Allopurinol sandoz - tablett (100mg)

ATC Kood: M04AA01
Toimeaine: allopurinool
Tootja: Sandoz Pharmaceuticals d.d.

Artikli sisukord

ALLOPURINOL SANDOZ
tablett (100mg)


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid

Allopurinool

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Allopurinol Sandoz ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Allopurinol Sandoze võtmist
  3. Kuidas Allopurinol Sandozt võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Allopurinol Sandozt säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Allopurinol Sandoz ja milleks seda kasutatakse

Allopurinol Sandoz kuulub ensüümi inhibiitoriteks nimetatavate ravimite rühma ja mis kontrollivad organismis toimuvate spetsiifiliste keemiliste muutuste kiirust.

Allopurinol Sandozt kasutatakse pikaajaliselt podagrat ennetavaks raviks ning seda võib kasutada teiste seisundite korral, mis on seotud kusihappe liigse moodustumisega organismis, sealhulgas neerukivide ja muud tüüpi neeruhaiguste korral.

Mida on vaja teada enne Allopurinol Sandoze võtmist

Ärge võtke Allopurinol Sandozt

kui olete allopurinooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Allopurinol Sandoze võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui:

teil on probleeme maksa ja neerudega. Teie arst võib määrata teile väiksema annuse või paluda teil võtta seda ravimit harvemini kui iga päev. Samuti jälgib teie arst teid hoolikamalt.

teil on probleeme südamega või kõrge vererõhk.

teil on hetkel äge podagrahoog.

Kui te ei ole kindel, kas midagi järgnevast kehtib teie kohta, rääkige enne allopurinooli võtmist oma arsti või apteekriga.

Allopurinooli kasutamisega seoses on teatatud tõsistest nahalöövetest (ülitundlikkussündroom, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs). Sageli võib lööve ilmneda ka haavanditena suus, kurgus, ninas, genitaalidel ja silma sidekesta põletikuna (punane ja paistes silm). Neile tõsistele nahalöövetele eelnevad tihti gripitaolised sümptomid, nagu palavik, peavalu, luu- lihasvalu. Lööve võib progresseeruda laiaulatuslike villide tekkimiseni või naha koorumiseni.

Need tõsised nahareaktsioonid võivad esineda sagedamini Hiina Hani, Tai või Korea populatsioonis. Krooniline neeruhaigus nendel patsientidel võib riski täiendavalt suurendada.

Kui teil tekib lööve või eelpoolnimetatud naha sümptomid, lõpetage allopurinooli kasutamine ja pöörduge kohe oma arsti poole.

Muud ravimid ja Allopurinol Sandoz

Teatage oma arstile enne selle ravimi kasutamist, kui te võtate:

6-merkaptopuriin (kasutatakse verevähi raviks)

asatiopriin, tsüklosporiin (kasutatakse immuunsüsteemi pärssimiseks) Pange tähele, et tsüklosporiini kõrvaltoimed võivad esineda sagedamini.

vidarabiin (kasutatakse herpese raviks)

Pange tähele, et vidarabiini kõrvaltoimed võivad esineda sagedamini. Kui need tekivad, olge eriti ettevaatlik.

salitsülaadid (kasutatakse valu, palaviku või põletiku leevendamiseks, näiteks atsetüülsalitsüülhape)

probenetsiid (kasutatakse podagra raviks)

kloorpropamiid (kasutatakse suhkurtõve raviks)

Vajalik võib olla kloorpropamiidi annuse vähendamine, eriti häirunud neerufunktsiooniga patsientidel.

varfariini, fenprokumoon, atsenokumarool (kasutatakse vere vedeldamiseks)

Arst jälgib teie vere hüübimise näitajaid sagedamini ja vajadusel vähendab nende ravimite annuseid.

fenütoiin (kasutatakse epilepsia raviks)

teofülliin (kasutatakse astma ja teiste hingamisprobleemide raviks)

Arst mõõdab teofülliini sisaldust veres, eriti allopurinoolravi alguses või iga kord pärast annuse muutmist.

ampitsilliin või amoksitsilliin (kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks)

Patsiendid peavad saama võimalusel teisi antibiootikume, kuna on tõenäoline, et tekivad allergilised reaktsioonid.

Ravimid, mida kasutatakse agressiivsete kasvajate raviks, nagu näiteks

  • tsüklofosfamiid
  • doksorubitsiin
  • bleomütsiin
  • prokarbasiin
  • meklooretamiin

Arst jälgib sageli teie verepilti.

didanosiin (kasutatakse HIV infektsiooni raviks)

kaptopriil (kasutatakse kõrge vererõhu raviks)

Kui samaaegselt manustatakse alumiiniumhüdroksiidi, võib allopurinooli toime nõrgeneda. Nende ravimite manustamise vahel peab olema vähemalt 3 tundi.

Allopurinooli ja tsütostaatikumide (nt tsüklofosfamiidi, doksorubitsiini, bleomütsiini, prokarbasiini, alküülhalogeniidide) koosmanustamisel esinevad vere düskraasiad sagedamini kui nende ravimite eraldi manustamisel. Seetõttu tuleb regulaarselt jälgida vererakkude arvu.

Nahareaktsioonide tekkerisk võib suureneda, eriti kui teie neerufunktsioon on krooniliselt vähenenud.

Rääkige alati oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Rasedus ja imetamine

Allopurinool eritub rinnapiima. Imetamise ajal ei ole allopurinooli kasutamine soovitatav.

Kui te olete rase või toidate last rinnaga või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Allopurinooli tabletid võivad põhjustada pearinglust, unisust ja mõjutada teie koordinatsioonivõimet. Ravimi mõju all olles ÄRGE juhtige autot, käsitsege masinaid ega osalege ohtlikes tegevustes.

Allopurinol Sandoz sisaldab laktoosi.

Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, konsulteerige enne selle ravimi kasutamist oma arstiga.

Kuidas Allopurinol Sandozt võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tabletid tuleb alla neelata tervelt, soovitavalt koos veega. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, kui teil on raskusi terve tableti neelamisega. Tablette peab võtma pärast sööki. Selle ravimi kasutamise ajal peate te jooma rohkelt vedelikku (2-3 liitrit päevas).

