Cerezyme
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Cerezyme 200 Ü, infusioonilahuse kontsentraadi pulber
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga viaal sisaldab 200 ühikut* imiglütseraasi**.
Pärast lahustamist sisaldab lahus 40 ühikut (ligikaudu 1,0 mg) imiglütseraasi ml kohta (200 Ü/5 ml).
* Ensüümi ühik (Ü) on defineeritud kui ensüümi kogus, mis katalüüsib ühe mikromooli sünteetilise
substraadi para-nitrofenüül -D-glükopüranosidaasi (pNP-Glc) hüdrolüüsi minutis 37 °C juures.
** Imiglütseraas on inimese happelise -glükosidaasi modifitseeritud vorm, mida toodetakse hiina
hamstri munasarja (Chinese Hamster Ovary (CHO)) rakkudes rekombinantse DNA tehnoloogia abil,
kus mannoosi modifikatsiooni abil seatakse märklauaks makrofaagid.
Abiained:
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
Ravim sisaldab naatriumi ja manustatakse naatriumkloriidi 0,9%-lise lahusena intravenoosselt (vt lõik
6.6). Pärast lahustamist sisaldab lahus 0,62 mmol naatriumit (200 Ü/5 ml). Seda tuleb arvestada
piiratud naatriumisisaldusega dieediga patsientide puhul.
3. RAVIMVORM
Infusioonilahuse kontsentraadi pulber.
Cerezyme on valge või valkjas pulber.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Cerezyme (imiglütseraas) on näidustatud pikaajaliseks ensüümasendusraviks mitteneuronopaatilise (1.
tüüpi) või kroonilise neuronopaatilise (3. tüüpi) Gaucher’ tõve kinnitatud diagnoosiga patsientidel,
kellel esinevad kliiniliselt väljendunud mitteneuroloogilised haigusnähud.
Gaucher’ tõve mitteneuroloogiliste nähtude hulka kuuluvad üks või enam järgmistest seisunditest:
aneemia pärast teiste põhjuste, nt rauapuudus, kõrvaldamist,
trombotsütopeenia,
luuhaigus pärast teiste põhjuste, nt vitamiin D puuduse kõrvaldamist,
hepatomegaalia või splenomegaalia.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Haigusega tegelemist peavad juhendama Gaucher’ tõve ravi valdavad arstid.
Annustamine
Gaucher’ tõve heterogeensuse ja multisüsteemse olemuse tõttu tuleb annus määrata iga patsiendi
puhul individuaalselt, hinnates põhjalikult haiguse kõiki kliinilisi ilminguid. Kui patsiendi
individuaalne reaktsioon kõikide asjakohaste kliiniliste ilmingute suhtes on selgunud, võib annuste
suurust ja annustamise sagedust kohandada, et kõikide kliiniliste ilmingute puhul saavutatud
optimaalseid näitajaid säilitada või parandada veelgi neid kliinilisi parameetreid, mis ei ole veel
normaliseerunud.
Erinevad annustusskeemid on osutunud efektiivseks mõne või kõigi mitteneuroloogiliste
haigusilmingute ravis. Algannused 60 Ü/kg kehakaalu kohta iga 2 nädala järel näitasid 6-kuulise ravi
jooksul hematoloogiliste ja vistseraalsete näitajate paranemist ning ravi jätkamine kas peatas
luuhaiguse progresseerumise või mõjutas soodsalt selle kulgu.
Väikeste annuste manustamine, kuni 15 Ü/kg kehakaalu kohta iga 2 nädala järel, näitas
hematoloogiliste näitajate paranemist ja organomegaalia vähenemist, kuid mitte luuparameetrite
paranemist. Tavapärane infusioonisagedus on üks kord iga 2 nädala järel; selle infusioonisageduse
kohta on kõige rohkem andmeid.
Lapsed
Laste puhul pole annuse kohandamine vajalik
Cerezyme’i toimet kroonilist neuronopaatilist Gaucher’ tõbe põdevate patsientide neuroloogilistele
sümptomitele ei ole uuritud ja praegu puudub nende avaldumise korral soovitatav annustamisskeem
(vt lõik 5.1).
