Ciprofloxacin sandoz 500mg - õhukese polümeerikattega tablett (500mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ciprofloxacin Sandoz 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg tsiprofloksatsiini (vesinikkloriidmonohüdraadina).
INN. Ciprofloxacinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Tablettide välimus:
valged, piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, mille mõlemal küljel on poolitusjoon ja ühel küljel reljeefne kiri „cip 500“.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Ciprofloxacin Sandoz 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Enne raviga alustamist tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasolevale informatsioonile tsiprofloksatsiini resistentsuse kohta.
Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.
Täiskasvanud
Gramnegatiivsetest bakteritest põhjustatud alumiste hingamisteede infektsioonid:
- kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine,
- bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi või bronhektaasia korral,
- pneumoonia.
Krooniline mädane keskkõrvapõletik.
Kroonilise sinusiidi ägenemine, eriti kui need on põhjustatud gramnegatiivsetest bakteritest. Kuseteede infektsioonid.
Suguteede infektsioonid:
- gonokokkidest põhjustatud uretriit ja tservitsiit, mille põhjustajaks on ravimi suhtes tundlik Neisseria gonorrhoeae;
- epididümiitorhiit, sh ravimile tundliku Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud;
- väikevaagnapõletik, sh ravimi suhtes tundliku Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud.
Mao-sooletrakti infektsioonid (nt reisikõhulahtisus). Kõhuõõne infektsioonid.
Gramnegatiivsete bakterite põhjustatud naha ja pehmete kudede infektsioonid. Pahaloomuline väliskõrvapõletik.
Luude ja liigeste infektsioonid.
Neisseria meningitidis’e põhjustatud invasiivsete infektsioonide profülaktika. Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).
Tsiprofloksatsiini võib kasutada neutropeeniaga patsientidel, kellel on palavik, mis võib olla tingitud bakteriaalsest infektsioonist.
Lapsed ja noorukid
Pseudomonas aeruginosa põhjustatud bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral. Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit.
Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).
Vajadusel võib tsiprofloksatsiini kasutada lastel ja noorukitel raskete infektsioonide raviks.
Ravi võivad alustada ainult arstid, kellel on laste ja noorukite tsüstilise fibroosi ja/või raskete infektsioonide ravi kogemusi (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Annuse suuruse määravad infektsioon, selle raskusaste ja koht, haigustekitaja(te) tundlikkus tsiprofloksatsiini suhtes, patsiendi neerufunktsioon ning lastel ja noorukitel kehakaal.
Ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle kliinilisest ja bakterioloogilisest kulust. Teatud bakterite (nt Pseudomonas aeruginosa, Acinetobacter või Staphylococci) põhjustatud infektsioonide ravi puhul võib tekkida vajadus suuremate tsiprofloksatsiini annuste ning teiste sobivate antibakteriaalsete preparaatide samaaegse manustamise järele.
Teatud infektsioonide (nt väikevaagna põletikulised haigused, kõhuõõnesisesed infektsioonid, infektsioonid neutropeeniaga patsientidel ning luude ja liigeste infektsioonid) ravi puhul võib sõltuvalt haigustekitajast ilmneda vajadus teiste sobivate antibakteriaalsete preparaatide samaaegse manustamise järele.
Täiskasvanud
Näidustused |
|
| Ööpäevane annus |
| Ravi kogukestus |
|
|
| (mg) |
| (sh võimalik esialgne |
|
|
|
|
| parenteraalne ravi |
|
|
|
|
| tsiprofloksatsiiniga) |
Alumiste hingamisteede infektsioonid |
| 500...750 mg kaks |
| 7...14 päeva | |
|
|
| korda ööpäevas |
|
|
Ülemiste | Kroonilise sinusiidi |
| 500...750 mg kaks |
| 7...14 päeva |
hingamisteede | ägenemine |
| korda ööpäevas |
|
|
infektsioonid | Krooniline mädane |
| 500...750 mg kaks |
| 7...14 päeva |
| keskkõrvapõletik |
| korda ööpäevas |
|
|
| Pahaloomuline |
| 750 mg kaks korda |
| 28 päeva kuni 3 kuud |
| väliskõrvapõletik |
| ööpäevas |
|
|
Kuseteede | Tüsistumata tsüstiit |
| 250...500 mg kaks |
| 3 päeva |
infektsioonid (vt lõik |
|
| korda ööpäevas |
|
|
4.4) |
|
| Premenopausaalsetel naistel võib kasutada | ||
|
|
| ühekordset 500 mg annust |
| |
| Tüsistunud tsüstiit, |
| 500 mg kaks korda |
| 7 päeva |
| tüsistumata püelonefriit |
| ööpäevas |
|
|
| Tüsistunud püelonefriit |
| 500...750 mg kaks |
| Vähemalt 10 päeva, |
|
|
| korda ööpäevas |
| teatud kindlatel |
|
|
|
|
| asjaoludel (nt abstsess) |
|
|
|
|
| võib ravi jätkata kauem |
|
|
|
|
| kui 21 päeva |
| Prostatiit |
| 500...750 mg kaks |
| 2...4 nädalat (äge) kuni |
|
|
| korda ööpäevas |
| 4...6 nädalat |
|
|
|
|
| (krooniline) |
Suguelundite | Gonokokiline uretriit ja |
| 500 mg ühekordse |
| 1 päev (ühekordne |
|
| 2/19 |
|
|
infektsioonid |
| tservitsiit |
| annusena |
| annus) | |
|
| Epididümiit-orhiit ja |
| 500...750 mg kaks | Vähemalt 14 päeva | ||
|
| väikevaagnapõletik |
| korda ööpäevas |
|
| |
Seedetrakti ning |
| Bakteriaalsete |
| 500 mg kaks korda | 1 päev | ||
kõhuõõne |
| patogeenide (sh Shigella |
| ööpäevas |
|
| |
infektsioonid |
| spp, kuid mitte Shigella |
|
|
|
| |
|
| dysenteriae 1 tüüp) |
|
|
|
| |
|
| põhjustatud kõhulahtisus |
|
|
|
| |
|
| ning raske “reisijate |
|
|
|
| |
|
| kõhulahtisuse” |
|
|
|
| |
|
| empiiriline ravi |
|
|
|
| |
|
| Shigella dysenteriae 1 |
| 500 mg kaks korda | 5 päeva | ||
|
| tüübi põhjustatud |
| ööpäevas |
|
| |
|
| kõhulahtisus |
|
|
|
| |
|
| Vibrio cholerae |
| 500 mg kaks korda | 3 päeva | ||
|
| põhjustatud kõhulahtisus |
| ööpäevas |
|
| |
|
| Kõhutüüfus |
| 500 mg kaks korda | 7 päeva | ||
|
|
|
|
| ööpäevas |
|
|
|
| Gramnegatiivsete |
| 500...750 mg kaks | 5...14 päeva | ||
|
| bakterite põhjustatud |
| korda ööpäevas |
|
| |
|
| kõhuõõne infektsioonid |
|
|
|
| |
Naha ja pehmete kudede infektsioonid |
| 500...750 mg kaks | 7...14 päeva | ||||
|
|
|
|
| korda ööpäevas |
|
|
Luude ja liigeste infektsioonid |
|
| 500...750 mg kaks | Maksimaalselt 3 kuud | |||
|
|
|
|
| korda ööpäevas |
|
|
Arvatavalt bakteriaalsest infektsioonist |
| 500...750 mg kaks | Ravi tuleb jätkata | ||||
