Ceftazidime actavis - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Ceftazidime Actavis 1 g süstelahuse pulber
Ceftazidime Actavis 2 g infusioonilahuse pulber


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 g viaal:
Iga viaal sisaldab 1,164 g tseftasidiimpentahüdraati, mis vastab 1 g tseftasidiimile.

2 g viaal:
Iga viaal sisaldab 2,328 g tseftasidiimpentahüdraati, mis vastab 2 g tseftasidiimile.
INN. Ceftazidimum

Abiaine: 1 g pulber sisaldab veevaba naatriumkarbonaati koguses, mis vastab 51 mg naatriumile.
2 g pulber sisaldab veevaba naatriumkarbonaati koguses, mis vastab 101 mg naatriumile.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber.
Infusioonilahuse pulber.

Valge või kreemikas kristalne pulber.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Tseftasidiimile tundlike patogeenide poolt (vt lõik 5.1) põhjustatud infektsioonide parenteraalne ravi,
kui penitsilliini või teisi kitsatoimespektriga antibiootikume ei saa kasutada:

-Nosokomiaalne pneumoonia
-Alumiste hingamisteede infektsioonid tsüstilist fibroosi põdevatel patsientidel
-Aeroobsete gramnegatiivsete mikroorganismide põhjustatud meningiit
-Neutropeeniaga patsientide ravi. Raske neutropeenia korral võib tseftasidiimi kasutada koos
aminoglükosiidi või teiste beetalaktaamantibiootikumidega.

Ravi alustamisel (vt lõik 5.1) tuleb lähtuda mikrobioloogilisest tundlikkusest. See on oluline
tseftasidiimi kasutamisel monoteraapias.

Kui ravitav infektsioon on põhjustatud nii tundlike kui resistentsete tekitajate poolt, võib tseftasidiimi
kasutada koos teiste antibiootikumidega. Näiteks kombineeritud ravi antibakteriaalse ravimiga, mis
toimib anaeroobsetesse bakteritesse, kaaluda juhul, kui infektsiooni tekitajateks peetakse aeroobseid ja
anaeroobseid baktereid.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke ravijuhiseid.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis
1 g süstelahuse pulber:
Intravenoosne manustamine (süstina).
Intramuskulaarne manustamine (ainult erandlikes kliinilistes situatsioonides).

2 g infusioonilahuse pulber:
Intravenoosne manustamine (infusioonina).

Annustamine
Tseftasidiimi annused sõltuvad infektsiooni raskusest, patogeeni tundlikkusest, infektsiooni tüübist
ning patsiendi vanusest ja neerufunktsioonist.

Annustamine normaalse neerufunktsiooni korral
Vanuse grupp
Infektsioon
Tavaannus
Täiskasvanud
Nosokomiaalne pneumoonia
1...2 g 8-tunniste intervallidega
(mitte ületada 6 g/päevas)
Meningiit, rasked infektsioonid ja
2 g 8-tunniste intervallidega
infektsioonid neutropeeniaga
(6 g/päevas)
patsientidel

Alumiste hingamisteede
100...150 mg/kg/päevas jagatuna
infektsioonid tsüstilist fibroosi
3 annuseks, mitte ületada
põdevatel patsientidel
9 g/päevas
Eakad
Kõik infektsioonid, eriti üle
Mitte ületada 3 g ööpäevas1
80-aastastel
Imikud > 2-kuused ja
Enamus infektsioone
30...100 mg/kg/päevas jagatuna 2
lapsed
või 3 annuseks
Rasked infektsioonid
kuni 150 mg/kg/päevas (mitte
ületada 6 g päevas) jagatuna 3
annuseks
Vastsündinud ja kuni

25...60 mg/kg/päevas jagatuna 2
2-kuused imikud
annuseks2
1 Ägeda haigusega eakatel on tseftasidiimi kliirens tavaliselt langenud.
2 Tseftasidiimi plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg võib olla 3...4 korda suurem kui täiskasvanute
vastav väärtus.

Ravi kestvus sõltub patsiendi reageerimisest ravile. Üldiselt katkestatakse ravi vähemalt 48 tundi
pärast kliiniliste nähtude paranemist.

Neerufunktsiooni häire
Tseftasidiim ei metaboliseeru ning eritub enamasti muutumatult glomerulaarfiltratsioonil. Kui
glomerulaarfiltratsioon on langenud (GFR alla 50 ml/min), tuleb annust vähendada.

