Asparaginase medac - süstelahuse pulber (5000ühik) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Asparaginase medac, 5000 Ü süstelahuse pulber
Asparaginase medac, 10000 Ü süstelahuse pulber
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Asparaginase medac 5000 Ü
1 viaal sisaldab 21,6…24,5 mg süstelahuse pulbrit, mis vastab 5000 Ü* (toimeühikule) L- asparaginaasile (83 µkat, E.C. 3.5.1.1).
Asparaginase medac 10000 Ü
1 viaal sisaldab 43,2…49,0 mg süstelahuse pulbrit, mis vastab 10000 Ü* (toimeühikule) L- asparaginaasile (167 µkat, E.C. 3.5.1.1).
* 1 Ü (toimeühik) L-asparaginaasi vabastab L-asparagiinist 1 minutis temperatuuril 37 °C 1 µmol ammoniaaki.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Süstelahuse pulber.
Valge pulber.
KLIINILISED ANDMED
.Näidustused
Ägeda lümfoidse leukeemia (ALL) kombinatsioonravi lastel ning täiskasvanutel. Mitte-Hodgkini lümfoomi ravi lastel.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Vähendamaks võimalikku IgE-vahendatud ülitundlikkusreaktsiooni riski, peab enne ravi algust ja taasalustamist tegema patsiendile torketesti või nahasisese proovisüsti:
- torketest:
tilgutage 1 piisk kasutusvalmis lahust küünarvarre volaarsele pinnale ning torgake steriilse kanüüliga läbi piisa epidermisesse. Vältige verejooksu. 3 minuti pärast pühkige tupsutades preparaadi piisk ära. Järgmise 20 minuti pärast vaadake reaktsiooni. Kui tekib punetus ja kubel, ei tohi asparaginaasi manustada.
- nahasisene süst tõusvate kontsentratsioonidega.
Kuna lisaks nahatestiga avastatavatele IgE-vahendatud allergilistele reaktsioonidele on kirjanduses kirjeldatud ka IgG- ja IgM-vahendatud sensibilisatsiooni, siis soovitatakse enne intravenoosse ravi alustamist manustada veeni prooviannus (1000 Ü lühiajalise tilkinfusioonina veeni 1 tund enne ravi).
Tavaline keskmine ööpäevane annus laste ja täiskasvanute monoteraapias on 200 Ü kehakaalu kilogrammi (/kg) kohta või 6000 Ü kehapinna ruutmeetri (/m²) kohta intravenoosselt.
Annust võib suurendada kuni 1000 Ü/kg ja rohkem, olenevalt individuaalsest ravivastusest.
Suuremaid üksikannuseid (1500 Ü/kg või 45000 Ü/m² ja rohkem) kasutatakse ennekõike tsüklilise manustamiskeemi korral (nt 2 korda nädalas). Nii suuri annuseid tohib manustada ainult veeni.
Asparaginase medac’it kasutatakse tavaliselt osana kombineeritud keemiaraviskeemist koos teiste tsütostaatikumidega. Peab järgima erijuhiseid annuste, manustamisviisi ja ravi kestuse kohta.
Keskmine annusvahemik lihasesiseseks süsteks on 100…400 Ü/kg või 3000…12 000 Ü/m² ööpäevas. Ühte süstekohta manustav kogus ei tohi ületada 5000 Ü 2 ml-s. Kui üksikannus on üle 5000 Ü, tuleb see jagada mitme manustamiskoha vahel.
Manustamisviis
Asparaginase medac´it tohib manustada vaid vastava kogemusega onkoloog.
Intravenoosse püsiinfusiooni tarvis arvutatud L-asparaginaasi koguannus lahustatakse 250…500 ml 0,9 % naatriumkloriidi lahuses või 5 % glükoosilahuses ning tilgutatakse veeni mitme tunni jooksul.
Pulbri lahustamiseks süstitakse 2,0 (4,0) ml süstevett süstlaga ettevaatlikult vastu viaali siseseina (mitte pritsida pulbri peale või pulbri sisse). Viaali sisu lahustatakse viaali aeglaselt keerutades (vältida raputamist ja vahu teket). Kasutamisvalmis lahus on selge ja värvitu. See võib olla kergelt opalestseeruv.