Soovitatav annus

Kasutamine täiskasvanutel (sealhulgas eakad)

Algannus: 100...300 mg/ööpäevas

Ravi alguses võib arst teile määrata ka põletikuvastase ravimi või kolhitsiini üheks kuuks või kauemaks, et vältida podagraartriidi hooge.

Teie allopurinooli annust võidakse kohandada sõltuvalt seisundi tõsidusest. Säilitusannus on:

kergema seisundi korral 100...200 mg/ööpäevas

keskmise raskusega seisundi korral 300...600 mg/ööpäevas

raske seisundi korral 700...900 mg/ööpäevas

Arst võib teie annust muuta ka siis, kui teil on häirunud neeru- ja maksafunktsioon, eriti kui te olete eakas.

Kui ööpäevane annus ületab 300 mg/ööpäevas ja teil on seedetrakti kõrvaltoimed nagu iiveldus või oksendamine (vt lõik 4), võib teie arst määrata allapurinooli jagatud annustena, et vähendada neid kõrvalmõjusid.

Kui teil on tõsine neeruhaigus

võib teile määratud annus olla väiksem kui 100 mg ööpäevas

või võib 100 mg ravimi võtmiste ajavahemik olla pikem kui üks ööpäev.

Kui teile tehakse dialüüsi kaks või kolm korda nädalas, võib arst määrata annuse 300 mg või 400 mg, mis tuleb võtta kohe pärast dialüüsi.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid

Kasutamine lastel (vanuses alla 15 aastat) kehakaaluga 15 kg või rohkem

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid

Kasutamine lastel (vanuses alla 15 aastat) kehakaaluga 45 kg või rohkem

Tavaline annus: 10...20 mg kehakaalu kilogrammi kohta ööpäevas, jagatuna 3 annuseks. Maksimaalne annus: 400 mg allopurinooli ööpäevas

Ravi võib alustada koos põletikuvastase ravimiga või kolhitsiiniga ning annust võib korrigeerida, kui teil on vähenenud neeru- ja maksafunktsioon, või osadeks jagada, et vähendada seedetrakti kõrvaltoimeid, nagu kirjeldatud eespool lõigus „Täiskasvanud“.

Kui te võtate Allopurinol Sandozt rohkem kui ette nähtud

Kui teie (või keegi teine) neelate palju tablette korraga või kui te arvate, et laps on neelanud mõne tableti, pöörduge viivitamatult lähimasse haiglasse või oma arsti poole.

Üledoos võib põhjustada muuhulgas iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ja pearinglust.

Palun võtke see infoleht, allesjäänud tabletid ja pakend endaga haiglasse või arsti juurde kaasa, et nad teaksid, mis tablette tarbiti.

Kui te unustate Allopurinol Sandozt võtta

Kui te unustate tableti võtmata, võtke see niipea kui meelde tuleb, välja arvatud juhul, kui järgmise tableti võtmise aeg on juba kätte jõudnud.

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Võtke allesjäänud annused ettenähtud ajal.

Kui te lõpetate Allopurinol Sandoze võtmise

Te peate jätkama nende tablettide võtmist nii kaua, kui arst on teile määranud. ÄRGE lõpetage oma ravimi võtmist ilma arstiga nõu pidamata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Esineda võivad järgmised kõrvaltoimed:

Kui teil tekib ükskõik milline alljärgnevatest sümptomitest, lõpetage tablettide võtmine ja rääkige sellest otsekohe oma arstile.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 kasutajal 100st)

Kui teil tekib allergiline reaktsioon, lõpetage Allopurinol Sandoze võtmine ja pöörduge otsekohe oma arsti poole. Nähtudeks võivad olla:

kooruv nahk, paised või valulikud huuled ja suu

väga harva võivad nähtudeks olla äkiline hingeldus, puperdus või pitsitustunne rinnus ja kokkukukkumine.

Ärge võtke rohkem tablette, kui arst ei ole teile seda soovitanud.

Harv (võib esineda kuni 1 kasutajal 1000st)

• palavik ja külmavärinad, peavalu, lihasvalu (gripilaadsed sümptomid) ja üldine halb enesetunne

naha muutused, näiteks haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja konjunktiviit (punased ja paistes silmad), ulatuslikud villid või kooruv nahk

Tõsised ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas palavik, nahalööve, liigesevalu ja kõrvalekalded vere ja maksafunktsiooni näitajates (need võivad olla märgid hulgielundipuudulikkusest).

Muud kõrvaltoimed

Sage (võib esineda kuni 1 kasutajal 10st)

nahalööve

kilpnääret stimuleeriva hormooni sisalduse suurenemine veres

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 kasutajal 100st)

halb enesetunne (iiveldus) või oksendamine

kõrvalekalded maksafunktsiooni näitajates

Harv (võib esineda kuni 1 kasutajal 1000st)

• maksaprobleemid, nagu näiteks maksapõletik.

Väga harv (võib esineda kuni 1 kasutajal 10 000-st)

Vahetevahel võivad Allopurinol Sandoze tabletid mõjutada teie verd, mistõttu võivad verevalumid tekkida tavalisest sagedamini ja kergemini, või siis võib tekkida kurguvalu või muud infektsiooni nähud. Need kõrvaltoimed tekivad tavaliselt inimestel, kellel on probleeme maksa või neerudega. Pöörduge arsti poole niipea kui võimalik.

Allopurinol Sandoz võib mõjutada lümfisõlmi

kõrge temperatuur

veri uriinis (hematuuria)

kõrge kolesteroolitase veres (hüperlipideemia)

üldine halb enesetunne või nõrkusetunne

nõrkus, tuimus, jalgade ebakindlus, võimetus liigutada lihaseid (halvatus) või teadvuse kaotus

peavalu, pearinglus, unisus või häiritud nägemine

valu rinnus (stenokardia), kõrge vererõhk või aeglane pulss

meestel viljatus ja erektsioonihäired

rindade suurenemine nii meestel kui ka naistel

muutused normaalses sooletegevuses

maitsetundlikkuse muutused

katarakt (kae)

juuste väljalangemine või värvuse muutus

epilepsiahood (krambid)

depressioon

vedeliku kogunemine, mis põhjustab turseid (ödeem), eriti pahkluudel

ebanormaalne glükoosi ainevahetus (suhkurtõbi). Arst võib soovida mõõta teie veresuhkru taset, et kontrollida, kas eelnev leiab aset.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Allopurinol Sandozt säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blisterpakendil ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

HDPE pudelid: kasutada 6 kuu jooksul pärast esmast avamist.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Allopurinol Sandoz sisaldab

Toimeaine on allopurinool.

