientide ravi |
80…100 mg/kg |
Üks kord ööpäevas |
Bakteriaalne meningiit |
(maksimaalselt 4 g) |
|
|
100 mg/kg |
Üks kord ööpäevas |
Bakteriaalne endokardiit |
(maksimaalselt 4 g) |
|
|
* Dokumenteeritud baktereemia korral tuleb kaaluda soovitusliku annusevahemiku suurimate annuste kasutamist.
** 2 g ületavate ööpäevaste annuste puhul võib kaaluda kaks korda ööpäevas
Näidustused vastsündinutel, imikutel ja lastel vanuses 15 päeva kuni 12 aastat (< 50 kg), mis vajavad erilisi annustamisskeeme:
-Äge keskkõrvapõletik
Ägeda keskkõrvapõletiku esmaseks raviks võib manustada Ceftriaxone Kabi ühekordse annuse 50 mg/kg intramuskulaarselt. Piiratud andmete kohaselt võib Ceftriaxone Kabi olla raskelt haigel lapsel või pärast esmase ravi ebaõnnestumist efektiivne, kui seda manustada intramuskulaarses annuses 50 mg/kg ööpäevas 3 päeva jooksul.
-Operatsioonikoha infektsioonide preoperatiivne profülaktika 50...80 mg/kg ühekordse operatsioonieelse annusena.
-Süüfilis
Üldiselt soovitatavad annused on 75...100 mg/kg (maksimaalselt 4 g) üks kord ööpäevas 10...14 päeva. Annustamissoovitused süüfilise (sh neurosüüfilise) korral põhinevad väga piiratud andmetel. Tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.
-Dissemineeritud puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi (varane [II staadium] ja hiline [III staadium]) 50...80 mg/kg üks kord ööpäevas 14...21 päeva. Soovitused ravi kestuse suhtes varieeruvad ning tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.
Vastsündinud vanuses 0...14 päeva
Ceftriaxone Kabi on vastunäidustatud enneaegsetele vastsündinutele kuni korrigeeritud (postmenstruaalse) vanuseni vähem kui 41 nädalat (gestatsioonivanus + kalendaarne vanus).
Tseftriaksooni |
Ravi sagedus** |
Näidustused |
annus* |
|
|
20…50 mg/kg |
Üks kord ööpäevas |
Kõhuõõne infektsioonid |
|
|
Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid |
|
|
Kuseteede tüsistunud infektsioonid (sh püelonefriit) |
|
|
Olmetekkene pneumoonia |
|
|
Haiglatekkene pneumoonia |
|
|
Luude ja liigeste infektsioonid |
|
|
Arvatavalt bakteriaalsest infektsioonist põhjustatud |
|
|
palavikuga neutropeeniliste patsientide ravi |
50 mg/kg |
Üks kord ööpäevas |
Bakteriaalne meningiit |
|
|
Bakteriaalne endokardiit |
* Dokumenteeritud baktereemia korral tuleb kaaluda soovitusliku annusevahemiku suurimate annuste kasutamist.
Mitte ületada maksimaalset ööpäevast annust 50 mg/kg.
Näidustused vastsündinutel vanuses 0...14 päeva, mis vajavad erilisi annustamisskeeme:
-Äge keskkõrvapõletik
Ägeda keskkõrvapõletiku esmaseks raviks võib manustada Ceftriaxone Kabi intramuskulaarse annuse 50 mg/kg ühekordselt.
-Operatsioonikoha infektsioonide preoperatiivne profülaktika 20...50 mg/kg ühekordse operatsioonieelse annusena.
-Süüfilis
Üldiselt soovitatav annus on 50 mg/kg üks kord ööpäevas 10...14 päeva. Annustamissoovitused süüfilise (sh neurosüüfilise) korral põhinevad väga piiratud andmetel. Tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.
Ravi kestus
Ravi kestus oleneb haiguse kulust. Nagu antibiootikumravi korral tavaliselt, tuleb tseftriaksooni manustamist jätkata 48...72 tundi pärast palaviku kadumist või bakterite tõestatud eradikatsiooni.
Eakad
Täiskasvanutele soovitatud annuseid ei ole vaja eakatel muuta, kui nende neerude ja maksa funktsioon on rahuldav.
Maksafunktsiooni häirega patsiendid
Olemasolevate andmete põhjal ei ole kerge või mõõduka maksafunktsiooni kahjustuse korral annuseid vaja muuta, kui neerufunktsioon on normaalne.
Raske maksakahjustusega patsientide kohta uuringute andmed puuduvad (vt lõik 5.2).
Neerufunktsiooni häirega patsiendid
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole vaja tseftriaksooni annuseid vähendada, kui maksafunktsioon on normaalne. Ainult preterminaalse neerupuudulikkuse juhtudel (kreatiniini kliirens < 10 ml/min), ei tohi ületada tseftriaksooni annust 2 g ööpäevas.
Dialüüsi saavatele patsientidele ei ole dialüüsijärgsete lisaannuste manustamine vajalik. Tseftriaksooni ei saa eemaldada peritoneaal- ega hemodialüüsiga. Ohutust ja ravitoimet on soovitav hoolikalt kliiniliselt jälgida.