põhjustatud palavikuga neutropeenilised |
| korda ööpäevas |
| neutropeenia | |||
patsiendid |
|
|
|
|
| taandumiseni | |
Tsiprofloksatsiini tuleb manustada koos sobivate |
|
|
|
| |||
antibakteriaalse(te) ravimi(te)ga vastavalt |
|
|
|
| |||
kohalikule juhendile. |
|
|
|
|
|
| |
Neisseria meningitidis’e põhjustatud invasiivsete |
| 500 mg ühekordse | 1 päev (ühekordne | ||||
infektsioonide profülaktika |
|
| annusena |
| annus) | ||
Siberi katku kopsuvormi kokkupuutejärgne |
| 500 mg kaks korda | 60 päeva pärast | ||||
profülaktika ja ravi isikutel, kes on võimelised |
| ööpäevas |
| Bacillus anthracis’ega | |||
ravi suukaudselt manustama, kui see on |
|
|
| kokkupuute kinnitust | |||
kliiniliselt vajalik. |
|
|
|
|
|
| |
Ravimpreparaadi manustamisega tuleb pärast |
|
|
|
| |||
arvatavat või kindlat kokkupuudet alustada nii |
|
|
|
| |||
kiiresti kui võimalik. |
|
|
|
|
|
| |
Lapsed |
|
|
|
|
|
| |
Näidustused |
| Ööpäevane annus (mg) | Ravi kogukestus | ||||
|
|
|
|
|
| (haarab võimalikku esialgset | |
|
|
|
|
|
| parenteraalset ravi | |
|
|
|
|
|
| tsiprofloksatsiiniga) | |
Tsüstiline fibroos |
| 20 mg/kg kohta kaks korda | 10...14 päeva | ||||
|
|
| ööpäevas kuni maksimaalselt |
|
| ||
|
|
| 750 mg annuse kohta. |
|
| ||
Kuseteede tüsistunud |
| 10...20 mg/kg kohta kaks korda | 10...21 päeva | ||||
infektsioonid ja püelonefriit | ööpäevas kuni maksimaalselt |
|
| ||||
|
|
| 750 mg annuse kohta. |
|
| ||
Siberi katku kopsuvormi | 10...15 mg/kg kohta kaks korda | 60 päeva pärast Bacillus | |||||
kokkupuutejärgne |
| ööpäevas kuni maksimaalselt | anthracis’èga kokkupuute | ||||
profülaktika ja ravi isikutel, | 500 mg annuse kohta. | kinnitust | |||||
kes on võimelised ravi |
|
|
|
|
|
| |
suukaudselt manustama, kui |
|
|
|
|
| ||
|
|
|
| 3/19 |
|
|
see on kliiniliselt vajalik. |
|
|
Ravimpreparaadi |
|
|
manustamisega tuleb pärast |
|
|
arvatavat või kindlat |
|
|
kokkupuudet alustada nii |
|
|
kiiresti kui võimalik. |
|
|
Muud rasked infektsioonid | 20 mg/kg kohta kaks korda | Vastavalt infektsioonide tüübile |
| ööpäevas kuni maksimaalselt |
|
| 750 mg annuse kohta. |
|
Eakad patsiendid
Eakatele patsientidele manustatav annus peab olema vastavuses haiguse raskusastme ja patsiendi kreatiniini kliirensiga.
Neeru- ja maksakahjustusega patsiendid
Soovituslikud alg- ja säilitusannused häirunud neerufunktsiooniga patsientidele:
Kreatiniini kliirens | Seerumi kreatiniin | Suukaudne annus |
[mL/min/1,73 m²] | [mikromol/L] | [mg] |
> 60 | < 124 | Vt tavaline annus |
30…60 | 124 kuni 168 | 250…500 mg iga12 tunni järel |
< 30 | > 169 | 250…500 mg iga 24 tunni järel |
Hemodialüüsi saav patsient | > 169 | 250...500 mg iga 24 tunni järel |
|
| (pärast dialüüsi) |
Peritoneaaldialüüsi saav | > 169 | 250…500 mg iga 24 tunni järel |
patsient |
|
|
Häirunud maksafunktsiooniga patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.
Annustamist neeru- ja/või maksafunktsiooni häiretega lastele ei ole uuritud.
Manustamisviis
Tablette ei tohi närida ning need neelatakse koos vedelikuga. Neid võib võtta sõltumata söögiaegadest. Ravimi võtmisel tühja kõhuga imendub toimeaine kiiremini. Tsiprofloksatsiini tablette ei tohi võtta koos piimatoodetega (nt piim, jogurt) või mineraalainetega rikastatud puuviljamahladega (nt kaltsiumiga rikastatud apelsinimahl) (vt lõik 4.5).
Rasketel juhtudel või kui patsient ei ole võimeline tablette võtma (nt enteraalsel toitmisel patsient) soovitatakse alustada tsiprofloksatsiini veenisisese manustamisega kuni ravimi suukaudne annustamine on võimalik.
4.3 | Vastunäidustused |
- | Ülitundlikkus toimeaine, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. |
- | Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini samaaegne manustamine (vt lõik 4.5). |
4.4 | Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel |
Rasked infektsioonid ning grampositiivsete ja anaeroobsete patogeenide põhjustatud segainfektsioonid
Tsiprofloksatsiin monoteraapiana ei sobi raskete ning grampositiivsete või anaeroobsete patogeenide põhjustatud infektsioonide raviks. Sellistel juhtudel tuleb tsiprofloksatsiini manustada koos teiste sobivate antibakteriaalsete preparaatidega.
Streptokokk-infektsioonid (sh Streptococcus pneumoniae)
Väikese efektiivsuse tõttu ei soovitata tsiprofloksatsiini streptokokk-infektsioonide ravis kasutada.
Suguelundite infektsioonid
Gonokokkide põhjustatud uretriit, tservitsiit, epididümiit-orhiit ja väikevaagna põletikulised haigused võivad olla põhjustatud fluorokinoloon-resistentse Neisseria gonorrhoeae isolaatide poolt.
Seetõttu tohib tsiprofloksatsiini kasutada gonokokkide põhjustatud uretriidi või tservitsiidi raviks ainult siis, kui tsiprofloksatsiini suhtes resistentne Neisseria gonorrhoeae on välistatud.
Epididümiit-orhiidi ja väikevaagna põletikuliste haiguste korral tuleb tsiprofloksatsiini kasutada empiiriliselt ainult koos teiste sobivate bakterivastaste ainetega (nt tsefalosporiinid), v.a juhul, kui saab välistada tsiprofloksatsiini suhtes resistentse Neisseria gonorrhoeae . Kui kolmanda ravipäeva järel ei ole kliinilist paranemist märgata, tuleb ravi uuesti üle vaadata.
Kuseteede infektsioonid
Escherichia coli, mis on sagedasim kuseteede infektsioone põhjustav patogeen, resistentsus fluorokinoloonide suhtes varieerub Euroopa Liidu piires. Arstidel soovitatakse arvestada Escherichia coli piirkondliku resistentsuse esinemist fluorokinoloonide suhtes. Tsiprofloksatsiini ühekordne annus, mida võib kasutada tüsistumata tsüstiidi raviks premenopausaalses eas naistel, on väiksema efektiivsusega kui pikemaajalisem ravi. Seda kõike tuleb arvestada seoses suureneva Escherichia coli resistentsusega kinoloonide suhtes.
Kõhuõõne infektsioonid
Andmed tsiprofloksatsiini tõhususe kohta kõhuõõnesiseste infektsioonide postoperatiivses ravis on piiratud.
Reisikõhulahtisus
Tsiprofloksatsiini valiku puhul tuleb arvestada teavet külastatava riigi oluliste patogeenide resistentsuse kohta tsiprofloksatsiini suhtes.
Luude ja liigeste infektsioonid
Sõltuvalt mikrobioloogilise analüüsi tulemustest tuleb tsiprofloksatsiini kasutada kombinatsioonis teiste antibakteriaalsete preparaatidega.
