Atrovent n - inhalatsiooniaerosool, lahus (20mcg 1annust) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ATROVENT N, 20 mikrogrammi/annuses, inhalatsiooniaerosool, lahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Inhalatsiooniaerosooli 1 annus sisaldab 21 mikorgrammi ipratroopiumbromiidmonohüdraati, mis vastab 20 mikrogrammile veevabale ipratroopiumbromiidile.

INN. Ipratropii bromidum

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d): etanool

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Inhalatsiooniaerosool, lahus.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Bronhiaalastma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega seotud bronhospasmi püsiravi.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annustamine tuleb kohandada vastavalt individuaalsetele vajadustele ning patsiente tuleb ravi ajal meditsiiniliselt jälgida. Soovituslikku ööpäevast annust ei ole soovitatav ületada ägeda ega säilitusravi ajal.

Juhul kui ravi ei anna olulist tulemust või kui patsiendi seisund halveneb, tuleb raviplaani korrigeerida arsti juures. Ägeda või kiiresti halveneva hingelduse korral peavad patsiendid kohe arstiga konsulteerima või pöörduma lähimasse haiglasse.

Alljärgnevad annused on soovitatud:

Hooldusravi

Täiskasvanud ja lapsed vanuses > 6-eluaasta:

2 inhalatsiooni (annust) 4 korda ööpäevas.

Maksimaalset ööpäevast annust ehk 12 inhalatsiooni ei tohi ületada.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse äkilise ägenemise korral on näidustatud ravi ATROVENT’i inhalatsioonilahusega pudelis.

Lastel tohib andmete ebapiisavuse tõttu ATROVENT N inhalatsiooniaerosooli kasutada ainult arsti korraldusel ning täiskasvanu järelevalve all.

Manustamisviis

Täpse manustamise kindlustamiseks palun lugege hoolikalt kasutusjuhendit.

Tulemuslikuks raviks on oluline inhalatsiooniaerosooli õigesti manustada.

Enne inhalaatori esmakordset kasutamist pihustage 2 annust välja.

Enne iga kasutamist tuleb toimida järgmiselt:

1. Eemaldage huuliku kaitsekate.
2. Hingake sügavalt välja.
3. Suunake inhalaatori põhi üles (joonis 1) ning haarake tihedalt huultega ümber huuliku. Nool inhalaatori etiketil peab samuti olema üles suunatud.

Joonis 1

1. Hingake võimalikult sügavalt sisse, vajutades samal ajal tugevalt balloonii põhjale, et vabaneks inhalatsiooni annus. Hoidke mõni sekund hinge kinni, seejärel eemaldage huulik suust ning hingake aeglaselt suu kaudu välja.

Samamoodi toimige ka teistkordsel inhalatsioonil.

1. Pärast kasutamist asetage huuliku kaitsekate tagasi.
2. Kui inhalaatorit ei ole kolm päeva kasutatud, tuleb enne inhaleerimist üks annus välja pihustada.

Kuna inhalaator on läbipaistmatu, siis ei ole võimalik selles sisalduvat ravimi hulka täpselt määrata. Täis inhalaatoris on 200 annust. Kui kõik need on ära kasutatud, võib tunduda, nagu sisalduks balloonis veel väike kogus ravimit. Sellegipoolest tuleb võtta kasutusele uus inhalatsiooniaerosool, kuna vanas sisalduv ravimi hulk ei pruugi olla õigeks annustamiseks piisav.

Inhalaatoris olevat orienteeruvat ravimi kogust saab kontrollida järgnevalt:

Ballooni loksutamine näitab, kas sellesse on veel vedelikku jäänud. Teise võimalusena eemaldage balloonilt plastikust huulik ja asetage balloon vette. Ravimi hulka saab hinnata vette asetatud inhalaatori asendi järgi (joonis 2).

Joonis 2

Inhalaatorit tuleb puhastada vähemalt üks kord nädalas. Inhalaatori huuliku puhtana hoidmine on oluline, et ravim ei kogune sellesse ega ummista pihustusava. Puhastamiseks tuleb võtta kõigepealt maha tolmukate ning eemaldada balloon inhalaatorist. Loputada sooja veega läbi inhalaatori, kuni mingit ravimikogumit ja/või mustust ei ole näha.

