Acilib - gastroresistentne tablett (20mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Acilib, 20 mg gastroresistentsed tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg pantoprasooli (naatriumseskvihüdraadina). INN. Pantoprazolum
Teadaolevat toimet omav abiaine: üks gastroresistentne tablett sisaldab 19,06 mg laktoosmonohüdraati (vt lõik 4.4).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Gastroresistentne tablett.
Kollased kuni oranži värvi piklikud kaetud tabletid diameetriga umbes 8,7 mm.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Gastroösofageaalse reflukshaiguse vaevuste (kõrvetised ja maohappe tagasivoolusümptomid) lühiaegne ravi täiskasvanutel.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Soovitatav annus on 20 mg pantoprasooli (üks tablett) ööpäevas.
Sümptomite leevendamiseks võib olla vajalik võtta tablette 2…3 järjestikusel päeval. Pärast sümptomite kadumist tuleb ravi katkestada.
Ilma arstiga konsulteerimata ei tohi ravi kesta üle 4 nädala.
Kui sümptomid püsivad pärast 2-nädalast pidevat ravi, peab patsient konsulteerima arstiga.
Eripopulatsioonid:
Eakatel patsientidel ja neeru- või maksapuudulikkusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada.
Lapsed:
Acilib’i ei soovitata kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel ohutuse ja efektiivsuse ebapiisavate andmete tõttu.
Manustamisviis:
Acilib 20 mg gastroresistentseid tablette ei tohi närida ega purustada ning need tuleb sisse võtta tervelt koos veega enne sööki.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Samaaegne manustamine koos atasanaviiriga (vt lõik 4.5).
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Patsiente tuleb juhendada, et nad konsulteeriksid arstiga:
•kui neil tekib tahtmatu kehakaalu langus, aneemia, seedetrakti verejooks, neelamishäired, püsiv oksendamine või veriokse, sest ravi pantoprasooliga võib leevendada tõsise haiguse sümptome ning edasi lükata selle diagnoosimist. Ülaltoodud juhtudel tuleb välistada pahaloomuline haiguse;
•kui neil on varem olnud maohaavand või neil on teostatud seedetrakti operatsioon;
•kui nad saavad pidevat sümptomaatilist ravi seedehäirete või kõrvetiste tõttu kauem kui 4 nädalat;
•kui neil tekib ikterus, maksafunktsiooni halvenemine või maksahaigus;
•kui neil on mõni muu tõsine haigus, mis mõjutab nende üldist tervislikku seisundit;
•kui nad on vanemad kui 55 aastat ning neil on tekkinud uued sümptomid või need on hiljuti muutunud.
Patsiendid, kellel on pika aja vältel esinenud korduvad seedehäire või kõrvetiste sümptomid, peavad regulaarselt käima arsti vastuvõtul. Eriti patsiendid, kes on vanemad kui 55 aastat ja võtavad igapäevaselt seedehäire või kõrvetiste raviks mõnda käsimüügiravimit, peavad sellest informeerima oma arsti või apteekrit.
Samaaegselt ei tohi patsiendid kasutada mõnda muud prootonpumba inhibiitorit või -retseptoriteH antagonisti.
Kui patsiendil on lähiajal plaanis endoskoopiline uuring või uureasisalduse mõõtmine väljahingatavas õhus, tuleb enne selle ravimi võtmist konsulteerida arstiga.
Patsiente tuleb informeerida, et see ravim ei ole mõeldud vaevuste koheseks leevendamiseks. Sümptomid võivad leeveneda pärast ligikaudu ühepäevast ravi pantoprasooliga, kuid kõrvetiste täieliku kontrolli alla saamiseks võib olla vajalik võtta tablette kuni 7 päeva. Patsiendid ei tohi pantoprasooli võtta profülaktilise ravimina.
