Arnetin - inj / inf lahus 25mg / 1ml 2ml n100; 2ml n5 - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Arnetin, 25 mg/ml süste- või infusioonilahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks milliliiter süstelahust sisaldab 25 mg ranitidiini (ranitidiinvesinikkloriidina). Üks ampull sisaldab 2 ml süstelahust, mis sisaldab 50 mg ranitidiini (ranitidiinvesinikkloriidina)
INN. Ranitidinum
Abiained vt lõik 6.1
3. RAVIMVORM
Süstelahus.
Vesilahus intravenoosseks või intramuskulaarseks manustamiseks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Täiskasvanud/noorukid
Mao- või kaksteistsõrmikuhaavand. Refluksösofagiit.
Lapsed/imikud (vanuses 1 kuu kuni 11 aastat):
Peptilise haavandi lühiajaline ravi. Gastroösofageaalse refluksi, sealhulgas refluksösofagiidi ravi ja gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.
4.2Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud
Arnetin’i võib manustada kas aeglaselt veeni (kestusega vähemalt 2 minutit) maksimaalses annuses kuni 50 mg, 50 mg lahjendatuna 20 ml mahuni, mida võib korrata iga 6...8 tunni järel, või vahelduva tilkinfusioonina (kiirusega 25 mg/tunnis) kahe tunni jooksul, infusiooni võib korrata 6...8 tunniste intervallidega või lihasesisese süstena 50 mg (2 ml) iga 6...8 tunni järel.
Peptilise haavandi või korduva verejooksu profülaktika
Raskete haigestumiste puhul esineva peptilise haavandi korduva verejooksu profülaktikaks tuleb ravimit manustada parenteraalselt seni, kuni patsient võib alustada söömist. Seejärel võib patsiendile, kellel esineb verejooksu kordumise oht, manustada Arnetin’i suu kaudu 150 mg kaks korda ööpäevas. Raskelt haigete patsientide puhul peptilise haavandi korral esineva seedetrakti ülaosa verejooksu profülaktikaks eelistatakse manustada koormusannus 50 mg aeglase intravenoosse süstena, millele järgneb püsiinfusioon annuses 0,125…0,250 mg/kg/tunnis.
Mendelson’i sündroomi profülaktika
Suurenenud aspiratsioonisündroomi riskiga patsientidele võib 50 mg Arnetin’i manustada lihasesse või aeglase veenisüstina 45 kuni 60 minutit enne üldanesteesia sissejuhatamist.
Eakad:
Vt manustamine täiskasvanutele.
Lapsed
-Noorukid
-Lapsed/imikud
Arnetini’i võib manustada aeglase (kestvusega kuni 2 minutit) intravenoosse süstena maksimaalselt kuni 50 mg iga 6…8 tunni järel.
Peptilise haavandi ja gastroösofageaalse refluksi akuutne ravi
Laste peptilise haavandi intravenoosne ravi on näidustatud üksnes juhul, kui suukaudne ravi ei ole võimalik.
Peptilise haavandi ja gastroösofageaalse refluksi akuutseks raviks lastel võib Arnetini’i manustada samades annustes, mis on toimivad täiskasvanutel samade haigusseisundite korral ja suruvad kriitisese seisundis lastel efektiivselt maohappe sekretsiooni alla. Algannuse (2 mg/kg või 2,5 mg/kg, maksimaalselt 50 mg) võib manustada aeglase intravenoosse infusioonina 10 minuti jooksul kas automaatsüstlaga, millele järgneb läbivoolutamine 3 ml füsioloogilise lahusega 5 minuti jooksul, või pärast lahjendamist 20 ml füsioloogilise lahusega. pH taseme säilitamine >4 saavutatakse vahelduva infusiooniga annuses 1,5 mg/kg iga 6...8 tunni järel. Teise võimalusena võib rakendada püsiravi, manustades löökannusena 0,45 mg/kg, millele järgneb püsiinfusioon 0,15 mg/kg/tunnis.
Vastsündinud (alla
Vt lõik 5.2 – patsientide erigrupid
Üle
Vt lõik 5.2 – patsientide erigrupid, Üle
Neerufunktsiooni häired
Neerufunktsiooni häiretega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 50 ml/min) võib esineda ranitidiini kumuleerumine, mille tulemusena suureneb ravimi kontsentratsioon plasmas. Sellistele patsientidele on ranitidiini soovitatav annus 25 mg.
Manustamisviis
Intravenoosne või intramuskuaaarne manustamine
Ravimpreparaadi manustamiseelse lahjendamise juhised vt lõik 6.6.