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 100 mg allopurinooli.

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 300 mg allopurinooli.

Teised koostisosad on: laktoosmonohüdraat, maisitärklis, povidoon, magneesiumstearaat.

Kuidas Allopurinol Sandoz välja näeb ja pakendi sisu

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid

Valge kuni valkjas, poolitusjoonega, lame silindrikujuline tablett, millel on ühel küljel kummalgi pool poolitusjoont pimetrükis "I" ja "56" ja teine külg on sile. Läbimõõt: ligikaudu 8 mm.

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid on saadaval PVC/alumiiniumblistrites pakendi suurustega 20, 30, 50, 60, 100 tabletti ja 30 x 1 üksikannuse tabletti või HDPE-pudelites lapsekindla PP-korgiga või mittelapsekindla PP-korgiga, millel on induktsioontihend, pakendi suurustega 50, 100, 105, 125, 250, 500 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid

Valge kuni valkjas, poolitusjoonega, lame silindrikujuline tablett, millel on ühel küljel kummalgi pool poolitusjoont pimetrükis "I" ja "57" ja teine külg on sile. Läbimõõt: ligikaudu 11 mm.

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid on saadaval PVC/alumiiniumblistrites pakendi suurustega 30, 60, 100 tabletti ja 30 x 1 üksikannuse tabletti või HDPE-pudelites lapsekindla PP-korgiga või mittelapsekindla PP-korgiga, millel on induktsioontihend, pakendi suurustega 100, 105, 125 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Sandoz d.d.

Verovškova 57,

SI-1000 Ljubljana

Sloveenia

Tootja

Lek Pharmaceuticals d.d. Verovškova ulica 57, 1526 Ljubljana Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Sandoz d.d.Eesti filiaal

Pärnu mnt 105 11312 Tallinn Tel: 6652400

Infoleht on viimati uuendatud mais 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 100 mg allopurinooli.

Teadaolevat toimet omavad abiaine:

Üks tablett sisaldab 35 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina).

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 300 mg allopurinooli.

Teadaolevat toimet omavad abiaine:

Üks tablett sisaldab 106 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina). INN. Allopurinolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid:

valge kuni valkjas, poolitusjoonega, lame silindrikujuline tablett, millel on ühel küljel kummalgi pool poolitusjoont pimetrükis "I" ja "56" ja teine külg on sile. Läbimõõt: ligikaudu 8 mm.

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid:

valge kuni valkjas, poolitusjoonega, lame silindrikujuline tablett, millel on ühel küljel kummalgi pool poolitusjoont pimetrükis "I" ja "57" ja teine külg on sile. Läbimõõt: ligikaudu 11 mm.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Täiskasvanud

Hüperurikeemia vormid, mida ei saa ohjata dieediga, sealhulgas erineva põhjusega sekundaarne hüperurikeemia ja hüperurikeemiliste seisundite tüsistused, eriti olemasolev podagrasõlm, uraatidest tingitud nefropaatia ja kusihappe kivide lahustamine ja ennetamine.

Korduvate segatüüpi kaltsiumoksalaadi kivide ravi kaasuva hüperurikeemia korral, kui vedeliku tarbimine, dieet ja teised meetmed ei ole aidanud.

Lapsed ja noorukid

Erinevate põhjustega sekundaarne hüperurikeemia.

Kusihappe nefropaatia leukeemia ravi ajal.

Pärilikud ensüümipuudulikkuse häired, Leschi-Nyhani sündroom (hüpoksantiini-guaniini fosforibosüültransferaasi osaline või täielik puudulikkus) ja adeniinfosforibosüültransferaasi puudulikkus.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Ravi Allopurinol Sandozega tuleb alustada väikese annusega, s.o 100 mg ööpäevas, et vähendada kõrvaltoimete riski, ning annust tuleb suurendada ainult juhul, kui saavutatav seerumi kusihappesisaldus ei ole rahuldav. Antud ravimit tuleb erilise ettevaatusega kasutada häirunud neerufunktsiooniga patsientidel (vt Neerukahjustus).

Soovitatavad annustamisskeemid:

100...200 mg ööpäevas kergete haigusseisundite korral,

300...600 mg ööpäevas keskmise raskusega haigusseisundite korral,

700...900 mg ööpäevas raskete haigusseisundite korral.

Kui annust on vaja kohandada vastavalt mg/kg kehakaalu kohta, tuleb kasutada 2...10 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas.

Lapsed

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid

Lapsed kehakaaluga ≥15 kg

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid

Lapsed kehakaaluga ≥45 kg

Lapsed vanuses alla 15 aastat: 10...20 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas kuni maksimaalselt 400 mg ööpäevas jagatuna 3 annuseks.

Kasutamine lastel on harva näidustatud, välja arvatud pahaloomuliste seisundite korral (eelkõige leukeemia) ja teatud ensüümihäirete nagu Lesch-Nyhani sündroomi korral.

Eakad

Spetsiifiliste andmete puudumise tõttu tuleb eakatel kasutada madalaimat annust, millega saavutatakse kusihappesisalduse rahuldav vähenemise. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nõuannetele lõikudes „Neerukahjustus“ ja 4.4.

Neerukahjustus

Kuna allopurinool ja selle metaboliidid erituvad neerude kaudu, võib häirunud neerufunktsioon põhjustada ravimi ja/või selle metaboliitide peetumist organismis, mille tulemuseks on pikenenud plasma poolväärtusaeg.