Manustamisviis
Pärast lahustamist ja lahjendamist manustatakse see intravenoosse infusioonina. Esimeste
infusioonide ajal tuleb Cerezyme’i manustada kiirusel, mis ei ületa 0,5 ühikut/kg/min. Järgnevate
manustamiste ajal võib infusioonikiirust suurendada, kuid see ei tohi ületada 1 ühikut/kg/min.
Infusioonikiirust tohib suurendada ainult tervishoiutöötaja järelvalve all.
Cerezyme’i infusiooni patsiendi kodus võib kaaluda nende patsientide puhul, kes on mitme kuu
jooksul talunud infusioone hästi. Otsus patsiendi kodusele infusioonile üleviimise kohta tuleb teha
pärast raviarsti hinnangut ja soovitust. Cerezyme’i infusioon kodus patsiendi või hooldaja poolt
teostatuna eeldab koolitust tervishoiutöötajalt raviasutuses. Patsiendile või hooldajale õpetatakse
infusioonitehnikat ja ravipäeviku pidamist. Patsiendid, kellel ilmnevad kõrvalnähud infusiooni kestel,
peavad infusiooniprotseduuri otsekohe lõpetama ja pöörduma tervishoiutöötaja poole. Järgnevad
infusioonid tuleb vajadusel teha haiglatingimustes. Annus ja infusioonikiirus peavad koduse
infusiooni puhul jääma muutumatuks ja neid tohib muuta ainult tervishoiutöötaja järelvalve all.
Instruktsioone ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise ja lahjendamise kohta vt lõigust 6.6.
Meditsiini- ja tervishoiutöötajatel soovitatakse registreerida Gaucher’ tõve patsiente, sh ka haiguse
krooniliste neuronopaatiliste ilmingutega patsiente, Gaucher’ tõve registris “ICGG Gaucher Registry”
(vt lõik 5.1).
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõik 4.4).
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ülitundlikkus
Olemasolevad andmed (mis saadi kasutades ELISA-l põhinevat sõeluuringut ja mida kinnitati sellele
järgnenud radio-immuno sadestusanalüüsiga) viitavad, et esimese raviaasta jooksul tekivad IgG
antikehad imiglütseraasile ligikaudu 15% ravi saanud patsientidest. Ilmneb, et patsientidel, kellel
tekivad IgG antikehad, juhtub see kõige tõenäolisemalt 6-kuulise ravikuuri jooksul ja harva tekivad
antikehad Cerezyme’le pärast 12-kuist ravikuuri. Vähenenud ravivastuse kahtlusega patsiente on
soovitav perioodiliselt kontrollida imiglütseraasi vastaste IgG antikehade tekke suhtes.
Patsientidel, kelle organismis on imiglütseraasi vastased antikehad, on suurem risk
ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks (vt lõik 4.8). Võimaliku ülitundlikkusreaktsiooni tekkides
patsiendil on soovitatav järgnevalt määrata imiglütseraasi antikehi. Nagu iga intravenoosse
valgupreparaadi korral, on võimalikud tõsised allergilist tüüpi ülitundlikkuse reaktsioonid, kuid neid
tekib harva. Nende reaktsioonide korral on soovitatav Cerezyme’i infusioon viivitamatult katkestada
ja alustada asjakohase raviga. Seejuures tuleb järgida erakorralises ravis kehtivaid ravistandardeid.
Patsientide puhul, kellel on tekkinud antikehi või ülitundlikkusreaktsioone Ceredase’le
(alglütseraasile), tuleb Cerezyme (imiglütseraasi) manustamisel olla ettevaatlik.
