Bicacel 150 mg - RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
Artikli sisukord
Bicacel 150 mg
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Bicacel 150 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga tablett sisaldab 150 mg bikalutamiidi. INN. Bicalutamidum
Abiaine: iga tablett sisaldab 181 mg laktoosmonohüdraati. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Valge, ümmargune, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on märgistus BCM 150.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Lokaalselt kaugelearenenud eesnäärmevähiga ja kõrge progresseerumisriskiga patsientidel monoteraapiana või adjuvantravina radikaalse prostatektoomia või radioteraapia korral (vt lõik 5.1).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud mehed, kaasaarvatud eakad patsiendid: annuseks on üks 150 mg tablett üks kord ööpäevas, koos toiduga või ilma, alati samal ajal (tavaliselt hommikul või õhtul).
Tabletid tuleb tervelt, koos vedelikuga alla neelata.
Bikalutamiid 150 mg õhukese polümeerikattega tablette tuleb võtta pidevalt vähemalt 2 aastat või kuni haiguse progresseerumiseni.
Lapsed ja noorukid
Bikalutamiid ei ole näidustatud lastele ja noorukitele. Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsiendid ei vaja annuse kohandamist. Bikalutamiidi kasutamisega raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) kogemus puudub.
Maksakahjustus
Kerge maksakahjustusega patsiendid ei vaja annuse kohandamist. Mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel võib ravim organismi kumuleeruda (vt lõik 4.4).
4.3 Vastunäidustused
Bikalutamiid on vastunäidustatud naistele ja lastele.
Bikalutamiid on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Terfenadiini, astemisooli või tsisapriidi samaaegne kasutamine bikalutamiidiga on vastunäidustatud (vt lõik 4.5).
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Bikalutamiid metaboliseerub ulatuslikult maksas. Andmed viitavad, et raske maksakahjustusega patsientidel võib eliminatsioon olla aeglasem, mille tagajärjel võib esineda suurem bikalutamiidi kumulatsioon. Seega peab bikalutamiidi kasutamisel mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel olema eriti ettevaatlik.
Võimalike maksafunktsiooni muutuste avastamiseks peaks regulaarselt maksafunktsiooni näitajaid kontrollima. Enamik muutustest eeldatavasti ilmneb 6. esimese bikalutamiidravi kuu jooksul.
Seoses bikalutamiidiga on raskeid maksafunktsiooni muutuseid ja raskeid maksakahjustusi täheldatud harva (vt lõik 4.8). Raskete muutuste esinemisel tuleb bikalutamiidravi katkestada.
Patsientidel, kellel täheldatakse objektiivselt haiguse süvenemist, millega kaasneb PSA taseme tõus, tuleb kaaluda bikalutamiidiga läbiviidava ravi lõpetamist.
Bikalutamiid pärsib tsütokroom P450 (CYP3A4) aktiivsust, mistõttu peab olema ettevaatlik kui manustatakse samaaegselt ravimitega, mis metaboliseeruvad peamiselt CYP3A4 vahendusel (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Bikalutamiid 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad laktoosi._Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, pärilikku tüüpi laktaasi defitsiidiga või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
In vitro katsed on näidanud, et bikalutamiidi R-enantiomeer on isoensüüm CYP3A4 inhibiitor ja avaldab nõrgemat pärssivat toimet CYP2C9, 2C19 ja 2D6 aktiivsusele. Vaatamata sellele, et kliinilistes uuringutes, kus kasutati tsütokroom P450 (CYP) aktiivsuse markerina antipüriini, ei tõendatud ravimi võimalikku koostoimet bikalutamiidiga, oli keskmine ekspositsioon midasolaamile (AUC) pärast 28-päevast bikalutamiidiga
koosmanustamist 80% suurem. Kitsa terapeutilise laiusega ravimite korral võib selline suurenemine olla oluline. Selliste ravimitena on terfenadiini, astemisooli ja tsisapriidi samaaegne kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3) ning tuleb olla ettevaatlik, kui samaaegselt bikalutamiidiga kasutatakse selliseid ravimeid nagu tsüklosporiin ja kaltsiumikanali blokaatorid. Nende ravimite puhul võib olla vajalik annuste vähendamine, eriti kui ilmneb nende toimete tugevnemine või kõrvaltoimed. Tsüklosporiini puhul soovitatakse hoolikalt jälgida selle kontsentratsiooni plasmas ja patsiendi kliinilist seisundit nii pärast bikalutamiidravi alustamist kui selle lõppu.