Järgnev kava aitab annust kohandada neerukahjustuse korral:

Kreatiniinikliirens

Ööpäevane annus

> 20 ml/min

tavaline annus

10...20 ml/min

100...200 mg ööpäevas

< 10 ml/min

100 mg/ööpäevas või pikemad annuse

intervallid

Raske neerupuudulikkuse korral on soovitatav kasutada alla 100 mg ööpäevas või kasutada ühekordseid 100 mg annuseid pikema intervalliga kui üks ööpäev.

Kui on võimalik jälgida oksüpurinooli sisaldust plasmas, tuleb annust kohandada nii, et oksüpurinooli sisaldus plasmas jääks alla 100 mikromooli/l (15,2 mg/l).

Allopurinool ja selle metaboliidid eemaldatakse organismist neerudialüüsiga. Kui dialüüs on vajalik kaks kuni kolm korda nädalas, tuleb kaaluda alternatiivset annustamisskeemi 300-400 mg Allopurinol Sandozt vahetult pärast iga dialüüsi ja mitte ühtegi annust vahepeal.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel tuleb kasutada vähendatud annuseid. Ravi algstaadiumis on soovitatav teha regulaarselt maksatalitluse analüüse.

Suure uraatide ringlusega seisundite, nt kasvaja ja Lesch-Nyhani sündroomi ravi

Soovitatav on korrigeerida olemasolevat hüperurikeemiat ja/või hüperurikosuuriat Allopurinol Sandozega enne tsütotoksilise ravi alustamist. Oluline on tagada piisav hüdratsioon, et säilitada optimaalne diurees ja püüda uriini alkaliseerida, et suurendada uraatide/kusihappe lahustuvust. Allopurinol Sandoze annus peab olema soovitatud annustamisskeemi väiksemate annuste hulgast.

Kui uraatidest tingitud nefropaatia või muu patoloogia on halvendanud neerufunktsiooni, tuleb järgida lõigus „Neerukahjustus“ antud nõuandeid.

Need sammud võivad vähendada kliinilist seisundit komplitseerivate ksantiini ja/või oksüpurinooli ladestumise riski. Vt lõigud 4.5 ja 4.8.

Jälgimise nõuanded

Annust tuleb kohandada vastavalt seerumi uraatide sisaldusele ja uriini uraatide/kusihappe tasemele sobivate ajavahemike järel.

Manustamisviis

Allopurinol Sandozt võetakse suu kaudu üks kord ööpäevas pärast sööki. Kui ööpäevane annus ületab 300 mg ja ilmneb seedetrakti talumatus, tuleks kasutada jagatud annuste raviskeemi.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkussündroom, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN)

Allopurinooli ülitundlikkusreaktsioonid võivad avalduda mitmel erineval viisil, sealhulgas makulopapuloosse eksanteemina, ülitundlikkussündroomina (tuntud ka kui DRESS) ja Stevensi- Johnsoni sündroomina (SJS) / toksilise epidermaalse nekrolüüsina (TEN).

Need reaktsioonid on kliinilised diagnoosid ja nende kliiniline pilt on aluseks diagnoosi määramisel Kui sellised reaktsioonid ilmnevad mis tahes hetkel ravi ajal, tuleb allopurinoolravi koheselt lõpetada. Ülitundlikkussündroomiga ja SJS/TEN-ga patsientidel ei tohi allopurinooli enam kunagi kasutada. Kortikosteroidid võivad soodustada ülitundlikkusega seotud nahareaktsioonide paranemist.

HLA-B*5801 alleel

On näidatud seost HLA-B*5801 alleeli esinemise ja allopurinoolist tingitud ülitundlikkussündroomi ja SJS/TEN tekke vahel. HLA-B*5801 alleeli esinemissagedus erineb suuresti etniliste populatsioonide vahel: esineb kuni 20%-l Hiina Hani populatsioonis, 8...15% Tai populatsioonis, umbes 12%-l Korea populatsioonis ja 1-2%-l Jaapani ja Euroopa päritolu isikutel.

HLA-B*5801 sõeluuringut tuleb enne ravi alustamist allopurinooliga kaaluda patsientide alarühmades, kus on teada selle alleeli suur esinemissagedus. Krooniline neeruhaigus nendel patsientidel võib riski täiendavalt suurendada. Kui HLA-B*5801 genotüübi määramine Hiina Hani, Tai või Korea päritolu inimestel ei ole võimalik, tuleb enne ravi alustamist põhjalikult hinnata ravi kasu, mis ületaks võimalikke suurenenud riske. Teistes patsientide populatsioonides ei ole genotüübi määramist kehtestatud. Kui on teada, et patsient on HLA-B*5801 alleeli kandja (eriti Hiina Hani, Tai või Korea päritolu), siis võib allopurinooli ravi kasutada juhul, kui ei ole teisi ravivõimalusi ja kui oodatav kasu ületab riskid. Neid patsiente tuleb väga tähelepanelikult jälgida ülitundlikkussündroomi või SJS/TEN-i sümptomite tekke osas ja patsiente tuleb teavitada vajadusest kohe nende nähtude ilmnemisel ravi katkestada.

SJS/TEN võib siiski tekkida olenemata etnilisest päritolust ka patsientidel, kes on HLA-B*5801 suhtes negatiivsed.

Maksa- või neerukahjustus

Maksa- või neerukahjustusega patsientidel tuleb kasutada vähendatud annuseid (vt lõik 4.2). Patsientidel, kes saavad hüpertensiooni või südamepuudulikkuse ravi, näiteks diureetikumide või AKE inhibiitoritega, võib kaasneda neerufunktsiooni häire ja allopurinooli tuleks sellisel patsientide rühmal kasutada ettevaatusega.

Asümptomaatilise hüperurikeemia korral ei ole allopurinool üldiselt näidustatud. Vedeliku tarbimise ja toitumise muutmine koos algpõhjuse raviga võib seisukorda parandada.

Ägedad podagrahood

Allopurinoolravi ei tohi alustada enne ägeda podagrahoo täielikku möödumist, kuna vastasel korral võivad vallanduda uued hood.