Raske maksa- ja neerukahjustusega patsiendid
Kui patsiendil on nii raske neeru- kui ka maksafunktsiooni kahjustus, on soovitav ravi ohutust ja mõju hoolikalt kliiniliselt jälgida.
Manustamisviis
Ceftriaxone Kabi’t võib manustada intravenoosse infusioonina vähemalt 30 minuti jooksul (eelistatud manustamistee) või aeglase intravenoosse süstena 5 minuti jooksul või sügava intramuskulaarse süstena. Intravenoosne vahelduv süste tuleb manustada 5 minuti jooksul eelistatavalt suurematesse veenidesse. Imikutele ja lastele vanuses kuni 12 aastat tuleb 50 mg/kg või suuremaid intravenoosseid annuseid manustada infusioonina. Vastsündinutele tuleb intravenoosseid annuseid manustada
60 minuti jooksul, et vähendada bilirubiinentsefalopaatia riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Intramuskulaarseid süsteid tuleb manustada suhteliselt suure lihase keskossa ja samasse süstekohta mitte rohkem kui 1 g. Intramuskulaarset manustamist tuleb kaaluda juhul, kui intravenoosne manustamine ei ole võimalik või ei sobi patsiendile. Suuremad kui 2 g annused tuleb manustada intravenoosselt.
Kui lahustina kasutatakse lidokaiini, ei tohi saadavat lahust mitte kunagi intravenoosselt manustada (vt lõik 4.3). Tutvuge lidokaiini ravimi omaduste kokkuvõttega.
Tseftriaksoon on vastunäidustatud vastsündinutele (≤ 28 päeva), kes vajavad (või eeldatavalt vajavad) ravi kaltsiumi sisaldavate intravenoossete lahustega (sh kaltsiumi sisaldavad püsiinfusioonid, nt parenteraalne toitmine), sest tseftriaksoonkaltsium võib sadestuda (vt lõik 4.3).
Kaltsiumit sisaldavaid lahjendeid (nt Ringeri või Hartmanni lahus) ei tohi kasutada tseftriaksooni viaali manustamiskõlblikuks muutmiseks ega intravenoosse valmislahuse edasiseks lahjendamiseks , sest võib tekkida sade. Tseftriaksoonkaltsiumi väljasadenemine võib esineda ka juhul, kui tseftriaksooni manustatakse kaltsiumit sisaldavate lahustega sama intravenoosse manustamistee kaudu. Seetõttu ei tohi tseftriaksooni segada kaltsiumit sisaldavate lahustega ega manustada nendega samaaegselt (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 6.2).
Operatsioonikoha infektsioonide preoperatiivseks ennetamiseks tuleb tseftriaksooni manustada 30...90 minutit enne operatsiooni.
Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.
4.3Vastunäidustused
Ülitundlikkus tseftriaksooni, mõne teise tsefalosporiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
Varasem raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon) ükskõik millist muud tüüpi beetalaktaamide rühma kuuluva antibakteriaalse aine suhtes (penitsilliinid, monobaktaamid ja karbapeneemid).
Tseftriaksoon on vastunäidustatud:
-Enneaegsetele vastsündinutele, kelle korrigeeritud postmenstruaalne (gestatsioonivanus + kalendaarne vanus)* vanus on alla 41 nädala;
-Ajalistele vastsündinutele (kuni 28 päeva vanused):
-hüperbilirubineemia, kollatõve, hüpoalbumineemia või atsidoosi korral, sest neil juhtudel võib bilirubiini seondumine olla häirunud*;
-kui nad vajavad (või eeldatavalt vajavad) intravenoosset kaltsiumiravi või kaltsiumi sisaldavaid infusioone – kaasneb
* In vitro uuringute kohaselt võib tseftriaksoon tõrjuda bilirubiini välja selle
Lidokaiini kasutamisel lahustina tuleb enne tseftriaksooni intramuskulaarset süstimist välistada lidokaiini vastunäidustused (vt lõik 4.4). Vt lidokaiini ravimi omaduste kokkuvõttes esitatud teavet, eelkõige vastunäidustusi.
Lidokaiini sisaldavaid tseftriaksooni lahuseid ei tohi mitte kunagi manustada intravenoosselt.
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ülitundlikkusreaktsioonid
Sarnaselt kõikidele beetalaktaamide rühma kuuluvatele antibakteriaalsetele ainetele, on tekkinud tõsiseid ja vahel ka surmaga lõppevaid ülitundlikkusreaktsioone (vt lõik 4.8). Raskete ülitundlikkusreaktsioonide korral tuleb ravi tseftriaksooniga kohe katkestada ja alustada erakorralist ravi. Enne ravi alustamist tuleb teha kindlaks, kas patsiendil on varem olnud ülitundlikkusreaktsioone tseftriaksooni, teiste tsefalosporiinide või muud tüüpi beetalaktaamide suhtes. Kui patsiendil on varem tekkinud kergemaid ülitundlikkusreaktsioone teiste beetalaktaamide suhtes, tuleb tseftriaksooni manustamisel olla ettevaatlik.
