Brilleve - tablett (0,075mg +0,03mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Brilleve 0,075 mg/0,03 mg tablett

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks valge tablett sisaldab 0,075 mg (vastab 75 mikrogrammile) gestodeeni ja 0,030 mg (vastab 30 mikrogrammile) etünüülöstradiooli.

INN. Gestodenum, ethinylestradiolum

Teadaolevat toimet omavad abiained: üks tablett sisaldab 59,12 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett.

Ümmargused valged tabletid läbimõõduga ligikaudu 5,7 mm. Tableti ühele poolele on pressitud märgistus "C" ja teisele poolele "33".

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Suukaudne raseduse vältimine.

Preparaadi väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski selle ravimiga, võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis: suukaudne

Kuidas Brilleve't võtta?

Tablette tuleb võtta blisterpakendil näidatud järjekorras, iga päev enam-vähem samal kellaajal, vajadusel vähese vedelikuga. 21 järjestikuse päeva jooksul võetakse iga ööpäev 1 tablett.

Iga järgmist pakendit alustatakse pärast 7-päevast tabletivaba perioodi; selle tabletivaba intervalli jooksul ilmneb menstruatsioonitaoline vereeritus. See vereeritus algab tavaliselt 2...3 päeval pärast viimase tableti sissevõtmist ega pruugi olla lõppenud järgmise pakendi alustamise ajaks.

Kuidas alustada Brilleve kasutamist?

Eelnevalt (viimase kuu vältel) ei ole hormonaalseid rasestumisvastaseid preparaate kasutatud.

Tablettide võtmist tuleb alustada tavalise menstruaaltsükli esimesel päeval (st esimesel päeval, mil naisel algab menstruaalverejooks). Tablettide võtmist on lubatud alustada ka tsükli 2…5 päeval, kuid sellisel juhul on soovitatav esimese tsükli esimese 7 tabletivõtmise päeva jooksul kasutada lisaks ka barjäärimeetodit.

Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv/KSK), tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt

Naine peaks alustama Brilleve võtmist päev pärast eelnevalt kasutatud hormonaalse kontratseptiivi viimase aktiivse tableti võtmist, kuid hiljemalt tabletivabale intervallile või viimase platseebotableti võtmisele järgneval päeval. Tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt üleminekul tuleb Brilleve’ga alustada eelistatult tuperõnga või plaastri eemaldamise päeval, kuid hiljemalt päeval, mil pidi toimuma järgmine manustamine.

Üleminek ainult progestageeni sisaldavalt preparaadilt (minipill, süste, implantaat) või progestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt

Progestageeni pillilt võib üle minna suvalisel päeval. Esimese tableti peab võtma järgmisel päeval pärast mis tahes eelmise meetodi lõpetamist. Implantaadilt või progestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt üleminekul tuleb

Brilleve võtmist alustada implantaadi eemaldamise päeval. Süstetelt üleminekul tuleb Brilleve võtmist alustada päeval, mil pidi toimuma järgmine süste. Kõigil neil juhtudel on 7 esimesel tableti võtmise päeval soovitatav kasutada lisaks barjäärimeetodit.

Pärast raseduse esimesel trimestril tehtud aborti

Tablettide võtmist võib alustada kohe. Sellisel juhul ei ole täiendavate rasestumisvastaste meetmete kasutamine vajalik.

Pärast sünnitust või raseduse teisel trimestril tehtud aborti

Rinnaga toitvate naiste kohta vt lõik 4.6.

Naisele tuleb anda juhised, et ta alustaks tablettide võtmist 21…28 päeval pärast sünnitust, kui ta ei toida last rinnaga, või pärast teise trimestri aborti. Naist tuleb informeerida, et kui ta alustab tablettide võtmist hiljem, peab ta 7 esimesel tabletivõtmise päeval kasutama lisaks barjäärimeetodit. Juhul kui naine on olnud juba vahekorras, tuleb enne tablettide võtmise alustamist välistada rasedus või peab naine ootama oma esimese menstruaalverejooksuni.

Mida teha, kui tablett jäi võtmata

Kui tableti võtmisega ollakse hilinenud vähem kui 12 tundi, ei ole kontratseptiivne toime vähenenud. Võtmata jäänud tablett tuleb võtta niipea, kui see meenub, ning seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist nagu tavaliselt.