Siberi katku kopsuvorm
Ravimi kasutamine inimestel põhineb in vitro tundlikkuse ja katseloomadelt saadud andmetel ning lisaks inimestelt saadud piiratud andmetel. Mis puudutab antraksi ravi, siis ravivad arstid peavad viitama riiklikele ja/või rahvusvahelistele dokumentidele.
Lapsed
Tsiprofloksatsiini kasutamisel lastel ja noorukitel tuleb järgida kohalikke ravijuhiseid. Ravi tsiprofloksatsiiniga võivad alustada ainult need arstid, kellel on kogemusi tsüstilise fibroosi ja/või raskete infektsioonide ravis lastel ja noorukitel.
Katsetes noorloomadega selgus, et tsiprofloksatsiin võib põhjustada kandvate liigeste artropaatiat. Lastel korraldatud randomiseeritud topeltpimeda tsiprofloksatsiini uuringu (tsiprofloksatsiin: n=335, keskmine vanus = 6,3 aastat; võrdlusrühm: n=349, keskmine vanus=6,2 aastat; vanuse vahemik = 1 kuni 17 aastat) ohutusandmete põhjal oli ravimiga arvatavalt seotud artropaatia (hinnatud liigesega seotud kliiniliste nähtude ja sümptomite põhjal) juhtude sagedus +42 päeval 7,2% ja 4,6%. Üheaastasel jälgimisel oli ravimiga seotud artropaatia sagedus vastavalt 9,0% ja 5,7%. Ravimiga arvatavalt seotud artropaatia juhtude sagenemine aja jooksul ei olnud rühmade vahel statistiliselt oluline. Ravi tuleb alustada vaid kasu ja riskide hoolika kaalumise järel, arvestades liigese ja/või ümbritsevate kudedega seotud kõrvaltoimete võimalust (vt lõik 4.8).
Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral
Kliinilised uuringud on hõlmanud 5..17-aastaseid lapsi ja noorukeid. 1…5-aastaste laste ravimises on olemasolev kogemus piiratud.
Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit
Kuseteede infektsioonide puhul tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga kaaluda juhul, kui teisi ravimeid ei saa kasutada. Ravi peab põhinema mikrobioloogilise analüüsi tulemustel. Kliinilistes uuringutes on osalenud 1…17-aastased lapsed ja noorukid.
Muud spetsiifilised rasked infektsioonid
Muud rasked infektsioonid vastavalt kohalikele ravijuhistele või pärast hoolikat kasu-riski hindamist, kui teisi ravimeid ei saa kasutada või konventsionaalse ravi ebaõnnestumise järel ning kui mikrobioloogiline analüüs saab õigustada tsiprofloksatsiini kasutamist.
Tsiprofloksatsiini kasutamist selliste spetsiifiliste raskete infektsioonide ravis, mida ei ole ülal nimetatud, ei ole kliinilistes uuringutes hinnatud ning kliiniline kogemus on piiratud. Seega tuleb nende infektsioonidega patsientide ravimisel olla ettevaatlik.
Ülitundlikkus
Esimese annuse järel võib ilmneda ülitundlikkust ja allergilisi reaktsioone (sh anafülaksia ja anafülaktoidsed reaktsioonid) (vt lõik 4.8), mis võivad olla eluohtlikud. Sellise reaktsiooni ilmnemisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga lõpetada ning vajalik on vastav ravi.
Lihas-skeleti süsteem
Üldiselt ei tohi tsiprofloksatsiini kasutada neil patsientidel, kel on tekkinud kinoloonraviga seoses kõõlushaigusi. Ometi võib väga harvadel juhtudel haigustekitajate mikrobioloogilise analüüsi ning ravist saadava riski/kasu tasakaalu hindamise järel tsiprofloksatsiini nendele patsientidele teatud raskete infektsioonide raviks määrata. Mikrobioloogilised andmed võivad tsiprofloksatsiini kasutamist õigustada eriti sellisel juhul, kui standardravi osutub ebapiisavaks või kaasneb bakteriaalne resistentsus.
Juba esimese 48 tunni jooksul võib ravi ajal tsiprofloksatsiiniga ilmneda tendiniiti ja kõõluse rebendeid (eriti Achilleuse kõõluse osas), mis mõnikord tekivad bilateraalselt. Kõõlusepõletik ja - ruptuurid võivad esineda isegi kuni mitu kuud pärast tsiprofloksatsiinravi lõpetamist. Tendinopaatia risk võib suureneda eakatel või samaaegselt kortikosteroididega ravitud patsientidel (vt lõik 4.8).
Tendiniidi tunnuste (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada. Haigele jäsemele tuleb anda rahu.
Müasteeniaga patsientidel tuleb tsiprofloksatsiini kasutada ettevaatusega, sest sümptomid võivad ägeneda (vt lõik 4.8).
Fotosensitiivsus
Tsiprofloksatsiin on põhjustanud fotosensitiivseid reaktsioone. Tsiprofloksatsiini saavatel patsientidel soovitatakse ravi ajal hoiduda otsese ulatusliku päikese või UV-kiirguse käes viibimisest (vt lõik 4.8).
Kesknärvisüsteem
Teadaolevalt vallandab tsiprofloksatsiin sarnaselt teistele kinoloonidele krambihoogusid või alandab krambiläve. On teatatud status epilepticus’e juhtudest. Krambihoogude teket soodustada võivate kesknärvisüsteemi haigustega patsientidel tuleb tsiprofloksatsiini kasutada ettevaatusega. Krambihoo tekkides tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada (vt lõik 4.8). Isegi esimese tsiprofloksatsiini annuse manustamise järel võivad ilmneda psühhiaatrilised reaktsioonid. Harvadel juhtudel võib depressioon või psühhoos progresseeruda suitsiidimõteteks, mis võivad kulmineeruda suitsiidikatse või lõpuleviidud suitsiidiga. Sellistel juhtudel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada. Tsiprofloksatsiini tarvitavatel patsientidel on kirjeldatud polüneuropaatia juhtumeid (põhineb järgmistel neuroloogilistel sümptomitel nagu valu, põletustunne, tundlikkusehäired või lihasnõrkus ning sümptomid tekivad üksi või kombineerituna). Pöördumatu seisundi vältimiseks tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada patsientidel, kellel on neuropaatia sümptomeid sh valu, põletustunne, surin, tuimus ja/või nõrkus (vt lõik 4.8).
Nägemishäired
Kui nägemine halveneb või kui tekivad mis tahes toimed nägemisele, tuleb kohe pöörduda silmaarsti poole.
Südame häired
Fluorokinoloonide, sh tsiprofloksatsiini kasutamisel tuleb rakendada ettevaatust, kui patsiendil on QT- intervalli pikenemise teadaolevaid riskifaktoreid, nt:
- kaasasündinud pika QTintervalli sündroom;
- teadaolevalt QTintervalli pikendavate ravimpreparaatide samaaegne kasutamine (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid);
- korrigeerimata elektrolüütide tasakaaluhäire (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia);
- südamehaigus (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).
Eakad patsiendid ja naised võivad olla tundlikumad QTc-intervalli pikendavate ravimite suhtes. Seetõttu tuleb fluorokinoloonide (sh tsiprofloksatsiin) kasutamisel nendes populatsioonides olla ettevaatlik.
(Vt lõik 4.2 „Eakad patsiendid“, lõigud 4.5, 4.8 ja 4.9).
Hüpoglükeemia
Nagu teiste kinoloonide puhul, on ka nüüd teatatud peamiselt diabeediga patsientidel hüpoglükeemiast, eriti eakatel inimestel. Kõikidel diabeediga patsientidel on soovitatav hoolikas vere glükoosisisalduse jälgimine (vt lõik 4.8).