Seedetrakti bakteriaalsed infektsioonid
Mistahes põhjusel maohappesuse vähenemisel – sealhulgas ravi korral prootonpumba inhibiitoritega – suureneb seedetrakti ülaosas normaalse mikrofloora arvukus. Ravi maohappesust vähendavate ravimitega suurendab veidi seedetrakti infektsioonide, näiteks Salmonella, Campylobacter ja Clostridium difficile poolt põhjustatud infektsioon, tekkeriski.
See ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, laktaasi puudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit kasutada.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Acilib võib vähendada nende toimeainete imendumist, mille biosaadavus sõltub pH-st (nt ketokonasool).
Tervetel vabatahtlikel läbi viidud uuringus vähenes 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri samaaegsel manustamisel koos omeprasooliga (40 mg üks kord ööpäevas) ning 400 mg atazanaviiri samaaegsel manustamisel koos lansoprasooliga (60 mg ühekordse annusena) olulisel määral atasanaviiri
biosaadavus. Atasanaviiri imendumine on pH-st sõltuv.
Seetõttu ei tohi pantoprasooli manustada samaaegselt koos atasanaviiriga (vt lõik 4.3).
Kuigi kliinilistes farmakokineetilistes uuringutes ei ole samaaegsel manustamisel koos fenprokumooni ja varfariiniga koostoimeid täheldatud, on turuletulekujärgsel perioodil teatatud INR’i (International Normalised Ratio) muutuse üksikjuhtudest samaaegse ravi jooksul. Seetõttu soovitatakse kumariini-tüüpi antikoagulantidega (nt fenprokumoon või varfariin) ravitavatel patsientidel monitoorida protrombiini aega/INR’i pärast pantoprasoolravi algust ja lõpetamist või pantoprasooli ebaregulaarse kasutamise ajal.
Suures annuses metotreksaadi (nt 300 mg) ja prootonpumba inhibiitorite samaaegsel kasutamisel on teatatud metotreksaadi sisalduse suurenemisest mõnedel patsientidel. Seetõttu olukordades, kus kasutatakse suures annuses metotreksaati, näiteks pahaloomuliste kasvajate ja psoriaasi puhul, võib kaaluda pantoprasooli kasutamise ajutist katkestamist.
Pantoprasool metaboliseeritakse maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi kaudu. Koostoime uuringutest karbamasepiini, kofeiini, diasepaami, diklofenaki, digoksiini, etanooli, glibenklamiidi, metoprolooli, naprokseeni, nifedipiini, fenütoiini, piroksikaami, teofülliini ning levonorgestreeli ja etünüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste preparaatidega ei ole ilmnenud kliiniliselt olulisi koostoimeid. Siiski ei saa välistada koostoimeid teiste sama ensüümsüsteemi poolt metaboliseeritavate ravimite ja ainetega.
Koostoimeid samaaegselt kasutatavate antatsiididega ei ole täheldatud.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Puuduvad adekvaatsed andmed pantoprasooli kasutamise kohta rasedatel naistel. Loomuuringutes on täheldatud reproduktiivset toksilisust. Prekliinilistes uuringutes ei ole täheldatud viljakust vähendavat ega teratogeenset toimet (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesel ei ole teada. Pantoprasooli ei tohi raseduse ajal kasutada.
Rinnaga toitmine
Ei ole teada kas pantoprasool eritub inimesel rinnapiima. Loomkatsed on näidanud, et pantoprasool eritub rinnapiima. Pantoprasooli ei tohi rinnaga toitmise ajal kasutada.
Fertiilsus
Loomkatsetes ei täheldatud pantoprasooli manustamisel tõendeid fertiilsuse kahjustuse kohta (vt lõik 5.3).
Toime reaktsioonikiirusele
Acilib ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
Siiski võivad ravimi kasutamisel tekkida sellised kõrvaltoimed nagu pearinglus ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Nende kõrvaltoimete tekkel ei tohi patsiendid juhtida autot ega kasutada masinaid.
Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõrvaltoimed tekivad ligikaudu 5% pantoprasooliga ravitavatest patsientidest. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus ja peavalu, mis tekivad vähem kui 1% patsientidest.
Kõrvaltoimete tabel
Pantoprasooli kasutamisel on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid:
Alljärgnevas tabelis on kõrvaltoimed esitatud lähtudes MedDRA esinemissageduse klassifikatsioonist: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<10000); teadmata (olemasolevate andmete alusel ei saa esinemissagedust hinnata).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Tabel 1. Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt täheldatud pantoprasooli kõrvaltoimed
|
|
| Esinemissagedus |
| |
Organsüsteemi |
|
|
|
|
|
klass | Sage | Aeg-ajalt | Harv | Väga harv | Teadmata |
Vere- ja |
|
| Agranulotsütoos | Trombotsütopeenia; |
|
lümfisüsteemi |
|
|
| leukopeenia; |
|
häired |
|
|
| pantsütopeenia |
|
Immuun- |
|
| Ülitundlikkus |
|
|
süsteemi häired |
|
| (kaasa arvatud |
|
|
|
|
| anafülaktilised |
|
|
|
|
| reaktsioonid ja |
|
|
|
|
| anafülaktiline |
|
|
|
|
| šokk) |
|
|
Ainevahetus- ja |
|
| Hüperlipideemia |
| Hüponatreemia, |
toitumishäired |
|
| d ja vere lipiidide |
| hüpomagneseemia |
|
|
| sisalduse |
|
|
|
|
| suurenemine |
|
|
|
|
| (triglütseriidid, |
|
|
|
|
| kolesterool); |
|
|
|
|
| kehakaalu |
|
|
|
|
| muutused |
|
|
Psühhiaatrilised |
| Unehäired | Depressioon (ja | Desorientatsioon | Hallutsinatsioon; |
häired |
|
| kõik | (ja süvenemised) | segasus (eelkõige |
|
|
| agravatsioonid) |
| eelsoodumusega |
|
|
|
|
| patsientidel ning |
|
|
|
|
| olemasolevate |
|
|
|
|
| sümptomite |
|
|
|
|
| süvenemine |
Närvisüsteemi |
| Peavalu; | Maitsetundlikkus |
|
|
häired |
| pearinglus | e muutused |
|
|
Silma |
|
| Nägemishäired/ |
|
|
kahjustused |
|
| hägune nägemine |
|
|
Seedetrakti | Maopõhja | Kõhulahtisus; |
|
|
|
häired | näärmete | iiveldus/ |
|
|
|
| polüübid | oksendamine; |
|
|
|
|
| kõhupuhitus; |
|
|
|
|
| kõhukinnisus; |
|
|
|
|
| suukuivus; |
|
|
|
|
| kõhuvalu ja |
|
|
|
|
| ebamugavus- |
|
|
|
|
| tunne kõhus |
|
|
|
Maksa ja |
| Maksa- | Bilirubiini |
| Maksarakkude |
sapiteede häired |
| ensüümide | sisalduse |
| kahjustus; |
|
| aktiivsuse tõus | suurenemine |
| kollatõbi; |
|
| veres |
|
| maksapuudulikkus |
|
| (transaminaasid, |
|
|
|
|
| gammagluta- |
|
|
|
|
| müültransferaas) |
|
|
|
Naha ja |
| Nahalööve/ | Nõgestõbi; |
| Stevensi-Johnsoni |
nahaaluskoe |
| eksanteem/ | angioödeem |
| sündroom; |
kahjustused |
| eruptsioon; |
|
| Lyelli sündroom; |
|
| nahasügelus |
|
| mitmekujuline |
|
|
|
|
| erüteem; |
|
|
|
|
| valgustundlikkus |
Lihas-skeleti ja |
|
| Liigesvalu; |
|
|
sidekoe |
|
| lihasvalu |
|
|
kahjustused |
|
|
|
|
|
Neerude ja |
|
|
|
| Interstitsiaalne |
kuseteede |
|
|
|
| nefriit |
häired |
|
|
|
|
|
Reproduktiivse |
|
| Günekomastia |
|
|
süsteemi ja |
|
|
|
|
|
rinnanäärme |
|
|
|
|
|
häired |
|
|
|
|
|
Üldised häired ja |
| Asteenia; | Kehatemperatuuri |
|
|
manustamiskoha |
| jõuetus ja halb | tõus; perifeersed |
|
|
reaktsioonid |
| enesetunne | tursed |
|
|
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Annused kuni 240 mg, mis manustati veenisiseselt 2 minuti jooksul, olid hästi talutavad. Kuna pantoprasool seondub ulatuslikult valkudega, siis ei ole koheselt dialüüsitav.