Ettevaatlik peab olema bikalutamiidi määramisel koos ravimi oksüdatsiooni inhibeerivate ravimitega, nagu tsimetidiin ja ketokonasool. Selle tagajärjel võib suureneda bikalutamiidi kontsentratsioon plasmas, mis võib teoreetiliselt tõsta kõrvaltoimete esinemissagedust.
In vitro katsed on näidanud, et bikalutamiid võib välja tõrjuda kumariini tüüpi antikoagulandi, varfariini, tema valguga seondumise kohast. Seega soovitatakse hoolikalt jälgida protrombiiniaega, kui kumariini tüüpi antikoagulante saavatel patsientidel alustatakse bikalutamiidravi.
4.6 Rasedus ja imetamine
Bikalutamiid on vastunäidustatud naistele ning seda ei tohi anda rasedatele või imetavatele emadele.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
On ebatõenäoline, et bikalutamiid mõjutab patsiendi võimet juhtida autot või käsitseda masinaid. Siiski tuleb märkida, et vahel võib esineda unisust. Patsiendid, keda see puudutab, peavad olema tähelepanelikud.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimete esinemissagedused on defineeritud järgnevalt: väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni 1/1000, 1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
c Enamusel Bikalutamiid 150 mg monoteraapiana saanud patsientidest esines günekomastia ja/või rinnanäärmete valu. Uuringutes hinnati kuni 5 %-l patsientidest need sümptomid raskeks. Günekomastia ei pruugi ravi lõpetamisel spontaanselt mööduda, eriti pikaajalise ravi korral.
Lisaks on kliinilistes uuringutes teatatud ka südamepuudulikkusest (uuringuarstide arvates võimaliku kõrvaltoimena, sagedusega >1%) kui bikalutamiidi kasutati koos LHRH analoogiga. Puuduvad tõendid põhjuslikust seosest ravimiga.
4.9 Üleannustamine
Üleannustamisest inimesel puuduvad kogemused. Puudub antidoot, ravi on sümptomaatiline. Dialüüsist ei pruugi abi olla, kuna bikalutamiid seondub suures osas valkudega ning teda uriinis muutmatul kujul ei leidu. Näidustatud on üldised toetavad ravimeetmed, sh eluliste näitajate sage jälgimine.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: antiandrogeenid ATC-kood: L02BB03
Bikalutamiid on mittesteroidne antiandrogeen, millel ei esine muud endokriinset aktiivsust. Ta seondub androgeeniretseptoritega, aktiveerimata geeniekspressiooni ning pärsib seega androgeenset stimulatsiooni. Selle pärssimise tulemuseks on eesnäärme kasvaja taandareng. Kliiniliselt võib bikalutamiidi katkestamine põhjustada mõnedel patsientidel androgeeni ärajätusündroomi.
Bikalutamiid 150 mg ravi analüüsiti kombineeritult lokaalse (T1...T2, N0 või NX, M0) või lokaalselt kaugelearenenud (T3...T4, kõik N, M0; T1...T2, N+, M0) metastaseerumata eesnäärmevähiga 8113 patsiendil läbiviidud kolme platseebokontrollitud topeltpimeda uuringu tulemuste põhjal, kus bikalutamiidi kasutati kohese hormoonravina või radikaalse prostatektoomia või kiiritusravi (peamiselt välimine lähikiiritus) adjuvantravina. 7,4-aastase mediaanse jälgimisperioodi jooksul tekkis haiguse objektiivne süvenemine bikalutamiidi ja platseebo rühmas vastavalt 27,4% ja 30,7%.