Kui tableti võtmisega ollakse hilinenud rohkem kui 12 tundi, võib kontratseptiivne toime olla vähenenud. Tableti võtmata jätmise korral võib olla abi kahest järgnevast reeglist.

1. Tablettide võtmist ei tohi kunagi katkestada kauemaks kui 7 päevaks.
2. Hüpotaalamus-hüpofüüs-munasarja telje piisava supressiooni saavutamiseks on vaja tablette võtta 7 päeva järjest. Sellest lähtudes võib igapäevaseks praktikas anda järgnevaid soovitusi.
3. nädal

Kasutaja peab võtma viimase vahelejäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti võtmist samal ajal. Seejärel peab ta jätkama tablettide võtmist tavapärasel ajal. Järgneva 7 päeva jooksul peaks ta paralleelselt kasutama barjäärimeetodit (nt kondoomi). Kui eelneva 7 päeva jooksul on leidnud aset seksuaalvahekord, tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida rohkem tablette on ununenud ja mida lähemale jääb see regulaarsele tabletivabale perioodile, seda suurem on rasestumise risk.

1. nädal

Kasutaja peab võtma viimase vahelejäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti võtmist samal ajal. Seejärel peab ta jätkama tablettide võtmist tavapärasel ajal. Kui enne tableti unustamist võeti tablette korrektselt viimase 7 päeva jooksul, ei ole täiendavaid kontratseptiivseid meetmeid vaja kasutusele võtta. Kui see aga nii ei ole või kui ununenud on rohkem kui 1 tablett, tuleb naisele soovitada järgneva 7 päeva jooksul kasutada lisaks barjäärimeetodit, nt kondoomi.

1. nädal

Läheneva tabletivaba perioodi tõttu on rasestumisvastase toime nõrgenemise risk suur. Rasedusvastase kaitse vähenemist saab siiski vältida, reguleerides tablettide võtmise graafikut. Seega ei ole vaja täiendavaid rasestumisvastaseid meetmeid kasutada, kui järgitakse ühte allpool mainitud võimalustest, eeldusel, et ununenud tabletile eelnenud 7 päeva jooksul on tablette võetud korrektselt. Kui see aga nii ei ole, tuleb naisele soovitada järgida esimest kahest alltoodud võimalusest ja kasutada järgneva 7 päeva jooksul lisaks mõnda muud rasestumisvastast meetodit.

1. Kasutaja peab võtma viimase vahelejäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab 2 tableti võtmist samal ajal. Seejärel peab ta jätkama tablettide võtmist tavapärasel ajal. Ta peab alustama järgmise pakendiga koheselt pärast viimase tableti võtmist käesolevast pakendist, st ilma tabletivaba perioodita kahe pakendi vahel. Kasutajal ei esine tõenäoliselt menstruatsioonitaolist vereeritust kuni teise pakendi lõpuni, kuid tal võib esineda määrivat veritsust või menstruatsioonilaadset vereeritust päevadel, mil ta võtab tablette.
2. Naisele võib soovitada ka lõpetada tablettide võtmine kasutuselolevast pakendist. Sellisel juhul peab ta pidama 7 päevase (sealhulgas need päevad, mil ta unustas tablette võtta) tabletivaba perioodi ning seejärel jätkama järgmise pakendiga.

Juhul, kui naine on unustanud tablette võtta ja seejärel ei teki tal esimesel normaalsel tabletivabal perioodil menstruaalverejooksu, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Nõuanded seedetrakti häirete korral

Tõsiste seedetrakti häirete korral (nt oksendamine või kõhulahtisus) ei pruugi imendumine olla täielik ning kasutada tuleb täiendavaid rasestumisvastaseid meetmeid. Kui naine oksendab 3...4 tundi pärast tableti võtmist, tuleb uus (asendus-)tablett võtta niipea kui võimalik. Uus tablett tuleb võimalusel võtta 12 tunni jooksul alates tavapärasest tableti võtmise ajast. Kui on möödunud üle 12 tunni, tuleb rakendada sama skeemi, mida vahelejäänud tableti puhul (vt lõik 4.2 „Mida teha, kui tablett jäi võtmata“). Kui naine ei taha muuta senist tabletivõtmise graafikut, siis peaks ta võtma lisatableti(d) teisest blisterpakendist.

Kuidas lükata edasi menstruatsioonilaadse vereerituse aega?