Üleannustamise korral, kui kaasuvad mürgistuse kliinilised sümptomid, tuleb rakendada tavapärast sümptomaatilist ja toetavat ravi.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Maomahla happesusega seotud häire raviks kasutatavad ained, prootonpumba inhibiitorid, ATC kood: A02BC02
Toimemehhanism
Pantoprasool on substitueeritud bensimidasool, mis pärsib maos soolhappe sekretsiooni parietaalrakkude prootonpumpade spetsiifilise blokaadi teel.
Pantoprasool muutub oma aktiivseks vormiks – tsükliliseks sulfeenamiidiks - happelises keskkonnas parietaalrakkudes, kus see pärsib ensüümi H+, K+ -ATPaasi, s.t soolhappe produktsiooni viimast lüli maos.
Pärssiv toime sõltub annusest ning mõjutab nii basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Enamikul patsientidel saavutatakse kõrvetistest ja happerefluksi sümptomitest vabanemine 1 nädala jooksul. Pantoprasool vähendab mao happesust ja kutsub seeläbi esile plasma gastriinisisalduse suurenemise vastavalt happesuse langusele. Gastriinisisalduse tõus on pöörduv. Kuna pantoprasool seondub ensüümiga raku retseptoritasemest distaalselt, seega võib see mõjutada soolhappe sekretsiooni sõltumatult stimulatsioonist teiste ainete poolt (näiteks atsetüülkoliin, histamiin, gastriin). Toime on ühesugune nii toimeaine suu kaudu kui veeni manustamisel.
Pantoprasooli kasutamisel suureneb tühja kõhu gastriinisisaldus. Lühiajalisel kasutamisel ei ületa see enamusel juhtudel normaalset taset. Pikaajalisel kasutamisel gastriini tase enamikul juhtudel kahekordistub. Ülemäärast suurenemist tekib ainult üksikjuhtudel. Seetõttu on pikaajalise ravi jooksul täheldatud mao spetsiifiliste endokriinrakkude arvu vähest või mõõdukat suurenemist vaid vähestel juhtudel (lihtne kuni adenomatoosne hüperplaasia). Senini inimestel läbi viidud uuringutes ei ole täheldatud kasvajaeelse seisundi (atüüpiline hüperplaasia) ega maovähi teket, mida on leitud loomuuringutes (vt lõik 5.3).
Kliiniline efektiivsus
5690 gastroösofageaalse reflukshaigusega (GERD) patsienti, keda raviti 20 mg pantoprasooli monoteraapiaga, hõlmanud 17 uuringu retrospektiivses analüüsis hinnati happerefluksiga seotud sümptomeid näiteks kõrvetisi ja happeregurgitatsiooni standardiseeritud meetodil. Analüüsi valitud uuringutes pidi olema vähemalt üks refluksisümptomite registreerimine 2 nädalat pärast ravi alustamist. GERD-i diagnoos nimetatud uuringutes põhines endoskoopilisel uuringul, välja arvatud üks uuring, milles patsientide lülitamine uuringusse põhines üksnes sümptomitel.
