Amlodipine ceva 1.25 mg - närimistablett (1,25mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

VETERINAARRAVIMI NIMETUS

Amlodipine Ceva 1,25 mg, närimistablett kassidele

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga närimistablett sisaldab:

Toimeaine:

Amlodipiin 1,25 mg

(vastab 1,73 mg amlodipiinbesilaadile)

Abiaine(d):

Abiainete täielik loetelu on esitatud punktis 6.1.

RAVIMVORM

Närimistablett.

Beež kuni helepruun ovaalne tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon.

Närimistableti saab jagada kaheks võrdseks osaks.

KLIINILISED ANDMED

Loomaliigid

Kass

Näidustused, määrates kindlaks vastavad loomaliigid

Süsteemse hüpertensiooni raviks kassidel.

Vastunäidustused

Mitte kasutada kardiogeense šoki ja raske aordistenoosi korral. Mitte kasutada raske maksapuudulikkuse korral.

Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkus toimeaine või ükskõik millise abiaine suhtes.

Erihoiatused iga loomaliigi kohta

Hüpertensiooni algpõhjus ja/või kaasuv(ad) haigus(ed), nagu hüpertüroidism, krooniline neeruhaigus ja diabeet, tuleb diagnoosida ja ravida.

Enne ravi alustamist on hüpertensiooni diagnoosi kinnitamiseks soovitatav mõõta süstoolset vererõhku.

Preparaadi manustamisel pikema aja jooksul arvestada preparaadi väljakirjutanud veterinaararsti pidevalt tehtava kasu-riski suhte hinnanguga, mis sisaldab korduvat süstoolse vererõhu mõõtmist ravi ajal (nt igal 6. kuni 8. nädalal).

Ettevaatusabinõud

Ettevaatusabinõud kasutamisel loomadel

Maksahaigusega patsiendid vajavad erilist tähelepanu, sest amlodipiin metaboliseerub maksas suurel määral. Toimet maksahaigusega loomadele ei ole uuritud, seepärast kasutada ainult vastavalt vastutava veterinaararsti tehtud kasu-riski suhte hinnangule.

Amlodipiini manustamine võib mõnikord vähendada kaaliumi ja kloriidide taset seerumis. Ravi ajal on soovitatav neid tasemeid jälgida. Vanematel hüpertensiooni ja kroonilise neeruhaigusega (CKD) kassidel võib tulenevalt põhihaigusest esineda hüpokaleemiat.

Amlodipiini ohutus alla 2,5 kg kaaluvatel kassidel ei ole tõestatud.

Ohutus südamepuudulikkusega kasside puhul ei ole tõestatud. Sellistel juhtudel kasutada vastavalt vastutava veterinaararsti tehtud kasu-riski suhte hinnangule.

Närimistabletid on maitsestatud. Juhusliku allaneelamise vältimiseks hoida närimistablette loomadele kättesaamatus kohas.

Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule

Preparaat võib alandada vererõhku. Et vältida juhuslikku allaneelamist laste poolt, ärge võtke närimistabletti blistrist välja enne, kui alles loomale manustamise hetkel. Kasutamata poolitatud närimistablett panna tagasi blistrisse ja pappkarpi. Juhusliku allaneelamise korral pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata ravimi etiketti või pakendi infolehte.

Inimesed, kellel on teadaolev ülitundlikkus amlodipiini suhtes, peaksid kokkupuudet veterinaarravimiga vältima. Pärast kasutamist pesta käed.

Kõrvaltoimed (sagedus ja tõsidus)

Kliinilises uuringus oli väga sage kõrvaltoime kerge ja mööduv oksendamine (13%). Sagedased kõrvaltoimed olid kerged ja mööduvad seedehäired (nt anoreksia või kõhulahtisus), letargia ning dehüdratatsioon.

Tervetel noortel täiskasvanud kassidel täheldati 0,25 mg/kg annuse manustamisel väga sageli kerget hüperplastilist igemepõletikku koos alalõuaaluste lümfisõlmede mõningase suurenemisega, kuid vanematel hüpertensiivsetel kassidel neid toimeid kliinilises uuringus ei täheldatud. Tavaliselt ei ole sellepärast vaja ravi peatada.