Joonis 3

Pärast puhastamist raputage inhalaator tühjaks ning laske sel õhu käes kuivada, ilma et kasutaksite mingeid küttesüsteeme. Kui huulik on kuiv, asetage tagasi ballooni ja tolmukate.

Joonis 4

HOIATUS!

Plastikust huulik on mõeldud kasutamiseks ainult koos ATROVENT N inhalatsiooniaerosooliga, see tagab teile alati õige ravimiannuse saamise. Huulikut ei tohi kunagi kasutada ühegi teise inhalatsiooniaerosooli manustamiseks ning samuti ei tohi ATROVENT N inhalatsiooniaerosooli manustada ühegi teise huulikuga peale tootega kaasasoleva.

Inhalaator on rõhu all ning seda ei tohi jõuga avada ega hoida temperatuuril üle 50 OC.

Vastunäidustused

ATROVENT N on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb ülitundlikkus atropiinile, tema derivaatidele (nagu toimeaine ipratroopiumbromiid) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkus

Pärast ATROVENT N’i inhaleerimist võivad harva tekkida kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid nagu urtikaaria, angioödeem, lööve, bronhospasm, orofarüngeaalne turse ja anafülaksia.

Paradoksaalne bronhospasm

Nii nagu teiste inhaleeritavate ravimitega, võib ka ATROVENT N põhjustada paradoksaalset bonhospasmi, mis võib olla eluohtlik. Paradoksaalse bronhospasmi esinemisel tuleb ATROVENT N’i kasutamine otsekohe lõpetada ning asendada alternatiivse raviga.

Silmakomplikatsioonid

ATROVENT N’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kel on eelsoodumus kitsanurga glaukoomile.

Ipratroopiumbromiidi inhalatsiooniaerosooli või -agonistidegabeeta kombineeritud inhalatsiooniaerosooli pihustamisel silma on harvadel juhtudel tekkinud silmakahjustused (müdriaas, silma siserõhu tõus, kitsanurga glaukoom, silmavalu). Seetõttu on oluline õpetada patsientidele ATROVENT N inhalatsiooniaerosooli kasutamist.

Valu või ebamugavustunne silmades, ähmane nägemine, visuaalsed halod või värvilised kujutised koos konjunktiivi ja sarvkesta tursest tingitud punetavate silmadega võivad olla ägeda kitsanurga glaukoomi sümptomiteks. Sellistel juhtudel tuleb alustada ravi miootiliste silmaravimitega ning kiiresti konsulteerida silmaarstiga.

Tuleb olla ettevaatlik, et pihustatav aerosool ei satuks silmadesse. Kuna mõõdetud annustes aerosooli manustatakse huuliku kaudu ja see on käega reguleeritav, on aerosooli silma sattumise risk piiratud.

Neeru- ja kuseteede obstruktsioon

ATROVENT N’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel kel kaasub kuseteede obstruktsioon (nt eesnäärme hüperplaasia või põiekaela obstruktsioon).

Seedetrakti motoorika häired

Tsüstilise fibroosiga patsientidel võib sagedamini tekkida kõhukinnisus.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

ATROVENT N kroonilist kooskasutamist koos teiste inhaleeritavate antikolinergikumidega ei ole uuritud. Seetõttu ei ole soovitatav kasutada ATROVENT N’i koos teiste antikolinergiliste ravimitega.

Beeta-adrenergilised ained ja ksantiini derivaadid tugevdavad koosmanustamisel ATROVENT N’iga bronhe lõõgastavat toimet.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

ATROVENT N’i ohutust raseduse ajal ei ole tõestatud. Selle ravimi raseduspuhusel kasutamisel tuleb kaaluda eeldatava kasu ja riski suhet. Mittekliiniliste uuringute andmeil manustati antud ravimit kas inhalatsiooni teel või intranasaalselt soovituslikust annusest tunduvalt suuremates annustes ega täheldatud embrüotoksilisi või teratogeenseid toimeid.

Imetamine

Ei ole teada, kas ipratroopiumbromiid eritub rinnapiima, kuid on ebatõenäoline, et inhaleeritav ipratroopiumbromiid jõuaks imikuni toimivas annuses. ATROVENT N’i määramisel imetavatele emadele on siiski vajalik ettevaatus.