Teatatud on rasketest kutaansetest kõrvaltoimetest
Koostoimed kaltsiumit sisaldavate preparaatidega
Enneaegsetel ja ajalistel kuni 1 kuu vanustel vastsündinutel on teatatud surmaga lõppenud reaktsioonidest, mille põhjuseks oli kaltsiumtseftriaksooni sadestumine kopsudes ja neerudes. Vähemalt üks neist lastest oli saanud tseftriaksooni ja kaltsiumit erinevatel aegadel ja erinevate infusioonisüsteemide kaudu.
Olemasolevatel teadusandmetel ei ole teateid, mis kinnitaks ravimi intravaskulaarset sadestumist patsientidel, kes ei ole vastsündinud ning on saanud raviks tseftriaksooni ja kaltsiumit sisaldavaid lahuseid või teisi kaltsiumit sisaldavaid preparaate. In vitro uuringutes on näidatud, et vastsündinutel on suurem risk tseftriaksoonkaltsiumi sadestumiseks võrreldes teiste vanuserühmadega.
Sõltumata vanusegrupist ei ole lubatud segada ega manustada tseftriaksooni samaaegselt ühegi kaltsiumit sisaldava intravenoosse lahusega, isegi mitte erinevate infusioonisüsteemide kaudu ega erinevatesse infusioonikohtadesse. Siiski võib vanematele kui
Lapsed
Ceftriaxone Kabi ohutus ja efektiivsus vastsündinutel, imikutel ja lastel lõigus “Annustamine ja manustamisviis” kirjeldatud annuste kasutamisel on tõestatud (vt lõik 4.2). Uuringute kohaselt võib tseftriaksoon sarnaselt osade teiste tsefalosporiinidega tõrjuda bilirubiini selle seondumiskohtadelt seerumialbumiinile välja.
Ceftriaxone Kabi on vastunäidustatud enneaegsetel ja ajalistel vastsündinutel, sest kaasneb bilirubiinentsefalopaatia tekkerisk (vt lõik 4.3).
Immuunvahendatud hemolüütiline aneemia
Tsefalosporiini rühma kuuluvaid antibakteriaalseid aineid (sealhulgas Ceftriaxone Kabi) kasutavatel patsientidel on täheldatud immuunvahendatud hemolüütilist aneemiat (vt lõik 4.8). Ravi ajal Ceftriaxone Kabi’ga on nii täiskasvanutel kui ka lastel tekkinud raskeid, sealhulgas surmaga lõppenud hemolüütilise aneemia juhtumeid.
Kui patsiendil tekib tseftriaksooni kasutamise ajal aneemia, tuleb kaaluda tsefalosporiiniga seotud aneemia diagnoosimist ja katkestada tseftriaksooni kasutamine, kuni põhjus on teada.
Pikaajaline ravi
Pikaajalise ravi ajal tuleb regulaarsete intervallide järel teha täisvereanalüüs.
Koliit/mittetundlike mikroorganismide ülekasv
Antibakteriaalsete ainetega seotud koliiti ja pseudomembranoosset koliiti on tekkinud peaaegu kõikide antibakteriaalsete ainete, sealhulgas tseftriaksooni kasutamisel. Selle raskusaste võib ulatuda kergest eluohtlikuni. Seetõttu on tähtis kaaluda nimetatud diagnoosi patsientidel, kellel tekib tseftriaksooni manustamise ajal või järel kõhulahtisus (vt lõik 4.8). Kaaluda tuleb ravi katkestamist tseftriaksooniga ja Clostridium difficile spetsiifilise ravi manustamist. Peristaltikat pärssivaid ravimeid ei tohi anda.
Sarnaselt teistele antibiootikumidele võib tekkida superinfektsioone mittetundlike mikroorganismidega.
Raske neeru- ja maksapuudulikkus
Raske neeru- ja maksapuudulikkuse korral on soovitav hoolikas kliiniline jälgimine, et tagada ohutus ja ravimi toime (vt lõik 4.2).
Seroloogiliste analüüside kõrvalekalded
Võib esineda muutusi Coombsi testis, sest Ceftriaxone Kabi võib põhjustada valepositiivsete testitulemuste saamist. Ceftriaxone Kabi võib anda ka galaktoseemia kohta valepositiivseid testitulemusi (vt lõik 4.8).
Uriini glükoosisisalduse määramisel mitteensümaatiliste meetoditega võidakse saada valepositiivseid tulemusi. Ravi ajal Ceftriaxone Kabi’ga tuleb määrata uriini glükoosisisaldus ensümaatiliselt (vt lõik 4.8).
Naatrium
Üks gramm Ceftriaxone Kabi’t sisaldab 3,6 mmol naatriumi. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.
Antibakteriaalne spekter
Tseftriaksooni antibakteriaalse aktiivsuse spekter on piiratud ning see ravim ei pruugi sobida teatud tüüpi infektsioonide korral ainsa ravimina, v.a kui haigustekitaja on juba kinnitust leidnud (vt
lõik 4.2). Polümikroobsete infektsioonide korral, kui oletatavate patogeenide hulgas on tseftriaksooni suhtes resistentseid organisme, tuleb kaaluda täiendava antibiootikumi kasutamist.