Kautusvalmis lahust võib täiendavalt lahjendamata süstida ka lihasesse, kui raviskeem seda nõuab.
Manustamise kestus
L-asparaginaasi peab nii monoteraapias kui kombineeritud ravi koosseisus manustama kuni ravitsükli täieliku lõpuni. Kui ilmnevad kõrvaltoimed või elundkahjustus, mis on L-asparaginaasi vastunäidustuseks, peab kaaluma ravi lõpetamist.
Vastunäidustused
L-asparaginaasiga ei tohi ravida patsiente, kellel on pankreatiit või kes on seda varem põdenud, sest pärast ravi L-asparaginaasiga on esinenud ägedat hemorraagilist pankreatiiti.
Asparaginase medac’iga ei tohi ravida patsiente, kellel on anamneesis allergilisi reaktsioone Escherichia coli’st saadud asparaginaasile.
Fertiilses eas mees- ja naispatsiendid peavad rakendama efektiivseid kontratseptsioonimeetmeid kemoteraapia ajal ja vähemalt 3 kuud pärast selle lõppu.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ravi ajal L-asparaginaasiga võivad tekkida järgmised eluohtlikud seisundid:
- anafülaksia,
- hüperglükeemia, mida saab ravida insuliiniga,
- vere hüübimishäired, mistõttu verejooksu ohu vältimiseks võib osutuda vajalikuks asendusravi värske vereplasmaga.
Soovituslikud kontrolluuringud ja ettevaatusabinõud
Allergiasümptomite ilmnedes tuleb ravi kohe katkestada. Lähtuvalt kliinilise seisundi tõsidusest on vastumeetmetena näidustatud antihistamiinide, kortikosteroidide ja vajadusel vereringet stabiliseerivate ravimite manustamine. Enamusel juhtudest saab ravi jätkata teistsuguse L- asparaginaasi preparaadiga.
Vere hüübivushäirete ilmnemisel tuleb rakendada meetmeid nagu kirjeldatud lõigus 4.8.
Enne elektrolüütravi alustamist tuleb määrata neerufunktsiooni näitajad, transaminaasid, vere suhkru- ja valgusisaldus.
Pärast L-asparaginaasi manustamist on soovitatav sageli kontrollida vererakkude arvu, vere elektrolüütide sisaldust, vere ja uriini suhkrusisaldust, hüübimisnäitajaid (APTT, TPZ, antitrombiini ja D-dimeerid), vere amülaasi, lipaasi, aluselise fosfataasi, bilirubiini, ammoniaagi, kolesterooli (vajadusel VLDL ja LDL) sisaldust ning jääkainete sisaldust uriinis kuni nende normaliseerumiseni.
Vere aspparaginaasisisalduse mõõtmine on asjakohane, välistamaks efektiivsuse langust või ülitundlikkuse teket „vaikse inaktivatsiooni” teel.
Edasised uuringud sõltuvad sõltuvalt kliinilisest kulust.
Ravijärgset arstlikku läbivaatust ja verepildi kontrolli tuleb teostada esimese aasta jooksul iga 4 nädala järel, teisel ja kolmandal aastal kord kvartalis ning seejärel iga poole aasta järel.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Vinkristiin
L-asparaginaasi manustamine samaaegselt vinkristiiniga või vahetult enne seda võib suurendada toksilisust ja anafülkatilise reaktsiooni ohtu.
Prednisoloon
L-asparaginaasi ja prednisolooni samaaegne kasutamine võib suurendada hüübivushäirete tekke ohtu (nt fibrinogeeni ja antitrombiin III tasemete langus).
Metotreksaat, tsütarabiin
Metotreksaat ja tsütarabiin võivad mõjuda erinevalt: nende ainete eelnev manustamine võib sünergiliselt suurendada L-asparaginaasi toimet, kuid nende hilisem manustamine võib seda antagonistlikult vähendada.
Üldised
L-asparaginaas võib maksafunktsiooni mõjutamise kaudu suurendada teiste ravimite toksilisust.
Antikoagulandid
L-asparaginase medac'i kasutamine võib põhjustada hüübimistegurite tasemete kõikumist. See võib suurendada verejooksu või tromboosi tõenäosust.