Abiained
Ravim sisaldab naatriumi ja manustatakse naatriumkloriidi 0,9%-lise lahusena intravenoosselt (vt lõik
6.6). Seda tuleb arvestada piiratud naatriumisisaldusega dieediga patsientide puhul.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimeid ei ole uuritud.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Piiratud andmed 150 raseduse tulemuste kohta (põhinevad eeskätt spontaansel aruandlusel ja
kirjandusülevaatel) viitavad, et Cerezyme’i kasutamine on kasulik, kontrollimaks rasedusaegset
Gaucher’ tõbe. Lisaks viitavad andmed Cerezyme’i loote väärarenguid tekitava toksilisuse
puudumisele, kuid statistiline usaldusväärsus on madal. Harva on teatatud lootesurma juhtumitest,
kuigi pole selge, kas see on põhjustatud Cerezyme’ist või kaasuvast Gaucher’ tõvest.
Loomkatseid Cerezyme’i mõju kohta rasedusele, embrüo ja loote arengule, sünnitusele ja
sünnitusjärgsele arengule ei ole tehtud. Ei ole teada, kas Cerezyme jõuab läbi platsenta areneva
looteni.
Rasedatel ja rasedaks jääda plaanivatel Gaucher’ tõvega patsientidel tuleb iga raseduse korral hinnata
ravi riski-kasu suhet. Gaucher’ tõbe põdevatel rasestunud patsientidel võib haigus raseduse ajal ja
rasedusjärgselt aktiveeruda. Sellega kaasneb luustikumanifestatsioonide, tsütopeenia ägenemise ja
hemorraagia ohu suurenemine koos suurenenud transfusioonivajadusega. Nii rasedus kui imetamine
koormavad emal kaltsiumi homöostaasi ja kiirendavad luukoe ainevahetust. See võib soodustada
Gaucher’ tõvega kaasneva luuhaiguse süvenemist.
Varem ravimata naistele peab soovitama kaaluda ravi teostamist enne rasedust, saavutamaks
optimaalset tervislikku seisundit. Naistel, kes saavad ravi Cerezyme’iga, peab kaaluma ravi jätkamist
kogu raseduse vältel. Rasedust ja Gaucher’ tõve kliinilisi ilminguid tuleb hoolikalt jälgida annuse
individuaalseks kohandamiseks vastavalt patsiendi vajadustele ja ravivastusele.
Pole teada, kas toimeaine eritub rinnapiima; siiski on tõenäoline, et ensüüm seeditakse lapse
seedetraktis.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Cerezyme’il puudub või on kaduvväike mõju sõiduki juhtimisele ja masinate kasutamise võimele.
4.8 Kõrvaltoimed
Allolevas tabelis on ravimi kõrvaltoimed toodud organsüsteemide ja sageduse järgi (sage (
1/100
kuni <1/10). aeg-ajalt ( 1/1000 kuni <1/100) ja harva (
odud 1/10 000 kuni <1/1000)). Igas
esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Närvisüsteemi häired
Aeg-ajalt: Pearinglus, peavalu, paresteesia*
Südame häired
Aeg-ajalt: Tahhükardia*, tsüanoos*
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: Nahaõhetus*, hüpotensioon*
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: Hingeldus*, köha*
Seedetrakti häired
Aeg-ajalt: Oksendamine, iiveldus, krambid kõhus,
kõhulahtisus
Immuunsüsteemi häired Sage:
Harva:
Ülitundlikkusreaktsioonid
Anafülaktoidsed reaktsioonid
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: Urtikaaria/angioödeem*, sügelus*, lööve*
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Aeg-ajalt: Artralgia, seljavalu*
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Aeg-ajalt: Ebamugavustunne infusioonikohas,
kuumatunne infusioonikohas, infusioonikoha
steriilne abstsess, ebamugavustunne
rindkeres*, palavik, külmavärinad, väsimus
Ülitundlikkusele viitavaid sümptomeid (märgitud ülalolevas tabelis tärniga *) on täheldatud
ühtekokku ligikaudu 3% patsientidest. Need sümptomid on tekkinud infusiooni ajal või vahetult
pärast infusiooni.. Neid sümptomeid on enamasti võimalik ravida antihistamiinikumide ja/või
kortikosteroididega. Patsientidele tuleb nende sümptomite tekkimisel soovitada toote infusiooni
lõpetamist ja kontakteerumist oma arstiga.