Lidokaiini kasutamine
Kui lahustina kasutatakse lidokaiinilahust, võib tseftriaksooni lahuseid manustada ainult lihasesiseselt. Enne kasutamist tuleb tutvuda lidokaiini ravimi omaduste kokkuvõttes esitatud vastunäidustuste, hoiatuste ja muu asjakohase teabega (vt lõik 4.3). Lidokaiini lahust ei tohi kunagi manustada intravenoosselt.
Sapiteede litiaas
Kui ultraheliuuringul on näha varje, tuleb kaaluda kaltsiumtseftriaksooni sadestumise võimalust. Sapipõie ultraheliuuringul on leitud ekslikult sapikivideks peetud varje sagedamini tseftriaksooni annuste puhul 1 g päevas ja rohkem. Eriti ettevaatlik tuleb olla laste puhul. Pärast tseftriaksoonravi lõpetamist sadestused kaovad. Sümptomaatilisi kaltsiumtseftriaksooni sadestusi on olnud harva. Neil juhtudel on arstil soovitatav kasutada mittekirurgilist konservatiivset ravi ja kaaluda ravi katkestamist tseftriaksooniga, lähtudes konkreetsest riski ja kasu suhtest (vt lõik 4.8).
Sapistaas
Tseftriaksooniga ravitavatel patsientidel on ilmnenud pankreatiidi juhte, mis võivad olla sapiteede obstruktsiooniga (vt lõik 4.8). Enamikul patsientidel oli ka teisi riskifaktoreid sapistaasi ja
Neerukivid
Teatatud on neerukivide juhtudest, mis kadusid pärast ravi lõpetamist tseftriaksooniga (vt lõik 4.8). Sümptomaatilistel juhtudel tuleb teha
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kaltsiumi sisaldavate lahustitega (nt Ringeri lahus või Hartmanni lahus) ei tohi Ceftriaxone Kabi viaalis olevat pulbrit manustamiskõlblikuks muuta ega intravenoosset valmislahust edasi lahjendada, sest võib tekkida sade.
infusioonide vahel loputatakse infusioonivoolikuid hoolikalt sobiva vedelikuga. Täiskasvanute ja vastsündinute nabaväädi vereplasma in vitro uuringud näitasid, et vastsündinutel on tseftriaksooni- kaltsiumi sadestumise oht suurem (vt lõigud 4.2, 4.3, 4.4, 4.8 ja 6.2).
Suukaudsete antikoagulantide samaaegsel kasutamisel võib suureneda
Aminoglükosiidide ja tsefalosporiinide koos kasutamisega seotud toksilisuse riski kohta on vastuolulisi tõendeid. Sel juhul tuleb kliinilises praktikas hoolikalt järgida soovitusi aminoglükosiidide seerumitasemete (ja neerufunktsiooni) jälgimise suhtes.
In vitro uuringutes on klooramfenikooli ja tseftriaksooni koos kasutamisel täheldatud antagonistlikke toimeid. Selle leiu kliiniline tähendus ei ole teada.
Tseftriaksooni ja suukaudsete kaltsiumi sisaldavate preparaatide ega ka intramuskulaarse tseftriaksooni ja kaltsiumi sisaldavate (intravenoossete või suukaudsete) preparaatide vahel ei ole koostoimeid tekkinud.
Tseftriaksooniga ravitavatel patsientidel võib Coombsi test anda valepositiivseid tulemusi.
Sarnaselt teistele antibiootikumidele võib tseftriaksoon anda galaktoseemia kohta valepositiivse tulemuse.
Ka uriini glükoosisisalduse määramisel mitteensümaatiliste meetoditega võidakse saada valepositiivseid tulemusi. Seetõttu tuleb tseftriaksoonravi ajal määrata uriini glükoosisisaldust ensümaatilisel meetodil.
Tseftriaksooni suurte annuste manustamisel samaaegselt tugevatoimeliste diureetikumidega (nt furosemiid) ei ole neerufunktsiooni halvenemist täheldatud.
Probenetsiidi samaaegne manustamine tseftriaksooni eritumist ei vähenda.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Tseftriaksoon läbib platsentaarbarjääri. Tseftriaksooni kasutamise kohta rasedatel on vähe andmeid. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet embrüo/loote arengule või peri- ja postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Tseftriaksooni võib manustada raseduse ajal ja eriti raseduse esimesel trimestril ainult juhul, kui selle kasulikkus ületab kaasnevaid riske.
Imetamine
Tseftriaksoon eritub väikeses koguses rinnapiima, kuid tseftriaksooni raviannuste korral toimeid imetatavale imikule ei eeldata. Samas ei saa välistada kõhulahtisuse ja limaskestade seeninfektsioonide tekkimise riski. Arvestada tuleb sensibilisatsiooni võimalusega. Rinnaga toitmise katkestamine või tseftriaksoonravi katkestamine/jätkamine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.
Fertiilsus
Reproduktsiooniuuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet meeste ega naiste fertiilsusele.
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Ravi ajal tseftriaksooniga võib tekkida kõrvaltoimeid (nt pearinglus), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet (vt lõik 4.8). Patsiendid peavad olema autojuhtimisel või masinate käsitsemisel ettevaatlikud.
4.8Kõrvaltoimed
Tseftriaksooni kõige sagedamad kõrvaltoimed on eosinofiilia, leukopeenia, trombotsütopeenia, kõhulahtisus, nahalööve ja maksaensüümide aktiivsuse tõus.
