Acc - suukaudne lahus (20mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
ACC, 20 mg/ml suukaudne lahus
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Suukaudse lahuse 1 ml sisaldab 20 mg atsetüültsüsteiini.
INN Acetylcysteinum
Teadaolevat toimet omav abiaine: sisaldab 1,30 mg metüülparahüdroksübensoaati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Suukaudne lahus.
Selge, kergelt viskoosne lahus.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Sekreedi veeldamine ja röga lahtistamine bronhiidi korral lastel alates 2 aasta vanusest, noorukitel ja täiskasvanutel.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Kui arst ei määra teisiti, siis soovitatakse alljärgnevaid ACC annuseid:
Täiskasvanud ja üle 14-aastased noorukid
10 ml suukaudset lahust 2…3 korda ööpäevas (vastab 400…600 mg atsetüültsüsteiinile ööpäevas).
Lapsed vanuses 6…14 aastat
10 ml suukaudset lahust 2 korda ööpäevas (vastab 400 mg atsetüültsüsteiinile ööpäevas).
Lapsed vanuses 2…5 aastat
5 ml suukaudset lahust 2…3 korda ööpäevas (vastab 200…300 mg atsetüültsüsteiinile ööpäevas).
10 ml suukaudset lahust vastab ½ mõõtetopsile või 2 täidetud suusüstlale.
Manustamisviis
ACC võetakse sisse pärast sööki.
ACC võib võtta pakendis kaasas oleva suusüstla või mõõtetopsiga.
Juhend ravimi manustamiseks süstlaga:
- Avage lapsekindel kork, vajutades seda alla ja keerates samaaegselt vasakule.
- Suruge adapter pudelikaela sisse. Juhul kui adapterit ei õnnestu täielikult suruda pudelikaela sisse, võite panna pudelikorgi peale ja seda keerata. Adapter ühendab süstalt pudeliga ning see jääb pudelikaela sisse.
- Suruge süstal tugevalt adapteri avasse. Kolb peab olema süstlas nii sügaval kui võimalik.
- Pöörake pudel koos süstlaga ettevaatlikult põhjaga ülespoole, tõmmake kolbi allapoole, kuni arsti poolt määratud annuseni milliliitrites (ml). Kui näete siirupis õhumulle, suruge kolb süstla sisse tagasi ning täitke see uuesti aeglaselt. Juhul kui arst on määranud annuseks rohkem kui 5 ml, tuleb süstalt mitu korda täita.
- Pöörake pudel koos süstlaga tagasi püstisesse asendisse ning tõmmake süstal adapterist välja.
- Siirupi võib tühjendada otse süstlast lapse suhu või panna enne lapsele andmist lusika peale. Laps peab siirupi süstlaga manustamise ajal istuma püstises asendis. Kõige parem on süstal tühjendada põse sisekülje poole, et laps ei saaks siirupit valesti alla neelata.
Annustamissüstal tuleb pärast siirupi manustamist loputada mitu korda puhta veega, tõmmates vee süstlasse ning seejärel tühjendades selle.
Ravi kestus
ACC-d ei tohi ilma arstiga konsulteerimata võtta kauem kui 4…5 päeva.
Vastunäidustused
−Ülitundlikkus toimeaine atsetüültsüsteiini, metüülparahüdroksübensoaadi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
−Raskekujulise astma ägenemine.
−Krooniline kaksteistsõrmikuhaavand ja maohaavandtõbi.
Kuna ravimi manustamise kohta imikutele ei ole piisavalt andmeid, siis ACC suukaudset lahust ei tohi kasutada alla 2 aasta vanustel lastel.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Väga harva on atsetüültsüsteiiniga ajalises seoses teatatud raskete nahareaktsioonide tekkest, nt Stevensi-Johnsoni sündroom ning Lyelli sündroom. Kui tekivad naha- ja limaskestade muutused, tuleb kohe pöörduda arsti poole ning atsetüültsüsteiini kasutamine lõpetada.
Bronhiaalastma ja haavandtõve anamneesiga patsientidel tuleb atsetüültsüsteiini kasutada ettevaatlikult.
Histamiini talumatuse korral on vajalik ettevaatus. Nimetatud patsientidel tuleb vältida pikaajalist ravi, sest atsetüültsüsteiin mõjutab histamiini metabolismi ning võib tekitada talumatuse nähte (nt peavalu, vasomotoorne riniit, sügelus).
Atsetüültsüsteiini kasutamine, eriti ravi alguses, võib põhjustada lima veeldumist ning seega bronhiaalsekreedi koguse suurenemist. Kui patsient ei ole võimeline piisavalt välja köhima, tuleb kasutusele võtta vastavad abimeetmed (nt posturaalne drenaaž ja aspiratsioon).
Alla 3-aasta vanustele lastele võib ravimit manustada ainult arsti ettekirjutusel.
See ravim sisaldab metüülparahüdroksübensoaati. See võib tekitada allergilisi reaktsioone, sh hilist tüüpi reaktsioone.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
Aktiivsöe kasutamine võib vähendada atsetüültsüsteiini toimet.
Atsetüültsüsteiiniga koosmanustamine võib viia glütserooltrinitraadi (nitroglütseriin) vasodilatoorse ning antitrombotsütaarse toime suurenemisele.
Kui on vajalik nitroglütseriini ning atsetüültsüsteiini koosmanustamine, peab patsienti jälgima võimaliku hüpotensiooni suhtes, mis võib olla tõsine ning avalduda peavaludena.
Muutused laboratoorsete näitajate määramises:
- atsetüültsüsteiin võib mõjutada salitsülaatide kolorimeetriat.
- uriini analüüsides võib atsetüültsüsteiin mõjutada ketoainete avastamist.
Kui atsetüültsüsteiini kasutada kombinatsioonis köhavastaste ainetega, võib vähenenud köharefleks põhjustada ohtlikku lima kogunemist hingamisteedes. Seetõttu peab sellise kombinatsioonravi määramist kaaluma eriti hoolikalt.
Tuleb arvestada, et kelaativa aine võimaliku mõju tõttu võib väheneda teatud metallide (nt kaltsium, raud, kuld) atsetüültsüsteiini soolade biosaadavus. Sellisel juhul on soovitatav jätta süstide vahele vähemalt 2 tundi.
Senised andmed atsetüültsüsteiini antibiootikume (tetratsükliin, aminoglükosiid, penitsilliin) inaktiveerivast toimest pärinevad ainult in vitro katsetest, kus ained segati vahetult. Siiski tuleb ettevaatuse tõttu manustada suukaudseid antibiootikume eraldi ning vähemalt kahetunnise vahega. See ei kehti tsefiksiimi ja lorakarbefi kohta.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilsus
Loomuuringud ei ole näidanud mõju fertiilsusele.
Rasedus
Küllaldased andmed atsetüültsüsteiini kasutamise kohta rasedatel puuduvad. Loomuuringud ei ole näidanud otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule (vt ka lõik 5.3). Seetõttu ei ole soovitatav ravimit raseduse ajal kasutada.
Imetamine
Andmed puuduvad atsetüültsüsteiini imendumise kohta rinnapiima. Seega ei ole soovitatav ravimit kasutada imetamise ajal.
Atsetüültsüsteiini võib raseduse ja imetamise ajal kasutada vaid pärast kasu-riski suhte hoolikat kaalumist.
Toime reaktsioonikiirusele
Atsetüültsüsteiin ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on esinemissageduse alusel rühmitatud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10)
sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) väga harv (< 1/10 000)
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Immuunsüsteemi häired | Aeg-ajalt | Ülitundlikkusreaktsioonid |
| Väga harv | Anafülaktiline šokk, |
|
| anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid |
Närvisüsteemi häired | Aeg-ajalt | Peavalu |
Kõrva ja labürindi kahjustused | Aeg-ajalt | Tinnitus |
Südame häired | Aeg-ajalt | Tahhükardia |
Vaskulaarsed häired | Aeg-ajalt | Hüpotensioon |
| Väga harv | Hemorraagia |
|
|
|
Respiratoorsed, rindkere ja | Harv | Düspnoe, bronhospasm – enamasti hüperreaktiivse |
mediastiinumi häired |
| bronhiaalsüsteemiga patsientidel bronhiaalastma |
|
| korral |
Seedetrakti häired | Aeg-ajalt | Stomatiit, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, |
|
| kõhulahtisus |
| Harv | Düspepsia |
Naha ja nahaaluskoe | Aeg-ajalt | Urtikaaria, lööve, angioödeem, sügelus, eksanteem |
kahjustused | Väga harv | Stevensi-Johnson sündroom ja toksiline |
|
| epidermaalnekrolüüs* |
Üldised häired ja | Aeg-ajalt | Palavik |
manustamiskoha reaktsioonid | Teadmata | Näoturse |
*teatatud on tõsistest nahareaktsioonidest, nagu Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalnekrolüüs, mis on tekkinud ajalises seoses atsetüültsüsteiini kasutamisega. Enamikel neist juhtudest oli kasutatud vähemalt ühte muud ravimit samal ajal, mis võis suurendada kirjeldatud mukokutaanset toimet.
Naha ja limaskesta kahjustuste ilmnemisel tuleb koheselt konsulteerida arstiga ning atsetüültsüsteiini kasutamine koheselt lõpetada.
Mitmes uuringus on kirjeldatud trombotsüütide agregatsiooni vähenemist seoses atsetüültsüsteiini raviga. Kliiniline olulisus ei ole veel tõendatud.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Atsetüültsüsteiini suukaudsete vormide puhul ei ole seni toksilist üleannustamist täheldatud. Vabatahtlikke raviti kolm kuud atsetüültsüsteiini annusega 11,6 g ööpäevas, mis ei tekitanud raskeid kõrvaltoimeid. Suukaudseid annuseid kuni 500 mg/kg kehakaalu kohta taluti igasuguste mürgistusnähtudeta.
Mürgistuse sümptomid
Üleannustamine võib põhjustada seedetrakti sümptomeid, nagu iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Imikutel on hüpersekretsiooni oht.
Mürgistuse ravi
Vajadusel, vastavalt sümptomitele.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Köha ja külmetuse korral kasutatavad preparaadid; mukolüütilised ained.
ATC-kood: R05CB01
Atsetüültsüsteiin on aminohappe tsüsteiini derivaat. Atsetüültsüsteiin omab bronhiaaltraktis sekretolüütilist ja sekretomotoorset toimet. Arvatakse, et ta lõhub mukopolüsahhariidide kiude siduvad disulfiidsidemed, mis avaldab DNA-ahelatele (mädases sekreedis) depolümeriseerivat toimet. Nende mehhanismide toimel röga viskoossus väheneb.
Atsetüültsüsteiini alternatiivseks toimemehhanismiks peetakse reaktiivse SH-rühma võimet siduda keemilisi radikaale, kahjutustades need sellega.
Peale selle soodustab atsetüültsüsteiin glutadiooni suurenenud sünteesi, mis on oluline kahjulike ainete hävitaja. See seletab ka atsetüültsüsteiini kasutust antidoodina paratsetamooli intoksikatsiooni korral.
Atsetüültsüsteiini profülaktilisel manustamisel kroonilise bronhiidi/ mukovistsidoosi korral vähenes bakteriaalsete infektsioonide ägenemiste sagedus ja raskus.
On olemas kogemused atsetüültsüsteiini intravenoosse manustamise kohta inimesele maksimaalse ööpäevase annusena kuni 30 g atsetüültsüsteiini paratsetamooli mürgistuse korral. Atsetüültsüsteiini erakordselt kõrgete annuste intravenoosne manustamine põhjustas osaliselt pöördumatuid anafülaktoidseid reaktsioone, eriti kiirel manustamisel.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub atsetüültsüsteiin kiiresti ja peaaegu täielikult. Seejärel metaboliseeritakse toimeaine maksas farmakoloogiliselt aktiivseks metaboliidiks tsüsteiiniks ning samuti diatsetüültsüstiiniks, tsüstiiniks ja teisteks disulfiidideks.