Neerufunktsioonihäiretega täiskasvanud patsientidel võib manustada algse löökannusena 1 g
tseftasidiimi, seejärel jätkata sobiva säilitusannustega nagu toodud allolevas tabelis:

Kreatiniin kliirens
Ligikaudne kreatiniini
Tseftasidiimi
Manustamissagedus
ml/min
sisaldus seerumis*
ühekordne soovitatav (tundides)
µmol/l (mg/dl)
annus (g)
50...31 150...200
(1,7...2,3)
1 12
30...16 200...350
(2,3...4,0)
1
24
15...6 350...500
(4,0...5,6)
0,5
24
< 5
> 500 (> 5,6)
0,5
48
* Seerumi kreatiniiniväärtused on ligikaudsed ja ei näita sama neerupuudulikkuse astet kõikide
neerutalitluse häiretega patsientide puhul; see kehtib eriti eakate patsientide kohta, kelle neerutalitlust
seerumi kreatiniinikontsentratsiooni põhjal üle hinnatakse.

Neerupuudulikkusega patsientidel raskete infektsioonide korral, eriti neutropeenia patsientidel (kes
tavapäraselt saavad annuseid 6 g tseftasidiimi päevas, kui neil ei oleks neerupuudulikkust), võib
kasutada ülalolevas tabelis antust 50% suuremat annust või vastavalt sagedamini manustada. Neil
patsientidel tuleb kontrollida ravimi kontsentratsiooni vereseerumis - see ei tohi ületada 40 mg/l.

Neerupuudulikkusega lastel tuleb kreatiniini kliirensi puhul arvestada kehapindala või kehamassi ja,
nii nagu täiskasvanutegi puhul, annustamise sagedust vähendada.

Hemodialüüsi patsiendid
Tseftasidiimi poolväärtusaeg vereseerumis on dialüüsi ajal vahemikus 3...5 tundi. Pärast igat
hemodialüüsiperioodi tuleb manustada tseftasidiimi sobiv säilitusannus.

Neerupuudulikkusega patsientidel, kellel teostatakse pidevat arteriovenoosset hemodialüüsi või suure
läbilaskega (high-flux) hemofiltratsiooni intensiivravi osakonnas, on soovitatav annus 1 g tseftasidiimi
ööpäevas, jagatuna väiksemateks annusteks.
Väikese läbilaskega (low-flux) hemofiltratsiooni korral on soovitatav annus sama, mis neerutalitluse
häiretega patsientidelgi.

Veno-venoosne hemofiltratsioon või veno-venoosne hemodialüüs
Venoossel hemofiltratsioonil või venoossel hemodialüüsil tuleb patsientidel järgida allpool tabelis
toodud annusesoovitusi.

Juhised tseftasidiimi annustamiseks pideva veno-venoosse hemofiltratsiooni korral:
Residuaalne neeru-
Säilitusannus (mg) vastavalt ultrafiltratsiooni kiirusele (ml/min)a
funktsioon (kreatiniini
kliirens ­ ml/min)
5 16,7
33,3
50
0 250
250
500
500
5 250
250
500
500
10 250
500
500
750
15 250
500
500
750
20 500
500
500
750
a Säilitusannus manustatakse iga 12 tunni järel.

Juhised tseftasidiimi annustamiseks pideva veno-venoosse hemodialüüsi korral:
Residuaalne neeru-funktsioon
Säilitusannus (mg) vastavalt dialüsaadi sissevoolu kiiruselea
(kreatiniini kliirens ­ ml/min)
1,0 liiter/tunnis
2,0 liitrit/tunnis
Ultrafiltratsiooni kiirus (l/h)
Ultrafiltratsiooni kiirus (l/h)

0,5 1,0 2,0 0,5 1,0 2,0
0
500 500 500 500 500 750
5
500 500 750 500 500 750
10
500 500 750 500 750 1000
15
500 750 750 750 750 1000
20
750 750 1000 750 750 1000
a Säilitusannus manustatakse iga 12 tunni järel.

Peritoneaaldialüüsi patsiendid
Tseftasidiimi võib kasutada ka patsientidel, kellele tehakse peritoneaaldialüüsi ja pidevat
ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (CADP), kusjuures annused tuleb kohandada vastavalt
neerutalitlusele. Kõnealustele patsientidele võib manustada 1 g tseftasidiimi küllastusannuse, seejärel
iga 24 tunni järel 500 mg. Lisaks võib intraperitoneaalsete infektsioonide korral tseftasidiimi lisada
dialüüsivedelikule (tavaliselt 125...250 mg 2 l dialüüsivedeliku kohta).

Annustamine maksapuudulikkuse korral
Kui ei esine kaasuvat neerupuudulikkust, ei ole maksapuudulikkusega patsientidel vaja annust
kohandada.