Tseftriaksooni kõrvaltoimete esinemissagedus on määratud kindlaks kliiniliste uuringute andmete põhjal.
Esinemissagedused on liigitatud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),
Organsüsteemi |
Sage |
Harv |
TeadmataA |
|
klass |
|
|
|
|
Infektsioonid ja |
|
Suguelundite |
Pseudo- |
SuperinfektsioonB |
infestatsioonid |
|
seeninfektsioon |
membranoosne |
|
|
|
|
koliitB |
|
Vere ja |
Eosinofiilia |
Granulotsütopeenia |
|
Hemolüütiline |
lümfisüsteemi |
Leukopeenia |
Aneemia |
|
aneemiaB |
häired |
Trombotsütopeenia |
Koagulopaatia |
|
Agranulotsütoos |
Immuun- |
|
|
|
Anafülaktiline šokk |
süsteemi häired |
|
|
|
Anafülaktiline |
|
|
|
|
reaktsioon |
|
|
|
|
Anafülaktoidne |
|
|
|
|
reaktsioon |
|
|
|
|
ÜlitundlikkusB |
Närvisüsteemi |
|
Peavalu |
|
Krambid |
häired |
|
Pearinglus |
|
|
Kõrva ja |
|
|
|
Vertiigo |
labürindi |
|
|
|
|
kahjustused |
|
|
|
|
Respiratoorsed, |
|
|
Bronhospasm |
|
rindkere ja |
|
|
|
|
mediastiinumi |
|
|
|
|
häired |
|
|
|
|
Seedetrakti |
KõhulahtisusB |
Iiveldus |
|
PankreatiitB |
häired |
Vedel väljaheide |
Oksendamine |
|
Stomatiit |
|
|
|
|
Glossiit |
Maksa ja |
Maksaensüümide |
|
|
Sadestised sapipõiesB |
sapiteede häired |
aktiivsuse tõus |
|
|
Kernikterus |
Naha ja |
Lööve |
Kihelus |
Urtikaaria |
|
nahaaluskoe |
|
|
|
sündroomB |
kahjustused |
|
|
|
Toksiline |
|
|
|
|
epidermaal- |
|
|
|
|
nekrolüüsB |
|
|
|
|
Multiformne erüteem |
|
|
|
|
Äge |
|
|
|
|
generaliseerunud |
|
|
|
|
eksantematoosne |
|
|
|
|
pustuloos |
Neerude ja |
|
|
Hematuuria |
Oliguuria |
kuseteede häired |
|
|
Glükosuuria |
Sadestised neerudes |
|
|
|
|
(pöörduv) |
Üldised häired |
|
Flebiit |
Tursed |
|
ja |
|
Valu süstekohal |
Külmavärinad |
|
|
|
|
|
manustamiskoha |
|
Püreksia |
|
|
reaktsioonid |
|
|
|
|
Uuringud |
|
Kreatiniini |
|
Valepositiivne |
|
|
sisalduse |
|
Coombsi testB |
|
|
suurenemine veres |
|
Valepositiivne |
|
|
|
|
galaktoseemia testB |
|
|
|
|
Glükoositaseme |
|
|
|
|
määramise |
|
|
|
|
mitteensümaatilised |
|
|
|
|
meetodid |
|
|
|
|
valepositiivse |
|
|
|
|
tulemusegaB |
A Turuletulekujärgsete teatiste põhjal. Kuna neist kõrvaltoimetest teatatakse vabatahtlikult ning teadmata suurusega populatsiooni kohta, ei ole nende esinemissagedust võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata ja seetõttu on märgitud kui „teadmata“.
B Vt lõik 4.4.
Infektsioonid ja infestatsioonid
Pärast tseftriaksooni kasutamist tekkinud kõhulahtisus võib olla põhjustatud Clostridium difficile’st. Tuleb alustada sobivat ravi vedelike ja elektrolüütide taseme taastamiseks (vt lõik 4.4).
Intravenoosse tseftriaksooni ja kaltsiumiga ravitud enneaegsetel ja ajalistel vastsündinutel (vanuses < 28 päeva) tekkis harva raskeid ja mõnel juhul surmaga lõppenud kõrvaltoimeid. Kopsudest ja neerudest leiti lahkamisel tseftriaksooni kaltsiumisoola sadestusi. Suur sadestuste tekkerisk vastsündinutel tuleneb nende väikesest veremahust ja tseftriaksooni pikemast poolväärtusajast võrreldes täiskasvanutega (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2).
Neerudesse sadestumise juhtumeid on tekkinud eelkõige üle 3 aasta vanustel lastel, keda raviti kas suurte ööpäevaste annustega (nt ≥ 80 mg/kg ööpäevas) või koguannustega, mis ületasid 10 grammi, ning kellel oli ka muid riskifaktoreid (nt piiratud vedelikutarbimine või voodihaiged).
Liikumisvõimetutel või dehüdreerunud patsientidel on sadestumise oht suurem. See näht võib olla sümptomaatiline või asümptomaatiline, põhjustada neerupuudulikkust ja anuuriat ning on pärast tseftriaksoonravi lõpetamist pöörduv (vt lõik 4.4).
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9Üleannustamine
Üleannustamise korral võivad sümptomitena tekkida iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Tseftriaksooni kontsentratsioone ei ole võimalik vähendada hemodialüüsi ega peritoneaaldialüüsiga. Puudub spetsiifiline antidoot. Üleannustamise ravi on sümptomaatiline.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid,
Toimemehhanism
Tseftriaksoon pärsib bakterite rakuseina sünteesi pärast ühendumist penitsilliiniga seonduvate valkudega. Selle tagajärjel katkeb rakuseinte (peptidoglükaani) biosüntees, mis põhjustab bakterirakkude lüüsumist ja hävimist.
Resistentsus
Bakterite resistentsust tseftriaksooni suhtes võivad põhjustada üks või mitu järgmistest mehhanismidest:
-hüdrolüüs beetalaktamaaside, sealhulgas laiema spektriga beetalaktamaaside (extended- spectrum
-penitsilliiniga seonduvate valkude vähenenud afiinsus tseftriaksooni suhtes;
-väliskesta läbitungimatus gramnegatiivsetele organismidele;
-bakterite väljavoolu pumbad.
Tundlikkuse läved
Antimikroobse Tundlikkuse Testimise Euroopa Komitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) poolt kindlaks määratud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) läved on järgmised:
|
Lahjendustest |
|
Patogeen |
(MIK, mg/l) |
|
|
Tundlik |
Resistentne |
Enterobacteriaceae |
≤ 1 |
> 2 |
Staphylococcus spp. |
a. |
a. |
Streptococcus spp. (rühmad A, B, C ja G) |
b. |
b. |
Streptococcus pneumoniae |
≤ 0,5C. |
> 2 |
≤ 0,5 |
> 0,5 |
|
Haemophilus influenzae |
≤ 0,12C. |
> 0,12 |
Moraxella catarrhalis |
≤ 1 |
> 2 |
Neisseria gonorrhoeae |
≤ 0,12 |
> 0,12 |
Neisseria meningitidis |
≤ 0,12C. |
> 0,12 |
Liikidega mitteseotud piirväärtused |
≤ 1D. |
> 2 |
a.Tsefoksitiini tundlikkusest tuletatud tundlikkus.
b.Penitsilliini tundlikkusest tuletatud tundlikkus.
c.Harva võib leida isolaate, millel tseftriaksooni MIK ületab tundlikkusläve. Kui neid leitakse, tuleb need uuesti testida ja kui need leiavad kinnitust, tuleb need saata referentslaborisse.
d.Murdepunktid kehtivad intravenoosse ööpäevaannuse 1 g x 1 ja suure annuse vähemalt 2 g x 1 korral.
Teatud patogeenide vastane kliiniline efektiivsus
Omandatud resistentsuse levimus võib varieeruda sõltuvalt geograafilisest asukohast ja ajast, seetõttu on vajalik kohalik teave resistentsuse kohta, eeskätt raskete infektsioonide ravimisel. Kui kohalik resistentsus muudab tseftriaksooni kasulikkuse vähemalt teatavat liiki infektsioonide suhtes küsitavaks, võib vajaduse korral küsida abi ekspertidelt.
Üldjuhul tundlikud liigid
Grampositiivsed aeroobid
Staphylococcus aureus (tundlik metitsilliini suhtes)£ Staphylococcus, koagulaasnegatiivsed (tundlik metitsilliini suhtes)£
Streptococcus pyogenes
Gramnegatiivsed aeroobid
Borrelia burgdorferi
Haemophilus influenzae
Haemophilus parainfluenzae
Moraxella catarrhalis
Neisseria gonorrhoea
Neisseria meningitidis
Proteus mirabilis
Providencia spp.
Treponema pallidum
Liigid, mille puhul võib esineda omandatud resistentsus
Grampositiivsed aeroobid
Staphylococcus epidermidis+
Staphylococcus haemolyticus+
Staphylococcus hominis+
Gramnegatiivsed aeroobid
Citrobacter freundii
Enterobacter aerogenes
Enterobacter cloacae
Escherichia coli%
Klebsiella pneumoniae%
Klebsiella oxytoca%
Morganella morganii
Proteus vulgaris
Serratia marcescens
Anaeroobid
Bacteroides spp.
Fusobacterium spp.
Peptostreptococcus spp.
Clostridium perfringens
Algselt resistentsed organismid
Grampositiivsed aeroobid
Enterococcus spp.
Listeria monocytogenes
Gramnegatiivsed aeroobid
Acinetobacter baumannii
Pseudomonas aeruginosa
Stenotrophomonas maltophilia
Anaeroobid
Clostridium difficile
Teised
Chlamydia spp.
Chlamydophila spp.
Mycoplasma spp.
Legionella spp.
Ureaplasma urealyticum
£ Kõik metitsilliini suhtes resistentsed stafülokokid on resistentsed tseftriaksooni suhtes. + Vähemalt ühes regioonis resistentsuse määr > 50%.
%
5.2Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast tseftriaksooni 500 mg ja 1 g intravenoosse booluse manustamist on tseftriaksooni maksimaalsed sisaldused plasmas vastavalt ligikaudu 120 mg/l ja 200 mg/l. Pärast tseftriaksooni 500 mg, 1 g ja 2 g intravenoosset infusiooni on tseftriaksooni sisaldused plasmas vastavalt ligikaudu 80 mg/l, 150 mg/l ja 250 mg/l.