Seedetrakt
Ravi ajal või pärast seda (sh mitu nädalat pärast ravi) tekkinud raske ja püsiv kõhulahtisus võib viidata antibiootikumraviga seotud koliidile (eluohtlik võimaliku fataalse lõppega) ning vajab kohest ravi (vt lõik 4.8). Sellistel juhtudel tuleb tsiprofloksatsiini manustamine kohe lõpetada ja alustada asjakohase raviga. Antiperistaltiliste ravimpreparaatide kasutamine on sel juhul vastunäidustatud.
Neerud ja kuseteed
Teatatud on tsiprofloksatsiini kasutamisega seotud kristalluuriast (vt lõik 4.8). Tsiprofloksatsiini saavad patsiendid peavad olema hästi hüdreeritud ja neil tuleb vältida uriini muutumist liiga aluseliseks.
Neerufunktsiooni kahjustus
Kuna tsiprofloksatsiin eritub peamiselt muutumatul kujul neerude kaudu, on neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel vajalik kohandada annust nii nagu kirjeldatud lõigus 4.2, et vältida ravimi kõrvaltoimete tugevnemist tsiprofloksatsiini kumuleerumise tõttu.
Maks ja sapiteed
Tsiprofloksatsiiniga seoses on teatatud maksanekroosi juhtudest ja ka eluohtlikust maksapuudulikkusest (vt lõik 4.8). Maksahaigusele viitavate mistahes sümptomite (isutus, ikterus, tume uriin, naha sügelemine või hell kõht) tekkides tuleb ravi katkestada.
Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus
Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsientidel on tsiprofloksatsiini kasutamisel kirjeldatud hemolüütiliste reaktsioonide teket. Kui potentsiaalne kasu ei kaalu üles võimalikku riski, tuleb neil patsientidel tsiprofloksatsiini kasutamist vältida. Sellisel juhul tuleb kontrollida hemolüüsi võimalikku teket.
Resistentsus
Tsiprofloksatsiinravi ajal või järel võib isoleerida baktereid, mis näitasid tsiprofloksatsiini suhtes resistentsust, koos kliiniliselt ilmse superinfektsiooniga või ilma. Pikaajalise ravi ning nosokomiaalsete ja/või Staphylococcus’e ja Pseudomonas’e põhjustatud infektsioonide korral on oht valida tsiprofloksatsiin resistentsete bakterite ravi.
Tsütokroom P450
Tsiprofloksatsiin inhibeerib CYP1A2 ning võib seega suurendada samaaegselt manustatavate selle ensüümi poolt metaboliseeritud preparaatide kontsentratsiooni seerumis (nt teofülliin, klosapiin, olansapiin, ropinirool, tisanidiin, duloksetiin, agomelatiin). Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini samaaegne manustamine on vastunäidustatud. Seetõttu tuleb neid patsiente, kes võtavad nimetatud preparaate
samaaegselt koos tsiprofloksatsiiniga, hoolikalt jälgida üleannustamise kliiniliste tunnuste osas ning vajalik võib olla ravimite (nt teofülliin) kontsentratsiooni määramine seerumis (vt lõik 4.5).
Metotreksaat
Metotreksaati ei soovitata samaaegselt koos tsiprofloksatsiiniga kasutada (vt lõik 4.5).
Koosmõju testidega
Tsiprofloksatsiini in vitro aktiivsus Mycobacterium tuberculosis’e vastu võib anda tsiprofloksatsiinravi saavate patsientide proovides vale-negatiivseid bakterioloogiliste testide tulemusi.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Teiste ravimite mõju tsiprofloksatsiinile
Ravimpreparaadid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli
Sarnaselt teistele fluorokinoloonidele, tuleb tsiprofloksatsiini kasutamisel rakendada ettevaatust, kui patsient saab ravimpreparaate, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid) (vt lõik 4.4).
Kelaatkompleksi moodustumine
Suukaudse tsiprofloksatsiini ja multivalentset katiooni sisaldavate ravimpreparaatide ja mineraalide lisandite (nt kaltsium, magneesium, alumiinium, raud), polümeersete fosfaatide sidujate (nt sevelameer või lantaankarbonaat), sukralfaadi või antatsiidide ning magneesiumi, alumiiniumi või kaltsiumi sisaldavate kõrgpuhverdatud ravimpreparaatide (nt didanosiini tabletid) samaaegse manustamise korral tsiprofloksatsiini imendumine väheneb. Seetõttu tuleb tsiprofloksatsiini manustada kas 1…2 tundi enne või vähemalt 4 tundi pärast nimetatud preparaatide manustamist. Nimetatud piirang ei kehti H2 retseptoreid blokeerivate antatsiidide kohta.
Toit ja piimatooted
Toidus sisalduv kaltsium ei mõjuta oluliselt ravimi imendumist. Siiski tuleks piimatoodete või mineraalainetega rikastatud jookide (nt piim, jogurt, kaltsiumiga rikastatud apelsinimahl) samaaegset manustamist koos tsiprofloksatsiiniga vältida, kuna tsiprofloksatsiini imendumine võib väheneda.
Probenetsiid
Probenetsiid inhibeerib tsiprofloksatsiini väljutust neerude kaudu. Probenetsiidi ja tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine suurendab tsiprofloksatsiini kontsentratsiooni seerumis.
Metoklopramiid
Metoklopramiid kiirendab (suukaudse) tsiprofloksatsiini imendumist, mistõttu lüheneb aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseni. Tsiprofloksatsiini biosaadavust see ei mõjuta.
Omeprasool
Tsiprofloksatsiini samaaegsel manustamisel koos omeprasooli sisaldavate ravimitega on tulemuseks tsiprofloksatsiini CMAX ja AUC kerge vähenemine.
Tsiprofloksatsiini toime teistele ravimitele
Tisanidiin
Tisanidiini ei tohi koos tsiprofloksatsiiniga manustada (vt lõik 4.3). Tervetega läbi viidud kliinilises uuringus suurenes tisanidiini samaaegsel manustamisel koos tsiprofloksatsiiniga tisanidiini kontsentratsioon seerumis (CMAX tõus: 7-kordne, vahemik: 4…21-kordne; AUC tõus: 10-kordne, vahemik: 6…24-kordne), mis on seotud suurenenud hüpotensiivse ja sedatiivse toimega.
Metotreksaat
Samaaegne tsiprofloksatsiinravi võib pärssida metotreksaadi tubulaarset transporti neerudes, mis võib suurendada metotreksaadi sisaldust seerumis ja sellega seotud toksiliste reaktsioonide riski. Samaaegne ravi ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).
Teofülliin
Tsiprofloksatsiini ja teofülliini samaaegne manustamine võib soovimatult suurendada teofülliini kontsentratsiooni seerumis. See võib viia teofülliinist põhjustatud kõrvaltoimete tekkeni, mis võivad harvadel juhtudel eluohtlikud või surmaga lõppevad olla. Samaaegsel manustamisel tuleb kontrollida teofülliini kontsentratsiooni seerumis ning vajadusel teofülliini annust vähendada (vt lõik 4.4).
Teised ksantiini derivaadid
Tsiprofloksatsiini ja kofeiini või pentoksüfülliini (okspentifülliin) samaaegsel kasutamisel on kirjeldatud nende ksantiini derivaatide kontsentratsioonide tõusu seerumis.
Fenütoiin
Tsiprofloksatsiini ja fenütoiini üheaegse manustamise tagajärjel võib fenütoiini kontsentratsioon vereseerumis tõusta või langeda, seetõttu on soovitatav toimeaine kontsentratsiooni jälgida.
Tsüklosporiin
Tsüklosporiini sisaldavate ravimite ja tsiprofloksatsiini üheaegsel manustamisel täheldati mööduvat kreatiniini sisalduse suurenemist seerumis. Seetõttu on vajalik nendel patsientidel sageli (kaks korda nädalas) kontrollida kreatiniini sisaldust seerumis.