Manustamisviis
Ceftazidime Actavis 1 g süstelahuse pulber on ette nähtud intravenoosseks manustamiseks aeglase
boolus-süstena mitme minuti vältel või sügavaks lihasesiseks manustamiseks suure lihasmassiga
lihasesse, nagu suure tuharalihase ülemine välimine veerand või reie lateraalsesse ossa. Kuid
lihasesisest manustamist võib kasutada ainult eriolukordades ja kasu-riski suhte analüüsi järgi.
Üle 1-grammiste annuste puhul ei ole intramuskulaarne manustamine enam soovitatav.

Ceftazidime Actavis 2 g infusioonilahuse pulber manustatakse intravenoosse infusioonina 20...30
munuti vältel. See ravimvorm ei sobi lastel kasutamiseks.

Vaata lõigud 6.2 ja 6.6 sobimatuse kohta ning intravenoosse ja intramuskulaarse süstelahuse
valmistamise kohta.

4.3 Vastunäidustused

-
Ülitundlikkus tseftasidiimi, teiste tsefalosporiinide või naatriumkarbonaadi suhtes.
-
Varasem äge ja/või raske ülitundlikkusreaktsioon penitsilliinidele või teistele
beetalaktaamantibiootikumidele.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Eriti ettevaatlik peab olema patsientide puhul, kellel on tekkinud allergiline reaktsioon penitsilliinide
või teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes, sest võib esineda ristreaktsioone (varasemate
ülitundlikkusreaktsioonide tõttu esinevad vastunäidustused vt lõik 4.3).

Sarnaselt teistele laia toimespektriga tsefalosporiin- ja penitsilliinantibiootikumidele võivad
tseftasidiimravi ajal mõned Enterobacter spp. ja Serratia spp. algselt tundlikud tüved muutuda
resistentseteks (vt lõik 5.1). Ravi ajal on soovitatav perioodiliselt teha tundlikkusteste.

Tseftasidiimi kasutamise ajal on teatatud ka antibiootikumraviga seostatavast kõhulahtisusest, koliidist
ja pseudomembranoossest koliidist, mida põhjustab Clostridum Difficile. Neid diagnoose võib
kahtlustada kõikidel patsientidel, kellel ravi ajal või vahetult pärast seda esineb kõhulahtisust. Tõsise
ja/või verise kõhulahtisuse esinemisel ravi ajal tuleb tseftasidiimi manustamine katkestada ja alustada
vastavat ravi. Antiperistaltikumid on vastunäidustatud.

Patsientidel, kellel esineb anamneesis seedetrakti haigus, eriti koliit, tuleb tseftasidiimi kasutada
ettevaatlikult.

Tseftasidiimi puhul ei ole nefrotoksilisust täheldatud. Kuid ägeda või kroonilise neerupuudulikkusega
patsientidele manustamisel tuleb tseftasidiimi ööpäevast annust vähendada võimalike kliiniliste
tagajärgede, nt krampide vältimiseks (vt lõik 4.2).

Patsientidele, keda ravitakse samaaegselt nefrotoksiliste ravimitega, nagu näiteks aminoglükosiidide
või tugevatoimeliste diureetikumidega (nt furosemiid), tuleb tsefalosporiine manustada ettevaatlikult,
kuna nende ravimite kombinatsioon võib kahjustada neerufunktsiooni. Aminoglükosiide on seostatud
ototoksilisusega (vt lõik 4.5).

Tseftasidiimi ja aminoglükosiide ei tohi koos süstelahusesse segada, kuna need võivad sadestuda
(vt lõik 6.2).

Ceftazidime Actavis"est tingitud oksendamine ja kõhulahtisus (vt lõik 4.8) võivad mõjutada
samaaegselt manustatavate ravimite, nt rasestumisvastaste tablettide efektiivsust.

Sarnaselt teiste laia toimespektriga antibiootikumidega võib pikaajaline tseftasidiimravi viia
resistentsete mikroorganismide - nt Candida, enterokokkide või Serratia spp. ülekasvuni.

Pikaajalise tseftasidiim-ravi ajal on soovitatav regulaarselt teostada vereanalüüse ning neeru- ja
maksatalitlust hindavaid teste.

Naatriumi sisaldus
Ceftazidime Actavis 1 g süstelahuse pulber sisaldab veevaba naatriumkarbonaati koguses, mis vastab
51 mg (2,22 mmol) naatriumile.

Ceftazidime Actavis 2 g infusioonilahuse pulber sisaldab veevaba naatriumkarbonaati koguses, mis
vastab 101 mg (4,39 mmol) naatriumile.
Sellega tuleb arvestada juhul, kui ravimit määratakse patsientidele, kelle naatriumitarbimist on vaja
piirata.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegse ravi korral tsefalosporiinide ja aminoglükosiidide või tugevatoimeliste diureetikumidega,
näiteks furosemiidiga, on teatatud nefrotoksilisusest. Aminoglükosiidide võimaliku nefro- ja
ototoksilisuse tõttu tuleb patsiendi neerufunktsiooni hoolikalt jälgida, eriti juhul, kui manustatakse
suuri aminoglükosiidide annuseid või ravi on pikaajaline.