Seetõttu tuleb antikoagulantide, nagu näiteks kumariini, hepariini, dipüridamooli, atsetüülsalitsüülhappe ja mittesteroidsete põletikikuvastaste ravimite samaaegsel kasutamisel olla ettevaatlik.
Vaktsineerimine
Üldisest olukorrast tulenevalt ning arvestades levinuimat keemiaravi kombinatsiooni ja ravitavat haigust, suurendab samaaegne elusvaktsiinidega vaktsineerimine raske nakkushaiguse ohtu. Seetõttu võib immuniseerimine elusvaktsiinidega toimuda kõige varem 3 kuud pärast leukeemiavastase ravikuuri lõppu.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Raseduse ja imetamise perioodil ei tohi kasutada.
Toime reaktsioonikiirusele
Isegi nõuetekohasel kasutamisel võib see ravim muuta reaktsioonivõimet sellisel määral, et halveneb autojuhtimise või liikuvate masinate käsitsemise võime. Samaaegsel alkoholi tarbimisel see toime süveneb.
Kõrvaltoimed
Lisaks võõrvalgu manustamisest tingitud immunoloogilistele reaktsioonidele võib asparaginaasravi põhjustada häireid neis organsüsteemides, kus toimub valgu süntees (peamiselt maks ja kõhunääre). Kuna L-asparaginaasi kasutatakse tavaliselt kombinatsioonis teiste ravimitega, on L-asparaginaasi kõrvaltoimete eristamine teiste ravimite kõrvaltoimetest raskendatud.
Sagedus:
- Väga sage (≥ 1/10),
- Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),
- Aegajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100),
- Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000),
- Väga harv (< 1/10 000)
- Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteem | Esinemissagedus ja sümptom |
Vere ja lümfisüsteemi häired | Sage |
| Kõigi kolme rakuliini keskmine või mõõdukas supressioon |
| valgusünteesi kahjustusest tulenevad hüübimishäired: veritsus, |
| dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIK) või |
| tromboos. Tserebraalse manifestatsiooni korral insult, krambid, |
| teadvuskadu. |
| Väga harv |
| Hemolüütiline aneemia. |
Immuunsüsteemi häired | Väga sage |
| allergilised reaktsioonid nagu paikne punetus, nõgestõbi, |
| hingamisraskused |
| Sage |
| anafülaktiline šokk, hingamisteede spasm |
Endokriinsüsteemi häired | Sage |
| Kõhunäärme endokriinfunktsiooni kahjustus koos diabeetilise |
| ketoatsidoosi ja hüperosmolaarse hüperglükeemiaga. |
| Väga harv |
| Mööduv sekundaarne hüpotüreoos, türoksiinisiduva globuliini |
| langus, hüpoparatüreoos. |
Ainevahetus- ja toitumishäired | Väga sage |
| Vere lipiididesisalduse muutused (nt kolesteroolisisalduse tõus või |
| langus, triglütseriididesisalduse tõus,VLDL-kolesteroolisisalduse |
| tõus ja LDL-kolesteroolisisalduse langus, lipoproteiinilipaasi |
| aktiivsuse tõus), enamasti ilma kliiniliste sümptomiteta; vere |
| uureasisalduse tõus tingituna prerenaalselt ainevahetuse |
| tasakaaluhäirest |
| Aeg-ajalt |
| vere kusihappesisalduse tõus (hüperurikeemia), |
| hüperammoneemia. |
Närvisüsteemi häired | Sage |
| Kesknärvisüsteemi talitlushäired: tugev rahutus, depressioon, |
| hallutsinatsioonid, segasus ja uimasus (kerge teadvuse |
| nõrgenemine), elektroentsefalograafilised muutused (langenud |
| alfa-aktiivsus, suurenenud teeta- ja delta-aktiivsus), mis võivad |
| olla tingitud ammoniaagisisalduse tõusust veres. |
| Harv |
Organsüsteem | Esinemissagedus ja sümptom |
| Esineda võib krampe ja tugevat teadvuse nõrgenemist. |