Menstruatsiooni edasilükkamiseks tuleb uue Brilleve blisterpakendiga alustada ilma tabletivaba perioodita. Tsüklit võib pikendada vastavalt soovile kuni teise pakendi lõppemiseni. Tsükli pikendamisega seoses võib esineda määrivat vereeritust või läbimurdeveritsust. Brilleve regulaarset võtmist jätkatakse seejärel pärast tavalist 7-päevast tabletivaba perioodi.

Menstruatsiooni alguse nihutamiseks mõnele teisele nädalapäevale kui naine on harjunud oma senise skeemi puhul, võib naisele soovitada eelseisva tabletivaba perioodi lühendamist nii mitme päeva võrra kui ta soovib. Mida lühem on intervall, seda suurem on võimalus, et tal ei teki menstruatsioonilaadset verejooksu ja et tal esineb läbimurdeveritsust ning määrivat veritsust teise pakendi kasutamise ajal (täpselt nagu menstruatsiooni edasilükkamise puhul).

Vastunäidustused

KHK-sid ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel.

•Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk.

o Venoosne trombemboolia - käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitromboos või kopsuemboolia).

o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt APC resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-III vaegus, C-valgu vaegus, S- valgu vaegus.

o Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).

o Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).

• Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk.

o Arteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia).

o Tserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk).

o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nagu näiteks hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant).

o Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.

o Kõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor näiteks:

•vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi;

•raske hüpertensioon;

•raske düslipoproteineemia.

o Teadaolev või kahtlustatav suguhormoonsõltuv pahaloomuline kasvaja (nt suguelundites või

rinnanäärmetes)

o Käesolevalt või anamneesis raske maksahaigus, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole

normaliseerunud.

o Maksakasvaja (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis.

o Ebaselge etioloogiaga vaginaalne veritsus.

o Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Brilleve sobivust arutada koos naisega.

Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Brilleve kasutamine tuleb katkestada.

Teadaoleva või kahtlustatava VTE või ATE korral tuleb KHK-de kasutamine lõpetada. Antikoagulantravi alustamisel tuleb alustada adekvaatse alternatiivse kontratseptsiooniga antikoagulantravi (kumariinid) teratogeensuse tõttu.

Venoosse trombemboolia (VTE) risk

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi(KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või

noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt Brilleve'l, võib VTE risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab Brilleve kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal.

On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka palju kõrgem.

1. Hinnanguliselt1 tekib VTE ühe aasta jooksul 9…12 naisel 10 000-st, kes kasutavad gestodeeni sisaldavaid KHK-sid; levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas on vastav näitaja ligikaudu 62 juhtu.

VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas

VTE juhtude arv

Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

1. Need juhud määratleti epidemioloogilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate KHK-dega.
2. Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.

VTE riskifaktorid

KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).

Brilleve on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel: VTE riskifaktorid

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:

•ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;

•valu või hell tunne jalas, mida võib olla tunda ainult seistes või

kõndides;

•haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

•äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;

•äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;

•terav valu rindkeres;

•tugev peapööritus või pearinglus;

•kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).

Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus.

Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid

Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Brilleve on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel: ATE riskifaktorid

ATE sümptomid

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

•äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;

•äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonikaotus;

•äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;

•äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired;

•äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;

•teadvusekaotus või minestus krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

•valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;

•ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;

•täistunne, seedehäired või lämbumistunne;

•higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;

•äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;

•kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Kasvajad

Emakakaelavähk

Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes on kirjeldatud emakakaelavähi riski suurenemist pikaajalistel KSK kasutajatel, kuid siiani ei ole selge, mil määral võib seda leidu mõjutada seksuaalne käitumine ja muud tegurid nagu inimese papilloomi viirus (HPV).

Rinnanäärmevähk

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et naistel, kes olid käesolevalt KSK-de kasutajad, on veidi kõrgenenud suhteline risk (RR = 1,24) rinnanäärmevähi diagnoosimiseks. Lisarisk väheneb astmeliselt 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise lõpetamist. Et rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastastel naistel harva, on rinnanäärmevähi diagnoosimise lisajuhtude arv nii käesolevatel kui varasematel KSK-de kasutajatel suhteliselt väike võrreldes rinnanäärmevähi üldise tekkeriskiga. Need uuringud ei tõesta põhjuslikku seost. Täheldatud riski suurenemine võib olla tingitud rinnanäärmevähi varasemast diagnoosimisest KSK kasutajatel, KSK-de bioloogilistest toimetest või mõlemast tegurist. Rinnanäärmevähi juhud, mis on diagnoositud naistel, kes on kunagi KSK-sid kasutanud, kalduvad olema vähem kaugelearenenud kui vähijuhud, mis on diagnoositud KSK-sid mitte kunagi kasutanud naistel.