Fertiilsus

Ipratroopiumbromiidi kohta puuduvad kliinilised andmed seoses viljakusega. Ipratroopiumbromiidiga teostatud mittekliinilised uuringud ei ole näidanud mingeid kõrvaltoimeid viljakusele (vt toksikoloogia lõiku).

Toime reaktsioonikiirusele

Seni pole läbi viidud uuringuid autojuhtimist ja masinate käsitsemist mõjustavate toimete kohta. Siiski tuleb patsientidele selgitada, et neil võib ATROVENT-ravi ajal esineda selliseid kõrvaltoimeid nagu pearinglus, akommodatsiooni häire, müdriaas ja ähmane nägemine. Seega tuleb soovitada ettevaatust autojuhtimisel või masinate käsitsemisel.

Kõrvaltoimed

Paljud loetletud kõrvaltoimetest võib omistada ATROVENT N’i antikolinergilistele omadustele. Nii nagu igasuguse inhalatsioonravi puhul, võib ka ATROVENT N’i puhul esineda lokaalseid ärritussümptomeid. Kõrvaltoimed tuvastati andmete põhjal, mis saadi kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgsel kasutamisel.

Kliinilistes uuringutes registreeritud kõige sagedamateks kõrvaltoimeteks olid peavalu, kurgu ärritus, köha, suukuivus, seedetrakti motiilsushäired (sh kõhukinnisus, kõhulahtisus ja oksendamine), iiveldus ja pearinglus.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on väljendatud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100, <1/10); aeg-ajalt (≥1/1 000, <1/100); harv (≥1/10 000, <1/1 000); väga harv (<1/10 000).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Spetsiifilisi üleannustamise tunnuseid ei ole teada. Arvestades ATROVENT N’i laia terapeutilist vahemikku ja paikset manustamist, on tõsiste antikolinergiliste sümptomite tekkimine vähetõenäoline. Võivad esineda nõrgad süsteemse antikolinergilise toime sümptomid nagu suukuivus, akommodatsioonihäired ja südame löögisageduse tõus.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

ATC-kood: R03B B01; Antikolinergilised ained

ATROVENT N on antikolinergiliste (parasümpatolüütiliste) omadustega kvaternaarne ammooniumiühend. Mittekliiniliste uuringute andmeil pärsib ta vagaalselt vahendatud reflekse, kuna toimib uitnärvist vabaneva mediaatori atsetüülkoliini antagonistina. Antikolinergilised ravimid suurendavad Ca++ intratsellulaarset kontsentratsiooni, mida põhjustab atsetüülkoliini koostoime bronhide silelihaste muskariiniretseptoritega. Ca++ vabanemist vahendab sekundaarne ülekandesüsteem, mis koosneb IP3-st (inositooltrifosfaadist) ja DAG-ist (diatsüülglütseroolist).

Pärast ATROVENT N’i (ipratroopiumbromiidi) inhalatsiooni saabuv bronhodilatsioon on eeskätt lokaalne ja kopsude suhtes kohaspetsiifiline, ning olemuselt mittesüsteemne.

Prekliinilistes ja kliinilistes uuringutes ei ole ilmnenud ATROVENT N (ipratroopiumpromiidi) ebasoovitavaid toimeid bronhiaalnäärmete sekretsioonile, mukotsiliaarsele kliirensile ega gaasivahetusele.

Kliinilised uuringud

Kuni 3 kuud kestnud võrdlevates kliinilistes uuringutes HFA (hüdrofluoroalkaan)- ja CFC (klorofluorosüsinik) – vormiga täiskasvanud astmaatikutel, kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel ja astmahaigetel lastel leiti, et nimetatud vormid on terapeutiliselt ekvivalentsed.

Farmakokineetilised omadused

1. -päeva kestnud kontrollitud uuringutes bronhospasmiga kulgeva KOK-iga patsientidel (krooniline bronhiit ja emfüseem) saadi kopsufunktsiooni oluline (FEV1 ja FEF5-75% suurenemine vähemalt 15% võrra) 15 minutiga, maksimumiga 1…2 tunni pärast, püsides enamikul patsientidest 4...6 tundi.
2. -päeva kestnud kontrollitud uuringutes bronhospasmiga astmahaigetel saavutati kopsufunktsiooni oluline paranemine (FEV1 suurenes vähemalt 15% võrra) 51%-l patsientidest.