Kõrvaltoimete sagedus on määratletud järgmiselt:

Kasutamine tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil

• Väga sage (ühe ravikuuri jooksul ilmnes(id) kõrvaltoime(d) rohkem kui 1 loomal 10st)
• sage (rohkem kui ühel, kuid vähem kui 10 loomal 100st)
• aegajalt (rohkem kui ühel, kuid vähem kui 10 loomal 1000st)
• harv (rohkem kui ühel, kuid vähem kui 10 loomal 10 000st)
• väga harv (vähem kui ühel loomal 10 000st, sealhulgas üksikjuhtumid)

Teratogeenset või reproduktiivtoksilist toimet närilistega tehtud uuringutes ei ole tõestatud. Amlodipiini ohutust tiinetele või lakteerivatele kassidele ei ole uuritud. Kasutada ainult vastavalt vastutava veterinaararsti tehtud kasu-riski suhte hinnangule.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste vererõhku alandavate ainete samaaegne manustamine amlodipiiniga võib tekitada madala vererõhu (hüpotensiooni). Need ained on järgmised: diureetikumid, beeta-blokaatorid, teised kaltsiumikanalite blokaatorid, reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi inhibiitorid (reniini

inhibiitorid, angiotensiin II retseptorite blokaatorid, angiotensiini konverteerivate ensüümide inhibiitorid (AKE inhibiitorid) ja aldosterooni antagonistid), teised vasodilaatorid ja alfa-2 agonistid. Enne nende ainete samaaegset manustamist amlodipiiniga on soovitatav mõõta vererõhku ja veenduda, et kass on piisavalt hüdreeritud.

Siiski ei täheldatud kasside hüpertensiooni kliinilises uuringus AKE inhibiitori benasepriili samaaegsel manustamisel amlodipiiniga vererõhu langust (hüpotensiooni).

Negatiivsete kronotroopide ja inotroopide (näiteks beeta-blokaatorid, kardioselektiivsed kaltsiumikanalite blokaatorid ja seenevastsed asoolid (nt itrakonasool)) samaaegsel manustamisel amlodipiiniga võib südamelihase kokkutõmbe jõud ja sagedus langeda. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ventrikulaarse puudulikkusega kassidele nende ravimite samaaegsel manustamisel amlodipiiniga.

Amlodipiini ning oksendamisvastaste toimeainete dolasetrooni ja ondasetrooni koosmanustamise ohutust kassidel ei ole hinnatud.

Annustamine ja manustamisviis

Suukaudne

Amlodipiini närimistablettide soovituslik algannus suukaudselt toiduga või toiduta manustatuna on 0,125…0,25 mg kg kehamassi kohta.

14 päeva pärast ravi algust võib annust kahekordistada või suurendada kuni 0,5 mg kg kehamassi kohta üks kord päevas, kui seni ei ole piisavat kliinilist vastust saavutatud (nt süstoolne vererõhk püsib üle 150 mmHg või on langenud vähem kui 15% võrreldes ravieelse mõõtmisega).

Närimistablett on maitsestatud. Närimistabletti võib loomale anda otse või väikese koguse toiduga.

Üleannustamine (sümptomid, esmaabi, antidoodid), vajadusel

Juhusliku üleannustamise korral võib tekkida pöörduv hüpotensioon. Rakendada sümptomaatilist ravi. Tervetele noortele täiskasvanud kassidele manustati 0,75 mg kg kehamassi kohta ja 1,25 mg kg kehamassi kohta üks kord päevas 6 kuu vältel ning täheldati seejärel hüperplastilist igemepõletikku, alalõuaaluste lümfisõlmede reaktiivset lümfikoe hüperplaasiat ning Leydigi rakkude suurenenud vakuolisatsiooni ja hüperplaasiat. Samade annuste korral täheldati vereplasma kaaliumi ja kloriidide taseme langust ja uriinimahu suurenemist seoses uriini erikaalu langusega. Lühiajalise juhusliku üleannustamise korral on nende tagajärgede ilmnemine kliinilistes tingimustes ebatõenäoline.

Tervete kasside (n=4) lühikeses kahenädalases taluvusuuringus annuste 1,75 kuni 2,5 mg kg kehamassi kohta manustamisel ilmnes surevus (n=1) ja tõsine haigestumine (n=1).

Keeluaeg

Ei rakendata.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakoterapeutiline rühm: kaltsiumikanali blokaator

ATCvet kood: QC08CA01

Farmakodünaamilised omadused

Amlodipiin on dihüdropüridiini rühma kuuluv pingest sõltuv kaltsiumikanali lokaator, mis seondub selektiivselt L-tüüpi kanalitega veresoonte silelihastes, südamelihases ja südame nodaalses koes.

Amlodipiin eelistab veresoonte silelihastes leiduvaid L-tüüpi kaltsiumikanaleid, langetades nii vaskulaarset resistentsust (takistust). Amlodipiini peamine vererõhku langetav toime tuleneb selle otsesest lõõgastavast toimest arteritele ja arterioolidele, samas on amlodipiini toime venoossele vereringele vähene. Antihüpertensiivne toime kestab ja väheneb sõltuvalt annusest.

Kuigi amlodipiin on väga afiinne veresoonte L-tüüpi kaltsiumikanalite suhtes, toimib see ka südamelihases ja südame nodaalses koes leiduvate kaltsiumikanalite suhtes. IN VITRO merisea isoleeritud südames täheldati südame löögisageduse langust ja negatiivset inotroopset toimet. 26- nädalases sihtloomaliigiga läbi viidud ohutusuuringus kassidele suukaudselt manustatud 0,25...1,25 mg/kg annus amlodipiini ei avaldanud mõju südame löögisagedusele, samuti ei täheldatud elektrokardiogrammi (EKG) hälbeid.

Amlodipiini seondumine L-tüüpi kaltsiumikanalitega on aeglane, seetõttu ei esine järsku vererõhu langust, mis põhjustaks baroretseptorite aktiveerumise tagajärjel reflektoorselt tahhükardia. Hüpertensiooniga kassidel langetab amlodipiini närimistableti ühekordne annus päevas vererõhku kliiniliselt olulisel määral ning kuna amlodipiini toime algab aeglaselt, ei esine ägedat hüpotensiooni ega reflektoorselt tahhükardiat.

IN VITRO andmete kohaselt parandab amlodipiin endoteeli rakkude tööd, suurendades lämmastikoksiidi tootmist ning toimides antioksüdandina ja põletikuvastaselt. Inimestel kasutamisel on see omadus oluline kuna amlodipiin on sellise seisundite raviskeemi osa nagu hüpertensioon, südame koronaarhaigused ja diabeet, millega kaasneb endoteliaalne düsfunktsioon. Kasside puhul on nende lisatoimete uurimine alles ees, sest kasside hüpertensiooni patofüsioloogias on endoteliaalse düsfunktsiooni mõju veel uurimata.

Hüpertensioon mõjutab peamiselt neere, südant, silmi ja KNS-i, sest need saavad 20 kuni 25% südame löögimahust ja koosnevad kõrge rõhuga esmasest kapillaarvõrgustikust (glomerulaarne kapillaarvõrgustik), võimaldades glomerulaarfiltraadi moodustumist. Amlodipiin kaltsiumikanali blokaatorina on mõeldud laiendama pigem aferentseid arterioole kui eferentseid arterioole. Kuna AKE inhibiitor laiendab eelkõige eferentseid arterioole, langetab ta intraglomerulaarset rõhku ja vähendab sageli proteinuuria suurusjärku. Seepärast võib hüpertensiivsetel proteinuuriaga kassidel olla eriti kasulik AKE inhibiitori manustamine koos kaltsiumikanali blokaatoriga.