Maksakasvajad

Harvadel juhtudel on KSK-de kasutajatel teatatud healoomulistest ja pahaloomulistest maksakasvajatest. Need kasvajad on üksikjuhtudel põhjustanud eluohtlikke kõhuõõne verejookse. Ülakõhus tekkinud tugeva valu korral tuleb diferentsiaaldiagnostikas arvestada maksakasvajaga, kui KSK-sid kasutavatel naistel esineb hepatomegaalia või intraabdominaalse verejooksu tunnuseid.

Muud seisundid

Hüpertriglütserideemiaga naistel ja neil, kellel on seda esinenud perekondlikus anamneesis, võib olla KSK-de kasutamise ajal suurem risk pankreatiidi tekkeks.

Ägeda või kroonilise maksafunktsiooni häire korral tuleb Brilleve kasutamine katkestada, kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. Steroidhormoonid võivad maksafunktsiooni häirega patsientidel halvasti metaboliseeruda.

Ehkki paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on teatatud vererõhu mõningasest tõusust, esineb kliiniliselt olulist vererõhu tõusu harva. Kui KSK-de kasutamisel tekib püsiv kliiniline hüpertensioon, tuleb kontratseptiiv ära jätta ja alustada hüpertensiooniravi. Vajadusel võib KSK-de kasutamist uuesti alustada, kui hüpertensioonivastase raviga on saavutatud normotensiivsed väärtused.

On teateid, et nii raseduse ajal kui KSK-de kasutamisel võivad esineda või halveneda järgmised seisundid, ehkki seos ei ole päris kindel: kolestaasiga seotud ikterus ja/või kihelus, sapikivide teke; porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenham’i korea; gestatsiooniherpes; otoskleroosist tingitud kuulmisekadu.

KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositolerantsi. Seetõttu tuleb diabeeti põdevaid naisi KSK-de kasutamisel hoolikalt jälgida.

KSK kasutamisel on teatatud endogeense depressiooni, epilepsia (vt lõik 4.5 „Koostoimed“), Crohni tõve ja haavandilise koliidi süvenemisest.

Võivad tekkida kloasmid, eeskätt naistel, kellel esines kloasme raseduse ajal. Naised, kellel on kalduvus kloasmide tekkeks, peavad KSK-de võtmise ajal vältima otsest kokkupuudet päikesevalgusega või ultraviolettkiirgusega.

Brilleve kasutamise ajal ei tohi võtta lihtnaistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavaid taimseid preparaate, kuna esineb oht Brilleve plasmakontsentratsiooni ja kliinilise efektiivsuse vähenemiseks (vt lõik 4.5).

Brilleve sisaldab laktoosi ja sahharoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga või harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon

Enne Brilleve alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada meditsiiniline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Brilleve riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.

Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud soovituste järgimist. Läbivaatuste sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuse (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Toime vähenemine

Suukaudsete kontratseptiivide efektiivsus võib väheneda tablettide vahelejäämisel, seedetrakti häirete korral (vt lõik 4.2) või teiste ravimite samaaegsel kasutamisel (vt lõik 4.5).

Vähenenud menstruaaltsükli kontroll

Kõikide KSK-de kasutamise ajal võivad ilmneda ebaregulaarsed vereeritused (määriv vereeritus või läbimurdeveritsus), eriti esimeste kasutamiskuude jooksul. Seetõttu on ebaregulaarset veritsust võimalik hinnata alles pärast ravimiga kohanemist, mis kestab ligikaudu kolm tsüklit.

Kui veritsused jäävad ebaregulaarseteks või muutuvad ebaregulaarseteks pärast eelnevalt regulaarseid tsükleid, tuleb arvestada mittehormonaalse põhjusega ning rakendada adekvaatseid diagnostilisi meetmeid maliigsuse ja raseduse välistamiseks. Nende hulka võib kuuluda emakaõõne puhastus.