Haiguse objektiivse süvenemise ohu vähenemist täheldati enamikes patsientide gruppides, kuid enim ilmnes see haiguse süvenemise kõrgeima ohuga patsientidel. Seetõttu võivad arstid haiguse süvenemise madala ohuga patsientide puhul, eriti adjuvantravis pärast radikaalset prostatektoomiat, pidada optimaalseks ravistrateegiaks hormoonravi alguse edasilükkamist kuni haiguse süvenemise nähtude ilmnemiseni.
Üldises elulemuses ei täheldatud erinevust 7,4-aastase mediaanse jälgimisperioodi jooksul 22,9%-lise suremuse korral (riski suhe = 0,99; 95% [usalduspiirid 0,91 kuni 1,09]). Vaatamata sellele ilmnesid mõningad kalduvused uuritavate alagruppide analüüsides.
Ainult bikalutamiidi saanud lokaalselt kaugelearenenud haigusega patsientide seas progressioonivaba elulemuse aeg ei olnud erinev. Nende patsientide hulgas oli ka suund elulemuse vähenemisele võrreldes platseebogrupi patsientidega (HR=1,16; 95% usalduspiirid 0,99.. .1,37). Sellest lähtuvalt on bikalutamiidi kasu/riski profiil selline, et seda ravimit antud grupi patsientidel kasutada ei soovitata.
Bikalutamiid 150 mg efektiivsust lokaalselt kaugelearenenud metastaseerumata eesnäärmevähiga patsientidel, kellele oli näidustatud esmane hormoonravi, hinnati eraldi kasutades kahe uuringu metaanalüüsi, milles osales 480 eelnevalt ravimata metastaseerumata (M0) eesnäärmevähiga patsienti. Bikalutamiid 150 mg ravi saanud grupil ja kastreeritute grupil ei esinenud märkimisväärseid erinevusi elulemuse osas (riski suhe = 1,05 [usalduspiirid 0,81...1,36], p=0,669) või süvenemise intervalli osas (HR = 1,20 (usalduspiirid 0,96...1,51, p=0,107). Täheldati üldist suundumust elukvaliteedi paranemise suunas Bikalutamiid 150 mg kasuks võrreldes kastratsiooniga. Alamgrupid, kust sellised andmed saadi, olid oluliselt kõrgema seksuaaltungiga (p=0,029) ja kehalise vormiga (p=0,046).
Progressioonivaba elulemuse ja üldise elulemuse andmed lokaalselt kaugelearenenud haigusega patsientidel on kokku võetud allolevates tabelites:
Kahe kliinilise uuringu kombineeritud analüüs, mis hõlmas 805 metastaseerunud eesnäärmevähiga patsienti, kes seni polnud ravi saanud näitas, et 43%-lise eeldatava suremuse juures osutus elulemuse põhjal otsustades Bikalutamiid 150 mg vähem efektiivseks kui kastratsioon (riskisuhe =1,30 [usalduspiirid 1,04.1,65]). Keskmiselt kaheaastase elulemuse juures on hinnanguline erinevus 42 päeva.
Bikalutamiid on ratsemaat, mille antiandrogeenne aktiivsus on peaaegu täielikult seotud R- enantiomeeriga.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Suukaudse manustamise järgselt imendub bikalutamiid hästi. Puuduvad tõendid, et toit mõjutaks kliiniliselt olulisel määral biosaadavust.
S-enantiomeer eritub organismist kiiresti, võrreldes R-enantiomeeriga, mille eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 1 nädal.
Bikalutamiidi regulaarsel igapäevasel manustamisel on R-enantiomeeri kontsentratsioon plasmas võrreldes S-enantiomeeriga ligikaudu 10-kordne, mis tuleneb selle pikemast eliminatsiooni poolväärtusajast.