Coombs"i testi positiivse tulemuse saamine umbes 5%-l patsientidest, kes kasutavad tseftasidiimi, võib
häirida vere sobitamist.

Klooramfenikool, makroliidid ja tetratsükliinid toimivad in vitro tseftasidiimi ja teiste
tsefalosporiinide suhtes antagonistlikult. Selle koostoime kliiniline tähtsus ei ole teada, kuid
tseftasidiimi ja klooramfenikooli (või teiste bakteriostaatiliste ravimite, nt tetratsükliini, makroliidide
või sulfoonamiidide) samaaegse ravi vajadusel tuleb arvestada antagonismi võimalusega.

Tseftasidiimi kasutamise ajal võivad olla vase redutseerimisel põhinevad testid (Benedict, Fehling,
Clinitest) vähesel määral häiritud. Uriini glükoosisisalduse määramiseks kasutatavaid ensümaatilised
testid ei mõjutatud, ega ka kreatiniini määramine leeliselise pikraadi testi abil.

4.6
Rasedus ja imetamine

Rasedus
Reproduktsiooniuuringutes ei ole tseftasidiimi puhul täheldatud viljakushäireid ega kahjulikke toimeid
lootele. Reproduktsiooniuuringud loomadel ei ennusta aga alati toimet inimesel. Seetõttu tuleb
tseftasidiimi raseduse ajal, eriti esimesel trimestril, ja ka vastsündinutel kasutada ainult pärast hoolikat
riski-kasu suhte hindamist.

Imetamine
Tseftasidiim eritub väikeses kontsentratsioonis rinnapiima. Seetõttu esineb oht, et imikul tekivad
kõhulahtisus, ülitundlikkusreaktsioonid ja limaskestade seennakkused. Tseftasidiimi võib imetavatele
emadele manustada ainult selge vajaduse korral.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Autojuhtimisel ja masinate käsitsemisel tuleb arvestada võimalusega, et esineb pearinglust või
krampe.

4.8 Kõrvaltoimed

Andmed väga sageli kuni aeg-ajalt esinevate kõrvaltoimete kohta põhinevad kliiniliste uuringute
tulemustel. Andmed väga harva esinevate kõrvaltoimete kohta pärinevad turustamisjärgsetest
andmetest.

Esinemissagedused:
Väga sage:
(1/10)
Sage:
(1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt: (1/1000 kuni <1/100)
Harv:
(1/10000 kuni <1/1000)
Väga harv:
(<1/10000)
Teadmata:
(ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal)

MedDRA
Väga sage Sage
Aeg-ajalt
Väga harv
Teadmata
organsüsteem

Uuringud
Positiivne
Coombs"i
Vere uurea-



test.
sisalduse, vere

Coombs"i testi
jääklämmasti-
positiivse tulemuse
ku ja/või
saamine umbes 5%
seerumi
patsientidest, kes
kreatiniinisi-
kasutavad tsefta-
salduse ajutine
sidiimi, võib häirida
suurenemine
vere sobitamist
Vere ja
Eosinofiilia, Leukopeenia,
Lümfotsütoos,

lümfisüsteemi
trombotsütoos
neutropeenia
hemolüütiline
häired
ja
aneemia,
trombotsüto-
agranulotsütoos
peenia
Närvisüsteemi

Peavalu,
Paresteesia
Neerupuudulik-
häired
pearinglus
kusega
patsientidel,
kelle
tseftasidiimi
annust ei ole
vastavalt vähen-
datud, esinevad
neuroloogilised
reaktsioonid, sh
treemor,
müokloonus,
krambid,
entsefalopaatia
ja kooma
Seedetrakti
Diarröa
Iiveldus,
Halb maitse
Sarnaselt teiste
häired
oksendamine,
suus
tsefalosporiini-
ülakõhuvalu ja
dega võib
koliit
Clostridium
difficile koliiti
põhjustada ning
haigus võib
kulgeda pseudo-
membranoosse
koliidina
Naha ja
Lööve,
Pruuritus
Angioödeem,

nahaaluskoe
urtikaaria
erythema
kahjustused
multiforme,

Stevensi-
Johnsoni
sündroom,
epidermise
toksiline
nekrolüüs
Infektsioonid


Kandidoos


ja
(sh vaginiit ja
infestatsioonid
stomatiit)

Üldised häired Flebiit
või Palavik

ja manusta-
tromboflebiit
miskoha
(intravenoosne
reaktsioonid
manustamine) ja/või
süstekoha põletik
(intramuskulaarne
manustamine)
Immuunsüs-


Anafülaksia
(k.a

teemi häired
bronhospasm
ja/või
hüpotensioon)
Maksa ja

ühe või mitme
Ikterus

sapiteede
maksaensüümi
häired
aktiivsuse
suurenemine: ASAT,
(SGOT), ALAT
(SGPT), LDH, GGT
ja alkaalne fosfataas

4.9 Üleannustamine

Tseftasidiimi üleannustamisel võivad esineda valu, põletik ja flebiit süstekohal.