4.9 Üleannustamine
Üleannustamisest ei ole teatatud. Patsientidel kasutatud maksimaalseteks annusteks on kuni
240 ühikut/kg üks kord iga kahe nädala järel.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: ensüümid - imiglütseraas (rekombinantne makrofaagide märklaud -
glükotserebrosidaas), ATC kood: A16AB02.
Gaucher’ tõbi on harvaesinev retsessiivselt pärilik ainevahetuse häire, mis tekib lüsosomaalse
ensüümi, happelise -glükosidaasi, puudulikkusest. See ensüüm lõhustab glükosüültseramiidi,
rakumembraanide lipiidstruktuuri võtmekomponenti, glükoosiks ja tseramiidiks. Gaucher’ tõbe
põdevatel isikutel on glükosüültseramiidi lõhustamine ebapiisav ja see põhjustab selle aine suurte
koguste kuhjumise makrofaagide (mida nimetatakse Gaucher’ rakkudeks) lüsosoomidesse, mis
omakorda põhjustab ulatusliku sekundaarse patoloogia.
Gaucher’ rakke leidub tavaliselt maksas, põrnas ja luuüdis ning paiguti ka kopsus, neerus ja sooles.
Kliiniliselt on Gaucher’ tõvel heterogeenne fenotüüp. Kõige sagedamini esinevateks haiguse
ilminguteks on hepatosplenomegaalia, trombotsütopeenia, aneemia ja luustiku patoloogiad. Luustiku
kahjustused on sageli Gaucher’ tõve kõige nõrgestavamad ja invaliidistavamad ilmingud. Nende
luustiku kahjustuste hulka kuuluvad luuüdi infiltratsioon, osteonekroos, luuvalud ja
pseudoosteomüeliit, osteopeenia ja osteoporoos, patoloogilised luumurrud ja kasvupeetus. Gaucher’
tõbe seostatakse glükoosi tootmise suurenemisega ja suurenenud puhkeoleku energiakulu määraga
(resting energy expenditure rate), mis võib põhjustada väsimust ja kahheksiat. Gaucher’ tõvega
patsientidel võib olla ka madal põletikuline profiil. Lisaks on Gaucher’ tõbe seostatud
immunoglobuliinidega seotud häirete riski suurenemisega, nagu hüperimmunoglobulineemia,
polüklonaalne gammopaatia, ebaselge etioloogiaga monoklonaalne gammopaatia (monoclonal
gammopathy of undetermined significance (MGUS)) ja hulgimüeloom. Gaucher’ tõve loomulik kulg
on tavaliselt progresseeruv koos erinevate organite pöördumatu kahjustuse riskiga aja jooksul.
Gaucher’ tõve kliinilised ilmingud võivad halvendada elukvaliteeti. Gaucher’ tõbe seostatakse
suurenenud haigestumuse ja varajase suremusega. Nähtude ja sümptomite avaldumine lapsepõlves
viitab tüüpiliselt raskekujulisemale Gaucher’ tõvele. Lastel võib Gaucher’ tõbi põhjustada
kasvupeetust ja puberteedi edasilükkumist.
Pulmonaalne hüpertensioon on Gaucher’ tõve teadaolev tüsistus. Patsientidel, kellel seisab ees
splenektoomia, on suurenenud pulmonaalse hüpertensiooni oht. Ravi Cerezyme’iga vähendab
enamikel juhtudel vajadust splenektoomia järele ja varajast ravi Cerezyme’iga on seostatud
pulmonaalse hüpertensiooni riski vähenemisega. Pärast Gaucher’ tõve diagnoosimist ja ka edaspidi
soovitatakse rutiinset hindamist pulmonaalse hüpertensiooni tuvastamiseks. Eriti oluline on, et
patsiendid, kellel on diagnoositud pulmonaalne hüpertensioon, saaksid sobivaid Cerezyme’i annuseid,
et kontrollida kaasuvat Gaucher’ tõbe ning tuleb hinnata ka seda, kas neil on vajadus pulmonaalse
hüpertensiooni täiendavaks raviks.