Mõnel naisel ei pruugi tabletivaba perioodi ajal esineda menstruatsioonilaadset vereeritust. Kui naine on võtnud KSK-d vastavalt lõigus 4.2 toodud juhendile, siis on vähetõenäoline, et naine on rase. Kui aga KSK-d pole enne esimest vahelejäänud vereeritust võetud vastavalt juhistele või kui vahele on jäänud kaks menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb enne KSK võtmise jätkamist välistada võimalik rasedus.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda samaaegselt manustatavate ravimite omaduste kokkuvõtteid.

• Teiste ravimite toime Brilleve’le

Koostoimed võivad tekkida ravimitega, mis indutseerivad mikrosomaalseid ensüüme, mille tulemusena võib kiireneda suguhormoonide kliirens ja tekkida läbimurdeveritsus ja/või ebaõnnestuda kontratseptsioon.

Ravi

Ensüümiinduktsiooni võib täheldada juba mõne päeva möödudes pärast ravi alustamist. Maksimaalne ensüümiinduktsioon on üldiselt nähtav mõne nädala pärast. Pärast ravi lõpetamist võib ensüümiinduktsioon kesta umbes 4 nädalat.

Lühiajaline ravi

Naised, keda ravitakse samaaegselt ensüüme indutseeriva ravimiga, peavad lisaks KSK-le kasutama ajutiselt ka barjäärimeetodit või valima muu rasestumisvastase meetodi. Barjäärimeetodit tuleb kasutada ravimite koosmanustamise vältel ning 28 päeva pärast ravi lõpetamist. Kui medikamentoosne ravi kestab kauem kui KSK pakendist lõpevad tabletid, tuleb alustada kohe järgmise KSK pakendi kasutamist ilma tavalise tabletivaba intervallita.

Pikaajaline ravi

Pikaajalise ravi korral maksaensüüme indutseerivate ravimitega on soovitatav kasutada teist usaldusväärset mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Kirjanduse andmetel on esinenud järgnevaid koostoimeid.

KSK’de kliirensit suurendavad (ensüümide induktsiooni tagajärjel väheneb KSK’de efektiivsus) nt: barbituraadid, bosentaan, karbamasepiin, fenütoiin, pirimidoon, rifampitsiin ja HIV ravimid ritonaviir, nevirapiin ja efavirens ja võib-olla ka felbamaat, griseofulviin, okskarbasepiin, topiramaat ja naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad tooted.

Ained, millel on erinevad toimed KSK-de kliirensile

KSK’dega koosmanustamisel võivad mitmed HIV/HCV-proteaasi inhibiitorid ja mitte-nukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid suurendada või vähendada östrogeeni või progestiini plasmakontsentratsiooni. Nende muutuste mõju võib mõnel juhul olla kliiniliselt oluline.

Seetõttu tuleb võimalike koostoimete ja kaasuvate soovituste väljaselgitamiseks lugeda samaaegselt manustatavate HIV/HCV-ravimite ravimi omaduste kokkuvõtteid. Kahtluse korral tuleb proteaasi inhibiitoreid või mitte-nukleosiidseid pöördtranskriptaasi inhibiitoreid võtval naisel kasutada lisaks barjäärimeetodit.

KSK-de kliirensit vähendavad ained (ensüümi inhibiitorid)

Ensüümi inhibiitoritega võimalike koostoimete kliiniline tähtsus ei ole teada.

Samaaegne tugevate CYP3A4 inhibiitorite manustamine võib suurendada östrogeeni või progestiini või mõlema plasmakontsentratsiooni.

Manustatuna koos 0,035 mg etünüülöstradiooli sisaldava kombineeritud hormonaalse kontratseptiiviga, suurendab etorikoksiib (annuses 60…120 mg/ööpäevas) etünüülöstradiooli plasmakontsentratsiooni vastavalt 1,4…1,6 korda.

• Brilleve toime teistele ravimitele

KSK-d võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi. Toimeainete kontsentratsioonid plasmas ja kudedes võivad vastavalt kas suureneda (näiteks tsüklosporiin) või väheneda (näiteks lamotrigiin).

Kliinilised andmed näitavad, et etünüülöstradiool pidurdab CYP1A2 substraatide kliirensit, tuues kaasa nõrga (nt teofülliini) või mõõduka (nt tisanidiini) plasmakontsentratsiooni suurenemise.

