Bicalutamide accord 50mg - tabl 50mg n14; n20; n28; n30; n60; n84; n90; n98; n100 - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Bicalutamide Accord 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg bikalutamiidi. INN. Bicalutamidum

TEADAOLEVAT TOIMET OMAVAD Abiained: üks tablett sisaldab 56 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valge kuni valkjas ümmargune, kaksikkumer, õhukese polümeerikattega tablett, mille ühele küljele on pressitud „B 50“ ja teine külg on sile.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Kaugelearenenud eesnäärmekartsinoomi ravi kombinatsioonis gonadoreliini (LHRH) analoogiga või kirurgilise kastratsiooniga.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud mehed, sh eakad

Üks tablett (50 mg) üks kord ööpäevas.

Ravi bikalutamiidi 50 mg tablettidega tuleb alustada vähemalt 3 päeva enne ravi alustamist LHRH analoogiga või samaaegselt kirurgilise kastratsiooniga.

Lapsed ja noorukid

Bikalutamiid ei ole näidustatud lastele ja noorukitele.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsiendid ei vaja annuse korrigeerimist. Bikalutamiidi kasutamisel raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) kogemus puudub (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus

Kerge maksakahjustusega patsiendid ei vaja annuse korrigeerimist. Mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel võib ravim organismi kumuleeruda (vt lõik 4.4).

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus bikalutamiidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Kasutamine naistel, lastel ja noorukitel (vt lõik 4.6).

Terfenadiini, astemisooli või tsisapriidi samaaegne manustamine.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravi alustamine peab toimuma spetsialisti range järelevalve all.

Kuna puudub bikalutamiidi kasutamise kogemus raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min), peab olema eriti ettevaatlik bikalutamiidi kasutamisel nendel patsientidel.

Bikalutamiid metaboliseerub peamiselt maksas. Uuringutulemused on näidanud, et bikalutamiidi eliminatsioon võib olla raske maksakahjustusega patsientidel aeglasem, mille tagajärjel võib bikalutamiid kumuleeruda. Seega peab bikalutamiidi kasutamisel mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel olema eriti ettevaatlik.

Võimalike muutuste avastamiseks maksas on õigustatud regulaarne maksafunktsiooni kontroll. Enamik muutustest võib esineda 6 esimesel bikalutamiidravi kuul.

Bikalutamiidi kasutamisega seoses on harva täheldatud raskeid maksakahjustusi ja maksapuudulikkust ning on teatatud surmaga lõppenud juhtudest (vt lõik 4.8).

Raskete muutuste esinemisel tuleb bikalutamiidravi lõpetada.

Meestel, kes saavad ravi LHRH agonistidega, on täheldatud glükoosi tolerantsuse vähenemist. Olemasoleva diabeedi korral võib see väljenduda glükeemilise kontrolli kadumise või diabeedina. Seetõttu tuleb bikalutamiidi ja LHRH agonistide kombinatsiooniga ravi saavatel patsientidel kaaluda veresuhkru väärtuste jälgimist.

On näidatud, et bikalutamiid pärsib tsütokroom P450 (CYP 3A4) aktiivsust, mistõttu peab olema ettevaatlik, kui manustatakse samaaegselt ravimeid, mida metaboliseerib peamiselt CYP 3A4, vt lõigud 4.3 ja 4.5.

Laktoos

Ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi imendumishäire, ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Bikalutamiidi ja LHRH analoogide vahel ei ole tõestatud farmakoloogilisi ega farmakokineetilisi koostoimeid.

In vitro katsed on näidanud, et bikalutamiidi R-enantiomeer on isoensüüm CYP 3A4 inhibiitor ja avaldab nõrgemat pärssivat toimet CYP 2C9, 2C19 ja 2D6 aktiivsusele.