4.3Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ravi
Kuna ranitidiin eritub neerude kaudu, on raske neerupuudulikkuse korral ranitidiini kontsentratsioon plasmas suurenenud. Sellistel juhtudel soovitatakse annust vähendada, vt täpsemalt lõik 4.2, Neerufuktsiooni häired.
Harva on ranitidiini kiire süstimisega seostatud bradükardia teket, tavaliselt patsientidel, kellel esineb eelsoodumus südame rütmihäirete tekkeks. Mitte ületada soovitatavaid manustamiskiirusi.
Ettenähtust suuremate
Üksikute kliiniliste juhtude põhjal saab arvata, et ranitidiin võib esile kutsuda ägedaid porfüüria hoogusid. Patsiendile, kellel on esinenud äge porfüüria, tuleb ranitidiini ordineerimist vältida..
Eakatel, kroonilise kopsuhaiguse, suhkurtõve või immuunpuudulikkusega isikutel võib olla suurem risk haiglaväliselt omandatud pneumoonia tekkeks. Suur epidemioloogiline uuring näitas haiglaväliselt omandatud pneumoonia riski suurenemist ainult ranitidiini kasutanutel võrreldes nendega, kes olid ravi lõpetanud (kohandatud suhtelise riski suurenemine 1,82; 95% CI, 1,26...2,64). Turuletulekujärgsed andmed näitavad, et tõsiselt haigetel ja eakatel patsientidel on teatatud kõige sagedamini pöörduva vaimse segasuse, depressiooni ja hallutsinatsioonide esinemisest (vt lõik 4.8).
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ranitidiin võib mõjutada teiste ravimite imendumist, metabolismi või neerude kaudu toimuvat eritumist. Kui ravimi farmakokineetika muutub, võib olla vajalik selle ravimi annuste kohandamine või ravi katkestamine.
Koostoimed tekivad mitmete mehhanismide kaudu.
1) Tsütokroom
Tavapärastes terapeutilistes annustes manustatuna ei tugevda ranitidiin nende ensüümide poolt inaktiveeritavate ravimite toimet, sh diasepaam, lidokaiin, fenütoiin, propranolool ja teofülliin.
2) Konkureerimine neerudes toimuva tubulaarse sekretsiooni osas
Et ranitidiin eritub osaliselt katioonse süsteemi kaudu, võib see mõjutada teiste, samal teel erituvate ravimite kliirensit. Ranitidiini suured annused (nt sellised, mida kasutatakse
3) Mao pH mõjutamine
Teatud ravimite biosaadavus võib muutuda. See võib ravimite imendumist nii suurendada (nt triasolaami, midasolaami, glipisiidi puhul) kui ka vähendada (ketokonasooli, atasanaviiri, delaviridiini, gefitnibi puhul).
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Ranitidiin läbib platsentaarbarjääri, kuid terapeutiliste annuste manustamisel sünnitajatele või keiserlõike korral ei ole esinenud kahjulikku toimet sünnituse kulule või vastsündinu järgnevale arengule.
Imetamine
Ranitidiin eritub rinnapiima.
Sarnaselt teiste ravimitega tohib ranitidiini raseduse ja imetamise ajal kasutada ainult hädavajadusel.
Fertiilsus
Ranitidiini toime kohta inimese fertiilsusele andmed puuduvad. Loomkatsetes puudus toime isas- ja emasloomade fertiilsusele.
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Pole teada..
4.8Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimete esinemissagedused on toodud järgmiselt: väga sage (>1/10),
sage (>1/100 kuni <1/10),
teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Kõrvaltoimete esinemissagedused on kindlaks tehtud turuletulekujärgsete teadete alusel.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv: vererakkude arvu muutused (leukopeenia, trombotsütopeenia). Need on tavaliselt pöörduvad. Agranulotsütoos või pantsütopeenia, mõnikord koos luuüdi hüpoplaasia või aplaasiaga.
Immuunsüsteemi häired
Harv: ülitundlikkusreaktsioonid (urtikaaria, angioneurootiline turse, palavik, bronhospasm, hüpotensioon ja valu rinnus).
Väga harv: anafülaktiline šokk. Neid kõrvaltoimeid on kirjeldatud pärast ühekordse annuse manustamist.
Teadmata: Düspnoe.
Psühhiaatrilised häired
Väga harv: mööduv vaimne segasusseisund, depressioon ja hallutsinatsioonid.
Neid on kirjeldatud peamiselt raskesti haigetel patsientidel, eakatel ja nefropaatilistel patsientidel.
