Acc 100 mgml - inj 100mg / ml amp 3ml n5 - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ACC 100 mg/ml, süstelahus

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml sisaldab 100 mg (300 mg/3 ml ampullis) atsetüültsüsteiini. INN. Acetylcysteinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süstelahus

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Röga lahtistamine, juhul kui ravimi suukaudne manustamine ei ole võimalik.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud: 300 mg atsetüültsüsteiini (1 ampull) 1…2 korda ööpäevas veeni. 6...14-aastased lapsed: 150 mg (0,5 ampulli) ööpäevas, jagatuna 1…2 annuseks. Alla 6-aastasted lapsed: reeglina tuleks kasutada suukaudset ravi.

Vastsündinud ja alla 1-aastased lapsed: atsetüültsüsteiini tohib parenteraalselt manustada ainult elulistel näidustustel ja mitteambulatoorselt. Kui siiski kasutatakse parenteraalset ravi, peaks ööpäevane annus alla 6-aastastele lastele olema 10 mg/kg kehakaalu kohta.

Manustamisviis

Intravenoosne ravi

Esimene annus tuleks lahjendada isotoonilises naatriumkloriidilahuses või 5% glükoosilahuses suhtes 1:1. Need annused tuleks võimaluse korral manustada infusioonina. Intravenoosne süst peaks toimuma aeglaselt vähemalt 5 minuti jooksul. Süstelahust tuleb kasutada vaid juhul, kui suukaudne ravi ei ole võimalik.

Ravi kestus tuleb otsustada individuaalselt. Suukaudsele ravile tuleb üle minna niipea, kui see osutub võimalikuks.

Kroonilise bronhiidi ja mukovistsidoosiga patsiendid peaksid infektsioonide profülaktikaks saama ravi pikema aja jooksul, võimalusel suukaudse ravimvormina.

Märkus

Ampullide avamisel võib tekkida lenduvate väävlit sisaldavata ühendite tõttu kerge vesiniksulfiidi lõhn. Väävlit sisaldav aminohape atsetüültsüsteiin laguneb atmosfääris oleva hapniku ning niiskuse tõttu oksüdatiivselt. See ei mõjuta efektiivsust ja ohutust.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Bronhiaalastma ja haavandtõve anamneesiga patsientidel tuleb atsetüültsüsteiini kasutada ettevaatlikult.

Atsetüültsüsteiini kasutamine, eriti ravi algul, võib põhjustada lima vedeldumist ning seeläbi bronhiaalsekreedi koguse suurenemist. Kui patsient ei suuda piisavalt lima välja köhida, tuleb rakendada sobivaid meetmeid (nt drenaaži ja aspiratsiooni).

Väga harva on atsetüültsüsteiini kasutamisega teatatud rasketest nahareaktsioonidest nagu Stevens- Johnson’i sündroom ja Lyell’i sündroom. Patsienti tuleb informeerida, et muutuste ilmnemisel nahal või limaskestadel tuleb koheselt atsetüültsüsteiini kasutamine lõpetada ning konsulteerida arstiga.

Intravenoosset ravi atsetüültsüsteiiniga tuleb läbi viia range meditsiinilise järelvalve all. Atsetüültsüsteiini intravenoosse perfusioonile järgnevad kõrvaltoimed esinevad sagedamini siis, kui ravimit manustatakse liiga kiiresti või liiga suures koguses. Seetõttu on soovitatav rangelt järgida lõigus 4.2 toodud teavet.

Üks ampull sisaldab maksimaalselt 21,26 mmol (489 mg) naatriumi. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Köhavastased ravimid

Kui N-atsetüültsüsteiini kasutatada kombinatsioonis köhavastaste ainetega, võib vähenenud köharefleks põhjustada ohtlikku lima kogunemist hingamisteedes. Seetõttu peaks kombinatsioonravi määramist kaaluma eriti hoolikalt.

Antibiootikumid

Andmed atsetüültsüsteiini antibiootikume (tetratsükliin, aminoglükosiidid, penitsilliinid) inaktiveerivast toimest pärinevad ainult in vitro katsetest, kus ained segati otseselt. Seetõttu ei ole atsetüültsüsteiini lahusele teiste ravimite lisamine soovitatav.

Glütserüültrinitraat

Atsetüültsüsteiiniga koos manustamisel võib glütserüülnitraadi (nitroglütseriini) veresooni laiendav ning trombotsüütide agregatsiooni inhibeeriv toime tugevneda. Selle kliiniline tähendus ei ole praeguse hetkeni selge.

Kui on vajalik nitroglütseriini ning atsetüültsüsteiini koosmanustamine, peab patsienti võimaliku hüpotensiooni suhtes jälgima. See võib olla raske ning avalduda peavaludena.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Küllaldased andmed atsetüültsüsteiini toime kohta rasedatel puuduvad. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ja postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Atsetüültsüsteiini võib raseduse ajal kasutada vaid pärast kasu ja riski suhte hoolikat kaalumist.