Ravi Allopurinol Sandozega, nagu kusihappe preparaatidega, võib ravi algusstaadiumis esile kutsuda ägeda podagraartriidi hoo. Seepärast on profülaktikaks soovitatav kasutada vähemalt ühe kuu jooksul sobivat põletikuvastast ainet või kolhitsiini. Tuleks tutvuda kirjanduses toodud vajaliku annuse ja ettevaatusabinõude ning hoiatuste üksikasjadega.

Kui allopurinooli saavatel patsientidel tekivad ägedad haigushood, tuleb ravi jätkata samade annustega ning samal ajal ravida ägedat haigushoogu sobiva põletikuvastase preparaadiga.

Ksantiini ladestumine

Olukorras, kus uraadi moodustumise määr on oluliselt tõusnud (nt pahaloomulise haiguse ja selle ravi korral, Lesch-Nyhani sündroomi korral), võib ksantiini absoluutne kontsentratsioon uriinis harvadel juhtudel tõusta nii palju, et see hakkab kuseteedesse ladestuma. Seda riski saab vähendada piisava hüdratsiooniga, et saavutada optimaalne uriini lahjendamine.

Neerukivide toppamus

Piisav ravi Allopurinol Sandozega soodustab suurte kusihappest tingitud neeruvaagnakivide lahustumist, mille puhul esineb üliväike võimalus, et need toppavad kusejuhas.

Podagra ja kusihappekivide ravis peab uriinieritus olema vähemalt 2 liitrit päevas ja uriini pH tuleb hoida vahemikus 6,4…6,8.

Laktoositalumatus

Allopurinol Sandoze tabletid sisaldavad laktoosi ja seetõttu ei tohi patsiendid, kellel esineb harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasi puudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire, seda ravimit kasutada.

Kilpnäärme talitlushäired

Pikaajalises avatud jätku-uuringus täheldati pikaajalist ravi allopurinooliga saavatel patsientidel (5,8%) suurenenud TSH väärtusi (> 5,5 µIU/ml). Allopurinooli kasutamisel patsientidel, kellel on kilpnäärme funktsioonis muutusi, peab olema ettevaatlik.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tsütostaatikumid

Allopurinooli ja tsütostaatikumide (nt tsüklofosfamiidi, doksorubitsiini, bleomütsiini, prokarbasiini, alküülhaliidide) koosmanustamisel esinevad vere düskraasiad sagedamini kui nende toimeainete eraldi manustamisel. Seetõttu tuleb regulaarselt jälgida vererakkude arvu.

Alumiiniumhüdroksiid

Samaaegsel alumiiniumhüdroksiidi manustamisel võib allopurinooli toime nõrgeneda. Nende ravimite manustamise vahe peab olema vähemalt 3 tundi.

6-merkaptopuriin ja asatiopriin

Nende ravimite annus peab allopurinooliga samaaegsel kasutamisel olema tavapärasest annusest 25% võrra väiksem. Allopurinool on ksantiinoksüdaasi inhibiitor ja neutraliseerib asatiopriini ja 6- merkaptopuriini metaboolse inaktivatsiooni. Nende ravimpreparaatide kontsentratsioonid seerumis võivad tõusta toksilise tasemeni, kui annust ei vähendata.

Vidarabiin (adeniinarabinosiid)

Uurimistulemused näitavad, et vidarabiini plasma poolväärtusaeg suureneb allopurinooli juuresolekul. Kui neid kahte ravimit kasutatakse samaaegselt, tuleb olla eriti tähelepanelik, et tunda ära suurenenud toksilisuse mõju.

Salitsülaadid ja kusihappe preparaadid

Allopurinooli peamine metaboliit oksüpurinool, mis on ka ise toimeaine, eritub neerude kaudu sarnaselt uraatidele. Seega võivad urikosuurilise toimega ravimid nagu probenetsiid või salitsülaadi suured annused kiirendada oksüpurinooli eritumist. See võib vähendada allopurinooli terapeutilist toimet, kuid selle olulisust tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi.

Kloorpropamiid

Kui neerufunktsiooni häirega patsiendile manustatakse samaaegselt allopurinooli koos kloorpropamiidiga, võib risk pikaajalise hüpoglükeemilise toime tekkeks tõusta, kuna allopurinool ja kloorpropamiid võivad konkureerida neerutuubulite kaudu eritumises.

Kumariini tüüpi antikoagulandid

Harva on teatatud varfariini ja teiste kumariini tüüpi antikoagulantide toime suuremisest manustamisel koos allopurinooliga. Seetõttu peab kõiki patsiente, kes saavad antikoagulante, hoolikalt jälgima.

Fenütoiin

Allopurinool võib pärssida fenütoiini oksüdatsiooni maksas, kuid selle kliiniline tähtsus ei ole tõestatud.

Teofülliin

Teatatud on teofülliini metabolismi pärssimisest. Koostoime mehhanismi võib seletada ksantiinoksüdaasi osalemisega teofülliini biotransformatsioonis inimesel. Teofülliini sisaldust tuleb jälgida patsientidel, kes alustavad allopurinoolravi või suurendavad selle annuseid.

Ampitsilliin/amoksitsilliin

Allopurinooliga samaaegselt ampitsilliini või amoksitsilliini saanud patsientidel on teatatud nahalööbe tekke sagenemisest võrreldes patsientidega, kes ei saa korraga mõlemat ravimit. Antud

seose põhjust ei ole kindlaks tehtud. Siiski soovitatakse allopurinooli saavatel patsientidel kasutada ampitsilliini või amoksitsilliini asemel võimalusel alternatiivset ravimit.

Tsüklofosfamiid, doksorubitsiin, bleomütsiin, prokarbasiin, meklooretamiin

Kasvajaliste haigustega (va leukeemia) patsientidel, kes võtavad allopurinooli, on teatatud tsüklofosfamiidi ja teiste tsütotoksiliste ravimite poolt põhjustatud luuüdi suurenenud supressioonist. Samas hästi kontrollitud uuringus patsientidega, kes said ravi tsüklofosfamiidi, doksorubitsiini, bleomütsiini, prokarbasiini ja/ või meklooretamiiniga (kloormetiin vesinikkloriid), ei täheldatud, et allopurinool oleks suurendanud nende tsütotoksiliste ainete toksilisust.