| Posterioorse reversiibelse entsefalopaatia sündroom (Posterior |
| Reversible Encephalopathy Syndrome, PRES) |
| Väga harv |
| Sõrmede peentreemor |
Seedetrakti häired | Väga sage |
| kerged või mõõdukad seedetrakti sümptomid nt isutus, iiveldus, |
| oksendamine, soolespasmid, kõhulahtisus ja kaalukaotus |
| Sage |
| äge kõhunäärme põletik, kõhunäärme eksokriinfunktsiooni häire |
| koos kõhulahtisusega |
| Aeg-ajalt |
| süljenäärme põletik |
| Harv |
| veritsuse või kärbumusega kõhunäärme põletik |
| Väga harv |
| kõhunäärme pseudotsüstid, surmaga lõppev kõhunäärmepõletik, |
| kõhunäärmepõletik koos kaasneva süljenäärme põletikuga |
Maksa ja sapiteede häired | Väga sage |
| Maksafunktsiooninäitajate muutused (nt alkaalse fosfataasi, |
| transaminaaside, ammoniaagi, LDH ja bilirubiinisisalduse tõus |
| seerumis), rasvmaks, hüpoalbumineemia, mis võib muuhulgas viia |
| tursete tekkele. |
| Harv |
| Kolestaas, ikterus, maksarakkude nekroos ja maksapuudulikkus |
| (võib lõppeda srumaga) |
Naha ja nahaaluskoe kahjustused | Väga sage |
| naha ülitundlikkusreaktsioonid |
| Väga harv |
| üks toksilise epidermolüüsi juhtum (Lyell’ sündroom) |
Neerude ja kuseteede häired | Harv |
| äge neerupuudulikkus |
Üldised häired ja manustamiskoha | Väga sage |
reaktsioonid | süstekoha valu, tursed, väsimus |
| Sage |
| kehatemperatuuri tõus, valu (seljavalu, kõhuvalu, liigesvalu) |
| Väga harv |
| eluohtlikult hüperpüreksia |
Uuringud | Sage |
| amülaasisisalduse tõus veres |
Infektsioonid ja infestatsioonid
L-asparaginaasi sisaldava raviskeemi käigus võib ilmneda nakkusi. Sageli ei ole selge, kas need ilmnesid L-asparaginaasi, ravitava haiguse või kaasnevate ravimite tõttu.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Vereloomehäired
L-asparaginaas võib sageli pärssida luuüdi kergel või mõõdukal määral, mis võib mõjutada kõikide vererakkude loomet. Üldiselt ei ole sel ravi seisukohalt tähtsust. On esinenud üksikuid hemolüütilise aneemia juhte.
Hüübivushäired
Valgusünteesi kahjustumise tõttu võivad sageli tekkida hüübivushäired veritsuste ja dissemineerunud intravaskulaarse koagulatsiooni (DIK) või tromboosi näol, kusjuures tromboosioht näib kasvavat vastavalt ravi lõpetamisest möödunud aja pikenemisele.
Lisaks L-asparaginaasile võivad kõrvaltoimed olla tingitud samaaegsest ravist teiste müelosupressiivsete ravimitega või ravitavast haigusest endast.
Ligikaudu pooled raske veritsuse ja tromboosijuhtudest on peaaju veresoonkonnas ning võivad põhjustada näiteks ajuinsulti, krampe või teadvuskadu.
Uuringus ALL-BFM95 suurenes tromboosioht lastel, kellel oli V hüübimisfaktori mutatsioon, APC- resistentsus või proteiin S, antitrombiin III, proteiin C tase seerumis langenud. Nendel patsientidel tuleb võimalusel vältida tsentraalse veenikateetri kasutamist, sest see võib suurendada trombemboolia ohtu. ALL induktsioonravis tuleb tsentraalne veenikateeter paigaldada võimalusel alles pärast ravi lõppu L-asparaginaasiga.
Laboratoorsed uuringud võivad näidata hüübivushäireid ja fibrinolüüsi – nt fibrinogeeni, IX ja XI hüübimisfaktori, antitrombiin III, proteiin C ja plasminogeeni sisalduse langust ja von Willebrandi faktori, plasminogeeni aktivaator-1 pärssija, protrombiini 1. ja 2. fragmendi ning fibrinogeeni lõhustumisproduktide (D-dimeeride) tõusu.