Imetamine

Andmed eritumise kohta rinnapiima puuduvad. Atsetüültsüsteiini võib imetamise ajal kasutada vaid pärast kasu ja riski suhte hoolikat kaalumist.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

4.8Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on esinemissageduse alusel rühmitatud järgnevalt:

Immuunsüsteemi häired

Aeg-ajalt: Ülitundlikkusreaktsioonid

Väga harv: Anafülaktiline šokk, anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid

Närvisüsteemi häired

Aeg-ajalt: Peavalu

Südame häired

Aeg-ajalt: Tahhükardia

Vaskulaarsed häired

Väga harv: Verejooks, hüpotensioon

Teadmata: Nahaõhetus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Harv: Bronhospasm, düspnoe

Seedetrakti häired

Aeg-ajalt: Iiveldus, oksendamine, stomatiit, kõhuvalu, kõhulahtisus

Harv: Düspepsia

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Aeg-ajalt: Urtikaaria, lööve, angioödeem, sügelus, eksanteem

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Aeg-ajalt: Palavik

Teadmata: Näoturse

Atsetüültsüsteiini kasutamisega seoses on teatatud raskete nahareaktsioonide nagu Stevens-Johnson’i sündroomi ja toksilise epidermaalnekrolüüsi tekkest. Enamikul neist teatatud juhtudest manustati samaaegselt vähemalt ühte muud ravimit, mis võis tõenäoliselt tugevdada kirjeldatud mukokutaanseid toimeid.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Sümptomid

Intravenoossel manustamisel on üleannustamise sümptomid sarnased kõrvaltoimetele, ent rohkem väljendunud.

Ravi

Üleannustamise korral tuleb infusioon katkestada ning alustada sümptomaatilist ravi. Spetsiifiline antidoot puudub. Atsetüültsüsteiin on dialüüsitav.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mukolüütilised ained, ATC-kood: R05CB01

Atsetüültsüsteiin on aminohappe tsüsteiini derivaat. Atsetüültsüsteiin avaldab bronhide piirkonnale sekretolüütilist ja sekretomotoorset toimet. Arvatakse, et ta lõhub disulfiidsidemeid mukopolüsahhariidikiudude vahel ning et ta depolümeriseerib DNA-ahelaid mädases limas. Nende mehhanismide kaudu väheneb lima viskoossus.

Alternatiivse mehhanismina võib atsetüültsüsteiini reaktiivne SH-rühm siduda keemilisi radikaale ja kõrvaldab nende toksilisuse.

Lisaks suurendab atsetüültsüsteiin glutatiooni sünteesi. See selgitab atsetüültsüsteiini kui antidoodi toimet paratsetamooli mürgistuse korral.

Kroonilise bronhiidi ja mukovistsidoosiga patsientidega uuringutes kirjeldatakse, et atsetüültsüsteiini profülaktiline manustamine pärsib bakteriaalsete haiguste ägenemise sagedust ja raskust.

5.2Farmakokineetilised omadused

Atsetüültsüsteiin imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja peaaegu täielikult. Ta metaboliseerub maksas farmakoloogiliselt aktiivseks metaboliidiks tsüsteiiniks ning inaktiivseteks diatsetüültsüstiiniks, tsüstiiniks ja teisteks disulfiidideks.

Tänu kiirele esmasele metabolismile on suu kaudu manustatud atsetüültsüsteiini biosaadavus väga madal (umbes 10%). Inimesel saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon 1…3 tunni pärast, kusjuures metaboliit tsüsteiini maksimaalne plasmakontsentratsioon on umbes 2 µmol/l. Atsetüültsüsteiini seonduvus plasmavalkudega on umbes 50%.

Atsetüültsüsteiin ja tema metaboliidid esinevad organismis kolme vormina: osaliselt vabalt, osaliselt labiilsete disulfiidsidemete kaudu valkudega seondunult ning osaliselt seondunud aminohappena. Atsetüültsüsteiin eritub peaaegu täielikult inaktiivsete metaboliitidena (anorgaanilised sulfaadid, diatsetüültsüstiin).

Atsetüültsüsteiini poolväärtusaeg plasmas on umbes 1 tund ning seda määrab peamiselt kiire biotransformatsioon maksas. Maksafunktsiooni häire korral pikeneb poolväärtusaeg kuni 8 tunnini.

Farmakokineetilised uuringud intravenoosselt manustatud atsetüültsüsteiiniga näitasid jaotusruumala 0,47 l/kg kehakaalu kohta (kokku) või 0,59 l/kg kehakaalu kohta (redutseerituna); plasma kliirens oli 0,11 l/h/kg kehakaalu kohta (kokku) ja 0,84 l/h/kg kehakaalu kohta (redutseerituna). Eliminatsiooni poolväärtusaeg intravenoossel manustamisel on 30...40 minutit, kusjuures eritumise kineetika on kolmefaasiline (α-, β- ja terminaalne γ-faas).

Atsetüültsüsteiin läbis loomuuringutes (rottidel) platsentaarbarjääri ja seda leidus ka nabaväädi veres. Andmed eritumise kohta rinnapiima puuduvad.

Puuduvad andmed atsetüültsüsteiini hematoentsefaalbarjääri läbimise kohta inimestel.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Äge mürgistus

Vaata lõik 4.9.

Sandoz d.d. Verovškova 57 1000 Ljubljana Sloveenia

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.12.2001

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2014