Tsüklosporiin

Uuringud näitavad, et allopurinoolraviga samaaegselt kasutatuna võib tsüklosporiini kontsentratsioon plasmas suureneda. Nende ravimite koosmanustamisel tuleb arvesse võtta tsüklosporiini toksilisuse suurenemise ohtu.

Didanosiin

Didanosiini saavatel tervetel vabatahtlikel ja HIV-i patsientidel olid samaaegse allopurinoolravi (300 mg ööpäevas) ajal didanosiini plasma CMAX ja AUC väärtused ligikaudu kahekordistunud, ilma et see oleks mõjutanud lõplikku poolväärtusaega. Nende kahe ravimi koosmanustamine ei ole üldiselt soovitatav. Kui samaaegne kasutamine on vältimatu, võib olla vajalik didanosiini annuse vähendamine ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Kaptopriil

Allopurinooli ja kaptopriili samaaegsel manustamisel võib suureneda risk nahareaktsioonide tekkeks, eriti kroonilise neerupuudulikkuse korral.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Allopurinooli kasutamise ohutuse kohta rasedatel ei ole piisavalt tõendeid. Loomade reproduktiivtoksilisuse uuringud on näidanud vastuolulisi tulemusi (vt lõik 5.3).

Kasutamine raseduse ajal on näidustatud üksnes ohutuma alternatiivse ravimi puudumise korral ning juhul, kui haigus ohustab ema ja loodet rohkem kui ravi allopurinooliga.

Imetamine

Allopurinool ja selle metaboliit oksüpurinool erituvad inimese rinnapiima. Imetamise ajal ei soovitata allopurinooli kasutada.

Tõestatud on, et naise rinnapiimas, kes saab allopurinooli 300 mg/ööpäevas, on allopurinooli kontsentratsioon 1,4 mg/l ja oksüpurinooli kontsentratsioon 53,7 mg/l. Samas puuduvad andmed allopurinooli või selle metaboliitide mõju kohta rinnapiimatoidul lapsele.

Tuleb otsustada, kas katkestada rinnaga toitmine või lõpetada allopurinoolravi või sellest hoiduda, võttes arvesse rinnaga toitmisest saadavat kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Toime reaktsioonikiirusele

Kuna allopurinooli saavatel patsientidel on teatatud kõrvaltoimetest nagu pearinglus, unisus ja ataksia, peavad patsiendid olema ettevaatlikud enne auto juhtimist, masinate kasutamist või ohtlikes tegevustes osalemist, kuni võivad olla piisavalt kindlad, et allopurinool nende sooritusvõimet ei kahjusta.

Kõrvaltoimed

Selle ravimpreparaadi kohta puuduvad kaasaegsed kliinilised dokumendid, mida saaks kasutada toetava materjalina kõrvaltoimete esinemissageduse määramisel. Kõrvaltoimete esinemissagedus võib erineda sõltuvalt saadud annusest ja ka siis, kui ravimit kasutatakse kombinatsioonis teiste terapeutiliste ainetega.

Alltoodud kõrvaltoimete esinemissagedused on hinnangulised: enamiku kõrvaltoimete kohta puuduvad sobivad andmed esinemissageduse arvutamiseks. Turuletulekujärgse järelevalve käigus kindlaks tehtud kõrvaltoimed esinesid harva või väga harva. Esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud järgmist konventsiooni:

Väga sage (≥ 1/10)

Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000)

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kõrvaltoimete esinemissagedus on kõrgem olemasoleva neeru- ja/või maksahaiguse korral.

Tabel 1 Kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass

Sagedus

Kõrvaltoime

 

 

 

Infektsioonid ja infestatsioonid

Väga harv

Furunkel

 

 

 

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga harv

Agranulotsütoos

 

 

Aplastiline aneemia

 

 

Trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

Aeg-ajalt

Ülitundlikkus

 

Väga harv

Angioimmunoblastne T-rakuline lümfoom

 

 

 

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga harv

Suhkurtõbi

 

 

Hüperlipideemia

Psühhiaatrilised häired

Väga harv

Depressioon

 

 

 

Närvisüsteemi häired

Väga harv

Kooma

 

 

Halvatus

 

 

Ataksia

 

 

Perifeerne neuropaatia

 

 

Paresteesia

 

 

Unisus

 

 

Peavalu

 

 

Düsgeusia

Silma kahjustused

Väga harv

Katarakt

 

 

Nägemiskahjustus

 

 

Makulopaatia

Kõrva ja labürindi kahjustused

Väga harv

Peapööritus

 

 

 

Südame häired

Väga harv

Stenokardia

 

 

Bradükardia

Vaskulaarsed häired

Väga harv

Hüpertensioon

 

 

 

Seedetrakti häired

Aeg-ajalt

Oksendamine

 

 

Iiveldus

 

Väga harv

Hematemees

 

 

Steatorröa

 

 

Stomatiit

 

 

Sooletegevuse muutus

Maksa ja sapiteede häired

Aeg-ajalt

Kõrvalekalded maksa näitajates

 

 

 

 

Harv

Hepatiit (sh maksa nekroos ja

 

 

granulomatoosne hepatiit)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage

Lööve

 

 

 

 

Harv

Stevensi-Johnsoni sündroom/ toksiline

 

 

epidermaalne nekrolüüs

 

Väga harv

Angioödeem

 

 

Ravimilööve

 

 

Alopeetsia

 

 

Juuksevärvi muutused

Neerude ja kuseteede häired

Väga harv

Hematuuria

 

 

Asoteemia

Reproduktiivse süsteemi ja

Väga harv

Viljatus meestel

rinnanäärme häired

 

Erektsioonihäired

 

 

Günekomastia

 

 

 

Üldised häired ja

Väga harv

Ödeem

manustamiskoha reaktsioonid

 

Halb enesetunne

 

 

Asteenia

 

 

Püreksia

Uuringud

Sage

Kilpnääret stimuleeriva hormooni

 

