Copaxone - süstelahus süstlis (40mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Copaxone, 40 mg/ml süstelahus süstlis

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süstelahust sisaldab 40 mg glatirameeratsetaati* (vastab 36 mg glatirameer-alusele) süstlis.

• * Glatirameeratsetaat on sünteetilistest polüpeptiididest koosnev atsetaatsool, mis sisaldab nelja looduses esinevat aminohapet: Lglutaamhapet, Lalaniini, Ltürosiini ja Llüsiini, molaarse fraktsiooni vahemikes vastavalt 0,129…0,153; 0,392…0,462; 0,086…0,100 ja 0,300…0,374. Glatirameeratsetaadi keskmine molekulmass jääb vahemikku 5000...9000 daltonit.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süstelahus süstlis.

Selge lahus ilma nähtavate osakesteta.

Süstelahuse pH on 5,5…7,0 ja osmolaarsus on ligikaudu 300 mOsmol/l.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Ägenemiste ja remissioonidega kulgeva Sclerosis multiplex’i (SM) ravi (oluline teave populatsioonide kohta, kus efektiivsus on kindlaks tehtud, vt lõik 5.1).

Glatirameeratsetaat ei ole näidustatud primaarselt ega sekundaarselt progresseeruva SM-iga patsientidel.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatav annus täiskasvanutel on 40 mg Copaxone’t (üks süstel), manustatuna subkutaanse süstena kolm korda nädalas, vähemalt 48-tunniste vahedega.

Käesoleval ajal ei ole teada, kui kaua peab ravi kestma.

Otsus pikaajalise ravi kohta tuleb raviarstil teha individuaalkorras.

Lapsed

Lapsed ja noorukid: lastel ja noorukitel ei ole teostatud Copaxone kliinilisi uuringuid ega farmakokineetilisi uuringuid. Copaxone 40 mg/ml kolm korda nädalas kasutamise kohta alla 18- aastastel lastel ja noorukitel ei ole saadaval piisavalt informatsiooni selleks, et anda mingeid soovitusi selle kasutamiseks. Seetõttu ei tohi Copaxone 40 mg/ml kolm korda nädalas selles populatsioonis kasutada.

Eakad

Copaxone kasutamist eakatel patsientidel ei ole täpsemalt uuritud.

Neerukahjustusega patsiendid

Copaxone kasutamist neerukahjustusega patsientidel ei ole täpsemalt uuritud (vt lõik 4.4).

Manustamisviis

Patsientidele tuleb õpetada enda süstimise tehnikat. Meditsiinitöötaja peab patsienti jälgima tema esimese isesüstimise ajal ja 30 minuti jooksul pärast süstet.

Iga süsti jaoks tuleb valida erinev süstekoht, et vähendada võimalikku ärritust ja valu süstekohal. Sobivad süstekohad isesüstimisel on kõht, käsivarred, puusad ja reied.

Vastunäidustused

Copaxone on vastunäidustatud:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Copaxone’t tuleb manustada ainult subkutaanselt. Copaxone’t ei tohi manustada veeni ega lihasesse.

Ravi Copaxone’ga tuleb alustada neuroloogi või SM-ravis kogenud arsti järelevalve all.

Raviarst peab patsiendile selgitama, et minutite jooksul pärast Copaxone manustamist võib esineda mõni järgmistest sümptomitest: vasodilatatsioon (nahaõhetus), valu rinnus, hingamisraskus, palpitatsioonid või tahhükardia. Enamus nendest sümptomitest on lühiajalised ja mööduvad spontaanselt tüsistusi tekitamata. Raskete kõrvaltoimete tekkimisel peab patsient otsekohe lõpetama Copaxone-ravi ja võtma ühendust oma arstiga või erakorralise meditsiini osakonnaga. Arsti volitusel võib alustada sümptomaatilist ravi.

Puuduvad tõendid selle kohta, et mõnel kindlal patsientide grupil oleks nende kõrvaltoimete tekkerisk suurem. Siiski on vajalik ettevaatus Copaxone manustamisel patsientidele, kellel on eelnevalt esinenud südamehaigusi. Selliseid patsiente tuleb ravi ajal regulaarselt jälgida.