Trombotsütopeenia või sepsis suurendavad verejooksu ohtu.
Vere hüübivust on vaja regulaarselt kontrollida. Fibrinogeeni võib pidada pro- ja antikoagulatiivse süsteemi parameetriks. Seega võib fibrinogeeni või antitrombiin III taseme märkimisväärse languse korral olla põhjendatud valikuline asendusravi. Antitrombiin III manustatakse tilkinfusioonina annuses 100 miinus käesolev väärtus %-des x kehakaal kg-des. Fibrinogeeni manustatakse värske külmutatud plasmana (FFP) annuses 10… 15 ml/kg kehakaalu kohta.
Immuunsüsteemi häired
Väga sageli tekivad antikehad L-asparaginaasi kui võõrvalgu vastu, mis võivad põhjustada kliinilisiallergiareaktsioone ja L-asparaginaasi inaktivatsiooni.
L-asparaginaasi manustamisjärgseid allergiareaktsioone on täheldatud ligikaudu 20 %…35 % patsientidest ning need võivad avalduda paikse punetuse, nõgestõve ja süstekoha valuna. Kuni 10 % juhtudest võivad tekkida anafülaktiline šokk ja bronhospasm. Allergiareaktsioonide tekke tõenäosus suureneb koos manustatud annuste arvuga. Allergiline reaktsioon võib harva tekkida ka pärast L- asparaginaasi esimest manustamist.
Mõnedel patsientidel võivad moodustuda neutraliseerivad antikehad L-asparaginaasile, ilma ülitundlikkuse kliiniliste sümptomiteta. Need antikehad võivad põhjustada L-asparaginaasi kiiret või aeglast inaktivatsiooni, kiirendades seeläbi L-asparaginaasi eliminatsiooni („vaikne inaktivatsioon”). Seetõttu on soovitatav mõõta L-asparaginaasi taset (vt Boos, J. et al.; Eur. J. Cancer 32A: 1544-50 (1996) või Lanvers, C. et al.; Anal. Biochem. 309: 117 – 126 (2002) ja alternatiivselt tooteinfo: medac Asparaginase-Activity-Test (MAAT))
Eelnev nahasisene testimine ei välista anafülaktiliste reaktsioonide ohtu.
Allergianähtude ilmnemisel tuleb ravimi kasutamine viivitamatult lõpetada. Lähtuvalt kliinilise pildi raskusest on vastumeetmetena näidustatud antihistamiinide, kortikosteroidide või vajadusel vereringet stabiliseerivate ravimite manustamine. Enamasti saab ravi jätkata teistsuguse L-asparaginaasi preparaadiga.
Endkokriinsüsteemi häired
Sageli on täheldatud kõhunäärme endokriinse talitluse muutust, mis avaldub peamiselt glükoosiainevahetuse häirena. On kirjeldatud nii diabeetilist ketoatsidoosi kui hüperosmolaarset hüperglükeemiat, mis tavaliselt alluvad insuliiniravile.
Selle võimalike põhjustena on oletatud ühelt poolt insuliinisünteesi vähenemist, põhjustatuna valgusünteesi pärssimisest L-asparaginaasi toimel, ja teisalt insuliini sekretsiooni häiret või insuliiniretseptorite arvu vähenemist.
Hüperglükeemia riskiteguriteks on vanus üle 10 eluaasta, liigne kehakaal ja Down'i sündroom. Seega soovitatakse ravi ajal L-asparaginaasiga regulaarselt kontrollida uriini ja vere suhkrusisaldust. Kõhunäärme eksokriinfunktsiooni häired võivad põhjustada kõhulahtisust.
Üksikjuhtudel on täheldatud mööduvat sekundaarset kilpnäärme vaegtalitlust ning kilpnäärmehormooni siduva valgu sisalduse langust veres. Kirjeldatud on ka kõrrvalkilpnäärme vaegtalitlust.
Ainevahetushäired- ja toitumishäired
Aeg-ajalt esineb annusest sõltumatut vere uurealämmastiku taseme tõusu ning see osutab peaaegu alati ainevahetuse tasakaaluhäirele enne neere. Aeg-ajalt võib tekkida seerumi kusihappe sisalduse tõus (hüperurikeemia) ja hüperammoneemia.