Närvisüsteemi häired
Väga harv: peavalu (mõnikord tugev), pearinglus ja pöörduvad tahtmatud liigutushäired.
Silma kahjustused
Väga harv: mööduv ähmane nägemine.
Kirjeldatud on ähmast nägemist, mis näitab akommodatsiooni muutust.
Südame häired
Väga harv: sarnaselt teistele
Vaskulaarsed häired
Väga harv: vaskuliit
Seedetrakti häired
Maksa ja sapiteede häired
Harv: pöörduvad muutused maksafunktsiooni testides.
Väga harv: hepatiit (hepatotsellulaarne, kolestaatiline või segavorm) koos ikterusega või ilma, mis on tavaliselt pöörduv.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Harv: nahalööve.
Väga harv: multiformne erüteem, alopeetsia.
Väga harv:
Neerude ja kuseteede häired
Harv: plasma kreatiniinisisalduse tõus (enamasti kerge, normaliseerub ravi jätkudes). Väga harv: äge interstitsiaalne nefriit.
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Väga harv: pöörduv impotentsus, rinnanäärme häired (nagu günekomastia ja galaktorröa).
Ranitidiini ohutust on hinnatud
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9. Üleannustamine
Ranitidiini spetsiifilise toime tõttu ei ole üleannustamisel erilisi ohte karta. Ravi on sümptomaatiline ja toetav.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm:
Ranitidiin on spetsiifiline kiire toimega
Ranitidiini ohutust on hinnatud
5.2Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast lihasesse süstimist imendub ranitidiin kiiresti, maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub tavaliselt 15 minuti jooksul pärast manustamist
Biotransformatsioon
Ranitidiini metabolism ei ole ulatuslik. Metaboliitidena erituva annuse fraktsioon on sarnane nii pärast suukaudset kui intravenoosset manustamist (umbes 6% manustatud annusest eritub uriini lämmastikoksiidina, 2% vääveloksiidina, 2% desmetüülranitidiinina ning 1...2% furoiinhappe derivaadina).
Eritumine
Plasmakontsentratsioon väheneb bieksponentsiaalselt, lõplik poolväärtusaeg on 2...3 tundi. Peamine eritumistee on neerude kaudu. Pärast 150 mg
Pärast 150 mg
Patsientide erigrupid
Lapsed/imikud
Vähesed farmakokineetilised andmed näitavad, et laste ja tervete vabatahtlike vahel ei täheldatud pärast tulemuste kehakaalu suhtes korrigeerimist ranitidiini intravenoossel manustamisel ravimi poolväärtusaja (kõikumine üle
Üle
Üle
Vastsündinud (alla 1 kuu)
Vähesed farmakokineetilised andmed ajaliste vastsündinute kohta, kellel on tehtud ravi ekstrakorporaalse membraanoksügenisatsiooniga (Extracorporeal Membrane Oxygenation, EMCO), näitavad, et ranitidiini plasmakliirens pärast intravenoosset manustamist võib vastsündinutel olla vähenenud (1,5…8,2 ml/min/kg) ja poolväärtusaeg pikenenud.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse prekliinilised ohutusuuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
6.FARMATSEUTILISED OMADUSED
6.1Abiainete loetelu
Kaaliumdivesinikfosfaat, dinaatriumvesinikfosfaat dodekahüdraat , naatriumkloriid ja süstevesi.
6.2Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
6.3Kõlblikkusaeg
2 aastat.
Ravimi kasutusaegne
Kui pakendi preparaadi manustamiskõlblikuks lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Juhul kui seda ei tehta, vastutab säilitamisaegade ja tingimuste eest kasutaja ning kui lahjendamist ei teostata kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes, ei tohiks need olla kauem kui 24 tundi temperatuuril 2...8° C. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25OC, valguse eest kaitstult.
Mitte lasta külmuda.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist/esmast avamist vt lõik 6.3.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu.
2 ml süstelahust merevaiguvärvi klaasampullis, mis sisaldab ranitidiini 25 mg/ml. Pakendis 5 või 100 ampulli.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6Kasutamisjuhend
Ettevalmistused ravimi manustamiseks tuleb teha aseptika nõudeid järgides.
Ranitidiini sobivust on näidatud järgmiste intravenoossete infusioonilahustega: 0,9% naatriumkloriid, 5% glükoos, 0,18% naatriumkloriid ja 4% glükoos ja Hartmanni lahus. Arnetin’i lisandiga infusioonilahused tuleb hävitada 24 tundi pärast valmistamist.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Medochemie
8. MÜÜGILOA NUMBER
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/ MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 09.02.2001
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.03.2011
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV:
November 2015