Jaotumine
Seoses kiire esmase metabolismiga on suukaudse atsetüültsüsteiini biosaadavus väga väike (ligikaudu 10%). Inimestel saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon 1...3 tunniga, mille juures on tsüsteiini maksimaalne plasmakontsentratsioon ligikaudu 2 mikromooli/l. Atsetüültsüsteiin seondub valkudega ligikaudu 50% ulatuses.
Biotransformatsioon
Atsetüültsüsteiini ja tema metaboliite leidub organismis kolme eri vormina: osaliselt vaba ainena, osaliselt labiilsete disulfiidsidemetega valkudega seotult ja osaliselt seondunud aminohappena. Atsetüültsüsteiin eritub organismist peaaegu alati inaktiivsete metaboliitidena (anorgaanilised sulfaadid, diatsetüültsüstiin) neerude kaudu. Atsetüültsüsteiini poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 1 tund, mille määrab peamiselt kiire biotransformatsioon maksas. Maksafunktsiooni häired pikendavad poolväärtusaega kuni 8 tunnini.
Eritumine
Farmakokineetilised uuringud intravenoosselt manustatud atsetüültsüsteiiniga näitasid jaotusruumala 0,47 l/kg kehakaalu kohta (kokku) või 0,59 l/kg kehakaalu kohta (redutseerituna); plasma kliirens oli 0,11 l/h/kg kehakaalu kohta (kokku) ja 0,84 l/h/kg kehakaalu kohta (redutseerituna). Eliminatsiooni poolväärtusaeg intravenoossel manustamisel on 30...40 minutit, kusjuures eritumise kineetika on kolmefaasiline (alfa, beeta ja terminaalne gamma faas).
Atsetüültsüsteiin läbib platsentat ja seda leidub nabaväädi veres. Ravimi eritumise kohta rinnapiima andmed puuduvad.
Ei ole teada, kas atsetüültsüsteiin läbib inimesel hematoentsefaalbarjääri.
Prekliinilised ohutusandmed
a) Äge toksilisus
Uuringute käigus loomadega täheldati madalat mürgistuse taset. Juhtnööre üleannustamise korral käitumiseks vt lõik 4.9 „Üleannustamine“.
b) Krooniline toksilisus
Kuni üheaastased uuringud eri loomaliikidega (rott, koer) ei näidanud patoloogilisi muutusi.
c) Tumorigeenne ja mutageenne toime
Atsetüültsüsteiinil ei arvata olevat mutageenset toimet. In vitro test näitas negatiivseid tulemusi.
Tumorigeense toime uuringuid atsetüültsüsteiiniga ei ole tehtud.
d) Reproduktsioonitoksilisus
Embrüotoksiliste uuringute käigus ei täheldatud küülikute ja rottide väärarengut. Uuringute tulemused näitasid, et atsetüültsüsteiin ei oma kahjulikku toimet viljakusele, peri- ega postnataalsele arengule.
Atsetüültsüsteiin läbib rottidel platsentat ja seda leidub ka amnionivedelikus. 8 tundi pärast suukaudset manustamist oli metaboliit L-tsüsteiini kontsentratsioon platsentas ja lootes suurem kui ema plasmas.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Metüülparahüdroksübensoaat E218
Naatriumbensoaat E211
Dinaatriumedetaat
Naatriumsahhariin
Naatriumkarmelloos E466
Naatriumhüdroksiid, 10% vesilahus
Kirsi lõhna- ja maitseaine
Puhastatud vesi
Sobimatus
Ei kohaldata
Kõlblikkusaeg
2 aastat
Pärast esmast avamist: 15 päeva.
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pärast esmast avamist: säilitustingimused pärast esmast avamist vt lõik 6.3.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Pruun klaasist pudel (klaasi tüüp III), mis on suletud polüpropüleenist keeratava korgiga ning millega on kaasas suusüstal, millel on märgistused 2,5 ml ja 5 ml ning mõõtetops, millel on märgistused 2,5 ml, 5 ml ja 10 ml.
ACC 20mg/ml suukaudne lahus: 100 ml, 200 ml suukaudne lahus.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
Sandoz d.d.
Verovskova 57
SI-1000 Ljubljana
Sloveenia
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 27.01.2014
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 30.10.2018
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
oktoober 2018