• Laboratoorsed analüüsid

Rasestumisvastaste steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sh maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilisi näitajaid, (kandja)valkude plasmaväärtust (nt kortikosteroide siduv globuliin ja lipiid/lipoproteiinfraktsioonid), süsivesikute ainevahetuse näitajaid, hüübimise ja fibrinolüüsi näitajaid. Muutused jäävad üldiselt labori normaalsete väärtuste vahemikesse.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Brilleve ei ole näidustatud kasutamiseks raseduse ajal (vt lõik 4.3). Kui rasedus tekib Brilleve kasutamise ajal, tuleb ravimi kasutamine otsekohe lõpetada.

Epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud sünnidefektide riski suurenemist neil lastel, kelle emad võtsid KHK-sid enne rasedust, ega teratogeenset toimet, kui KHK-sid võeti tahtmatult raseduse ajal.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taasalustatakse Brilleve võtmist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine

Rasestumisvastased steroidid võivad mõjutada rinnaga toitmist, sest nad võivad vähendada rinnapiima hulka ja muuta selle koostist. On kindlaks tehtud, et kontratseptiivsed steroidid ja/või nende metaboliidid on väikestes kogustes imendunud imatavate emade rinnapiima, ning teatatud on mõnest kahjulikust toimest lapsele, sealhulgas kollatõvest ja rinnanäärmete suurenemisest. Seetõttu ei ole kontratseptiivsete steroidide kasutamine üldjuhul soovitatav enne, kui laps on rinnast täielikult võõrutatud.

Toime reaktsioonikiirusele

Gestodeenil/etünüülöstradioolil ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimed

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed (> 1/10) on ebaregulaarne veritsus, iiveldus, kehakaalu tõus, rindade hellus ja peavalu. Nad esinevad sagedamini ravi alguses ja on mööduvad.

KSK-sid kasutavatel naistel on teatatud järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest, vt lõik 4.3 ja 4.4.

o Venoosne trombemboolia, st sügav jala või vaagna venoosne tromboos ja kopsuemboolia. o Arteriaalne trombemboolia

oMaksakasvajad

oNaha ja nahaaluskoe kahjustused: kloasmid.

Rinnanäärmevähi diagnoosi esinemissagedus on KSK kasutajate seas pisut suurem. Kuna rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastaste naiste seas harva, siis on lisajuhtude arv võrreldes üldise rinnanäärmevähi riskiga vähene. Põhjuslik seos KSK kasutamisega on teadmata. Lisainfot vt lõik 4.3 ja 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

.Üleannustamine

Üleannustamisega seoses ei ole teatatud mitte ühestki kahjulikust mõjust. Seoses üleannustamisega tekkida võivad sümptomid on: iiveldus, oksendamine ja tupeverejooksud. Antidoot puudub ja edasine ravi peab olema sümptomaatiline.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: hormonaalsed kontratseptiivid süsteemseks kasutamiseks, gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid ATC-kood: G03 AA10

Etünüülöstradiool/gestodeen 30/75 mikrogrammi puhul on üldine Pearli indeks (rasedused,

mis on tekkinud meetodi ebaõnnestumisel + patsiendi vea tõttu meetodi kasutamisel) 0,25 (ülemine piir 95% usaldusvahemik: 0,51). Pearli indeks, mis on tekkinud meetodi ebaõnnestumisel, on 0,08 (ülemine piir 95% usaldusvahemik: 0,29)

KSK-de kontratseptiivne toime põhineb mitmete erinevate tegurite koostoimel. Kõige tähtsamateks teguriteks on nende seas ovulatsiooni pärssimine ja endomeetriumi muutused.

Farmakokineetilised omadused

Gestodeen

Imendumine

Suukaudsel manustamisel imendub gestodeen kiirelt ja täielikult. Pärast ühekordse annuse manustamist saavutatakse maksimaalne seerumikontsentratsioon 4 ng/ml ligikaudu ühe tunni möödudes. Biosaadavus on ligikaudu 99%.