Imiglütseraas (rekombinantne makrofaagide märklaud happeline -glükosidaas) asendab puuduvat
ensüümi ja hüdrolüüsib glükosüültseramiidi, korrigeerides sellega algset patoloogiat ning ennetades
sekundaarsete patoloogiate teket. Cerezyme vähendab põrna ja maksa suurust, parandab või
normaliseerib trombotsütopeeniat ja aneemiat, parandab või normaliseerib luutihedust ja luuüdi
koormust ning vähendab või peatab luuvalu või pseudoosteomüeliidi. Cerezyme vähendab puhkeoleku
energiakulu määra. On näidatud, et Gaucher’ tõve korral parandab Cerezyme elukvaliteeti nii
vaimsest kui füüsilisest küljest. Cerezyme vähendab tsitotriosidaasi taset (biomarker, mis
iseloomustab glükosüültseramiidi kumuleerumist makrofaagidesse ja ravivastust). On näidatud, et
Cerezyme võimaldab lastel normaalset arengut puberteedieas, indutseerib peetunud kasvu taastumist,
mis viib normaalse pikkuse ja luutiheduse saavutamiseni täiskasvanueas.
Ravivastuse määr ja ulatus Cerezyme’ile sõltuvad annusest. Üldiselt võib aktiivsema
regenereerumisvõimega organsüsteemides (nt vereloome) märgata toimet kiiremini kui aeglase
regenereerumisvõimega organsüsteemides (nt luu).
ICGG Gaucher’ Registri analüüsis täheldati 1. tüüpi Gaucher’ tõvega patsientide suures kohordis
(n=528) Cerezyme’i ajast ja annusest sõltuvat toimet hematoloogilistele ja vistseraalsetele näitajatele
(trombotsüütide arv, hemoglobiini kontsentratsioon, põrna ja maksa ruumala) annusvahemikus 15, 30
ja 60 ühikut/kg üks kord iga 2 nädala järel. Patsientidel, keda raviti annustega 60 ühikut/kg üks kord
iga 2 nädala järel, täheldati kiiremat paranemist ja suuremat maksimaalset ravitoimet, võrreldes
patsientidega, kes said väiksemaid annuseid.
Sarnaselt näitas ICGG Gaucher’ Registri põhjal teostatud luukoe mineraalse tiheduse analüüs 342
patsiendil, kasutades kahekordse energiaga röntgenabsorptsiomeetriat (dual-energy X-ray
absorptiometry – DXA), et pärast 8-aastast ravi saavutati normaalne luutihedus Cerezyme’i annusega
60 ühikut/kg üks kord iga 2 nädala järel, kuid mitte väiksemate annustega 15 ja 30 ühikut/kg üks kord
iga 2 nädala järel (Wenstrup et al, 2007).
Uuringus 2 patsientide kohordiga, keda raviti mediaanannusega 80 ühikut/kg kehakaalu kohta iga 4
nädala järel ja 30 ühikut/kg kehakaalu kohta iga 4 nädala järel, saavutati patsientide hulgas, kelle
luuüdi koormuse skoor oli 6, Cerezyme’i 24-kuulise raviga luuüdi skoori langus 2 punkti võrra
suuremal arvul patsientidel suure annuse kohordis (33%; n=22) kui madalama annuse kohordis (10%;
n=13) (de Fost et al, 2006)
Ravi korral Cerezyme’iga annuses 60 ühikut/kg üks kord iga 2 nädala järel näidati luuvalu paranemist
juba 3 ravikuu möödudes, pseudoosteomüeliidi vähenemist 12 ravikuu möödudes ja luu mineraalse
tiheduse paranemist pärast 24 ravikuu möödumist (Sims et al, 2008).