On täheldatud muutusi vere lipiididesisalduses (nt kolesterooli tõus või langus, triglütseriidide tõus, VLDL-fraktsiooni tõus ja LDL-fraktsiooni langus ning lipoproteiinilipaasi aktiivsuse tõus), mis on enamasti jäänud asümptomaatliseks ega ole tinginud vajadust ravi muuta. Muutused võivad olla seotud samaaegse glükokortikoidide manustamisega.
Äärmiselt kõrgete näitajate korral (nt triglütseriidid > 2000 mg/dl) soovitatakse hoolikat jälgimist suurenenud pankreatiidiohu tõttu.
Närvisüsteemi häired
Asparaginase medac võib harva põhjustada kesknärvisüsteemi talitlushäireid, mis sageli väljenduvad tugeva rahutuse, depressiooni, hallutsinatsioonide, segasusseisundi ja unisuse (kerge teadvuse nõrgenemine) ning harvadel juhtudel krampide ja teadvuse tugeva nõrgenemise, k.a kooma näol. Võivad tekkida EEG muutused, ilmnedes alfa-lainete aktiivsuse vähenemise ning teeta- ja delta-lainete aktiivsuse tõusuna.
Võimaliku põhjusena tuleb välistada vere hüperammoneemia. Väga harva on kirjeldatud sõrmede peentreemorit.
Harvadel juhtudel võib ilmneda posterioorse reversiibelse entsefalopaatia sündroom (PRES). MRI pildil väljendub see mõne päeva või mõne kuu jooksul pöörduvate kahjustuste/tursena peamiselt aju tagaosas. PRES-i peamisteks sümptomiteks on kõrgenenud vererõhk, krambid, peavalud, psüühilised muutused ja äge nägemiskahjustus (peamiselt kortikaalne nägemiskaotus või homonüümne hemianopsia).
Kirjeldatud on patsiente, kellel tekkis PRES L-asparaginaasi sisaldava kombineeritud keemiaravi käigus. Sellistel juhtudel ei ole selge, kas PRES tekkis L-asparaginaasi, kaasnevate ravimite või ravitava haiguse tõttu.
PRES-i ravitakse sümptomaatiliselt. Peamised abivahendid on sellistel juhtudel kõrget vererõhku alandav ravi ja krambiravi epilepsiaravimitega. Lisaks on soovitatav katkestada immunosuppressantravi või vähendada selle annuseid.
Seedetrakti häired
Väga sageli (ligikaudu 50% patsientidest) tekivad kerged või mõõdukad seedetrakti sümptomid nagu isutus, iiveldus, oksendamine, spasmid kõhus, kõhulahtisus ja kaalulangus.
Sageli võib tekkida äge kõhunäärmepõletik (< 10% juhtudest). Üksikjuhtudel on teatatud pseudotsüsti tekkest (hilinemisega kuni neli kuud pärast viimast ravi). Seega tuleb kuni nelja kuu jooksul pärast ravi lõppu L-asparaginaasiga teha vajalikke kontrolluuringuid (nt ultraheli). Kuna patogenees ei ole täpselt teada, võib soovitada ainult toetavaid meetmeid.
Harva võib tekkida veritsuslik või kärbumuslik kõhunäärmepõletik. On üksikuid teateid surmajuhtudest.
On kirjeldatud ühte samaaegse kõhunäärmepõletiku ja ägeda süljenäärmepõletiku juhtu.
Kirjanduses on kirjeldatud kahte juhtu, kus süljenäärmepõletik esines sõltumatult kõhunäärmepõletikust. Pärast ravi katkestamist L-asparaginaasiga paranesid juhtumid mõne päeva jooksul. Ühes uuringus (Chan et al, 2002) tekkis neljal lapsel süljenäärmepõletik asparaginaasi sisaldava raviprotokolli tulemusel.
Maksa ja sapiteede häired
Väga sageli esineb maksatalitluse näitajate muutusi. On täheldatud annusest sõltumatut aluselise fosfataasi, seerumi transaminaaside, LDH, ammoniaagi (hüperammoneemia) ja bilirubiini tõusu seerumis. Sageli on täheldatud rasvmaksa. Harva on täheldatud sapipaisu, kollatõbe, maksarakkude kärbumist ja surmaga lõppenud maksapuudulikkust.