Vaatamata sellele, et kliinilistes uuringutes, kus kasutati tsütokroom P450 (CYP) aktiivsuse markerina antipüriini, ei tõendatud ravimi võimalikku koostoimet bikalutamiidiga, oli keskmine eksponeeritus midasolaamile (AUC) pärast 28-päevast bikalutamiidiga koosmanustamist 80% suurem. Kitsa terapeutilise indeksiga ravimite korral võib selline suurenemine olla oluline. Selliste ravimitena on terfenadiini, astemisooli ja tsisapriidi samaaegne kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3) ning tuleb olla ettevaatlik, kui samaaegselt bikalutamiidiga kasutatakse selliseid ravimeid nagu tsüklosporiin ja kaltsiumikanali blokaatorid. Nende ravimite annused võivad vajada vähendamist, eriti kui ilmneb nende toimete tugevnemine või kõrvaltoimed. Tsüklosporiini puhul soovitatakse hoolikalt jälgida ravimi kontsentratsiooni plasmas ja kliinilist seisundit nii pärast bikalutamiidravi alustamist kui selle lõppu.

Ettevaatlik peab olema bikalutamiidi määramisel koos ravimi oksüdatsiooni inhibeerivate ravimitega, nagu tsimetidiin ja ketokonasool. Selle tagajärjel võib suureneda bikalutamiidi kontsentratsioon plasmas, mis võib teoreetiliselt tugevdada kõrvaltoimeid.

In vitro katsed on näidanud, et bikalutamiid võib välja tõrjuda kumariini rühma antikoagulandi varfariini tema valguga seondumise kohast. Seega soovitatakse hoolikalt jälgida protrombiiniaega, kui bikalutamiidravi alustatakse patsientidel, kes saavad juba kumariini tüüpi antikoagulante.

4.6Rasedus ja imetamine

Bikalutamiid 50 mg on naistele vastunäidustatud ning neid ei tohi kasutada rasedatele ega imetavatele naistele.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Siiski tuleb märkida, et vahel võivad esineda pearinglus ja unisus (vt lõik 4.8). Patsiendid, keda see puudutab, peavad olema tähelepanelikud.

4.8Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissageduse hindamisel on kasutatud järgmist skaalat: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100, < 1/10); aeg-ajalt (≥1/1000, < 1/100); harv (≥1/10000, < 1/1000); väga harv (< 1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1 Kõrvaltoimete esinemissagedus

1.Maksafunktsiooni muutused on harva rasked ning on sageli mööduvad, iseenesest lahenevad või paranenud kas ravi jätkumisel või pärast ravi lõpetamist.

2.Kõrvaltoimete nimekirja lisatud pärast turuletulekujärgsete andmete ülevaatamist. Esinemissagedus on kindlaksmääratud 150 mg EPC uuringutes avatud bikalutamiidi rühmas ravi saanud patsientidel esinenud maksapuudulikkuse kõrvaltoimete esinemise järgi.

3.Samaaegne kastratsioon võib seda vähendada.

4.Täheldatud eesnäärme vähi ravis kasutatavate LHRH agonistide ja antiandrogeensete ravimite farmakoepidemioloogilises uuringus. Risk näib olevat suurem, kui bikalutamiidi kasutatakse kombinatsioonis LHRH agonistidega; samas ei leidnud riski suurenemine tõestust, kui bikalutamiidi kasutati ainsa ravimina eesnäärme vähi ravis.

5.Kõrvaltoimete nimekirja lisatud pärast turuletulekujärgsete andmete ülevaatamist. Esinemissagedus on kindlaksmääratud 150 mg EPC uuringutes randomiseeritud raviperioodil teatatud interstitsiaalse pneumoonia juhtude järgi.

4.9Üleannustamine

Üleannustamisest ei ole teatatud. Kuna bikalutamiid kuulub aniliidide hulka, esineb teoreetiline võimalus methemoglobineemia tekkeks. Loomadel on pärast üleannustamist täheldatud methemoglobineemiat. Seega võib patsient seoses ägeda mürgistusega muutuda tsüanootiliseks. Kuna spetsiifiline antidoot puudub, peab ravi olema sümptomaatiline. Dialüüsist tõenäoliselt abi ei ole, kuna bikalutamiid seondub suures osas valkudega ning teda uriinis esialgsel kujul ei leidu. Näidustatud on üldised toetavad ravimeetmed, sh eluliste näitajate sage jälgimine.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: hormoonide antagonistid ja sarnased ained, antiandrogeenid ATC-kood: L02BB03.