Tavaline infusioonisagedus on üks kord iga 2 nädala järel (vt lõik 4.2). Stabiilse residuaalse I tüüpi
Gaucher’ tõvega täiskasvanud patsientidel on uuritud säilitusravi manustamissagedusega iga 4 nädala
järel (Q4), sama kumulatiivse annusega kui manustamisel igal teisel nädalal (Q2). Eelnevalt
määratletud liittulemusnäitaja hõlmas hemoglobiini, trombotsüütide, maksa ja põrna mahu muutusi
lähteväärtusega võrreldes, pseudoosteomüeliiti ja luuhaigust; lisatulemusnäitajaks oli Gaucher’ tõve
ravieesmärkide saavutamine ja hoidmine hematoloogiliste ja visteraalsete näitajate osas. 24. kuul
saavutati liittulemusnäitaja kuuekümne kolmel protsendil Q4 ja 81% Q2 manustamissagedusega
patsientidest; erinevus ei olnud statistiliselt oluline usaldusvahemikus 95%CI (-0,357;0,058).
Kaheksakümne üheksal protsendil Q4 ja 100% Q2 manustamissagedusega patsientidest saavutati
ravieesmärkidel põhinev tulemusnäitaja; erinevus ei olnud statistiliselt oluline usaldusvahemikus
95%CI (-0,231;0,060). Q4 manustamisrežiim võib olla ravivõimaluseks mõnedel stabiilse residuaalse
I tüüpi Gaucher’ tõvega täiskasvanud patsientidel, kuid kliinilised andmed on piiratud.
Cerezyme’i efektiivsuse kohta selle haiguse neuroloogiliste nähtude suhtes ei ole kontrollitud kliinilisi
uuringuid läbi viidud. Seega ei ole võimalik ka teha järeldusi ensüümasendusravi toime kohta haiguse
neuroloogiliste ilmingute suhtes.
Meditsiini- ja tervishoiutöötajatel soovitatakse registreerida Gaucher’ tõve patsiente, sh ka haiguse
krooniliste neuronopaatiliste ilmingutega patsiente, Gaucher’ tõve registris “ICGG Gaucher Registry”.
Patsientide andmeid kogutakse sellesse registrisse anonüümselt. Registri “ICGG Gaucher Registry”
eesmärgiks on parendada Gaucher’ tõve mõistmist ning hinnata ensüümasendusravi efektiivsust, mis
lõpptulemusena tagab Cerezyme’i parema ohutu ja efektiivse kasutamise.
5.2 Farmakokineetilisid omadused
1 tunni jooksul 4 annuse (7,5; 15; 30; 60 Ü/kg) imiglütseraasi intravenoosse infusiooniga saavutati
püsiv ensümaatiline aktiivsus 30 minutiga. Infusiooni järel langes plasma ensümaatiline aktiivsus
kiiresti (poolväärtusaeg muutus 3,6 kuni 10,4 minutini). Plasma kliirens oli vahemikus 9,8 kuni 20,3
ml/min/kg, (keskmine±S.D. 14,5±4,0 ml/min/kg). Korrigeeritud jaotusruumala kehakaalu arvestades
oli vahemikus 0,09 kuni 0,15 l/kg (keskmine±S.D. 0,12±0,02 l/kg). Need näitajad ei tundu sõltuvat
annusest või infusiooni kestusest, kuigi iga manustamiskoguse ja infusioonikiiruse juures uuriti vaid 1
või 2 patsienti.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, ühekordse ja kroonilise toksilisuse ja genotoksilisuse prekliinilised
uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Mannitool, Naatriumtsitraat (pH reguleerimiseks), Sidrunhappe monohüdraat (pH reguleerimiseks),
Polüsorbaat 80
6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumisel ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.
6.3 Kõlblikkusaeg
Kinnised viaalid:
2 aastat.
Lahjendatud lahus:
Mikrobioloogilise ohutuse aspektist lähtudes tuleb preparaati kasutada kohe. Juhul kui preparaati
kohe ei kasutata, vastutab säilitustingimuste ja kasutamiseelsete tingimuste eest kasutaja ning sellisel
juhul on lubatud säilitusaeg kuni 24 tundi temperatuuril 2
C...8
C ja valguse eest kaitstult.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2 C...8 C).
Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Cerezyme’i turustatakse I tüüpi boorsilikaatklaasist (läbipaistev) 20 ml viaalides. Kinnitus koosneb
silikooniga kaetud butüülsulgurist ja purunemiskindlast krõpsuga (flip-off) korgist.
Korrektseks lahjendamiseks vajaliku mahu saavutamiseks võimaldab iga viaal 0,3 ml ületäitmist.
Pakendi suurused: 1 või 25 viaali pappkarbis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kõik Cerezyme’i viaalid on ainult ühekordseks kasutamiseks. Pärast lahustamist sisaldab iga
Cerezyme’i viaal 200 ühikut imiglütseraasi 5,0 milliliitris (40 ühikut milliliitris).
Infusioonilahuse kontsentraadi pulber tuleb lahustada süsteveega, lahjendada intravenoosseks
kasutamiseks mõeldud 0,9% naatriumkloriidi lahusega ja seejärel manustada intravenoosse
infusioonina.
Määrake lahustamiseks vajalike viaalide arv patsiendi individuaalsest annustamisskeemist lähtuvalt ja
võtke vajaminevad viaalid külmkapist.
Mõnikord võib annuseid veidi muuta, et vältida osaliselt kasutatud viaalide äraviskamist. Annuseid
võib ümardada lähima täisviaalini, juhul kui igakuine manustatav annus oluliselt ei muutu.
Järgige aseptikat
Lahustamine
Lahustage iga viaal 5,1 ml süsteveega; vältige süstevee äkilist lisamist pulbrile ja segades
ettevaatlikult, vältige lahuse vahutamist. Lahuse maht on 5,3 ml. Lahuse pH on ligikaudu 6,1.
Pärast lahustamist tekib läbipaistev, värvitu, ilma võõrosakesteta vedelik. Lahustatud lahus tuleb
lahjendada. Enne edasist lahjendamist kontrollige visuaalselt igas viaalis olevat lahust võõrosakeste ja
värvuse muutuse suhtes. Ärge kasutage viaale, mis sisaldavad võõraid osakesi ja mille värv on
muutunud. Pärast lahustamist lahjendage kohe viaalid ja ärge säilitage neid edasiseks kasutamiseks.
Lahjendamine
Ühes milliliitris lahuses on 40 ühikut imiglütseraasi. Lahuse maht igas viaalis on 5,0 ml (võrdne 200
ühikuga). Tõmmake 5,0 ml lahust igast viaalist süstlasse ja koondage väljatõmmatud kogused ühte.
Seejärel lahjendage kogu lahus 0,9% naatriumkloriidi intravenoosseks kasutamiseks mõeldud
lahusega lõppmahuni 100 kuni 200 ml. Segage infusioonilahust ettevaatlikult.
Valguosakeste eemaldamiseks on lahjendatud lahust soovitatav manustada läbi liinisisese valke
vähesiduva 0,2 μm filtri. See ei põhjusta imiglütseraasi aktiivsuse vähenemist. Lahjendatud lahust on
soovitatav manustada 3 tunni jooksul. Ravimi lahus, lahjendatuna 0,9% naatriumkloriidi
intravenoosseks kasutamiseks mõeldud lahusega, on keemiliselt stabiilne kuni 24 tundi säilitatuna
temperatuuril 2
C...8
C ja valguse eest kaitstult; kuid selle mikrobioloogiline ohutus sõltub sellest,
kas lahustamine ja lahjendamine toimus aseptiliselt.
Cerezyme ei sisalda säilitusaineid. Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt
kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Genzyme Europe B.V., Gooimeer 10, 1411 DD Naarden, Holland.
8. MÜÜGILOA NUMBRID
EU/1/97/053/001
EU/1/97/053/002
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 17. november 1997
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 17. september 2007
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel