Allopurinol sandoz - tablett (100mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: M04AA01
Toimeaine: allopurinool
Tootja: Sandoz Pharmaceuticals d.d.

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 100 mg allopurinooli.

Teadaolevat toimet omavad abiaine:

Üks tablett sisaldab 35 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina).

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 300 mg allopurinooli.

Teadaolevat toimet omavad abiaine:

Üks tablett sisaldab 106 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina). INN. Allopurinolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid:

valge kuni valkjas, poolitusjoonega, lame silindrikujuline tablett, millel on ühel küljel kummalgi pool poolitusjoont pimetrükis "I" ja "56" ja teine külg on sile. Läbimõõt: ligikaudu 8 mm.

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid:

valge kuni valkjas, poolitusjoonega, lame silindrikujuline tablett, millel on ühel küljel kummalgi pool poolitusjoont pimetrükis "I" ja "57" ja teine külg on sile. Läbimõõt: ligikaudu 11 mm.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Täiskasvanud

Hüperurikeemia vormid, mida ei saa ohjata dieediga, sealhulgas erineva põhjusega sekundaarne hüperurikeemia ja hüperurikeemiliste seisundite tüsistused, eriti olemasolev podagrasõlm, uraatidest tingitud nefropaatia ja kusihappe kivide lahustamine ja ennetamine.

Korduvate segatüüpi kaltsiumoksalaadi kivide ravi kaasuva hüperurikeemia korral, kui vedeliku tarbimine, dieet ja teised meetmed ei ole aidanud.

Lapsed ja noorukid

Erinevate põhjustega sekundaarne hüperurikeemia.

Kusihappe nefropaatia leukeemia ravi ajal.

Pärilikud ensüümipuudulikkuse häired, Leschi-Nyhani sündroom (hüpoksantiini-guaniini fosforibosüültransferaasi osaline või täielik puudulikkus) ja adeniinfosforibosüültransferaasi puudulikkus.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Ravi Allopurinol Sandozega tuleb alustada väikese annusega, s.o 100 mg ööpäevas, et vähendada kõrvaltoimete riski, ning annust tuleb suurendada ainult juhul, kui saavutatav seerumi kusihappesisaldus ei ole rahuldav. Antud ravimit tuleb erilise ettevaatusega kasutada häirunud neerufunktsiooniga patsientidel (vt Neerukahjustus).

Soovitatavad annustamisskeemid:

100...200 mg ööpäevas kergete haigusseisundite korral,

300...600 mg ööpäevas keskmise raskusega haigusseisundite korral,

700...900 mg ööpäevas raskete haigusseisundite korral.

Kui annust on vaja kohandada vastavalt mg/kg kehakaalu kohta, tuleb kasutada 2...10 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas.

Lapsed

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid

Lapsed kehakaaluga ≥15 kg

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid

Lapsed kehakaaluga ≥45 kg

Lapsed vanuses alla 15 aastat: 10...20 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas kuni maksimaalselt 400 mg ööpäevas jagatuna 3 annuseks.

Kasutamine lastel on harva näidustatud, välja arvatud pahaloomuliste seisundite korral (eelkõige leukeemia) ja teatud ensüümihäirete nagu Lesch-Nyhani sündroomi korral.

Eakad

Spetsiifiliste andmete puudumise tõttu tuleb eakatel kasutada madalaimat annust, millega saavutatakse kusihappesisalduse rahuldav vähenemise. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nõuannetele lõikudes „Neerukahjustus“ ja 4.4.

Neerukahjustus

Kuna allopurinool ja selle metaboliidid erituvad neerude kaudu, võib häirunud neerufunktsioon põhjustada ravimi ja/või selle metaboliitide peetumist organismis, mille tulemuseks on pikenenud plasma poolväärtusaeg.

Järgnev kava aitab annust kohandada neerukahjustuse korral:

Kreatiniinikliirens

Ööpäevane annus

> 20 ml/min

tavaline annus

10...20 ml/min

100...200 mg ööpäevas

< 10 ml/min

100 mg/ööpäevas või pikemad annuse

intervallid

Raske neerupuudulikkuse korral on soovitatav kasutada alla 100 mg ööpäevas või kasutada ühekordseid 100 mg annuseid pikema intervalliga kui üks ööpäev.

Kui on võimalik jälgida oksüpurinooli sisaldust plasmas, tuleb annust kohandada nii, et oksüpurinooli sisaldus plasmas jääks alla 100 mikromooli/l (15,2 mg/l).

Allopurinool ja selle metaboliidid eemaldatakse organismist neerudialüüsiga. Kui dialüüs on vajalik kaks kuni kolm korda nädalas, tuleb kaaluda alternatiivset annustamisskeemi 300-400 mg Allopurinol Sandozt vahetult pärast iga dialüüsi ja mitte ühtegi annust vahepeal.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel tuleb kasutada vähendatud annuseid. Ravi algstaadiumis on soovitatav teha regulaarselt maksatalitluse analüüse.

Suure uraatide ringlusega seisundite, nt kasvaja ja Lesch-Nyhani sündroomi ravi

Soovitatav on korrigeerida olemasolevat hüperurikeemiat ja/või hüperurikosuuriat Allopurinol Sandozega enne tsütotoksilise ravi alustamist. Oluline on tagada piisav hüdratsioon, et säilitada optimaalne diurees ja püüda uriini alkaliseerida, et suurendada uraatide/kusihappe lahustuvust. Allopurinol Sandoze annus peab olema soovitatud annustamisskeemi väiksemate annuste hulgast.

Kui uraatidest tingitud nefropaatia või muu patoloogia on halvendanud neerufunktsiooni, tuleb järgida lõigus „Neerukahjustus“ antud nõuandeid.

Need sammud võivad vähendada kliinilist seisundit komplitseerivate ksantiini ja/või oksüpurinooli ladestumise riski. Vt lõigud 4.5 ja 4.8.

Jälgimise nõuanded

Annust tuleb kohandada vastavalt seerumi uraatide sisaldusele ja uriini uraatide/kusihappe tasemele sobivate ajavahemike järel.

Manustamisviis

Allopurinol Sandozt võetakse suu kaudu üks kord ööpäevas pärast sööki. Kui ööpäevane annus ületab 300 mg ja ilmneb seedetrakti talumatus, tuleks kasutada jagatud annuste raviskeemi.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkussündroom, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN)

Allopurinooli ülitundlikkusreaktsioonid võivad avalduda mitmel erineval viisil, sealhulgas makulopapuloosse eksanteemina, ülitundlikkussündroomina (tuntud ka kui DRESS) ja Stevensi- Johnsoni sündroomina (SJS) / toksilise epidermaalse nekrolüüsina (TEN).

Need reaktsioonid on kliinilised diagnoosid ja nende kliiniline pilt on aluseks diagnoosi määramisel Kui sellised reaktsioonid ilmnevad mis tahes hetkel ravi ajal, tuleb allopurinoolravi koheselt lõpetada. Ülitundlikkussündroomiga ja SJS/TEN-ga patsientidel ei tohi allopurinooli enam kunagi kasutada. Kortikosteroidid võivad soodustada ülitundlikkusega seotud nahareaktsioonide paranemist.

HLA-B*5801 alleel

On näidatud seost HLA-B*5801 alleeli esinemise ja allopurinoolist tingitud ülitundlikkussündroomi ja SJS/TEN tekke vahel. HLA-B*5801 alleeli esinemissagedus erineb suuresti etniliste populatsioonide vahel: esineb kuni 20%-l Hiina Hani populatsioonis, 8...15% Tai populatsioonis, umbes 12%-l Korea populatsioonis ja 1-2%-l Jaapani ja Euroopa päritolu isikutel.

HLA-B*5801 sõeluuringut tuleb enne ravi alustamist allopurinooliga kaaluda patsientide alarühmades, kus on teada selle alleeli suur esinemissagedus. Krooniline neeruhaigus nendel patsientidel võib riski täiendavalt suurendada. Kui HLA-B*5801 genotüübi määramine Hiina Hani, Tai või Korea päritolu inimestel ei ole võimalik, tuleb enne ravi alustamist põhjalikult hinnata ravi kasu, mis ületaks võimalikke suurenenud riske. Teistes patsientide populatsioonides ei ole genotüübi määramist kehtestatud. Kui on teada, et patsient on HLA-B*5801 alleeli kandja (eriti Hiina Hani, Tai või Korea päritolu), siis võib allopurinooli ravi kasutada juhul, kui ei ole teisi ravivõimalusi ja kui oodatav kasu ületab riskid. Neid patsiente tuleb väga tähelepanelikult jälgida ülitundlikkussündroomi või SJS/TEN-i sümptomite tekke osas ja patsiente tuleb teavitada vajadusest kohe nende nähtude ilmnemisel ravi katkestada.

SJS/TEN võib siiski tekkida olenemata etnilisest päritolust ka patsientidel, kes on HLA-B*5801 suhtes negatiivsed.

Maksa- või neerukahjustus

Maksa- või neerukahjustusega patsientidel tuleb kasutada vähendatud annuseid (vt lõik 4.2). Patsientidel, kes saavad hüpertensiooni või südamepuudulikkuse ravi, näiteks diureetikumide või AKE inhibiitoritega, võib kaasneda neerufunktsiooni häire ja allopurinooli tuleks sellisel patsientide rühmal kasutada ettevaatusega.

Asümptomaatilise hüperurikeemia korral ei ole allopurinool üldiselt näidustatud. Vedeliku tarbimise ja toitumise muutmine koos algpõhjuse raviga võib seisukorda parandada.

Ägedad podagrahood

Allopurinoolravi ei tohi alustada enne ägeda podagrahoo täielikku möödumist, kuna vastasel korral võivad vallanduda uued hood.

Ravi Allopurinol Sandozega, nagu kusihappe preparaatidega, võib ravi algusstaadiumis esile kutsuda ägeda podagraartriidi hoo. Seepärast on profülaktikaks soovitatav kasutada vähemalt ühe kuu jooksul sobivat põletikuvastast ainet või kolhitsiini. Tuleks tutvuda kirjanduses toodud vajaliku annuse ja ettevaatusabinõude ning hoiatuste üksikasjadega.

Kui allopurinooli saavatel patsientidel tekivad ägedad haigushood, tuleb ravi jätkata samade annustega ning samal ajal ravida ägedat haigushoogu sobiva põletikuvastase preparaadiga.

Ksantiini ladestumine

Olukorras, kus uraadi moodustumise määr on oluliselt tõusnud (nt pahaloomulise haiguse ja selle ravi korral, Lesch-Nyhani sündroomi korral), võib ksantiini absoluutne kontsentratsioon uriinis harvadel juhtudel tõusta nii palju, et see hakkab kuseteedesse ladestuma. Seda riski saab vähendada piisava hüdratsiooniga, et saavutada optimaalne uriini lahjendamine.

Neerukivide toppamus

Piisav ravi Allopurinol Sandozega soodustab suurte kusihappest tingitud neeruvaagnakivide lahustumist, mille puhul esineb üliväike võimalus, et need toppavad kusejuhas.

Podagra ja kusihappekivide ravis peab uriinieritus olema vähemalt 2 liitrit päevas ja uriini pH tuleb hoida vahemikus 6,4…6,8.

Laktoositalumatus

Allopurinol Sandoze tabletid sisaldavad laktoosi ja seetõttu ei tohi patsiendid, kellel esineb harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasi puudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire, seda ravimit kasutada.

Kilpnäärme talitlushäired

Pikaajalises avatud jätku-uuringus täheldati pikaajalist ravi allopurinooliga saavatel patsientidel (5,8%) suurenenud TSH väärtusi (> 5,5 µIU/ml). Allopurinooli kasutamisel patsientidel, kellel on kilpnäärme funktsioonis muutusi, peab olema ettevaatlik.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tsütostaatikumid

Allopurinooli ja tsütostaatikumide (nt tsüklofosfamiidi, doksorubitsiini, bleomütsiini, prokarbasiini, alküülhaliidide) koosmanustamisel esinevad vere düskraasiad sagedamini kui nende toimeainete eraldi manustamisel. Seetõttu tuleb regulaarselt jälgida vererakkude arvu.

Alumiiniumhüdroksiid

Samaaegsel alumiiniumhüdroksiidi manustamisel võib allopurinooli toime nõrgeneda. Nende ravimite manustamise vahe peab olema vähemalt 3 tundi.

6-merkaptopuriin ja asatiopriin

Nende ravimite annus peab allopurinooliga samaaegsel kasutamisel olema tavapärasest annusest 25% võrra väiksem. Allopurinool on ksantiinoksüdaasi inhibiitor ja neutraliseerib asatiopriini ja 6- merkaptopuriini metaboolse inaktivatsiooni. Nende ravimpreparaatide kontsentratsioonid seerumis võivad tõusta toksilise tasemeni, kui annust ei vähendata.

Vidarabiin (adeniinarabinosiid)

Uurimistulemused näitavad, et vidarabiini plasma poolväärtusaeg suureneb allopurinooli juuresolekul. Kui neid kahte ravimit kasutatakse samaaegselt, tuleb olla eriti tähelepanelik, et tunda ära suurenenud toksilisuse mõju.

Salitsülaadid ja kusihappe preparaadid

Allopurinooli peamine metaboliit oksüpurinool, mis on ka ise toimeaine, eritub neerude kaudu sarnaselt uraatidele. Seega võivad urikosuurilise toimega ravimid nagu probenetsiid või salitsülaadi suured annused kiirendada oksüpurinooli eritumist. See võib vähendada allopurinooli terapeutilist toimet, kuid selle olulisust tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi.

Kloorpropamiid

Kui neerufunktsiooni häirega patsiendile manustatakse samaaegselt allopurinooli koos kloorpropamiidiga, võib risk pikaajalise hüpoglükeemilise toime tekkeks tõusta, kuna allopurinool ja kloorpropamiid võivad konkureerida neerutuubulite kaudu eritumises.

Kumariini tüüpi antikoagulandid

Harva on teatatud varfariini ja teiste kumariini tüüpi antikoagulantide toime suuremisest manustamisel koos allopurinooliga. Seetõttu peab kõiki patsiente, kes saavad antikoagulante, hoolikalt jälgima.

Fenütoiin

Allopurinool võib pärssida fenütoiini oksüdatsiooni maksas, kuid selle kliiniline tähtsus ei ole tõestatud.

Teofülliin

Teatatud on teofülliini metabolismi pärssimisest. Koostoime mehhanismi võib seletada ksantiinoksüdaasi osalemisega teofülliini biotransformatsioonis inimesel. Teofülliini sisaldust tuleb jälgida patsientidel, kes alustavad allopurinoolravi või suurendavad selle annuseid.

Ampitsilliin/amoksitsilliin

Allopurinooliga samaaegselt ampitsilliini või amoksitsilliini saanud patsientidel on teatatud nahalööbe tekke sagenemisest võrreldes patsientidega, kes ei saa korraga mõlemat ravimit. Antud

seose põhjust ei ole kindlaks tehtud. Siiski soovitatakse allopurinooli saavatel patsientidel kasutada ampitsilliini või amoksitsilliini asemel võimalusel alternatiivset ravimit.

Tsüklofosfamiid, doksorubitsiin, bleomütsiin, prokarbasiin, meklooretamiin

Kasvajaliste haigustega (va leukeemia) patsientidel, kes võtavad allopurinooli, on teatatud tsüklofosfamiidi ja teiste tsütotoksiliste ravimite poolt põhjustatud luuüdi suurenenud supressioonist. Samas hästi kontrollitud uuringus patsientidega, kes said ravi tsüklofosfamiidi, doksorubitsiini, bleomütsiini, prokarbasiini ja/ või meklooretamiiniga (kloormetiin vesinikkloriid), ei täheldatud, et allopurinool oleks suurendanud nende tsütotoksiliste ainete toksilisust.

Tsüklosporiin

Uuringud näitavad, et allopurinoolraviga samaaegselt kasutatuna võib tsüklosporiini kontsentratsioon plasmas suureneda. Nende ravimite koosmanustamisel tuleb arvesse võtta tsüklosporiini toksilisuse suurenemise ohtu.

Didanosiin

Didanosiini saavatel tervetel vabatahtlikel ja HIV-i patsientidel olid samaaegse allopurinoolravi (300 mg ööpäevas) ajal didanosiini plasma CMAX ja AUC väärtused ligikaudu kahekordistunud, ilma et see oleks mõjutanud lõplikku poolväärtusaega. Nende kahe ravimi koosmanustamine ei ole üldiselt soovitatav. Kui samaaegne kasutamine on vältimatu, võib olla vajalik didanosiini annuse vähendamine ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Kaptopriil

Allopurinooli ja kaptopriili samaaegsel manustamisel võib suureneda risk nahareaktsioonide tekkeks, eriti kroonilise neerupuudulikkuse korral.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Allopurinooli kasutamise ohutuse kohta rasedatel ei ole piisavalt tõendeid. Loomade reproduktiivtoksilisuse uuringud on näidanud vastuolulisi tulemusi (vt lõik 5.3).

Kasutamine raseduse ajal on näidustatud üksnes ohutuma alternatiivse ravimi puudumise korral ning juhul, kui haigus ohustab ema ja loodet rohkem kui ravi allopurinooliga.

Imetamine

Allopurinool ja selle metaboliit oksüpurinool erituvad inimese rinnapiima. Imetamise ajal ei soovitata allopurinooli kasutada.

Tõestatud on, et naise rinnapiimas, kes saab allopurinooli 300 mg/ööpäevas, on allopurinooli kontsentratsioon 1,4 mg/l ja oksüpurinooli kontsentratsioon 53,7 mg/l. Samas puuduvad andmed allopurinooli või selle metaboliitide mõju kohta rinnapiimatoidul lapsele.

Tuleb otsustada, kas katkestada rinnaga toitmine või lõpetada allopurinoolravi või sellest hoiduda, võttes arvesse rinnaga toitmisest saadavat kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Toime reaktsioonikiirusele

Kuna allopurinooli saavatel patsientidel on teatatud kõrvaltoimetest nagu pearinglus, unisus ja ataksia, peavad patsiendid olema ettevaatlikud enne auto juhtimist, masinate kasutamist või ohtlikes tegevustes osalemist, kuni võivad olla piisavalt kindlad, et allopurinool nende sooritusvõimet ei kahjusta.

Kõrvaltoimed

Selle ravimpreparaadi kohta puuduvad kaasaegsed kliinilised dokumendid, mida saaks kasutada toetava materjalina kõrvaltoimete esinemissageduse määramisel. Kõrvaltoimete esinemissagedus võib erineda sõltuvalt saadud annusest ja ka siis, kui ravimit kasutatakse kombinatsioonis teiste terapeutiliste ainetega.

Alltoodud kõrvaltoimete esinemissagedused on hinnangulised: enamiku kõrvaltoimete kohta puuduvad sobivad andmed esinemissageduse arvutamiseks. Turuletulekujärgse järelevalve käigus kindlaks tehtud kõrvaltoimed esinesid harva või väga harva. Esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud järgmist konventsiooni:

Väga sage (≥ 1/10)

Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000)

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kõrvaltoimete esinemissagedus on kõrgem olemasoleva neeru- ja/või maksahaiguse korral.

Tabel 1 Kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass

Sagedus

Kõrvaltoime

 

 

 

Infektsioonid ja infestatsioonid

Väga harv

Furunkel

 

 

 

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga harv

Agranulotsütoos

 

 

Aplastiline aneemia

 

 

Trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

Aeg-ajalt

Ülitundlikkus

 

Väga harv

Angioimmunoblastne T-rakuline lümfoom

 

 

 

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga harv

Suhkurtõbi

 

 

Hüperlipideemia

Psühhiaatrilised häired

Väga harv

Depressioon

 

 

 

Närvisüsteemi häired

Väga harv

Kooma

 

 

Halvatus

 

 

Ataksia

 

 

Perifeerne neuropaatia

 

 

Paresteesia

 

 

Unisus

 

 

Peavalu

 

 

Düsgeusia

Silma kahjustused

Väga harv

Katarakt

 

 

Nägemiskahjustus

 

 

Makulopaatia

Kõrva ja labürindi kahjustused

Väga harv

Peapööritus

 

 

 

Südame häired

Väga harv

Stenokardia

 

 

Bradükardia

Vaskulaarsed häired

Väga harv

Hüpertensioon

 

 

 

Seedetrakti häired

Aeg-ajalt

Oksendamine

 

 

Iiveldus

 

Väga harv

Hematemees

 

 

Steatorröa

 

 

Stomatiit

 

 

Sooletegevuse muutus

Maksa ja sapiteede häired

Aeg-ajalt

Kõrvalekalded maksa näitajates

 

 

 

 

Harv

Hepatiit (sh maksa nekroos ja

 

 

granulomatoosne hepatiit)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage

Lööve

 

 

 

 

Harv

Stevensi-Johnsoni sündroom/ toksiline

 

 

epidermaalne nekrolüüs

 

Väga harv

Angioödeem

 

 

Ravimilööve

 

 

Alopeetsia

 

 

Juuksevärvi muutused

Neerude ja kuseteede häired

Väga harv

Hematuuria

 

 

Asoteemia

Reproduktiivse süsteemi ja

Väga harv

Viljatus meestel

rinnanäärme häired

 

Erektsioonihäired

 

 

Günekomastia

 

 

 

Üldised häired ja

Väga harv

Ödeem

manustamiskoha reaktsioonid

 

Halb enesetunne

 

 

Asteenia

 

 

Püreksia

Uuringud

Sage

Kilpnääret stimuleeriva hormooni

 

 

sisalduse suurenemine veres

  1. Väga harva on teatatud trombotsütopeeniast, agranulotsütoosist ja aplastilisest aneemiast, eriti neeru- ja/või maksafunktsiooni kahjustusega isikutel, mistõttu tuleb selle patsiendirühma puhul olla eriti ettevaatlik.
  2. Hilinenud hulgiorganite ülitundlikkusreaktsioon (tuntud ka kui ülitundlikkuse sündroom või DRESS), millega kaasneb palavik, lööve, vaskuliit, lümfadenopaatia, pseudolümfoom, artralgia, leukopeenia, eosinofiilia hepatosplenomegaalia, kõrvalekalded maksa näitajates ja kadunud sapijuha sündroom (maksasiseste sapijuhade hävimine ja kadumine), mis võivad esineda erinevates kombinatsioonides. Kahjustuda võivad ka teised elundid (nt maks, kopsud, neerud, pankreas, müokard ja käärsool). Kui sellised reaktsioonid ilmnevad mis tahes hetkel ravi ajal, tuleb allopurinoolravi KOHESELT ja ALATISEKS lõpetada.

Üldiste ülitundlikkusreaktsioonide tekkimisel on patsiendil tavaliselt olnud eelnev neeru- ja/või maksafunktsiooni häire, eriti surmaga lõppenud juhtumite korral.

  1. Angioimmunoblastset lümfadenopaatiat on kirjeldatud väga harva generaliseerunud lümfadenopaatia biopsia järgselt. Selgub, et see on allopurinoolravi katkestamisel olnud pöörduv.
  2. Varasemates kliinilistes uuringutes on teatatud iiveldusest ja oksendamisest. Edasised aruanded näitavad, et see reaktsioon ei ole oluline probleem ja seda saab vältida, võttes allopurinooli pärast sööki.
  3. Maksafunktsiooni häireid on kirjeldatud ilma väljendunud tõenditeta üldisema ülitundlikkuse kohta.
  4. Nahareaktsioonid on kõige sagedasemad ja võivad tekkida ravi igal ajahetkel. Nad võivad olla sügelevad, makulopapulaarsed, mõnikord kestendavad, mõnikord veritsevad ja harva eksfoliatiivsed, nagu näiteks Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (SJS/TEN). Kui sellised reaktsioonid ilmnevad, tuleb allopurinoolravi KOHESELT lõpetada. SJS ja TEN või muude raskete ülitundlikkusreaktsioonide tekke risk on suurim esimese ravinädala jooksul. Selliste reaktsioonide ohjamisel annab parimaid tulemusi varane diagnoosimine ja kahtlustatava ravimi kasutamise kohene katkestamine. Pärast kergetest reaktsioonidest taastumist võib allopurinooli soovi korral uuesti kasutama hakata väikses annuses (nt 50 mg/ööpäevas) ja seejärel annust järk-järgult suurendada. Enne allopurinoolravi taasalustamist tuleks kaaluda skriiningu läbiviimist HLA-B*58:01 alleeli olemasolu tuvastamiseks. Kui lööve kordub, peab allopurinooli võtmise ALATISEKS lõpetama, kuna võivad tekkida raskemad ülitundlikkusreaktsioonid (vt „Immuunsüsteemi häired“). Kui SJS/TEN või muid raskeid ülitundlikkusreaktsioone ei saa välistada, ÄRGE taasalustage allopurinoolravi, kuna on olemas võimalus tõsise või isegi surmaga lõppeva reaktsiooni tekkeks. SJS/TEN või teiste raskete ülitundlikkusreaktsioonide kliiniline diagnoos on aluseks raviotsuste tegemisel.
  5. On teatatud angioödeemi tekkest koos üldisema ülitundlikkusreaktsiooni nähtude ja sümptomitega ja ilma nendeta.
  6. On teatatud palavikust, mis on tekkinud koos allopurinooli üldisema ülitundlikkusreaktsiooni nähtude ja sümptomitega ja ilma nendeta (vt „Immuunsüsteemi häired“).
  7. Uuringutes ei täheldatud suurenenud kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) sisalduse esinemisel mõju vaba T4 sisaldusele ega subkliinilisele hüpotüreoidismile viitavat TSH sisaldust.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

.Üleannustamine

Sümptomid ja nähud

On teatatud kuni 22,5 g sissevõtmisest ilma et oleks täheldatud kahjulikku mõju. Patsiendi puhul, kes võttis 20 mg allopurinooli, on teatatud sümptomitest ja nähtudest nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja peapööritus. Patsient taastus pärast üldiste toetavate meetmete kasutamist.

Ravi

Allopurinol Sandoze massiivne imendumine võib põhjustada ksantiinoksüdaasi aktiivsuse märkimisväärset pärssimist, millel ei tohiks olla ebasoodsat toimet, välja arvatud juhul, kui see mõjutab samaaegselt kasutatava ravimi toimet, eriti 6-merkaptopuriini ja/või asatiopriini toimet. Piisav hüdratsioon, mis säilitab optimaalse diureesi soodustab allopurinooli ja selle metaboliitide eritumist. Vajaduse korral võib kasutada hemodialüüsi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: podagravastased preparaadid, kusihappe moodustumist inhibeerivad preparaadid

ATC-kood: M04AA01

Allopurinool on ksantiinoksüdaasi inhibiitor. Allopurinool ja selle peamine metaboliit oksüpurinool alandavad kusihappe taset plasmas ja uriinis, pärssides ksantiinoksüdaasi, ensüümi, mis katalüüsib hüpoksüksantiini ksantiinoksüdaasiks ja ksantiini kusihappeks. Lisaks puriini katabolismi pärssimisele mõnedel, kuid mitte kõikidel hüperurikeemilistel patsientidel, toimub puriini de novo biosünteesi pärssimine hüpoksantiin-guaniini fosforibosüültransferaasi tagasiside mehhanismi kaudu. Teised allopurinooli metaboliidid on allopurinool-ribosiid ja oksüpurinool-7-ribosiid.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Allopurinool on aktiivne suukaudsel manustamisel ja imendub kiiresti seedetrakti ülaosast. Uuringud on näidanud allapurinooli sisaldust veres 30...60 minutit pärast manustamist. Hinnanguline biosaadavus on 67% kuni 90%. Allopurinooli maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub umbes 1,5 tundi pärast allopurinooli suukaudset manustamist, kuid langeb kiiresti ja on 6 tunni pärast vaevu tuvastatav. Oksüpurinooli maksimaalne tase saabub 3...5 tundi pärast allopurinooli suukaudset manustamist ja on palju püsivam.

Jaotumine

Allopurinooli seonduvus plasmavalkudega on ebaoluline, mistõttu ei arvata, et valkudega seonduvuse erinevused muudavad oluliselt kliirensit. Allopurinooli jaotumise näivmaht on ligikaudu 1,6 l/kg, mis näitab suhteliselt ulatuslikku omastamist kudedes. Allopurinooli sisaldusest inimeste kudedes ei ole teatatud, kuid on tõenäoline, et allopurinool ja oksüpurniool esinevad suurimates kontsentratsioonides maksas ja soole limaskestas, kus ksantiinoksüdaasi aktiivsus on kõrge.

Biotransformatsioon

Umbes 20% allaneelatud allopurinoolist eritub väljaheitega. Allopurinooli eritumine toimub peamiselt metaboolse muundumise teel oksüpurinooliks ksantiinoksüdaasi ja aldehüüdoksüdaasi kaudu, vähem kui 10% ravimit eritub muutumatul kujul uriiniga. Allopurinooli plasma poolväärtusaeg on ligikaudu 1...2 tundi.

Oksüpurinool on nõrgem ksantiinoksüdaasi inhibiitor kui allopurinool, kuid oksüpurinooli plasma poolväärtusaeg on tunduvalt pikem. Inimesel hinnanguliselt vahemikus 13...30 tundi. Seetõttu kestab allopurinooli ööpäevase üksikannuse korral ksantiinoksüdaasi tõhus pärssimine üle 24 tunni. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel koguneb oksüpurinool järk-järgult kuni plasma püsikontsentratsiooni saavutamiseni. Sellistel patsientidel on, võttes 300 mg allopurinooli ööpäevas, üldiselt oksüpurinooli plasmakontsentratsioon 5...10 mg/l.

Eritumine

Oksüpurinool eritub muutumatul kujul uriiniga, kuid sellel on pikk poolväärtusaeg, sest see läbib tagasiimendumise neerutorukestes. Teatatud poolväärtusaja väärtused jäävad vahemikku 13,6...29 tundi. Suured erinevused nendes väärtustes on seletatavad uuringute ülesehituse erinevustega ja/või patsientide kreatiniinikliirensiga.

Farmakokineetika neerukahjustuse korral

Allopurinooli ja oksüpurinooli kliirens on häirunud neerufunktsiooniga patsientidel oluliselt vähenenud, mille tulemuseks on kõrgem plasmakontsentratsioon pikaajalise ravi korral. Neerukahjustusega patsientidel, kelle kreatiniinikliirensi väärtused olid vahemikus 10...20 ml/min, oli oksüpurinooli plasmakontsentratsioon ligikaudu 30 mg/l pärast pikaajalist ravi 300 mg allopurinooliga ööpäevas. See on ligikaudu kontsentratsioon, mis oleks saavutatud annusega 600 mg/ööpäevas normaalse neerufunktsiooni korral. Seetõttu on neerukahjustusega patsientidel vajalik allopurinooli annust vähendada.

Farmakokineetika eakatel

Ravimi kineetika ei muutu tõenäoliselt millegi muu kui neerufunktsiooni halvenemise tõttu (vt „Farmakokineetika neerukahjustuse korral“).

Prekliinilised ohutusandmed

Teratogeensus

Üks uuring hiirtel, kes said intraperitoneaalselt annuseid 50 või 100 mg/kg tiinuse 10. või 13. päeval, päädis loote väärarengutega, aga sarnases uuringus rottidel annusega 120 mg/kg tiinuse 12. päeval ei täheldatud mingeid kõrvalekaldeid. Ulatuslikud uuringud hiirtel allopurinooli suurte suukaudsete annustega kuni 100 mg/kg ööpäevas, rottidel kuni 200 mg/kg ööpäevas ja küülikutel kuni 150 mg/kg ööpäevas tiinuse 8.-16. päeval ei näidanud teratogeenset toimet.

In vitro uuring, kus kasutati hiire loote süljenäärmekultuuri embrüotoksilisuse avastamiseks, näitas, et allopurinool ei põhjusta eeldatavasti embrüotoksilisust, põhjustamata sealjuures toksilisust emasloomale.

Loomkatsetes tekkisid allopurinooli suurte annuste pikaajalise kasutamise tagajärjel ksantiini sademed (urolitiaas), mis tõi kaasa morfoloogilised muutused erituselundites.

Puuduvad täiendavad mittekliinilised andmed, mida peetaks oluliseks kliinilise ohutuse jaoks, peale nende, mis on toodud selle ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Povidoon

Magneesiumstearaat

.Sobimatus

Ei kohaldata.

.Kõlblikkusaeg

PVC/alumiiniumblister: 2 aastat

HDPE-pudel: 1 aasta.

Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: 6 kuud

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid

Blister:

PVC/alumiinium

Pakendi suurused:

20, 30, 50, 60, 100 tabletti

 

30 x 1 üksikannuse tabletti

Pudel:

HDPE konteiner lapsekindla PP-korgiga või mittelapsekindla PP-korgiga, millel on

 

induktsioontihend.

Pakendi suurused:

50, 100, 105, 125, 250, 500 tabletti

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid

Blister:

PVC/alumiinium

Pakendi suurused:

30, 60, 100 tabletti

 

 

30 x 1 üksikannuse tabletti

Pudel:

HDPE konteiner lapsekindla PP-korgiga

Pakendi suurused:

 

 

100, 105, 125 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d.

Verovškova 57,

SI-1000 Ljubljana

Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBRID

Allopurinol Sandoz 100mg: 914016

Allopurinol Sandoz 300mg: 914116

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13.09.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2018