Valgusünteesi kahjustus võib põhjustada seerumi valgusisalduse langust. Enamusel patsientidest väheneb seerumi albumiinitase ravi jooksul annusest sõltumatult. See näib puudutavat kõige sagedamini -jaα ß- fraktsiooni, samas -fraktsioonα ei muutu. Kuna seerumi albumiinitase on oluline mõnede ravimite sidumisel ja transportimisel, tuleb seda jälgida, eriti kombineeritud ravi korral. Hüpoalbumineemia tagajärjel võivad tekkida tursed.
Ravi ajal L-asparaginaasiga või pärast seda võib tõusta amülaasi tase veres. Sellisel juhul ei tohi L-asparaginaasi enam manustada.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Nahal ilmnevad sageli allergilised reaktsioonid. Ühel juhul on teatatud toksilisest epidermolüüsist (Lyell sündroom).
Neerude kahjustus
L-asparaginaasi sisaldava raviskeemi tulemusel võib tekkida äge neerupuudulikkus. Sellistel juhtudel ei ole selge, kas see tekkis L-asparaginaasi, kaasnevate ravimite või ravitava haiguse tõttu.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
2…5 tundi pärast süsti võib esineda kehatemperatuuri tõusu, mis tavaliselt taandub iseenesest. Seoses allergilise reaktsiooni ja kõhunäärmepõletikuga on sageli täheldatud valu (liigesevalu, seljavalu, kõhuvalu). Eluohtlikult kõrget palavikku (hüperpüreksiat) on täheldatud väga harva.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Üleannustamisest ei ole teatatud. Vastumürk puudub. Ravi on sümptomaatiline ja toetav.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: teised tsütostaatilised ained, ATC-kood: L01XX02
L-asparaginaas katalüüsib L-asparagiini hüdrolüüsi L-aspaarhappeks ja ammoniaagiks. Maksimaalne inhibeeriv toime avaldub postmitootilises G1 faasis.
Toimemehhanism
L-asparaginaasi toimemehhanismiks tuleb lugeda L-asparagiini taseme langust kasvajarakkudes. Asparaginaasi manustamise järgselt suureneb kasvajarakkude arenguks vajaliku aminohappe L- asparagiini lõhustumine L-aspaarhappeks ja ammoniaagiks. Sellest tulenev L-asparagiini vähesus seiskab valgusünteesi kasvajarakkudes.
Farmakokineetilised omadused
Mitu korda päevas manustamisel võib ravim kuhjuda ja on vereplasmast leitav kauem kui nädala vältel.
Imendumine
L-asparaginaas kui valk suu kaudu manustatuna praktiliselt ei imendu.
Bioloogiline poolväärtusaeg
Pärast intravenoosset manustamist on plasma poolväärtusaeg vahemikus 14…22 tundi.
Biotransformatsioon /Eritumine
L-asparaginaas tungib retikuloendoteliaalsüsteemi ning lõhustatakse aminohapeteks ja peptiidideks.
Prekliinilised ohutusandmed.
Puuduvad.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Puudub.
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2 °C...8 ºC)
Hoida viaal välispakendis valguse eest kaitstult.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Pulber viaalis (I tüüpi klaas), suletud kummikorgi ning alumiiniumkattega.
Asparaginase medac 5000 Ü
Originaalpakend sisaldab 5 viaali.
Asparaginase medac 10000 Ü
Originaalpakend sisaldab 5 viaali.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Pärast lahjendamist tuleb kasutusvalmis lahus manustada 6 tunni jooksul. Ravim on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalike nõuetele.
Ravimit ei tohi kasutada pärast pakendile ja mahutile märgitud kõlblikkusaja lõppu.
MÜÜGILOA HOIDJA
medac
Gesellschaft für klinische Spezialpräparate mbH Theaterstr. 6
22880 Wedel Saksamaa
MÜÜGILOA NUMBRID
Asparaginase medac 5000 Ü: 427903
Asparaginase medac 10000 Ü: 428003
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05/12/2003
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 25.11.2013
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
November 2016