K-vitamiini antagonistid
Tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine K-vitamiini antagonistidega võib suurendada selle antikoagulatiivseid toimeid. Riskiaste võib muutuda patsiendi olemasoleva infektsiooni, vanuse ja üldise seisundiga. Nii on tsiprofloksatsiini panust INR-i väärtuse suurenemisse raske hinnata. Tsiprofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistide (nt varfariin, atsenokumarool, fenprokumoon või fluiindioon) samaaegse manustamise ajal ja natuke aega pärast manustamist tuleb INR-i taset korduvalt kontrollida.
Duloksetiin
Kliinilistes uuringutes on tõestatud, et duloksetiini samaaegne kasutamine koos CYP 450 1A2 isoensüümi tugevate inhibiitoritega nagu fluvoksamiin võib põhjustada duloksetiini AUC ja CMAX suurenemist. Ehkki tsiprofloksatsiiniga puuduvad kliinilised andmed võimalike koostoimete kohta, võib samaaegsel manustamisel oodata samasuguseid kõrvaltoimeid (vt lõik 4.4).
Ropinirool
Kliinilises uuringus näidati, et ropinirooli samaaegne manustamine tsiprofloksatsiiniga (mõõdukas CYP450 1A2 isoensüümi inhibiitor) suurendab ropinirooli CMAX ja AUC vastavalt 60% ja 84%. Tsiprofloksatsiini ja ropinirooli samaaegse manustamise ajal ja mõnda aega pärast manustamist on soovitatav jälgida ropinirooliga seotud kõrvaltoimete teket ning vajadusel annust kohandada (vt lõik 4.4).
Lidokaiin
Tervetel uuritavatel on tõestatud, et lidokaiini sisaldavate ravimite kasutamine koos tsiprofloksatsiiniga, mis on CYP 450 1A2 isoensüümi mõõdukas inhibiitor, vähendab intravenoosse lidokaiini kliirensit 22% võrra. Ehkki lidokaiinravi taluti hästi, võib samaaegsel manustamisel esineda kõrvaltoimeid, mis kaasnevad tsiprofloksatsiini koostoimetega.
Klosapiin
Tsiprofloksatsiini 250 mg annuse ja klosapiini samaaegse manustamise järel 7 päeva jooksul suurenes klosapiini ja N-desmetüülklosapiini kontsentratsioon seerumis vastavalt 29% ja 31%. Tsiprofloksatsiini ja klosapiini samaaegse manustamise ajal ja mõnda aega pärast manustamist soovitatakse patsienti kliiniliselt jälgida ning vajadusel klosapiini annust kohandada (vt lõik 4.4).
Sildenafiil
Pärast 50 mg sildenafiili ja 500 mg tsiprofloksatsiini samaaegset suukaudset manustamist tervetele uuritavatele suurenesid sildenafiili CMAX ja AUC ligikaudu kaks korda. Seetõttu tuleb rakendada ettevaatust tsiprofloksatsiini ja sildenafiili samaaegsel väljakirjutamisel, arvestades kasu-riski suhtega.
Agomelatiin
Kliinilistes uuringutes leiti, et tugev CYP450 1A2 isoensüümi inhibiitor fluvoksamiin pärsib märkimisväärselt agomelatiini metabolismi, mille tulemusel ekspositsioon agomelatiinile suureneb 60 korda. Kuigi võimaliku koostoime kohta mõõduka CYP450 1A2 inhibiitori tsiprofloksatsiiniga ei ole kliinilisi andmeid, võib koosmanustamise korral oodata sarnaseid toimeid (vt lõik 4.4 „Tsütokroom P450“).
Zolpideem
Koos tsiprofloksatsiiniga manustamine võib suurendada zolpideemisisaldust veres, samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.
Rasedus ja imetamine
Rasedus
Olemasolevad andmed tsiprofloksatsiini manustamise kohta rasedatele naistele ei viita tsiprofloksatsiini väärarenguid põhjustavatele omadustele ega loote/vastsündinu toksilisusele. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Kinoloonidega kokkupuutunud noortel loomadel ja loomaloodetel täheldati kinoloonidest põhjustatud toimeid ebaküpsele kõhrele. Seega ei saa välistada, et ravimpreparaat võib kahjustada liigeskõhre ebaküpses inimorganismis/lootel (vt lõik 5.3).
Ennetava meetmena soovitatakse tsiprofloksatsiini kasutamist raseduse ajal vältida.
Imetamine
Tsiprofloksatsiin eritub rinnapiima. Liigeskahjustuse võimaliku riski tõttu ei tohi tsiprofloksatsiini imetamise ajal kasutada.
Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi neuroloogiliste toimete tõttu võib tsiprofloksatsiin mõjutada reaktsioonikiirust. Seega võib autojuhtimine või masinate käsitsemise võime olla häiritud.
Kõrvaltoimed
Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on iiveldus ja kõhulahtisus.
Allpool loetletud kõrvaltoimed pärinevad tsiprofloksatsiiniga (suukaudne, veenisisene ja järjestikune ravi) läbi viidud kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgsest järelevalvest ning on järjestatud esinemissageduse järgi. Esinemissageduse analüüs arvestab tsiprofloksatsiini nii suukaudsel kui veenisisesel manustamisel saadud andmeid.
Organsüsteemi | Sage | Aeg-ajalt |
| Harv | Väga harv | Teadmata |
klass | ≥ 1/100 | ≥ 1/1000 |
| ≥ 1/10 000 kuni | < 1/10 000 | (ei saa hinnata |
| kuni < 1/10 | kuni <1/100 |
| < 1/1000 |
| olemasolevate |
|
|
|
|
|
| andmete alusel ) |
Infektsioonid ja |
| Super- |
|
|
|
|
infestatsioonid |
| infektsioonid |
|
|
|
|
|
| seentega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vere ja |
| Eosinofiilia |
| Leukopeenia | Hemolüütiline |
|
lümfisüsteemi |
|
|
| Aneemia | aneemia |
|
häired |
|
|
| Neutropeenia | Agranulotsütoos |
|
|
|
|
| Leukotsütoos | Pantsütopeenia |
|
|
|
|
| Trombotsüto- | (eluohtlik) |
|
|
|
|
| peenia | Luuüdi |
|
|
|
|
| Trombotsütoos | depressioon |
|
|
|
|
|
| (eluohtlik) |
|
Immuun- |
|
|
| Allergiline | Anafülaktiline |
|
|
|
| 10/19 |
|
|
süsteemi häired |
|
|
| reaktsioon | reaktsioon |
|
|
|
|
| Allergiline | Anafülaktiline |
|
|
|
|
| turse/ | šokk (eluohtlik) |
|
|
|
|
| angioödeem | (vt lõik 4.4) |
|
|
|
|
|
| Seerumtõve |
|
|
|
|
|
| sarnane |
|
|
|
|
|
| reaktsioon |
|
Ainevahetus- ja |
| Söögiisu |
| Hüperglükeemia |
|
|
toitumishäired |
| vähenemine |
| Hüpoglükeemia |
|
|
|
|
|
| (vt lõik 4.4) |
|
|
Psühhiaatrilised |
| Psühho- |
| Segasus ja | Psühhootilised | Mania |
häired |
| motoorne |
| düsorientatsioon | reaktsioonid | Hüpomania |