Neerupuudulikkuse korral põhjustab üleannustamine või sobimatult suurte annuste manustamine
neuroloogilisi reaktsioone, sh pearinglust, paresteesiat, peavalu, entsefalopaatiat, krampe ja koomat.

Üleannustamisest tingitud kõvalekalded laborianalüüsides võivad olla järgmised: bilirubiini,
kreatiniini, BUN sisalduse tõus, maksaensüümide (AST ja ALT) aktiivsuse ja taseme tõus, positiivne
Coombs"i test, trombotsütoos, trombotsütopeenia, eosinofiilia, leukopeenia ja protrombiiniaja
pikenemine.

Krampide kontrolli all hoidmiseks tuleb koos erimeetmetega rakendada üldisi sümptomaatilisi ja
toetavaid meetmeid. Tõsise üleannustamise korral, eriti neerupuudulikkusega patsientidel, tuleb
kaaluda hemodialüüsi ja hemoperfusiooni kombineeritud kasutamist, kui tavapärased ravivõtted
tulemusi ei anna.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid, ATC-kood: J01DD02

Toimemehhanism
Tseftasidiim on tsefalosporiinide klassi kuuluv pool-sünteetiline antibakteriaalne ravim. Sarnaselt
teistele beetalaktaamantibiootikumidele põhineb tseftasidiimi antibakteriaalne toime bakteriraku seina
sünteesi eest vastutavate ensüümidega (transpeptidaasid), nimelt penitsilliini siduvate valkudega
seondumisel ja nende toime pärssimisel. Ühe või enama elutähtsa penitsilliini siduva valgu pärssimine
takistab rakuseina peptiidoglükaani biosünteesi, mille tulemusena bakterirakk lüüsub ja sureb.

PK/PD suhe
Antibakteriaalne toime sõltub ajast, mil seerumi/uriini vaba kontsentratsioon ületab MIK-väärtuse.

Resistentsuse tekkemehhanismid
Bakteri resistentsus tseftasidiimile võib olla tingitud ühest või mitmest alljärgnevast mehhanismist:
- Beetalaktamaaside põhjustatud hüdrolüüs. Tseftasidiimi võivad tõhusalt hüdrolüüsida teatud laia
toimespektriga beetalaktamaasid (ESBLid), mis esinevad Escherischia coli ja Klebsiella pneumonia ja
kromosoomis kodeeritud ensüümid (AmpC), mis võivad teatud aeroobsetes gramnegatiivsetes
bakteritüvedes (nt Enterobacter spp) olla indutseeritud või stabiilselt ekspresseeritavad. Indutseeritava
AmpC"ga tekitajate poolt põhjustatud infektsioonide ravil tseftasidiimiga võib ravi ajal toimuda
AmpC tüüpi beeta laktamaasi kodeeriva geeni derepresseerumine, mille tulemusena hakkavad
muteerunud tekitajad produtseerima nimetatud ensüümi, mis lammutab antibiootikumi, sõltumata
algsest tundlikkuse olemasolust in vitro.
- Penitsilliini siduvate valkude (PBP) vähene afiinsus tseftasidiimi suhtes. Omandatud resistentsus
Streptococcus pneumoniae ja teiste streptokokkide suhtes on põhjustatud penitsilliini siduvate valkude
mutatsioonist; resistentsus MRSA-le on põhjustatud täiendava PBP produktsioonist, mis langetab
afiinsust tseftasidiimi suhtes.
- Välismembraani läbilaskmatus, mis takistab tseftasidiimi ligipääsu gramnegatiivsete bakterite
penitsilliini siduvatele valkudele.
- Ravimeid väljutavad pumbad.

Ühes bakterirakus võib koos toimida mitu nimetatud resistentsusmehhanismi. Mehhanismi(de)st
sõltuvalt võivad bakterid olla rist-resistentsed mitmete või kõikide teiste beetalaktaamide ja/või teiste
klasside antibakteriaalsete ravimite suhtes.