Jaotumine

Gestodeen seondub seerumi albumiiniga ja suguhormoone siduva globuliiniga (SHBG). Ainult 1 ...2% gestodeeni koguhulgast seerumis esineb vaba steroidina, samas 50...70% on spetsiifiliselt

seondunud SHBG-ga. Etünüülöstradiooli poolt indutseeritud SHBGkontsentratsiooni suurenemine mõjutab plasmavalkude vahelist jaotumist, mis põhjustab SHBG-ga seotud fraktsiooni suurenemist ja albumiiniga seotud fraktsiooni vähenemist. Gestodeeni näiv jaotusruumala on 0,7 l/kg.

Biotransformatsioon

Gestodeen metaboliseeritakse täielikult teadaolevate steroidide metabolismi-radade kaudu. Seerumi metaboolne kliirens on ligikaudu 0,8 ml/min/kg. Samaaegselt manustatud etünüülöstradiooliga ei ole avastatud mingeid koostoimeid.

Eritumine

Gestodeeni tase seerumis väheneb kahefaasiliselt. Lõpliku jaotusfaasi poolväärtusaeg on 12…15 tundi.

Gestodeen ei eritu muutumatul kujul. Selle metaboliidid erituvad uriini ja sapiga vahekorras 6:4. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu üks ööpäev.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe

Gestodeeni farmakokineetikat mõjutab SHBG tase seerumis, mis koosmanustamisel etünüülöstradiooliga tõuseb ligikaudu kolm korda. Igapäevase manustamise korral tõuseb gestodeeni seerumitase kolme- kuni neljakordseks, saavutades püsiva plasmakontsentratsiooni ravitsükli teises pooles.

Etünüülöstradiool

Imendumine

Suukaudsel manustamisel imendub etünüülöstradiool kiirelt ja täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis, mis on ligikaudu 80 pg/ml, saavutatakse 1…2 tunniga. Täielik biosaadavus, mis tuleneb presüsteemsest konjugatsioonist ja esmasest metabolismist, on ligikaudu 60%.

Jaotumine

Imetamise ajal 0,02% päevasest ema annusest eritub rinnapiima.

Etünüülöstradiool valdavalt mittespetsiifiliselt seotud albumiiniga (ligikaudu 98,5), ja põhjustab SHBG kontsentratsiooni suurenemise seerumis. Näiline jaotusruumala on ligikaudu 5 l/kg.

Biotransformatsioon

Presüsteemne konjugatsioon toimub nii peensoole limaskestas kui ka maksas. Esmane metabolism toimub läbi aromaatse hüdroksülatsiooni, kuid moodustub ka mitmeid hüdroksüleeritud ja metüleeritud metaboliite, mis esinevad nii vabade metaboliitide kui ka glükuroniidide ja sulfaatide konjugaatidena. Metaboolse kliirensi tase on ligikaudu 5 ml/min/kg.

Eritumine

Etünüülöstradiooli plasmatase alaneb kahefaasiliselt, viimase poolväärtusaeg on 24 tundi. Etünüülöstradiool ei eritu muutumatul kujul kuid selle metaboliidid erituvad uriini ja sapiga vahekorras 4:6. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu üks ööpäev.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe

Püsikontsentratsiooni seisund tekib 3...4 päeva pärast ja etünüülöstradiooli tase seerumis on 30…40% kõrgem kui ühekordse annuse korral.

Prekliinilised ohutusandmed

Etünüülöstradiool ja gestodeen ei ole genotoksilised. Karstinogeensuse uuringutes ainult etünüülöstradiooliga või kombineeritult erinevate progestageenidega ei ole leitud mingit erilist kartsinogeenset riski naistele, kui ravimit kasutati sihipäraselt kontratseptsiooni näidustusel. Tuleb siiski mainida, et suguhormoonid võivad soodustada teatud hormoonsõltuvate kudede ja tuumorite kasvamist.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ei leitud etinüülöstradioolil üksi ega koos progestogeenidega kõrvaltoimeid inimese viljakusele, loote arengule ega reproduktsioonivõimele, kui ravimit kasutati vastavalt soovitustele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tablett

Laktoosmonohüdraat

Mikrokristalliline tselluloos

Povidoon K-30

Magneesiumstearaat

Kaaliumpolakriliin

.Sobimatus

Ei kohaldata.

.Kõlblikkusaeg

2 aastat

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30C. Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistev või kergelt läbipaistmatu PVC/PVDC-alumiiniumblister.

Pakendi suurused:

1 x 21 tabletti

3 x 21 tabletti

6 x 21 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d.

Verovskova 57

SI-1000 Ljubljana

Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

01.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

jaanuar 2016