Pärast intramuskulaarset süstet on tseftriaksooni keskmised maksimaalsed sisaldused plasmas ligikaudu poole väiksemad kui pärast samaväärse annuse intravenoosset manustamist. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas pärast ühekordset intramuskulaarset annust 1 g on ligikaudu 81 mg/l ja saavutatakse 2...3 tundi pärast manustamist.
Jaotumine
Tseftriaksooni jaotusruumala on 7...12 l. Kudedes, sealhulgas kopsudes, südames, sapiteedes/maksas, mandlites, keskkõrvas ja nina limaskestas, luudes ja seljaajuvedelikus,
Konkreetsetesse kudedesse tungimine
Tseftriaksoon läbib ajukelmed. Läbitungimine on kõige suurem, kui ajukelme on põletikuline. Bakteriaalse meningiidiga patsientidel moodustavad tseftriaksooni keskmised maksimaalsed kontsentratsioonid seljaajuvedelikus kuni 25% plasmasisaldusest võrreldes
Tseftriaksoon läbib platsentaarbarjääri ja eritub vähestes kontsentratsioonides rinnapiima (vt lõik 4.6).
Seondumine valkudega
Tseftriaksoon seondub pöörduvalt albumiiniga. Plasmakontsentratsioonidel alla 100 mg/l seondub plasmavalkudega ligikaudu 95%. Seondumine on küllastuv ja seonduv osa väheneb kontsentratsiooni suurenedes (kuni 85% plasmakontsentratsioonil 300 mg/l).
Biotransformatsioon
Tseftriaksoon ei metaboliseeru süsteemselt, kuid soolestiku floora muudab selle inaktiivseteks metaboliitideks.
Eritumine
Kogu tseftriaksooni (seondunud ja seondumata) plasmakliirens on 10...22 ml/min. Renaalne kliirens on 5...12 ml/min. 50...60% tseftriaksoonist eritub uriiniga muutumatul kujul, eelkõige glomeerulite filtratsiooni teel, ning 40...50% eritub muutumatul kujul sapiga. Kogu tseftriaksooni eliminatsiooni poolväärtusaeg täiskasvanutel on ligikaudu 8 tundi.
Neeru- või maksakahjustusega patsiendid
Neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel muutub tseftriaksooni farmakokineetika minimaalselt. Isegi raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel pikeneb poolväärtusaeg vaid veidi (vähem kui kahekordselt).
Poolväärtusaja suhteliselt tagasihoidlik pikenemine neerukahjustuse korral on seletatav valkude seonduvuse vähenemisega, millest tulenevalt suureneb kompensatoorselt mitterenaalne kliirens ja vastavalt suureneb kogu tseftriaksooni mitterenaalne kliirens.
Maksakahjustusega patsientidel tseftriaksooni eliminatsiooni poolväärtusaeg ei suurene, sest kompensatoorselt suureneb renaalne kliirens. Selle põhjus on ka tseftriaksooni vaba fraktsiooni suurenemine plasmas, mis soodustab ravimi üldise kliirensi paradoksaalset tõusu, nii et jaotusruumala suureneb selle üldkliirensiga paralleelselt.
Eakad
Eakatel vanuses üle 75 aasta on keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg tavaliselt kaks kuni kolm korda pikem kui noortel täiskasvanutel.
Lapsed
Vastsündinutel on tseftriaksooni poolväärtusaeg pikem. Alates sünnist kuni 14 päeva vanuseni võib vaba tseftriaksooni sisaldus veelgi suureneda, mis on seletatav glomerulaarse filtratsiooni vähenemise ja valkudele seondumise muutustega. Lapseeas on poolväärtusaeg lühem kui vastsündinutel või täiskasvanutel.
Kogu tseftriaksooni plasmakliirens ja jaotusruumala on vastsündinutel, imikutel ja lastel suurem kui täiskasvanutel.
Lineaarsus/mittelineaarsus
Tseftriaksooni farmakokineetika on mittelineaarne ja kõik põhilised farmakokineetilised näitajad (välja arvatud eliminatsiooni poolväärtusaeg) on annusest sõltuvad, kui need põhinevad üldistel ravimi kontsentratsioonidel, suurenedes aeglasemalt kui annusega proportsionaalselt. Mittelineaarsus tuleneb plasmavalkudega seondumise küllastumisest ja seda täheldatakse seetõttu kogu plasma tseftriaksooni, kuid mitte vaba (seondumata) tseftriaksooni puhul.
Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed
Nagu teistegi beetalaktaamide puhul, näitab parimat korrelatsiooni in vivo efektiivsusega
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Loomkatsed on näidanud, et tseftriaksooni kaltsiumisoola suurte annuste korral moodustusid koerte ja ahvide sapipõies konkremendid ja sadestused, mis osutusid pöörduvateks. Loomkatsed ei näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele ega genotoksilisust. Tseftriaksooni kantserogeensust ei ole uuritud.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Puuduvad.