Kliinilises uuringus randomiseeriti klientide püsiva hüpertensiooniga kassid, representatiivne valim (süstoolne vererõhk (SBP) >165 mmHg), saama amlodipiini (algannus 0,125…0,25 mg/kg suurendatuna kuni 0,25…0,50 mg/kg, kui 14 päeva jooksul ei olnud rahuldavat tulemust) või platseebot üks kord päevas. 28 päeva möödumisel mõõdeti süstoolset vererõhku ja ravi loeti õnnestunuks kui SBP oli langenud ravieelselt mõõdetuga võrreldes 15% või rohkem või oli alla 150 mmHg. Amlodipiini saanud 40-st kassist tervenes edukalt 25 kassi (62,5%) võrreldes platseebot saanud 34 kassiga, kellest tervenes 6 kassi (17,6%). Amlodipiiniga ravitud loomadel oli eeldatavasti 8 korda suurem võimalus raviedule kui platseeboga ravitud kassidel (võimaluste suhe 7,94, 95% usaldusnivoo 2,62…24,09).

Farmakokineetilised andmed

IMENDUMINE

Amlodipiin imendub pärast raviannuste suukaudset manustamist hästi, kontsentratsiooni maksimum vereplasmas saavutatakse 3...6 tunni jooksul pärast annustamist. Biosaadavus paastuolekus pärast ühekordset annust 0,25 mg/kg on hinnanguliselt 74% ja kontsentratsiooni maksimum 25 ng/ml. Toidu

samaaegsel manustamisel ei mõjutanud see amlodipiini imendumist inimestel. Kliinilises ravis võib kassile amlodipiini närimistabletti anda toiduga või ilma.

JAOTUMINE

Amlodipiini molekulihappesus (pKA) on 8,6. Amlodipiin seondub tugevalt vereplasma valkudega. IN VITRO on kassi vereplasmas seondumine valkudega 97%. Jaotusruumala on ligikaudu 10 l/kg.

BIOTRANSFORMATSIOON

Amlodipiin metaboliseerub ulatuslikult maksas nii laboriloomadel kui inimestel. Kõikidel teadaolevatel metaboliitidel puudub farmakoloogiline toime. Kõik amlodipiini metaboliidid, mida on IN VITRO leitud kassi maksarakkudest, on varem määratud ka roti, koera ja inimese maksarakkudest. Seepärast ei ole ükski neist kassile eriomane.

ERITUMINE

Amlodipiini keskmine vereplasma eritumise poolväärtusaeg tervetel kassidel on 53 tundi. Amlodipiini tase tervete kasside vereplasmas ühtlustus annuse 0,125 mg kg kehamassi kohta päevas manustamisel 2 nädala jooksul. Lõplik vereplasma kliirens tervetel kassidel on hinnanguliselt 2,3 ml minutis kg kehamassi kohta.

Eritumise tasakaalu on täheldatud inimesel ja mitmel loomaliigil, kuid mitte kassil. Koerte uriinis ja roojas jaotus radioaktiivsus võrdselt.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Kana lõhna- ja maitseaine

Linnasepärm

Mikrokristalliline tselluloos

Mannitool

Naatriumkroskarmelloos

Magneesiumstearaat

Veevaba kolloidne ränidioksiid

Sobimatus

Ei rakendata.

Kõlblikkusaeg

Müügipakendis veterinaarravimi kõlblikkusaeg: 3 aastat.

Poolitatud tableti kõlblikkusaeg: 24 tundi.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Kõik poolitatud kasutamata jäänud tabletid tuleb panna tagasi blisterpakendisse.

Vahetu pakendi iseloomustus ja koostis

Kuumsuletud polüamiid/alumiinium/PVC-alumiinium blistris on 10 närimistabletti blistri kohta. Pappkarp, milles 30, 100 või 200 närimistabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded kasutamata jäänud veterinaarravimite või nende kasutamisest tekkinud jäätmete hävitamise kohta

Kasutamata veterinaarravim või selle jäätmed tuleb hävitada vastavalt kohalikule seadusandlusele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Ceva Santé Animale

10 avenue de la Ballastière

33500 Libourne Prantsusmaa

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

03.2015

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

mai 2017

MÜÜGI, TARNIMISE JA/VÕI KASUTAMISE KEELD

Ei rakendata.