Bikalutamiid on mittesteroidne antiandrogeen, millel ei esine muud endokriinset aktiivsust. Ta seondub androgeeniretseptoritega, aktiveerimata geeniekspressiooni, pärssides seega androgeenset stimulatsiooni. Selle pärssimisest tuleneb eesnäärme kasvaja taandareng. Kliiniliselt võib bikalutamiidi ärajätmisest tuleneda teatud patsiendirühmal antiandrogeeni ärajätusündroom. Bikalutamiid on ratsemaat, mille antiandrogeenne aktiivsus on peaaegu täielikult seotud R-enantiomeeriga.

5.2Farmakokineetilised omadused

Bikalutamiid imendub pärast suukaudset manustamist hästi. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et toit mõjutaks kliiniliselt olulisel määral biosaadavust.

S-enantiomeer eritub R-enantiomeeriga võrreldes organismist kiiresti, kusjuures viimase eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmast on ligikaudu 1 nädal.

Bikalutamiidi 50 mg tablettide igapäevasel manustamisel kumuleerub R-enantiomeeri plasmas ligikaudu 10 korda suuremas koguses, kuna selle poolväärtusaeg on pikk.

50 mg bikalutamiidi manustamisel ööpäevas on plasmas mõõdetud R-enantiomeeri püsiseisundi kontsentratsioon ligikaudu 9 mikrogrammi/ml. Püsiseisundis moodustab valdavalt aktiivne R- enantiomeer vereringes olevast kogu ühendist 99%.

R-enantiomeeri farmakokineetikat ei mõjuta patsiendi vanus, neerukahjustus ega kerge kuni mõõdukas maksakahjustus. On tõendeid selle kohta, et R-enantiomeer elimineerub plasmast aeglasemalt raske maksakahjustusega patsientidel.

Bikalutamiid seondub suurel määral valkudega (ratsemaat kuni 96% ulatuses, R-enantiomeer 99,6%) ning metaboliseerub (oksüdatsiooni ja glükuronisatsiooni teel) ulatuslikult. Metaboliidid elimineeruvad ligikaudu võrdsetes osades nii neerude kui sapi kaudu.

Ühes kliinilises uuringus oli 150 mg bikalutamiidi saanud meestel ravimi keskmine kontsentratsioon spermas 4,9 mikrogrammi/ml. Naissoost partnerile seksuaalvahekorra ajal potentsiaalselt edasikanduva bikalutamiidi kogus on väike ja ekstrapolatsiooni alusel võib see olla võrdväärne ligikaudu 0,3 mikrogrammiga/kg. See kogus on väiksem, kui katseloomade järglastel muutuste indutseerimiseks vajalik.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Bikalutamiid on puhas ja tõhus androgeeniretseptorite antagonist nii katseloomadel kui inimestel. Peamine sekundaarne farmakoloogiline toime on maksas CYP450-sõltuvate segafunktsiooniga oksüdaaside indutseerimine. Inimestel ei ole ensüüminduktsiooni täheldatud. Loomadel on muutused sihtorganis selgelt seotud bikalutamiidi primaarse ja sekundaarse farmakoloogilise toimega. Nendeks muutusteks on androgeensõltuvate kudede taandareng, kilpnäärme follikulaarsed adenoomid, maksa ja Leydigi rakkude hüperplaasiad, neoplaasiad või vähk, isasjärglaste soolise diferentseerumise häire ning isasloomade pöörduv viljakushäire. Genotoksilisuse uuringutes ei ole avaldanud bikalutamiidi mingit mutageenset toimet. Ühtegi loomuuringutes tuvastatud kõrvaltoimet ei peeta oluliseks kaugelearenenud eesnäärmevähiga patsientide ravis.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu: laktoosmonohüdraat

naatriumtärklisglükolaat (A-tüüpi) povidoon K-30 magneesiumstearaat

Tableti kate: hüpromelloos E 5 makrogool 400 titaandioksiid E171

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Tabletid on pakendatud PVC-PVdC/alumiiniumist blisterpakenditesse.

Pakendis 14, 20, 28, 30, 60, 84, 90, 98 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Accord Healthcare Limited Sage House,

319 Pinner Road, North Harrow, Middlesex, HA 1 4HF Ühendkuningriik

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

06.02.2009

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud aprillis 2013