 

sisalduse suurenemine veres

  1. Väga harva on teatatud trombotsütopeeniast, agranulotsütoosist ja aplastilisest aneemiast, eriti neeru- ja/või maksafunktsiooni kahjustusega isikutel, mistõttu tuleb selle patsiendirühma puhul olla eriti ettevaatlik.
  2. Hilinenud hulgiorganite ülitundlikkusreaktsioon (tuntud ka kui ülitundlikkuse sündroom või DRESS), millega kaasneb palavik, lööve, vaskuliit, lümfadenopaatia, pseudolümfoom, artralgia, leukopeenia, eosinofiilia hepatosplenomegaalia, kõrvalekalded maksa näitajates ja kadunud sapijuha sündroom (maksasiseste sapijuhade hävimine ja kadumine), mis võivad esineda erinevates kombinatsioonides. Kahjustuda võivad ka teised elundid (nt maks, kopsud, neerud, pankreas, müokard ja käärsool). Kui sellised reaktsioonid ilmnevad mis tahes hetkel ravi ajal, tuleb allopurinoolravi KOHESELT ja ALATISEKS lõpetada.

Üldiste ülitundlikkusreaktsioonide tekkimisel on patsiendil tavaliselt olnud eelnev neeru- ja/või maksafunktsiooni häire, eriti surmaga lõppenud juhtumite korral.

  1. Angioimmunoblastset lümfadenopaatiat on kirjeldatud väga harva generaliseerunud lümfadenopaatia biopsia järgselt. Selgub, et see on allopurinoolravi katkestamisel olnud pöörduv.
  2. Varasemates kliinilistes uuringutes on teatatud iiveldusest ja oksendamisest. Edasised aruanded näitavad, et see reaktsioon ei ole oluline probleem ja seda saab vältida, võttes allopurinooli pärast sööki.
  3. Maksafunktsiooni häireid on kirjeldatud ilma väljendunud tõenditeta üldisema ülitundlikkuse kohta.
  4. Nahareaktsioonid on kõige sagedasemad ja võivad tekkida ravi igal ajahetkel. Nad võivad olla sügelevad, makulopapulaarsed, mõnikord kestendavad, mõnikord veritsevad ja harva eksfoliatiivsed, nagu näiteks Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (SJS/TEN). Kui sellised reaktsioonid ilmnevad, tuleb allopurinoolravi KOHESELT lõpetada. SJS ja TEN või muude raskete ülitundlikkusreaktsioonide tekke risk on suurim esimese ravinädala jooksul. Selliste reaktsioonide ohjamisel annab parimaid tulemusi varane diagnoosimine ja kahtlustatava ravimi kasutamise kohene katkestamine. Pärast kergetest reaktsioonidest taastumist võib allopurinooli soovi korral uuesti kasutama hakata väikses annuses (nt 50 mg/ööpäevas) ja seejärel annust järk-järgult suurendada. Enne allopurinoolravi taasalustamist tuleks kaaluda skriiningu läbiviimist HLA-B*58:01 alleeli olemasolu tuvastamiseks. Kui lööve kordub, peab allopurinooli võtmise ALATISEKS lõpetama, kuna võivad tekkida raskemad ülitundlikkusreaktsioonid (vt „Immuunsüsteemi häired“). Kui SJS/TEN või muid raskeid ülitundlikkusreaktsioone ei saa välistada, ÄRGE taasalustage allopurinoolravi, kuna on olemas võimalus tõsise või isegi surmaga lõppeva reaktsiooni tekkeks. SJS/TEN või teiste raskete ülitundlikkusreaktsioonide kliiniline diagnoos on aluseks raviotsuste tegemisel.
  5. On teatatud angioödeemi tekkest koos üldisema ülitundlikkusreaktsiooni nähtude ja sümptomitega ja ilma nendeta.
  6. On teatatud palavikust, mis on tekkinud koos allopurinooli üldisema ülitundlikkusreaktsiooni nähtude ja sümptomitega ja ilma nendeta (vt „Immuunsüsteemi häired“).
  7. Uuringutes ei täheldatud suurenenud kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) sisalduse esinemisel mõju vaba T4 sisaldusele ega subkliinilisele hüpotüreoidismile viitavat TSH sisaldust.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

.Üleannustamine

Sümptomid ja nähud

On teatatud kuni 22,5 g sissevõtmisest ilma et oleks täheldatud kahjulikku mõju. Patsiendi puhul, kes võttis 20 mg allopurinooli, on teatatud sümptomitest ja nähtudest nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja peapööritus. Patsient taastus pärast üldiste toetavate meetmete kasutamist.

Ravi

Allopurinol Sandoze massiivne imendumine võib põhjustada ksantiinoksüdaasi aktiivsuse märkimisväärset pärssimist, millel ei tohiks olla ebasoodsat toimet, välja arvatud juhul, kui see mõjutab samaaegselt kasutatava ravimi toimet, eriti 6-merkaptopuriini ja/või asatiopriini toimet. Piisav hüdratsioon, mis säilitab optimaalse diureesi soodustab allopurinooli ja selle metaboliitide eritumist. Vajaduse korral võib kasutada hemodialüüsi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: podagravastased preparaadid, kusihappe moodustumist inhibeerivad preparaadid

ATC-kood: M04AA01

Allopurinool on ksantiinoksüdaasi inhibiitor. Allopurinool ja selle peamine metaboliit oksüpurinool alandavad kusihappe taset plasmas ja uriinis, pärssides ksantiinoksüdaasi, ensüümi, mis katalüüsib hüpoksüksantiini ksantiinoksüdaasiks ja ksantiini kusihappeks. Lisaks puriini katabolismi pärssimisele mõnedel, kuid mitte kõikidel hüperurikeemilistel patsientidel, toimub puriini de novo biosünteesi pärssimine hüpoksantiin-guaniini fosforibosüültransferaasi tagasiside mehhanismi kaudu. Teised allopurinooli metaboliidid on allopurinool-ribosiid ja oksüpurinool-7-ribosiid.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Allopurinool on aktiivne suukaudsel manustamisel ja imendub kiiresti seedetrakti ülaosast. Uuringud on näidanud allapurinooli sisaldust veres 30...60 minutit pärast manustamist. Hinnanguline biosaadavus on 67% kuni 90%. Allopurinooli maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub umbes 1,5 tundi pärast allopurinooli suukaudset manustamist, kuid langeb kiiresti ja on 6 tunni pärast vaevu tuvastatav. Oksüpurinooli maksimaalne tase saabub 3...5 tundi pärast allopurinooli suukaudset manustamist ja on palju püsivam.