Murdepunktid
Tundlike (S) patogeenide eristamiseks resistentsetest (R) patogeenidest on kindlaks määratud
järgmised kliinilised MIK-i EUCAST murdepunktid (31.03.2006):
- Enterobacteriaceae:
S 1,0 mg/l ja
R > 8 mg/l
-
Pseudomonas spp.:

S
8 mg/l
ja
R > 8 mg/l
-
Liigiga mitteseotud murdepunktid:
S 4 mg/l
ja
R > 8 mg/l
-
Acinetobacter:

--
- Staphylococcus:

--
-
Enterococcus:

--
-
Streptococcus A, B, C, G: --
-
S. pneumoniae:

--
-
H. influenzae/M. catarrhalis:
--
-
N. gonorrhoeae:

--
-
N. meningitidis:

--
-
gramnegatiivsed anaeroobid:
--
-- - Tundlikkustesti ei soovitata teha, kuna ravim avaldab tüvele nõrka toimet.

Tundlikkus
Omandatud resistentsuse esinemissagedus võib mõne tüve puhul geograafiliselt ja aja jooksul
varieeruda, seetõttu on eriti tõsiste nakkuste ravimisel soovitatav koguda resistentsuse kohalikke
andmeid, eriti kui ravitakse mõnda rasket infektsiooni.
Resistentsuse määrad tulenevad tundlikkuse protsentuaalsest osakaalust, seega olid analüüsi kaasatud
ka mõõduka tundlikkusega ja resistentsed tüved.

Tavaliselt tundlikud liigid, st resistentsus < 10% kõikides EL
liikmesriikides*
Grampositiivsed mikroorganismid:
Streptococcus agalactiae (grupp B)
Streptococcus pyogenes

gramnegatiivsed mikroorganismid:
Escherichia coli**
Haemophilus influenzae
Moraxella catarrhalis
Proteus mirabilis**
Proteus vulgaris
Serratia liquefaciens

Liigid, mille korral omandatud resistentsus võib olla probleem,
nt resistentsus > 10% vähemalt ühes EL liikmesriigis
Grampositiivsed mikroorganismid:
Staphylococcus aureus MSSA
Streptococcus pneumoniae#

Gramnegatiivsed mikroorganismid:
Acinetobacter spp.
Burkholderia cepacia
Citrobacter freundii
Enterobacter aerogenes ja Enterobacter cloacae
Klebsiella pneumoniae**
Klebsiella oxytoca**
Morganella morganii
Pseudomonas aeruginosa
Serratia marcescens
Stenotrophomonas maltophilia***
Streptococcus pneumoniae (Penitsilliin-vahendatud ja ­resistentne)

Loomupäraselt resistentsed liigid
Grampositiivsed mikroorganismid:
Enterococcus spp.
Staphylococcus aureus, metitsilliin-resistentne (MRSA)
Staphylococcus - koagulaasnegatiivne, metitsilliin-resistentne

Anaeroobid:
Bacteroides fragilis
Clostridium difficile

Teised:
Chlamydia spp.
Chlamydophilia spp.
Legionella spp.
Mycoplasma spp.
Treponema pallidum

*Põhineb erinevatel publitseeritud kirjandusallikate andmetel
**ESBL produtseerivad tüved on alati resistentsed
***Vähemalt ühes regioonis on resistentsuse määr üle 50%.
# Näitab mõningast penitsilliin-tundlike tüvede vastast in-vitro aktiivsust, kuid sellele ei saa toetuda
pneumokokk-infektsioonide ravimisel.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Tseftasidiimi keskmised maksimaalse kontsentratsiooni väärtused vereseerumis pärast erinevatel
manustamisviisidel erinevate annuste manustamist normaalse neerutalitlusega patsientidele olid
järgmised:
Tseftasidiim Intramuskulaarne
süst
Intravenoosne boolus-süst
(1 tunni pärast)
(5 min pärast)
1 g
39 mg/l
90 mg/l

Seerumikontsentratsioonid intravenoosse infusiooni järgselt olid:
Tseftasidiimi
Seerumikontsentratsioon (mikrogrammi/ml)
intravenoosne
0,5 tundi
1 tund
2 tundi
4 tundi
8 tundi
annus
2 g
129
75
42
13
5

Pärast korduvat intravenoosset manustamist annuses 1 g ja 2 g iga 8 tunni järel 10 päeva jooksul,
tseftasidiimi kumuleerumist vereseerumis normaalse neerufunktsiooniga patsientide puhul ei esinenud.

Jaotumine
Valkudega seondub alla 10% tseftasidiimist ja seondumise määr on kontsentratsioonist sõltumatu.
Sellistes kudedes ja kehavedelikes nagu luud, süda, sapp, sülg, vesivedelik, sünoviaal-, pleura- ja
peritoneaalvedelik, on saavutatud tseftasidiimi kontsentratsioonid, mis ületavad tavaliste patogeenide
minimaalset inhibeerivat taset.
Antibiootikum läbib platsentat kiiresti.
Läbi hematoentsefaalbarjääri tungib tseftasidiim halvasti, seega on kontsentratsioon
tserebrospinaalvedelikus põletiku puudumisel madal. Ajukelmepõletiku korral saavutab
kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus siiski raviks vajaliku taseme 4...20 mg/l või üle selle.