Nimetatud uuringutes oli pantoprasooli grupis patsientide osakaal, kes vabanesid 7-päevase raviga täielikult kõrvetistest, vahemikus 54,0% kuni 80,6%. 14- ja 28-päevase ravi järel vabanes täielikult kõrvetistest vastavalt vahemikus 62,9% kuni 88,6% ja 74,3% kuni 92,3% patsientidest.
Happetagasivoolu sümptomite täieliku taandumise tulemused olid sarnased kõrvetistega saadud tulemustega. Pärast 7-päevast ravi oli patsientide osakaal, kellel happetagasivoolu sümptomid täielikult taandusid, vahemikus 61,5% kuni 84,4%, pärast 14-päevast ravi vahemikus 67,/% kuni 90,4% ja pärast 28-päevast ravi vahemikus 75,2% kuni 94,5%.
Pantoprasool oli kõigis uuringutes parem kui platseebo ja -retseptoriteH antagonistid ning samaväärne teiste prootonpumba inhibiitoritega. Happerefluksi sümptomitest vabanemine ei sõltunud olulisel määral GERD-i staadiumist ravi alustamisel.
.Farmakokineetilised omadused
Pantoprasooli farmakokineetika on ühesugune nii ühekordse kui ka korduva manustamise korral. Annusvahemikus 10…80 mg oli pantoprasooli plasmakineetika lineaarne nii suukaudse kui intravenoosse manustamise järgselt.
Imendumine
Pantoprasool imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja täielikult. Absoluutne biosaadavus tableti manustamisel on ligikaudu 77%. Pärast 20 mg ühekordset manustamist suu kaudu saavutatakse maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas (Cmax) 1...1,5 µg/ml keskmiselt ligikaudu 2,0…2,5 tunni pärast (Tmax) ja need väärtused jäävad püsima pärast korduvat manustamist. Samaaegne söömine ei mõjutanud biosaadavust (AUC või Cmax), aga suurendas vereplasma kontsentratsiooni viiteaja (Tlag) varieeruvust.
Jaotumine
Jaotusruumala on ligikaudu 0,15 l/kg ja seondumine vereplasma valkudega ligikaudu 98%.
Biotransformatsioon
Pantoprasool metaboliseeritakse peaaegu täielikult maksas.
Eritumine
Kliirens on ligikaudu 0,1 l/h/kg ja terminaalne poolväärtusaeg (t1/2) ligikaudu 1 tund. Kliinilistes uuringutes täheldati üksikjuhtudel eliminatsiooni pikenemist. Pantoprasooli spetsiifilise seondumise tõttu parietaalraku prootonpumpadega ei ole eliminatsiooni poolväärtusaeg korrelatsioonis toime (soolhappe sekretsiooni pärssimise) palju pikema kestusega.
Pantoprasooli metaboliidid erituvad peamiselt (80%) neerude kaudu, ülejäänud osa eritub
väljaheitega. Põhimetaboliit nii seerumis kui uriinis on desmetüülpantoprasool, mis konjugeeritakse sulfaadiga. Põhimetaboliidi poolväärtusaeg (ligikaudu 1,5 h) ei ole palju pikem kui pantoprasoolil.
Patsientide erigrupid
Neerukahjustus
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (sealhulgas dialüüsi saavatel patsientidel, sest see eemaldab verest väga väheses koguses pantoprasooli) ei ole annuse vähendamine vajalik. Sarnaselt tervete isikutega on pantoprasooli poolväärtusaeg lühike. Kuigi põhimetaboliidi poolväärtusaeg on mõõdukalt pikenenud (2...3 h), on eritumine siiski kiire ja ravim ei kumuleeru.
Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientidel (klass A, B ja C Child-Pugh klassifikatsiooni järgi) pikenes pantoprasooli poolväärtusaeg 3…7 tunni võrra ja AUC suurenes 3...6 korda, samas suurenes Cmax tervete vabatahtlikega võrreldes ainult 1,3 korda.