Jaotumine

Allopurinooli seonduvus plasmavalkudega on ebaoluline, mistõttu ei arvata, et valkudega seonduvuse erinevused muudavad oluliselt kliirensit. Allopurinooli jaotumise näivmaht on ligikaudu 1,6 l/kg, mis näitab suhteliselt ulatuslikku omastamist kudedes. Allopurinooli sisaldusest inimeste kudedes ei ole teatatud, kuid on tõenäoline, et allopurinool ja oksüpurniool esinevad suurimates kontsentratsioonides maksas ja soole limaskestas, kus ksantiinoksüdaasi aktiivsus on kõrge.

Biotransformatsioon

Umbes 20% allaneelatud allopurinoolist eritub väljaheitega. Allopurinooli eritumine toimub peamiselt metaboolse muundumise teel oksüpurinooliks ksantiinoksüdaasi ja aldehüüdoksüdaasi kaudu, vähem kui 10% ravimit eritub muutumatul kujul uriiniga. Allopurinooli plasma poolväärtusaeg on ligikaudu 1...2 tundi.

Oksüpurinool on nõrgem ksantiinoksüdaasi inhibiitor kui allopurinool, kuid oksüpurinooli plasma poolväärtusaeg on tunduvalt pikem. Inimesel hinnanguliselt vahemikus 13...30 tundi. Seetõttu kestab allopurinooli ööpäevase üksikannuse korral ksantiinoksüdaasi tõhus pärssimine üle 24 tunni. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel koguneb oksüpurinool järk-järgult kuni plasma püsikontsentratsiooni saavutamiseni. Sellistel patsientidel on, võttes 300 mg allopurinooli ööpäevas, üldiselt oksüpurinooli plasmakontsentratsioon 5...10 mg/l.

Eritumine

Oksüpurinool eritub muutumatul kujul uriiniga, kuid sellel on pikk poolväärtusaeg, sest see läbib tagasiimendumise neerutorukestes. Teatatud poolväärtusaja väärtused jäävad vahemikku 13,6...29 tundi. Suured erinevused nendes väärtustes on seletatavad uuringute ülesehituse erinevustega ja/või patsientide kreatiniinikliirensiga.

Farmakokineetika neerukahjustuse korral

Allopurinooli ja oksüpurinooli kliirens on häirunud neerufunktsiooniga patsientidel oluliselt vähenenud, mille tulemuseks on kõrgem plasmakontsentratsioon pikaajalise ravi korral. Neerukahjustusega patsientidel, kelle kreatiniinikliirensi väärtused olid vahemikus 10...20 ml/min, oli oksüpurinooli plasmakontsentratsioon ligikaudu 30 mg/l pärast pikaajalist ravi 300 mg allopurinooliga ööpäevas. See on ligikaudu kontsentratsioon, mis oleks saavutatud annusega 600 mg/ööpäevas normaalse neerufunktsiooni korral. Seetõttu on neerukahjustusega patsientidel vajalik allopurinooli annust vähendada.

Farmakokineetika eakatel

Ravimi kineetika ei muutu tõenäoliselt millegi muu kui neerufunktsiooni halvenemise tõttu (vt „Farmakokineetika neerukahjustuse korral“).

Prekliinilised ohutusandmed

Teratogeensus

Üks uuring hiirtel, kes said intraperitoneaalselt annuseid 50 või 100 mg/kg tiinuse 10. või 13. päeval, päädis loote väärarengutega, aga sarnases uuringus rottidel annusega 120 mg/kg tiinuse 12. päeval ei täheldatud mingeid kõrvalekaldeid. Ulatuslikud uuringud hiirtel allopurinooli suurte suukaudsete annustega kuni 100 mg/kg ööpäevas, rottidel kuni 200 mg/kg ööpäevas ja küülikutel kuni 150 mg/kg ööpäevas tiinuse 8.-16. päeval ei näidanud teratogeenset toimet.

In vitro uuring, kus kasutati hiire loote süljenäärmekultuuri embrüotoksilisuse avastamiseks, näitas, et allopurinool ei põhjusta eeldatavasti embrüotoksilisust, põhjustamata sealjuures toksilisust emasloomale.

Loomkatsetes tekkisid allopurinooli suurte annuste pikaajalise kasutamise tagajärjel ksantiini sademed (urolitiaas), mis tõi kaasa morfoloogilised muutused erituselundites.

Puuduvad täiendavad mittekliinilised andmed, mida peetaks oluliseks kliinilise ohutuse jaoks, peale nende, mis on toodud selle ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Povidoon

Magneesiumstearaat

.Sobimatus

Ei kohaldata.

.Kõlblikkusaeg

PVC/alumiiniumblister: 2 aastat

HDPE-pudel: 1 aasta.

Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: 6 kuud

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Allopurinol Sandoz 100 mg tabletid

Blister:

PVC/alumiinium

Pakendi suurused:

20, 30, 50, 60, 100 tabletti

 

30 x 1 üksikannuse tabletti

Pudel:

HDPE konteiner lapsekindla PP-korgiga või mittelapsekindla PP-korgiga, millel on

 

induktsioontihend.

Pakendi suurused:

50, 100, 105, 125, 250, 500 tabletti

Allopurinol Sandoz 300 mg tabletid

Blister:

PVC/alumiinium

Pakendi suurused:

30, 60, 100 tabletti

 

 

30 x 1 üksikannuse tabletti

Pudel:

HDPE konteiner lapsekindla PP-korgiga

Pakendi suurused:

 

 

100, 105, 125 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d.

Verovškova 57,

SI-1000 Ljubljana

Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBRID

Allopurinol Sandoz 100mg: 914016

Allopurinol Sandoz 300mg: 914116

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13.09.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2018