|
| hüper- |
| Ärevus | (võib |
|
|
| aktiivsus/ |
| Hirmuunenäod | kulmineeruda |
|
|
| agiteeritus |
| Depressioon | suitsiidimõtete |
|
|
|
|
| (võib | või |
|
|
|
|
| kulmineeruda | suitsiidikatse ja |
|
|
|
|
| suitsiidimõtete | lõpuleviidud |
|
|
|
|
| või | suitsiidiga) (vt |
|
|
|
|
| suitsiidikatse ja | lõik 4.4) |
|
|
|
|
| lõpuleviidud |
|
|
|
|
|
| suitsiidiga) (vt |
|
|
|
|
|
| lõik 4.4) |
|
|
|
|
|
| Hallutsinatsioo- |
|
|
|
|
|
| nid |
|
|
Närvisüsteemi |
| Peavalu |
| Par- ja | Migreen | Perifeerne |
häired |
| Pearinglus |
| düsesteesia | Koordinatsiooni | neuropaatia ja |
|
| Unehäired |
| Hüpoesteesia | häired | polüneuropaatia |
|
| Maitsetund- |
| Treemor | Kõnnaku häired | (vt lõik 4.4) |
|
| likkuse |
| Krambid (sh | Haistmisnärvi |
|
|
| häired |
| status | häired |
|
|
|
|
| epilepticus - vt | Intrakraniaalne |
|
|
|
|
| lõik 4.4) | hüpertensioon ja |
|
|
|
|
| Peapööritus | aju |
|
|
|
|
|
| pseudotuumor |
|
Silma |
|
|
| Nägemishäired | Värvitajuhäired |
|
kahjustused |
|
|
| (nt diploopia) |
|
|
Kõrva ja |
|
|
| Tinnitus |
|
|
labürindi |
|
|
| Kuulmise |
|
|
kahjustused |
|
|
| kadu/kuulmise |
|
|
|
|
|
| häirumine |
|
|
Südame häired |
|
|
| Tahhükardia |
| Ventrikulaarne |
|
|
|
|
|
| arütmia ja |
|
|
|
|
|
| torsade de |
|
|
|
|
|
| pointes (teatati |
|
|
|
|
|
| ülekaalukalt |
|
|
|
|
|
| patsientidel, |
|
|
|
|
|
| kellel olid |
|
|
|
|
|
| riskifaktorid QT- |
|
|
|
|
|
| intervalli |
|
|
|
|
|
| pikenemiseks), |
|
|
|
|
|
| QT-intervalli |
|
|
|
|
|
| pikenemine |
|
|
|
|
|
| EKG-l (vt lõigud |
|
|
|
|
|
| 4.4 ja 4.9) |
Vaskulaarsed |
|
|
| Vaso- | Vaskuliit |
|
häired |
|
|
| dilatatsioon |
|
|
|
|
| 11/19 |
|
|
|
|
|
| Hüpotensioon |
|
|
|
|
|
| Sünkoop |
|
|
Respiratoorsed, |
|
|
| Düspnoe |
|
|
rindkere ja |
|
|
| (sh astmaatiline |
|
|
mediastiinumi |
|
|
| seisund) |
|
|
häired |
|
|
|
|
|
|
Seedetrakti | Iiveldus | Oksenda- |
| Antibiootikumi- | Pankreatiit |
|
häired | Kõhu- | mine |
| ga seotud |
|
|
| lahtisus | Kõhuvalu |
| diarröa, sh |
|
|
|
| Seedehäired |
| pseudomembra- |
|
|
|
| Kõhupuhitus |
| noosne koliit |
|
|
Maksa ja |
| Transami- |
| Maksakahjustus | Maksanekroos |
|
sapiteede häired |
| naaside |
| Kolestaatiline | (väga harva |
|
|
| aktiivsuse |
| ikterus | progresseerub |
|
|
| tõus |
| Hepatiit | eluohtliku |
|
|
| Bilirubiini |
|
| maksapuudulik- |
|
|
| sisalduse |
|
| kuseni (vt lõik |
|
|
| tõus |
|
| 4.4) |
|
Naha ja |
| Lööve |
| Fotosensitiivsed | Petehhiad | Akuutne |
nahaaluskoe |
| Sügelus |
| reaktsioonid (vt | Multiformne | generaliseerunud |
kahjustused |
| Urtikaaria |
| lõik 4.4) | erüteem | eksantematoosne |
|
|
|
|
| Nodoosne | pustuloos |
|
|
|
|
| erüteem | (AGEP) |
|
|
|
|
| Stevensi- | DRESS |
|
|
|
|
| Johnsoni |
|
|
|
|
|
| sündroom |
|
|
|
|
|
| (potentsiaalselt |
|
|
|
|
|
| eluohtlik) |
|
|
|
|
|
| Toksiline |
|
|
|
|
|
| epidermaalne |
|
|
|
|
|
| nekrolüüs |
|
|
|
|
|
| (potentsiaalselt |
|
|
|
|
|
| eluohtlik) |
|
Lihas-skeleti ja |
| Lihas-skeleti |
| Müalgia | Lihasnõrkus |
|
sidekoe |
| valu (nt |
| Artriit | Tendiniit |
|
kahjustused |
| jäsemete |
| Lihastoonuse | Kõõluse rebend |
|
|
| valu, |
| tõus ja krambid | (valdavalt |
|
|
| seljavalu, |
|
| Achilleuse |
|
|
| rindkere |
|
| kõõluses) (vt |
|
|
| valu) |
|
| lõik 4.4) |
|
|
| Artralgia |
|
| Müasteenia |
|
|
|
|
|
| sümptomite |
|
|
|
|
|
| ägenemine (vt |
|
|
|
|
|
| lõik 4.4) |
|
Neerude ja |
| Neeru- |
| Neeru- |
|
|
kuseteede häired |
| kahjustus |
| puudulikkus |
|
|
|
|
|
| Hematuuria |
|
|
|
|
|
| Kristalluuria (vt |
|
|
|
|
|
| lõik 4.4) |
|
|
|
|
|
| Tubulointerstit- |
|
|
|
|
|
| siaalne nefriit |
|
|
Üldised häired |
| Asteenia |
| Turse |
|
|
ja manustamis- |
| Palavik |
| Higistamine |
|
|
koha |
|
|
| (hüperhidroos) |
|
|
reaktsioonid |
|
|
|
|
|
|
Uuringud |
| Alkaalse |
| Amülaasi |
| INR väärtuse |
|
| fosfataasi |
| aktiivsuse tõus |
| suurenemine |
|
|
| 12/19 |
|
|
|
| aktiivsuse |
|
| (patsientidel, kes |
|
| suurenemine |
|
| saavad raviks |
|
| veres |
|
| K-vitamiini |
|
|
|
|
| antagoniste) |
Lapsed
Ülalmainitud artropaatia esinemissagedus viitab täiskasvanutel läbi viidud uuringutest kogutud andmetele. Lastel tekib artropaatiat sageli (vt lõik 4.4).
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Toksilisuse kergeid sümptomeid on põhjustanud 12 g üleannus. Ägeda üleannustamise (16 g) korral on tekkinud äge neerupuudulikkus.
Üleannustamise sümptomid on pearinglus, treemor, peavalu, väsimus, krambid, hallutsinatsioonid, segasus, seedetrakti ärritusnähud, neeru- ja maksakahjustus ning kristalluuria ja hematuuria. Teatatud on pöörduvast toksilisusest neerudele.
Peale rutiinsete esmaabimeetmete (nt mao tühjendamine koos sellele järgneva aktiivsöe manustamisega) soovitatakse jälgida neerufunktsiooni, sealhulgas ka uriini pH ja happelisust, et vajadusel vältida kristalluuria teket. Patsiente tuleb hoida hästi hüdreerituna. Teoreetiliselt võivad tsiprofloksatsiini üleannustamisel imendumist vähendada ka kaltsiumi või magneesiumi sisaldavad antatsiidid.
Ainult väike osa tsiprofloksatsiinist (<10%) eemaldatakse hemo- või peritoneaaldialüüsiga.
Üleannustamise korral tuleb rakendada sümptomaatilist ravi. Tuleb rakendada EKG monitooringut, kuna esineb võimalus QT-intervalli pikenemiseks.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: fluorokinoloonid,
ATC kood: J01MA02
Toimemehhanism
Fluorokinolooni tüüpi antibiootikumina tuleb tsiprofloksatsiini bakteritsiidne toime nii topoisomeraas II ( DNA-güraas) kui topoisomeraas IV inhibeerimisest, mis on vajalikud bakteri DNA replikatsiooniks, transkriptsiooniks, parandamiseks ja taasühendamiseks.
Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe
Tõhusus sõltub peamiselt tsiprofloksatsiini maksimaalse seerumikontsentratsiooni (CMAX) ja minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) vahelisest suhtest bakteriaalse patogeeni suhtes ning kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) ja MIC vahelisest suhtest.
Resistentsuse mehhanism
In vitro resistentsus tsiprofloksatsiini suhtes võib olla omandatud astmelise protsessi käigus mutatsioonide kaudu nii DNA güraasis kui topoisomeraas IV-s. Ristresistentsuse aste tsiprofloksatsiini ja teiste fluorokinoloonide vahel on muutuv. Üksikud mutatsioonid ei pruugi põhjustada kliinilist resistentsust, kuid mitmed mutatsioonid põhjustavad üldjuhul kliinilist resistentsust paljude või kõikide ravimiklassi kuuluvate ravimite suhtes.
Resistentsuse mehhanismidel nagu läbimatus ja/või ravimi väljavoolu pump võib olla erinev toime fluorokinoloonide tundlikkusele, mis sõltub ravimirühma kuuluvate erinevate toimeainete
füsiokeemilistest omadustest ning iga ravimi transpordisüsteemide afiinsusest. Resistentsuse kõik in vitro mehhanismid on tavaliselt jälgitavad kliinilistes isolaatides. Tsiprofloksatsiini tundlikkust võivad mõjutada resistentsuse mehhanismid, mis inaktiveerivad teisi antibiootikume nagu läbivusbarjäär (tavaline Pseudomonas aeruginosa puhul) ning väljavoolu mehhanismid. Kirjeldatud on qnr-geenide vahendusel kodeeritud plasmiidvahendatud resistentsust
Antibakteriaalse aktiivsuse spekter
Murdepunktid eraldavad tundlikke tüvesid keskmise tundlikkusega tüvedest ning viimaseid omakorda resistentsetest tüvedest.
EUCAST-i soovitused (EUCAST-i kliiniliste murdepunktide tabel v. 4.0, kehtiv alates 1. jaanuar 2014)
Mikroorganismid | Tundlik | Resistentne |
Enterobacteriaceae | S ≤ 0,5 mg/l | R > 1 mg/l |
Pseudomonas spp. | S ≤ 0,5 mg/l | R > 1 mg/l |
Acinetobacter spp. | S ≤ 1 mg/l | R > 1 mg/l |
Staphylococcus spp. | S ≤ 1 mg/l | R > 1 mg/l |
Enterococcus spp. | S ≤ 4 mg/l - | R > 4 mg/l |
Streptokokkide rühmad A, B, C ja G | - | - |
Streptococcus pneumoniae | S ≤ 0,12 mg/l | R > 2 mg/l |
Viridans’i rühma streptokokid | - | - |
Haemophilus influenzae | S ≤ 0,5 mg/l | R > 0,5 mg/l |
Moraxella catarrhalis | S ≤ 0,5 mg/l | R > 0,5 mg/l |
Neisseria gonorrhoeae | S ≤ 0,03 mg/l | R > 0,06 mg/l |
Neisseria meningitidis | S ≤ 0,03 mg/l | R > 0,06 mg/l |
Grampositiivsed anaeroobid | - | - |
Gramnegatiivsed anaeroobid | - | - |
|
|
|
Pasteurella multocida | S ≤ 0,06 mg/l | R > 0,06 mg/l |
|
|
|
Campylobacter jejuni ja coli | S ≤ 0,5 mg/l | R > 0,5 mg/l |
|
|
|
Corynebacterium spp. v.a. | S ≤ 1 mg/l | R > 1 mg/l |
Corynebacterium diphtheriae |
|
|
Liigiga mitteseotud murdepunktid | S ≤ 0,5 mg/l | R > 1 mg/l |
|
|
|
- Murdepunktid on seotud raviga suures annuses.
- Metsik-tüüpi S. pneumoniae’t ei peeta tsiprofloksatsiini suhtes tundlikuks ja on seetõttu liigitatud kui keskmine.
- Ülalpool tundlikkuse murdepunkti olevate MIK väärtusega isolaadid on kas väga haruldased või ei ole neid veel kirjeldatud. Kõikide selliste isolaatide kindlakstegemist ja antibakteriaalse tundlikkuse teste peab kordama ning kui tulemus leiab kinnitust, tuleb isolaat saata võrdluslaborisse. Isolaate tuleb kirjeldada resistentsetena seni, kuni puuduvad tõendid kliinilisest ravivastusest, mis on leidnud kinnitust isolaatide puhul, mille MIK väärtus on üle praeguse resistentsuse murdepunkti..
- Murdepunktid kohaldatakse ainult meningokokknakkuse profülaktikas kasutamiseks.
- Murdepunktid kohaldatakse suukaudsete annuste kohta 500 mg 2 korda päevas (või tüsistusteta kuseteede nakkuse korral nii väikese annuse kohta kui 250 mg 2 korda päevas) kuni 750 mg 2 korda päevas ning intravenoosse annuse kohta 400 mg 2 korda päevas kuni 400 mg 3 korda päevas.
Kindlate liikide jaoks võib omandatud resistentsuse levimus piirkonniti ja aja lõikes varieeruda ning eriti raskete infektsioonide ravimisel on soovitav omada kohalikku teavet resistentsuse kohta. Vajadusel võib pidada nõu spetsialistiga, kui resistentsuse kohaliku levimuse tõttu võib aine kasutamine vähemalt teatud tüüpi infektsioonide korral olla küsitav.
Oluliste liikide grupid vastavalt tsiprofloksatsiini tundlikkusele (Streptococcus’e perekond vt lõik 4.4).
TAVALISELT TUNDLIKUD LIIGID
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Bacillus anthracis (1)
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Aeromonas spp.
Brucella spp.
Citrobacter koseri
Francisella tularensis
Haemophilus ducreyi
Haemophilus influenzae*
Legionella spp.
Moraxella catarrhalis*
Neisseria meningitidis
Pasteurella spp.
Salmonella spp.*
Shigella spp.*
Vibrio spp.
Yersinia pestis
Anaeroobsed mikroorganismid
Mobiluncus
Muud mikroorganismid
Chlamydia trachomatis ($)
Chlamydia pneumoniae ($)
Mycoplasma hominis ($)
Mycoplasma pneumoniae ($)
LIIGID, MILLE PUHUL VÕIB PROBLEEMIKS OLLA OMANDATUD RESISTENTSUS
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis ($) Staphylococcus spp.* (2)
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Acinetobacter baumannii+
Burkholderia cepacia+*
Campylobacter spp.+*
Citrobacter freundii*
Enterobacter aerogenes
Enterobacter cloacae*
Escherichia coli*
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae*
Morganella morganii*
Neisseria gonorrhoeae*
Proteus mirabilis*
Proteus vulgaris*
Providencia spp.
Pseudomonas aeruginosa*
Pseudomonas fluorescens
Serratia marcescens*
Anaeroobsed mikroorganismid
Peptostreptococcus spp.