Bikalutamiidi annuse juures 150 mg ööpäevas on R-enantiomeeri tasakaalukontsentratsioon plasmas ligikaudu 22 mikrogrammi/ml. Plasmas olevatest enantiomeeride üldarvust tasakaalukontsentratsiooni tingimustes 99% moodustab R-enantiomeer, mis omab ka peamist terapeutilist toimet.
R-enantiomeeri farmakokineetikat ei mõjuta patsiendi vanus, neerupuudulikkus ega kerge kuni mõõdukas maksakahjustus. On tõestatud, et raske maksakahjustusega patsientidel elimineerub R-enantiomeer plasmast aeglasemalt.
Bikalutamiid seondub suurel määral valkudega (ratsemaat 96 %, R-bikalutamiid 99,6 %) ning metaboliseerub ulatuslikult (oksüdatsiooni ja glükuronisatsiooni teel): metaboliidid erituvad ligikaudu võrdsetes proportsioonides nii neerude kui sapi kaudu.
Kliinilises uuringus leiti, et R-bikalutamiidi keskmine kontsentratsioon bikalutamiid 150 mg saavate meeste seemnevedelikus oli 4,9 mikrogrammi/ml. Bikalutamiidi kogus, mis suguühte ajal naispartnerile potentsiaalselt üle kantakse, on väike ning võrdub ligikaudu 0,3 mikrogrammi/kg. See kogus on väiksem loomkatsetes kindlaks tehtud järglastele soovimatuid toimeid tekitavast kogusest.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Bikalutamiid on puhas ja tugevatoimeline androgeeni retseptori antagonist nii katseloomadel kui inimestel. Peamine sekundaarne farmakoloogiline toime on maksas CYP450-sõltuvate segafunktsiooniga oksüdaaside indutseerimine. Inimestel ei ole ensüüminduktsiooni täheldatud. Sihtorganite muutused, sh kasvaja indutseerimine (Leydig'i rakkudes, kilpnäärmes, maksas) loomadel, on otseselt seotud bikalutamiidi primaarse ja sekundaarse farmakoloogilise toimega. Ensüümi indutseerimist ei ole inimestel täheldatud ja kirjeldatud kõrvaltoimeid ei peeta eesnäärmevähiga haigete ravis kliiniliselt oluliseks. Seemnejuhade atroofia on eeldatav antiandrogeenide klassile iseloomulik toime, mida on täheldatud kõikidel uuritud loomaliikidel. 12-kuulises korduva annuse toksilisuse uuringutes rottidel taandus testikulaarne atroofia täielikult 24 nädalaga, kuigi reproduktsiooniuuringutes ilmnes funktsionaalne taastumine 7 nädalat pärast 11-nädalast annustamisperioodi. Inimese puhul eeldatakse sub- või infertiilsuse perioodi esinemist.
Genotoksilisuse uuringud ei ole näidanud bikalutamiidil mingit mutageenset potentsiaali.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu: Laktoosmonohüdraat Povidoon K-29/32 Krospovidoon (tüüp A) Naatriumlaurüülsulfaat Magneesiumstearaat
Tableti kate: Laktoosmonohüdraat Hüpromelloos Titaandioksiid (E171) Makrogool 4000
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
PVC/PE/PVDC/Al blister, karp.
Pakend sisaldab 5, 7, 10, 14, 20, 28, 30, 40, 50, 56, 80, 84, 90, 98, 100, 140, 200, 280 õhukese
polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erinõuded hävitamiseks ja käsitsemiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Genthon BV Microweg 22 6545 CM Nijmegen Holland
8. MÜÜGILOA NUMBRID
698010
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
31.08.2010
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimaimetis kinnitatud augustis 2010.
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
Bicacel 150 mg, õhukese polümeerikattega tabletid> Bikalutamiid
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
- Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on Bicacel 150 mg ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Bicacel 150 mg võtmist
3. Kuidas Bicacel 150 mg võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Bicacel 150 mg säilitada
6. Lisainfo