Eliminatsioon
Umbes 80...90% tseftasidiimi annusest eritub 24 tunni jooksul organismist muutumatul kujul neerude
kaudu glomerulaarfiltratsiooni teel uriiniga, põhjustades ravimi suuri kontsentratsioone uriinis.
Normaalse neerutalitlusega patsientidel on tseftasidiimi poolväärtusaeg pärast intravenoosset või
intramuskulaarset manustamist umbes 2 tundi.

Maksakahjustusega patsientidel, kellele manustati 2 g tseftasidiimi intravenoosselt iga 8 tunni järel 5
päeva jooksul, ei täheldatud mingeid kõrvalekaldeid ravimi farmakokineetikas. Seetõttu ei ole annuse
korrigeerimine maksakahjustusega patsientide puhul vajalik; annust tuleb korrigeerida vaid
neerupuudulikkuse korral.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Pikemaajalisi uuringuid loomadel ei ole tseftasidiimi kartsinogeensuse kindlakstegemiseks läbi viidud.
Hiire mikronukleuste test ja Ames"i test andsid aga mutatsioonide suhtes negatiivse tulemuse.

Tseftasidiimi teratogeensust on uuritud küülikutel (i.m) ja hiirtel (s.c). Küülikutel täheldati
embrüotoksilisust, kuid teratogeenseid toimeid mitte.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Naatriumkarbonaat, veevaba

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud
lõigus 6.6.

Tseftasidiin on naatriumkarbonaadi süstelahuses vähem stabiilne kui teistes intravenoosseks
manustamiseks mõeldud lahustes. Seda ei soovitata lahustina kasutada.

Tseftasidiimi ja aminoglükosiide ei tohi sadestumise ohu tõttu süstelahuses kokku segada.

Kui vankomütsiini lisatakse tseftasidiimi lahusele, tekib sade. Intravenoosseid kanüüle ja kateetreid
tuleb tseftasidiimi ja vankomütsiini manustamise vahepeal loputada.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata pakend: 2 aastat.

Valmislahus:
Mikrobioloogilisest seisukohast tuleb lahus koheselt ära kasutada. Kui seda ei manustata koheselt, siis
vastutab säilitusaja ja -tingimuste eest enne kasutamist lahuse kasutaja ning üldiselt ei säilitata seda
kauem kui 24 tundi temperatuuril 2...8°C, välja arvatud juhul, kui lahustamine/lahjendamine on läbi
viidud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Avamata pakend: Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Manustamiskõlblikuks muudetud ravimpreparaadi säilitamistingimused: Hoida temperatuuril 2...8oC
(vt lõik 6.3).

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Ceftazidime Actavis 1 g süstelahuse pulber
20 ml läbipaistvast klaasist (tüüp I) viaalid, mis on suletud kummikorgiga ning kaetud värvilise
äratõmmatava kattega.

Ceftazidime Actavis 2 g infusioonilahuse pulber
100 ml läbipaistvast klaasist (tüüp I) viaalid, mis on suletud kummikorgiga ning kaetud värvilise
äratõmmatava kattega.

Pakendi suurused:
Ceftazidime Actavis 1 g süstelahuse pulber
1 x 1 g viaal
5 x 1 g viaal
10 x 1 g viaal

Ceftazidime Actavis 2 g infusioonilahuse pulber
1 x 2 g viaal
5 x 2 g viaal
10 x 2 g viaal

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks <käsitlemiseks>

See ravim on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravim tuleb ära visata.
Lahus tuleb valmistada vahetult enne kasutamist.
Lahjendamine tuleb läbi viia aseptilistes tingimustes
Enne manustamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida võõrosakeste ja värvuse muutuse suhtes.
Kasutada tohib ainult selgeid ja võõrosakeste vabasid lahuseid.

Süste-/infusioonilahuse valmistamise juhis
Tabelis on toodud lahusti kogus, mis tuleb lisada süste-/infusioonilahuse vajaliku kontsentratsiooni
saamiseks (ligikaudne kontsentratsioon).

Tseftasidiim Lahusti
intramuskulaarse Lahusti intravenoosse
Lahusti intravenoosse
süstelahuse valmistamiseks süstelahuse valmistamiseks
infusioonilahuse
valmistamiseks
Lisatava
Ligikaudne
Lisatava
Ligikaudne
Lisatava
Ligikaudne
lahusti
kontsentrat-
lahusti
kontsentrat-
lahusti
kontsentrat-
kogus
sioon (mg/ml) kogus
sioon (mg/ml)
kogus
sioon (mg/ml)
1 g
3,0 ml
260
10,0 ml
90


2 g




50 ml*
40
*Märkus: Lisatakse kahes jaos (vt "Lahuse valmistamise juhised" allpool).