Imendumine

ATROVENT N inhalatsiooni terapeutiline efekt (bronhodilatatsioon) on seotud lokaalse toimega hingamisteedes. Seega ei kulge bronhodilatatsioon ja süsteemne farmakokineetika ajaliselt paralleelselt.

Pärast inhalatsiooni deponeeritakse tavaliselt 10...30% annusest kopsudes, olenevalt koostisest ja inhaleerimistehnikast. Suurem osa annusest neelatakse alla ning see läbib seedetrakti.

Kopsudesse deponeeritud annus jõuab vereringesse kiiresti (minutite jooksul) ning omab peaaegu täielikku süsteemset biosaadavust.

Esialgse ühendi kumulatiivne renaalne eritumine (0...24 tundi) on ligikaudu 46% veenisiseselt manustatud annusest, alla 1% suukaudsest annusest ning umbes 3...13% inhaleeritud annusest. Vastavalt neile andmetele hinnatakse ipratroopiumbromiidi suukaudsete ja inhaleeritud annuste üldiseks süsteemseks biosaadavuseks vastavalt 2% ja 7...28%. Seda arvesse võttes ei tõsta ipratroopiumbromiidi allaneelatud annuseosad oluliselt süsteemselt tsirkuleerivat kogust.

Jaotumine

Peamised farmakokineetilised parameetrid arvutati seerumi kontsentratsiooni andmete põhjal pärast ravimi intravenoosset manustamist. Ipratroopiumi puhul esineb kiire bifaasiline plasmakontsentratsiooni langus. Jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni korral (Vdss) on ligikaudu 176 l (≈ 2,4 l/kg). Ravim seondub plasmavalkudega minimaalselt (alla 20%). Mittekliinilised andmed näitavad, et kvaternaarne amiinipratroopium ei läbi platsentat või hematoentsefaalbarjääri.

Biotransformatsioon

Pärast veenisisest manustamist metaboliseeritakse ligikaudu 60% annusest – tõenäoliselt suuremas osas maksas oksüdatsiooni teel.

Peamised metaboliidid, mis moodustuvad hüdroksümetüülrühma hüdrolüüsil, dehüdratsioonil või kõrvaldamisel troopilisest happefragmendist, näitavad väga vähe või mitte mingit mõju muskariiniretseptoritele ning neid tuleb pidada ebaefektiivseiks.

Eritumine

Terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg on umbes 1,6 tundi.

Ipratroopiumi totaalne kliirens on 2,3 l/min ja renaalne kliirens – 0,9 l/min.

Eritumistasakaalu uuringutes arvestati ravimiga seotud radioaktiivsuse (sh esialgse ühendi ja kõigi metaboliitide) kumulatiivseks renaalseks eritumiseks (6 päeva) pärast veenisisest manustamist 72,1%,

pärast suukaudset manustamist 9,3% ja pärast inhalatsiooni 3,2%. Väljaheitega eritunud radioaktiivsus oli pärast veenisisest manustamist 6,3%, pärast suukaudset manustamist 88,5% ja pärast inhaleerimist 69,4%. Arvestades ravimiga seotud radioaktiivsuse eritumist pärast veenisisest manustamist, toimub peamine eritumine neerude kaudu. Ravimiga seotud radioaktiivsuse (esialgse ühendi ja metaboliitide) eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3,6 tundi.

Prekliinilised ohutusandmed

Ipratroopiumbromiidi lokaalset ja süsteemset taluvust on ulatuslikult uuritud mitmel loomaliigil, kasutades erinevaid manustamisviise.

Ühekordse annuse toksikoloogia

Ägedat toksilisust pärast inhalatsiooni teel, suukaudset ja veenisisest manustamist on hinnatud mitmel näriliste ja mittenäriliste liigil. Inhalatsiooni teel manustatuna oli isastel merisigadel minimaalne surmav annus 199 mg/kg. Rottidel ei täheldatud suremust kuni kõige suuremate tehniliselt teostatavate annusteni (st 0,05 mg/kg 4 tundi pärast manustamist ehk 160 ipratroopiumbromiidi pihustusannust, 0,02 mg/pihustusannus).