6.2Sobimatus
Kirjanduse andmete põhjal ei sobi tseftriaksoon kokku amsakriini, vankomütsiini, flukonasooli,
aminoglükosiidide ja labetalooliga.
Tseftriaksooni sisaldavaid lahuseid ei tohi teiste ainetega segada ega neile lisada, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6. Eriti tuleb hoiduda kaltsiumit sisaldavate lahjendite (nt Ringeri lahus, Hartmanni lahus) kasutamisest tseftriaksooni viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks või manustamiskõlblikuks muudetud viaali sisu edasilahjendamisel intravenoosseks manustamiseks, sest on oht sademe tekkeks. Tseftriaksooni ei tohi segada kaltsiumit sisaldavate lahustega (sealhulgas täieliku parenteraalse toitmise lahustega) ega nendega samaaegselt manustada (vt lõigud 4.2, 4.3, 4.4 ja 4.8).
6.3Kõlblikkusaeg
3 aastat
Manustamiskõlblikuks muudetud lahus:
Ravimi kasutusaegne
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult. Manustamiskõlblikuks muudetud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
15 ml klaasviaalid (II või III hüdrolüütiline klass, Ph. Eur.), millel on butüülkummist kork ja alumiiniumkaas.
Pakendi suurused: 5, 10 viaali.
Üks gramm Ceftriaxone Kabi’t sisaldab ligikaudu 3,6 mmol naatriumi.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Tseftriaksooni ei tohi manustada samas süstlas ühegi muu ravimiga, välja arvatud 1% lidokaiinvesinikkloriidi lahus (ainult intramuskulaarseks süsteks).
Manustamiskõlblikuks muudetud lahust tuleb 60 sekundi jooksul raputada, et tagada tseftriaksooni täielik lahustumine.
Kokkusobivus on tõestatud järgmiste lahustega:
-0,9% NaCl lahus (9 mg/ml)
-1% lidokaiinvesinikkloriidilahus (10 mg/ml)
-5% glükoos (50 mg/ml)
-süstevesi
Sobival manustamisviisil manustamisel tuleb manustamiskõlblikuks muutmiseks kasutada ainult allolevates tabelites kirjas olevaid lahjendeid.
Intramuskulaarne süste:
|
Lahjendi |
Tseftriaksooni |
|
Lahjendi |
Tseftriaksooni ligikaudne |
|
|
pulber |
|
kogus |
kontsentratsioon lõplikus |
|
|
|
|
|
lahuses |
|
1% lidokaiin- |
1 g |
|
3 ml |
285 mg/ml |
|
vesinikkloriidi lahus |
|
|
|
|
|
Lahus tuleb manustada süstena sügavale tuharalihasesse. |
|
|||
|
Lidokaiini lahuseid ei tohi manustada intravenoosselt. |
|
|||
|
Intravenoosne süste: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lahjendi |
Tseftriaksooni |
Lahjendi |
Tseftriaksooni ligikaudne |
|
|
|
pulber |
kogus |
kontsentratsioon lõplikus |
|
|
|
|
|
|
lahuses |
|
Süstevesi |
1 g |
10 ml |
100 mg/ml |
Ravim manustatakse süstena 5 minuti jooksul otse veeni või intravenoosse infusioonisüsteemi kaudu.
Manustamiskõlblikuks muudetud süstelahused on kahvatukollased. See ei mõjuta Ceftriaxone Kabi efektiivsust ega talutavust.
Intravenoosne infusioon:
Lahjendi |
Tseftriaksooni |
Lahjendi |
Tseftriaksooni ligikaudne |
|
pulber |
kogus |
kontsentratsioon lõplikus |
|
|
|
lahuses |
0,9% naatriumkloriidi |
1 g |
20 ml |
50 mg/ml |
lahus |
|
|
|
5% glükoosilahus |
1 g |
20 ml |
50 mg/ml |
Infundeerimiseks sobiva valmislahuse manustamiskõlblikuks muutmine toimub kahes etapis, mis tagab valmis infusioonilahuse vajaliku koguse:
1.Ceftriaxone Kabi 1 g infusioonilahuse pulber muudetakse manustamiskõlblikuks originaalviaalis 10 ml kokkusobiva intravenoosse vedelikuga. Saadud lahus süstitakse sobivasse infusioonikotti. Ravimi ettevalmistamine peab toimuma kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
2.Saadud lahus lahjendatakse edasi 9,5 ml lahjendis, nii et lahuse lõplik maht on 20 ml ja kontsentratsioon 50 mg/ml.
Infusioon manustatakse vähemalt 30 minuti jooksul.
Infusiooni lõpus on soovitatav loputada infusioonitee läbi ühega lahjenditest, et tagada Ceftriaxone Kabi täielik manustamine.
(Vt palun lõik 4.2 rohkema informatsiooni saamiseks).
Manustamiskõlblikuks muudetud lahust tuleb visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult selget lahust, mis ei sisalda nähtavaid osakesi. Manustamiskõlblikuks muudetud lahus on ainult ühekordseks kasutamiseks ja kogu allesjäänud lahus tuleb ära visata.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Fresenius Kabi Polska Sp. z o.o. Al. Jerozolimskie 134
8.MÜÜGILOA NUMBER
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.12.2012
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
aprill 2016