Tseftasidiimi lahuste valmistamine lastele
Annustamine: 25...60 mg/kg ööpäevas kaheks annuseks jagatuna
1000 mg süstimiseks (900 mg/10 ml-s)

2 annust ööpäevas,
osaannuse maht
Kehakaal [kg]
25 mg
60 mg
3
0,45 ml
1,00 ml
4
0,55 ml
1,30 ml
5
0,70 ml
1,65 ml
6
0,85 ml
2,00 ml

Annustamine: 30...100 mg/kg ööpäevas kaheks või kolmeks annuseks jagatuna
1000 mg süstimiseks (900 mg 10 ml-s)
Kehakaal [kg]
2 annust ööpäevas,
3 annust ööpäevas,
osaannuse maht
osaannuse maht

30 mg
100 mg
30 mg
100 mg
10
1,65 ml
5,55 ml
1,10 ml
3,70 ml
20
3,30 ml
11,10 ml
2,20 ml
7,40 ml
30
5,00 ml
16,65 ml
3,30 ml
11,10 ml
40
6,65 ml
22,20 ml
4,40 ml
14,80 ml
50
8,30 ml
27,75 ml
5,55 ml
18,50 ml
60
10,00 ml
33,30 ml
6,65 ml
22,20 ml

Sobivad lahused:
Ceftazidime Actavis 1 g süstelahuse pulber intramuskulaarse või intravenoosse süstelahuse
valmistamiseks lahustatakse:
-
Steriilse süsteveega

Ceftazidime Actavis 2 g infusioonilahuse pulber 40 mg/ml on sobiv lahusatda järgmiste lahustitega:
-
50 mg/ml (5%) glükoosi süstelahus
-
100 mg/ml (10%) glükoosi süstelahus
-
Naatriumlaktaadi süstelahus BP (Hartmann"i lahus)
-
Dekstraan 70 süstelahus BP 6% 5%-ses dekstroosi süstelahusese BP.

Valmislahus on kergelt kollakas või merevaiguvärvi selge lahus.

Kõik viaalid suurused toodetakse vähendatud rõhu all. Tseftasidiimi lahustamisel eraldub
süsinikdioksiid ning tekib ülerõhk. Kasutamise lihtsustamiseks tuleb lahustamisel järgida järgnevaid
soovitusi.

Lahuse valmistamise juhised

1g süstelahuse valmistamine: intramuskulaarne ja intavenoosne:

1.Viige süstla abil lahusti viaali ja loksutage viaali pulbri lahustamiseks.
2. Antibiootikumi lahustumisel vabaneb süsinikdioksiidi, mis suurendab viaalisisest rõhku. Lahus
muutub selgeks 1...2 minuti jooksul.
3. Pöörake viaal põhjaga ülespoole ja enne nõela viaali viimist tõmmake süstlakolbi tagasi.
4. Viige nõel läbi kummikorgi viaali. Veenduge, et nõel ulatub lahusesse, ning tõmmake viaali sisu
süstlasse, nagu tavaliselt. Kuna viaalis on suurem rõhk, toimub see kergelt.
5. Süstelahuses võib olla süsinikdioksiidi mulle, mis tuleb enne ravimi manustamist lahusest
eemaldada.

2 g infusioonilahuse valmistamine

1. Viige süstla abil 10 ml lahustit viaali ja loksutage viaali pulbri lahustamiseks.
2. Antibiootikumi lahustumisel vabaneb süsinikdioksiidi, mis suurendab viaalisisest rõhku. Lahus
muutub selgeks 1...2 minuti jooksul.
3. Viige gaasi eemaldamiseks nõel läbi kummikorgi viaali, enne kui lisate viaali lahustit juurde. Lisage
lahusti ja seejärel eemaldage gaasieemaldusnõel.
4. Lisarõhk, mis võib viaalis tekkida just säilitamise käigus, tuleb enne lahuse patsiendile manustamist
eemaldada.

MÄRKUS: Süstelahuse steriilsuse säilitamiseks ei tohi tekkinud gaasi vabastamiseks viia nõela viaali
enne pulbri täielikku lahustumist.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Actavis Group PTC ehf.,
Reykjavikurvegi 76-78,
220 Hafnarfjordur,
Island


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

Ceftazidime Actavis 1 g süstelahuse pulber: 622609
Ceftazidime Actavis 2 g infusioonilahuse pulber: 622709


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

13.03.2009


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2009.