1. Suukaudsed DL50 väärtused hiirel, rotil ja küülikul olid vastavalt 1 585, 1 925 ja 1 920 mg/kg. Veenisisesed DL50 väärtused olid hiirel, rotil ja koeral vastavalt 13,6; 15,8 ja 18,2 mg/kg. Kliinilisteks nähtudeks olid müdriaas, suu limaskestade kuivus, düspnoe, treemor, spasmid ja/või tahhükardia.

Korduvannuse toksikoloogia

Korduvannuse toksilisuse uuringud on läbi viidud rottidel, küülikutel, koertel ja reesusahvidel. Kuni 6 kuud kestnud inhalatsiooniuuringutes rottidel, koertel ja reesusahvidel oli kõrvaltoimeid mittetekitav annus vastavalt 0,38 mg/kg/ööpäevas, 0,18 mg/kg/ööpäevas ja 0,8 mg/kg/ööpäevas.

Koertel täheldati suu limaskestade kuivust ja tahhükardiat. Bronho-pulmonaalsüsteemis ega üheski teises organis ei täheldatud toimeainega seotud histopatoloogilisi kahjustusi. Rottidel oli NOAEL pärast 18-kuulist suukaudset manustamist 0,5 mg/kg/ööpäevas.

Inhalatsiooni korduvannuse toksilisuse uuringud rottidel kestusega kuni 6 kuud ja koertel kestusega kuni 3 kuud, milles kasutati teisi koostisi (ninasisene koostis, alternatiivse propellendi HFA 134a ja laktoosi koostis), ei avaldanud täiendavat informatsiooni ipratroopiumbromiidi toksilisuse üldprofiili kohta. Kuni 6 kuud kestnud ninasisene manustamine näitas koertel täheldamatu efekti taset (NOEL) >0,20 mg/kg/ööpäevas ning kinnitas varasemaid ninasisese manustamise uuringuid, mis kestsid kuni 13 nädalat. Ipratroopiumbromiidi korduvannuse toksilisuse uuringud on näidanud, et HFA koostise ja traditsioonilise CFC koostise toksikoloogilised profiilid on sarnased.

Lokaalne taluvus

Ipratroopiumbromiidi vesilahus (0,05 mg/kg) oli lokaalselt hästi talutav, kui seda manustati inhalatsiooni teel rottidele (ühekordne manustamine üle 4 tunni). Korduvannuse toksilisuse uuringutes oli ipratroopiumbromiid hästi talutav.

Immunogeensus

Merisigadel ei täheldatud aktiivset anafülaksiat ega passiivseid anafülaktilisi nahareaktsioone.

Genotoksilisus ja kantserogeensus

In vitro (Ames’i test) ja in vivo (mikrotuuma test, dominantse letaalsuse test hiirtel, Hiina hamstrite luuüdi rakkude tsütogeneetiline analüüs) uuringud ei andnud tõendeid genotoksilisuse kohta.

Pikaajalistel uuringutel hiirte ja rottidega ei ilmnenud tumorigeenseid ega kantserogeenseid toimeid.

Reproduktsiooni ja arengu toksilisus

Hiirte, rottide ja küülikutega on läbi viidud uuringud ipratroopiumbromiidii võimaliku mõju suhtes fertiilsusele, embrüo-fetotoksilisusele ning peri- ja postnataalsele arengule. Suukaudsete annuste kõrged tasemed, st 1 000 mg/kg/ööpäevas rotil ja 125 mg/kg/ööpäevas küülikul, olid emasloomale toksilised mõlema liigi puhul ning embrüotoksilised rotil, kel vähenes loote kaal. Raviga seotud

väärarenguid ei täheldatud. Suurimad võimalikud inhaleeritavad annused (1,5 mg/kg/ööpäevas rottidel ja 1,8 mg/kg/ööpäevas küülikutel) ei omanud kõrvaltoimeid reproduktiivsusele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Sobimatus

Ei ole teada.

Kõlblikkusaeg

3 aastat

Säilitamise eritingimused

Säilitada temperatuuril alla 25 OC, kaitstuna päikesevalguse ja külmumise eest.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Annustamisklapiga metallballoon.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Boehringer Ingelheim International GmbH

Binger Strasse 173

D-55216 Ingelheim am Rhein

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

03.2004 / 28.02.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2016