Propionibacterium acnes
LOOMUPÄRASELT RESISTENTSED MIKROORGANISMID
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Actinomyces
Enteroccus faecium
Listeria monocytogenes
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Stenotrophomonas maltophilia
Anaeroobsed mikroorganismid
Välja arvatud ülalnimetatud
Muud mikroorganismid
Mycoplasma genitalium
Ureaplasma urealitycum
*Kliinilist tõhusust on näidatud tundlikele isolaatidele heakskiidetud kliinilistel näidustustel + Resistentsuse määr ≥ 50% ühes või enamas EL riigis
($): Loomulik keskmine tundlikus resistentsuse omandatud mehhanismi puudumisel
(1): Uuringud on läbi viidud katseloomadel, kellel on infektsioonid Bacillus anthracis’e spooride sissehingamise tõttu, need uuringud näitavad, et varakult pärast kokkupuudet antibiootikumraviga alustamine hoiab ära haiguse tekke, kui ravi teostati kuni spooride hulga vähenemiseni organismis vastavalt infitseerivale annusele. Soovituslik kasutamine inimestel põhineb peamiselt in vitro tundlikkusel ning inimestelt saadud piiratud andmetega koos loomkatsetest saadud andmetega. 2 kuud kestnud ravi täiskasvanutel suukaudse tsiprofloksatsiiniga annuses 500 mg 2 korda päevas hinnatakse tõhusana antraksi infektsiooni vältimiseks inimestel. Raviarstid peavad viitama riiklikele ja/või rahvusvahelistele antraksi ravi puudutavatele nõusoleku dokumentidele.
(2): Metitsilliiniresistentne S. aureus väljendab väga sageli koresistentsust fluorokinoloonidele. Resistentsuse määr metitsilliinile on ligikaudu 20...50% kõikide stafülokokk-liikide seas ning on tavaliselt kõrgem nosokomiaalsetel isolaatidel.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Tsiprofloksatsiini 250 mg, 500 mg ja 750 mg tablettide ühekordse annuse suukaudse manustamise järgselt imendub tsiprofloksatsiin kiiresti ja ulatuslikult peamiselt peensoolest ning saavutab 1..2 tunni pärast maksimaalse seerumi kontsentratsiooni.
Ühekordsed annused 100…750 mg annavad tulemuseks annusest sõltuva maksimaalse seerumi kontsentratsiooni (CMAX) vahemikus 0,56…3,7 mg/l. Seerumi kontsentratsioonid suurenevad proportsionaalselt koos annustega (kuni 1000 mg). Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 70...80%. 500 mg suukaudne annus, manustatud iga 12 tunni järel, on andnud tulemuseks samaväärse kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) kui tsiprofloksatsiini 400 mg veenisisene infusioon, mida manustatakse 60 minuti jooksul iga 12 tunni järel.
Jaotumine
Tsiprofloksatsiini seonduvus plasmavalkudega on madal (20…30%). Tsiprofloksatsiin on plasmas suurel määral mitteioniseeritud kujul ning tal on tasakaaluolekus suur jaotusruumala 2...3 l/kg. Tsiprofloksatsiin saavutab kõrged kontsentratsioonid mitmetes kudedes nagu kopsud (epiteelivedelik, alveolaarsed makrofaagid, biopsia kude), siinused, põletikulised kahjustuskolded (kantariidipulbri vedelik) ning urogenitaaltrakt (uriin, prostata, endomeetrium), kus üldkontsentratsioonid ületavad saavutatud plasmakontsentratsioonid.
Biotransformatsioon
Väikestes kontsentratsioonides on leitud 4 metaboliiti:
desetüleentsiprofloksatsiin (M1), sulfotsiprofloksatsiin (M2), oksotsiprofloksatsiin (M3) ja formüültsiprofloksatsiin (M4). Metaboliidid näitavad in vitro antimikroobset aktiivsust, kuid madalama määrani, kui algühend.
Teadaolevalt on tsiprofloksatsiin CYP450 1A2 isoensüümi mõõdukas inhibiitor.
Eritumine
Tsiprofloksatsiin eritub valdavalt muutumatul kujul nii neerude kaudu kui ka väiksemal määral roojaga. Seerumi eliminatsiooni poolväärtusaeg normaalse neerufunktsiooniga inimestel on ligikaudu 4…7 tundi.
Tsiprofloksatsiini eritumine (% annusest)
| Suukaudne manustamine |
|
| Uriin | Roe |
Tsiprofloksatsiin | 44,7 | 25,0 |
Metaboliidid (M1...M4) | 11,3 | 7,5 |
Renaalne kliirens on vahemikus 180..300 ml/kg/h ning kogu keha kliirens on vahemikus
480…600 ml/kg/h. Tsiprofloksatsiin läbib nii glomerulaarse filtratsiooni kui tubulaarse sekretsiooni. Oluliselt häirunud neerufunktsioon suurendab tsiprofloksatsiini poolväärtusaega kuni 12 t.
Tsiprofloksatsiini mitterenaalne kliirens sõltub peamiselt transintestinaalsest sekretsioonist ja metabolismist. 1% annusest eritub sapiteede kaudu. Tsiprofloksatsiini kontsentratsioon sapis on kõrge.
Lapsed
Farmakokineetilised andmed lastel on piiratud.
Lastel läbi viidud uuringus ei sõltunud CMAX ja AUC vanusest (vanemad kui 1 aasta). CMAX ja AUC märkimisväärset tõusu mitmekordse annustamise (10 mg/kg 3 korda päevas) järel ei täheldatud.
10-l raske sepsisega alla 1-aastasel lapsel oli CMAX tund aega kestnud veenisisese infusiooni (annuses 10 mg/kg) järel 6,1 mg/l (vahemik 4,6…8,3 mg/l) võrreldes 1…5-aastaste lastega, kelle CMAX oli
7,2 mg/l (vahemik 4,7…11,8 mg/l). AUC väärtused vastavates vanusegruppides olid 17,4 mg*h/l (vahemik 11,8…32,0 mg*h/l) ning 16,5 mg*h/l (vahemik 11,0…23,8 mg*h/l).
Nimetatud väärtused on terapeutilises annuses täiskasvanutel kirjeldatud vahemike piires. Põhinedes erinevate infektsioonidega laste populatsiooni farmakokineetilisele analüüsile on prognostiline keskmine poolväärtusaeg lastel ligikaudu 4…5 tundi ning suukaudse suspensiooni biosaadavus vahemikus 50…80%.
Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse või reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Nagu paljud teised kinoloonid, avaldab tsiprofloksatsiin loomadele kliiniliselt olulises ekspositsiooniväärtuses fototoksilist toimet. Fotomutageensuse/fotokartsinogeensuse andmed näitavad tsiprofloksatsiini nõrka fotomutageenset või fototumorigeenset toimet in vitro ning loomkatsetes. See toime oli võrreldav teiste güraasi inhibiitoritega.
Artikulatoorne taluvus:
Sarnaselt teistele güraasi inhibiitoritele kahjustab tsiprofloksatsiin noorloomadel suuri kandvaid liigeseid. Kõhre kahjustuse ulatus varieerub vastavalt vanusele, liigile ja annusele. Kahjustusi saab vähendada koormuse alandamisega liigestes. Täiskasvanud loomadel (rott, koer) läbiviidud uuringud ei näita mingeid viiteid kõhre kahjustustele. Noortel urukoertel läbi viidud uuringus põhjustas terapeutilises annuses tsiprofloksatsiin kahenädalase ravi järel raskeid liigese muutusi, mis olid 5 kuu möödudes endiselt jälgitavad.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Tableti sisu: mikrokristalliline tselluloos
naatriumtärklisglükolaat (tüüp A) povidoon 25 000
kolloidne veevaba räni steariinhape magneesiumstearaat kroskarmelloosnaatrium.
Tableti kate: hüpromelloos makrogool 6000 talk
titaandioksiid (E171)
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
1, 3, 6, 8, 10, 12, 16, 20, 50 (10 x 5) ja 100 õhukese polümeerikattega tabletti PVC/alumiiniumist või PP/alumiiniumist blisterpakendites.
Haiglapakendis on 30, 100, 120 ja 160 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused või pakendi tüübid ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
Sandoz d.d.
Verovskova 57
Sl-1000 Ljubljana
Sloveenia
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 18.05.2006 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 24.08.2007
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
jaanuar 2016