Krampidest ja/või anafülaktoidsetest või allergilistest reaktsioonidest on teatatud harva. Harva võib esineda tõsiseid ülitundlikkusreaktsioone (nt bronhospasm, anafülaksia või urtikaaria). Kui reaktsioonid on raskekujulised, tuleb Copaxone-ravi katkestada ning alustada vastava raviga.

Pikaajalist igapäevast Copaxone-ravi saavate patsientide vereseerumist avastati glatirameeratsetaat- reaktiivsed antikehad. Antikehade maksimaalne kontsentratsioon saavutati keskmiselt 3...4 kuud kestnud ravi järel, seejärel tase vähenes ja jäi püsima algtasemest veidi kõrgemates väärtustes.

Puuduvad tõendid selle kohta, et glatirameeratsetaat-reaktiivsed antikehad neutraliseerivad või et nende teke mõjutab Copaxone kliinilise toime tõhusust.

Neerukahjustusega patsientidel tuleb Copaxone-ravi ajal jälgida neerufunktsiooni. Kuigi puuduvad tõendid immuunkomplekside glomerulaarsest depositsioonist patsientidel, ei saa seda võimalust välistada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Copaxone koostoimeid teiste ravimitega ei ole ametlikult hinnatud.

Puuduvad andmed koostoime kohta beeta-interferooniga.

Copaxone’t ja samaaegselt kortikosteroide saavatel patsientidel on sagedamini esinenud reaktsioone süstekohas.

In vitro uuringud viitavad sellele, et veres olev glatirameeratsetaat seondub suures osas vereplasma valkudega, kuid vastastikust väljatõrjumist fenütoiini või karbamasepiiniga ei esine. Siiski, kuna Copaxone võib teoreetiliselt mõjutada vereplasma valkudega seonduvate ravimite levikut organismis, siis tuleb selliste ravimite samaaegset kasutamist hoolikalt jälgida.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Loomkatsed ei ole näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Olemasolevad andmed rasedate kohta näitavad, et Copaxone 20 mg/ml ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Need andmed kehtivad ka Copaxone 40 mg/ml kasutamise kohta. Praeguseks puuduvad asjakohased epidemioloogilised andmed. Ettevaatusena on parem vältida Copaxone kasutamist raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui oodatav kasu emale ületab võimalikud ohud lootele.

Imetamine

Andmed glatirameeratsetaadi, selle metaboliitide või antikehade eritumise kohta rinnapiima on puudulikud. Copaxone’t tuleb imetavatele emadele manustada ettevaatusega. Kaaluda tuleks suhtelist riski ja kasu nii emale kui lapsele.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Kõrvaltoimed

Suurem osa Copaxone ohutusandmetest saadi Copaxone 20 mg/ml manustamisel nahaaluse süstena üks kord ööpäevas. Käesolevas lõigus toodud kogutud ohutusandmed pärinevad neljast platseebokontrolliga uuringust, kus Copaxone 20 mg/ml manustati üks kord ööpäevas ja ühest platseebokontrolliga uuringust, kus Copaxone 40 mg/ml manustati kolm korda nädalas.

Otsest võrdlust Copaxone 20 mg/ml (manustatud üks kord ööpäevas) ja 40 mg/ml (manustatud kolm korda nädalas) ohutuse vahel ei ole sama uuringu raames läbi viidud.

Copaxone 20 mg/ml (manustatud üks kord ööpäevas)

Kõikides kliinilistes uuringutes Copaxone 20 mg/ml-ga olid kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks reaktsioonid süstekohal ja neist teatati enamikul Copaxone’t saanud patsientidel. Kontrollitud uuringutes oli patsientide arv, kellel esines see reaktsioon vähemalt ühel korral, Copaxone 20 mg/ml-ga ravi saanute hulgas suurem (70%) kui platseebogrupis (37%). Kõige sagedasemad süstekohareaktsioonid, millest Copaxone 20 mg/ml-ga ravi saanud patsientidel teatati platseebot saanutega võrreldes sagedamini, olid erüteem, valu, kudede tihkestumine, pruuritus, ödeem, põletik ja ülitundlikkus.

Vahetult pärast süstimist on esinenud reaktsiooni, mis on seotud vähemalt ühe või mitme järgneva sümptomiga: vasodilatatsioon, valu rinnus, hingamisraskus, palpitatsioon või tahhükardia. See reaktsioon võib tekkida minutite jooksul pärast Copaxone süstet. Vähemalt üks sellise manustamisjärgse reaktsiooni sümptomitest esines vähemalt ühel korral 31%-l Copaxone 20 mg/ml saanud patsientidest võrreldes 13%-ga platseebogrupis.

Kõik kõrvaltoimed, mis esinesid Copaxone 20 mg/ml saanud patsientidel sagedamini kui platseebogrupis, on toodud allolevas tabelis. Need andmed pärinevad neljast kesksest topeltpimedast platseebokontrollitud kliinilisest uuringust, milles kuni 36 kuu jooksul raviti Copaxone 20 mg/ml-ga 512 patsienti ja platseeboga 509 patsienti. Kolmes uuringus osalesid ägenemiste ja remissioonidega SM–ga patsiendid, kellest 269 raviti Copaxone 20 mg/ml-ga ja 271 platseeboga kuni 35 kuu jooksul. Neljandas uuringus osalesid esimese kliinilise episoodiga patsiendid, kellel oli suur risk kliiniliselt

kinnitatud SM kujunemiseks; uuring hõlmas 243 Copaxone 20 mg/ml ja 238 platseebot saanud patsienti, keda raviti kuni 36 kuu jooksul.

• *Üle 2% kõrgem (>2/100) esinemissagedus Copaxoneravi grupis võrreldes platseebogrupiga. Sümboliga * tähistamata kõrvaltoimete esinemissageduse erinevus oli vähem kui 2% või sellega võrdne.

§ Mõiste „süstekoha reaktsioonid“ (erinevad vormid) hõlmab kõiki süstekohas avalduvaid kõrvaltoimeid, välja arvatud süstekoha atroofia ja nekroos, mis on tabelis eraldi välja toodud.

# Hõlmab süstekoha lokaalsest lipoatroofiast tingitud nähtusid.

Eespool kirjeldatutest neljandas uuringus järgnes platseebokontrolliga perioodile avatud ravifaas. Avatud jälgimisperioodil kestusega kuni 5 aastat ei täheldatud kõrvalekaldeid Copaxone 20 mg/ml teadaolevast riskiprofiilist.

Harva (≥1/10 000 kuni <1/1000) on kontrollita kliiniliste uuringute ja Copaxone turuletulekujärgse kogemuse käigus teatatud SM-patsientide ravimisel Copaxone’ga anafülaktoidsetest reaktsioonidest.

Copaxone 40 mg/ml (manustatud kolm korda nädalas)

Copaxone 40 mg/ml ohutust hinnati topeltpimedas platseebokontrolliga kliinilises uuringus ägenemiste ja remissioonidega SM-ga patsientidel, kus kokku 943 patsienti raviti Copaxone 40 mg/ml-ga kolm korda nädalas ja 461 patsienti platseeboga; ravi kestis 12 kuud.

Üldjuhul olid Copaxone 40 mg/ml-ga kolm korda nädalas ravitud patsientidel esinenud kõrvaltoimed samad, mida täheldati ja kirjeldati Copaxone 20 mg/ml igapäevasel manustamisel. Erinevusi esines aga süstekohareaktsioonides ja vahetult pärast süstimist esinenud reaktsioonides; nende esinemissagedus oli Copaxone 40 mg/ml kolm korda nädalas manustamisel harvem kui Copaxone 20 mg/ml igapäevasel manustamisel (vastavalt 35,5% vs 70% ja 7,8% vs 31%).

Süstekoha reaktsioonidest teatati 36%-l Copaxone 40 mg/ml saanud patsientidest võrreldes 5%-ga platseeborühmas. Vahetult pärast süstimist esinenud reaktsioonidest teatati 8%-l Copaxone 40 mg/ml saanud patsientidest võrreldes 2%-ga platseeborühmas.

Täheldati ka teatud spetsiifilisi kõrvaltoimeid:

•kontrollita kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgsete kogemuste põhjal esines anafülaktilist reaktsiooni Copaxone 20 mg/ml-ga ravitud SM-ga patsientidel harva (≥1/10 000 kuni <1/1000). Copaxone 40 mg/ml saanud patsientidest esines seda 0,3%-l (aeg-ajalt: ≥1/1000 kuni <1/100);

•süstekoha nekroosist ei teatatud;

•nii naha punetusest kui ka jäsemete valulikkusest, mida Copaxone 20 mg/ml puhul ei kirjeldatud, teatati 2,1%-l Copaxone 40 mg/ml saanud patsientidest (sage: ≥1/100 kuni <1/10);

•nii ravimist tingitud maksakahjustusest kui ka toksilisest hepatiidist, mida esines Copaxone 20 mg/ml ravitud SM-ga patsientidel turuletulekujärgsete kogemuste põhjal harva, teatati ühel Copaxone 40 mg/ml-ga ravitud patsiendil (0,1%) (aeg-ajalt: ≥1/1000 kuni <1/100).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Vähestel juhtudel on teatatud Copaxone üleannustamisest (kuni 300 mg glatirameeratsetaati). Need juhud ei olnud seotud muude kõrvaltoimete tekkega, kui on nimetatud lõigus „Kõrvaltoimed“.

Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida ja alustada sobivat sümptomaatilist ja toetavat ravi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ja immuunomoduleerivad ained, immunostimulaatorid ATC-kood: L03AX13

Mehhanism(id), mille kaudu glatirameeratsetaat avaldab oma toimeid SM-patsientidele, ei ole täielikult kindlaks tehtud. Arvatavalt toimib see modifitseerides immuunprotsesse, mida käesoleval

hetkel peetakse vastutavaks SM-i patogeneesis. Seda hüpoteesi toetavad leiud uuringutel, mida on läbi viidud, et uurida eksperimentaalse allergilise entsefalomüeliidi (EAE) patogeneesi. See on seisund, mida on indutseeritud mõnedel loomaliikidel, immuniseerides neid kesknärvisüsteemist pärineva müeliini sisaldava materjali vastu ja seda kasutatakse sageli SM-i eksperimentaalse loommudelina. Uuringud loomadel ja SM-i patsientidel lubavad oletada, et pärast manustamist indutseeritakse ja aktiveeritakse perifeerias glatirameeratsetaat-spetsiifilised supressor-T-rakud.

Ägenemiste ja remissioonidega kulgev SM

Tõendid, mis kinnitavad Copaxone 40 mg/ml kolm korda nädalas manustatava subkutaanse süste efektiivsust retsidiivide esinemissageduse vähendamisel, pärinevad ühest 12-kuulisest platseebokontrolliga uuringust.

Keskses kliinilises uuringus olid ägenemiste ja remissioonidega kulgevale SM-ile iseloomulikud kas vähemalt üks registreeritud retsidiiv viimase 12 kuu jooksul või vähemalt kaks registreeritud retsidiivi viimase 24 kuu jooksul või üks registreeritud retsidiiv viimase 12…24 kuu jooksul vähemalt ühe gadoliiniumiga kontrasteeruva koldega T1-kujutisel viimase 12 kuu jooksul teostatud MRT uuringul.

Esmane tulemusnäitaja oli kinnitatud retsidiivide koguarv. Teisesed MRT tulemusnäitajad hõlmasid uute/suurenenud T2 haiguskollete kumulatiivset arvu ning kontrasteeruvate haiguskollete kumulatiivset arvu T1-kaalutud kujutistel; mõlemaid hinnati 6. ja 12. kuul.

Kokku 1404 patsienti randomiseeriti suhtes 2:1 saama kas Copaxone 40 mg/ml (n = 943) või platseebot (n = 461). Mõlema ravirühma algsed demograafilised näitajad, SM haiguse tunnused ja MRT parameetrid olid omavahel võrreldavad. Patsientidel oli sõeluuringule eelnenud 2 aasta jooksul olnud keskmiselt 2.0 retsidiivi.

Platseeboga võrreldes langesid Copaxone 40 mg/ml-ga kolm korda nädalas ravitud patsientide esmased ja teisesed tulemusnäitajad märkimisväärselt ja statistiliselt olulisel määral, mis on kooskõlas igapäevaselt manustatud Copaxone 20 mg/ml ravitoimega.

Järgmises tabelis on toodud esmased ja teisesed tulemusnäitajad ravikavatsusega populatsioonis:

* Absoluutse riski erinevus määratletakse: erinevus kolm korda nädalas manustatava 40 mg glatirameeratsetaadiga retsidiivide aastase esinemissageduse kohandatud keskmise ja platseeboga retsidiivide aastase esinemissageduse kohandatud keskmise vahel.

** Esinemissageduse määr määratletakse: suhe kolm korda nädalas manustatava 40 mg/ml glatirameeratsetaadi ja platseebo kohandatud keskmiste määrade vahel.

Otsest võrdlust Copaxone 20 mg/ml (manustatud üks kord ööpäevas) ja 40 mg/ml (manustatud kolm korda nädalas) efektiivsuse ja ohutuse vahel ei ole sama uuringu raames läbi viidud.

Puuduvad tõendid, et Copaxone-ravi avaldas selle 12-kuulise uuringu jooksul toimet puude süvenemisele või haigushoogude kestusele.

Käesoleval hetkel puuduvad tõendid Copaxone kasutamiseks primaarse või sekundaarse progresseeruva haigusega patsientidel.

Farmakokineetilised omadused

Farmakokineetilisi uuringuid ei ole patsientidel läbi viidud. In vitro uuringute andmed ja piiratud andmed tervetelt vabatahtlikelt näitavad, et glatirameeratsetaadi subkutaansel manustamisel imendub toimeaine vabalt ja suur osa annusest laguneb juba nahaaluses koes kiirelt väiksemateks fragmentideks.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, reproduktsioonitoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele peale selle informatsiooni, mis sisaldub selle ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes. Farmakokineetiliste andmete vähesuse tõttu inimestel ei saa toimepiire inimeste ja loomade vahel tuvastada.

Immuunkomplekside depositsioonist neeruglomeerulites teatati vähesel arvul rottidel ja ahvidel, keda raviti vähemalt 6 kuud. 2-aastases uuringus rottidel ei täheldatud mingeid ilminguid immuunkompleksi depositsioonist neeruglomeerulites.

Teatati manustamisjärgsest anafülaksiast sensibiliseeritud loomadel (merisead või hiired). Nende andmete asjakohasus inimesele ei ole teada.

Toksilisus süstekohal oli sage leid pärast korduvat manustamist loomadele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Mannitool

Süstevesi

Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

Kõlblikkusaeg

2 aastat

Säilitamise eritingimused

Hoida süstel välispakendis, valguse eest kaitstult. Hoida külmkapis (2˚C…8˚C).

Mitte lasta külmuda.

Kui süstleid ei saa hoida külmkapis, võib neid hoida temperatuuril 15°C…25°C kuni ühe kuu jooksul üks kord.

Kui Copaxone süstlid on pärast nimetatud ühekuulist perioodi veel kasutamata ning originaalpakendis, tuleb neid edasi hoida külmkapis (2°C…8°C).

Pakendi iseloomustus ja sisu

Copaxone 40 mg/ml süstel koosneb I tüüpi pikast värvitust klaasist silindrist, mille külge on kinnitatud nõel, sinisest polüpropüleenist (või polüstüreenist) varbkolvist, kummist kolvikorgist ja nõelakaitsest.

Copaxone 40 mg/ml on saadaval pakendites, mis sisaldavad 3 või 12 süstlit (igas süstlis on 1 ml süstelahust) või multipakendis mis sisaldab 36 (3 x 12) süstlit (igas süstlis on 1 ml süstelahust).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Teva Pharmaceuticals Limited Ridings Point

Whistler Drive Castleford West Yorkshire WF10 5HX

Ühendkuningriik

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/ MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.01.2015

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuni 2017