Eakad patsiendid
Vähene AUC ja Cmax tõus eakatel vabatahtlikel noorematega võrreldes ei olnud kliiniliselt oluline.
Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Kaheaastases kartsinogeensusuuringus rottidel leiti neuroendokriinseid kasvajaid. Lisaks sellele leiti rottidel eesmao soomusrakulisi papilloome. Mehhanismi, mis viib maokartsinoidide tekkeni substituteeritud bensimidasoolide toimel, on hoolikalt uuritud ning see võimaldab järeldada, et tegemist on teisese reaktsiooniga oluliselt suurenenud gastriinitasemetele, mis tekib rottidel pikaajalise ravi käigus pantoprasooli suurte annustega.
Kaheaastastes uuringutes närilistel täheldati maksakasvajate esinemissageduse tõusu rottidel (ainult ühes uuringus) ja emastel hiirtel ning seda tõlgendati kui pantoprasooli intensiivse metabolismi tagajärge maksas.
Rottidel, kellele manustati ravimit suurtes annustes (200 mg/kg) kahe aastase uuringu ajal, täheldati kilpnäärmekasvajate esinemissageduse vähest suurenemist. Nende kasvajate esinemist seostatakse pantoprasoolist põhjustatud muutustega türoksiini lammutamises roti maksas. Kuna inimesel kasutatavad terapeutilised annused on väikesed, ei ole oodata kõrvaltoimeid kilpnäärme poolt.
Katseloomadel (rotid) läbi viidud uuringutes oli NOAEL (No Observed Adverse Effect Level) tasemeks embrüotoksilisuse aspektist 5 mg/kg. Uuringutest ei ole ilmnenud andmeid teratogeensete toimete või toime kohta fertiilsusele.
Rottidel uuriti ravimi platsenta läbimist ning leiti, et see suureneb gestatsiooniaja kasvades. Selle tagajärjel suureneb pantoprasooli kontsentratsioon loote veres vahetult enne sündi.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Mikrokristalliline tselluloos (E 460I)
Laktoosmonohüdraat
Naatriumkroskarmelloos
Kolloidne veevaba ränidioksiid (E 551)
Magneesiumstearaat
Polü (vinüülalkohol)
Titaandioksiid (E 171)
Makrogool 3350
Kollane raudoksiid (E 172)
Kinoliinkollane (alumiiniumsoola) (E 104)
Metakrüülhappe-etüülakrülaat-kopolümeer (1: 1) dispersioon 30%
Naatriumlarüülsulfaat
Polüsorbaat 80 (E 433)
Trietüültsitraat (E 1505)
Talk (E 553b)
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
AI/AI blister: 2 aastat
Plastpudel: 4 aastat
Plastpudel: kõlblikkusaeg pärast esmast avamist 90 päeva.
Säilitamise eritingimused
AI/AI blister: Hoida temperatuuril kuni 30 °C.
Plastpudel: Hoida originaalpakendis. Hoida pudel tihedalt suletud, niiskuse eest kaitstult.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Al/Al blistrid ja keeratava korgiga plastpudelid sisaldavad 7 või 14 gastroresistentset tabletti. Plastpudel [suure tihedusega polüetüleenist (HDPE)] plastikust keeratava korgiga [suure tihedusega polüetüleenist (HDPE)]. Keeratav, avamist tuvastada võimaldav kork, mis sisaldab desikanti. Sisemine desikant on valmistatud suure tihedusega polüetüleenist või väikese tihedusega polüetüleenist (HDPE / LDPE), mis sisaldab ränigeeli ja kartongi ketast.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Ei kohaldata.
MÜÜGILOA HOIDJA
SIA Meda Pharma
Mūkusalas 101
Rīga LV-1004
Läti
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.11.2016
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
detsember 2017