ACC 20 mg/ml - ACC 20 mg/ml ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ACC 20 mg/ml, suukaudse lahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Valmislahuse 1 ml sisaldab 20 mg atsetüültsüsteiini.
30 g pulbrit 75 ml suukaudse lahuse valmistamiseks sisaldab:
1,5 g atsetüültsüsteiini
60 g pulbrit 150 ml suukaudse lahuse valmistamiseks sisaldab:

3 g atsetüültsüsteiini 
10 ml (= 2 mõõtelusikat) valmislahust sisaldab: 200 mg atsetüültsüsteiini.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse lahuse pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Röga lahtistamine.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Tavalised annused on järgmised:
Üle 14-aastased noorukid ja täiskasvanud
2 mõõtelusikat (= 10 ml) suukaudset lahust 2…3 korda päevas, mis vastab 400…600 mg
atsetüültsüsteiinile.

Lapsed vanuses 6…14 aastat
1 mõõtelusikas (= 5 ml) suukaudset lahust 3…4 korda päevas, mis vastab 300…400 mg
atsetüültsüsteiinile.

Lapsed vanuses 2…5 aastat
1 mõõtelusikas (= 5 ml) suukaudset lahust 2…3 korda päevas, mis vastab 200…300 mg
atsetüültsüsteiinile.

Alla 2-aastased lapsed
½ mõõtelusikat (= 2,5 ml) suukaudset lahust 2…3 korda päevas, mis vastab 100…150 mg
atsetüültsüsteiinile.

Mukovistsidoosi korral:
üle 6-aastasele lapsele  2 mõõtelusikat (= 10 ml) suukaudset lahust 3 korda päevas, mis vastab 600
mg atsetüültsüsteiinile.

2...6-aastasele lapsele 1 mõõtelusikas (= 5 ml) suukaudset lahust 4 korda päevas, mis vastab 400
mg atsetüültsüsteiinile.

Patsientidel kehakaaluga üle 30 kg võib annust suurendada kuni 800 mg-ni ööpäevas.

10 ml (= 2 mõõtelusikat) valmislahust sisaldab 3,7 g sorbitooli. Annustamisjuhseid järgides
manustatakse iga kasutuskorraga kuni 3,7 g sorbitooli.

Manustamisviis ja ravi kestus
Pulber lahustatakse vedelikus ning võetakse sisse pärast sööki.

Ilma arstiga konsulteerimata võib ACC lahust võtta 4…5 päeva.

Lahuse valmistamine
-Avage lapsekindel kork, vajutades seda alla ja pöörates samaaegselt vasakule. 
-Täitke pudel külma veega kuni märgini (süvendini).
-Sulgege kork ja loksutage tugevalt.
-Lisage uuesti vett kuni märgini (süvendini) ja loksutage. 

Kirjeldatud protseduuri tuleb korrata senikaua, kuni lahuse hulk on jõudnud märgini (süvendini). 

Pakend sisaldab 5 ml mõõtelusikat 2,5 ml ja 1,25 ml jaotistega.

Märkus:
ACC 20 mg/ml suukaudse lahuse mukolüütilist toimet toetab vedeliku tarbimine.


4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Alla 2-aastastel lastel võib ACC 20 mg/ml kasutada ainult arsti järelvalve all.
Bronhiaalastma ja haavandtõve anamneesiga patsientidel tuleb atsetüültsüsteiini kasutada ettevaatlikult.
Histamiini talumatuse korral on samuti vajalik ettevaatus. Nimetatud patsientidel tuleb vältida pikaajalist ravi, sest atsetüültsüsteiin mõjutab histamiini metabolismi ning võib tekitada kõrvalnähte (nt peavalu, vasomotoorne riniit, sügelemine).
Ravim sisaldab sorbitooli. Päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Ravim sisaldab metüül-4-hüdroksübensoaati (E218) ja propüül-4-hüdroksübensoaati (E216). Need abiained võivad tekitada allergilisi reaktsioone, sh hilist tüüpi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kui atsetüültsüsteiini kasutada kombinatsioonis köhavastaste ainetega, võib vähenenud köharefleks põhjustada ohtlikku lima kogunemist hingamisteedes. Seetõttu peaks kombinatsioonravi määramist kaaluma eriti hoolikalt.
Tetratsükliinvesinikkloriidi tuleb manustada eraldi ja ajalise intervalliga vähemalt kaks tundi.
Andmed atsetüültsüsteiini või teiste mukolüütikumide antibiootikume inaktiveerivast toimest pärinevad ainult in vitro katsetest, kus ained segati otseselt. Siiski tuleb ettevaatuse tõttu manustada
suukaudseid antibiootikume eraldi ning vähemalt kahetunnise vahega. See ei kehti tsefiksiimi ja lorakarbefi kohta.
In vitro kokkusobimatust on kirjeldatud peamiselt poolsünteetiliste penitsilliinide, tetratsükliinide, tsefalosporiinide ja aminoglükosiididega. Kokkusobimatust ei ole kirjeldatud antibiootikumide nagu amoksitsilliini, doksütsükliini, erütromütsiini, triamfenikooli ja tsefuroksiimi osas.

Glütserooltrinitraadi (nitroglüseriini) ja atsetüültsüsteiiniga koos manustamisel on kirjeldatud suurenenud vasodilatatiivset ja trombotsüütide agregatsiooni inhibeerivat toimet. Nende leidude kliiniline tähendus ei ole teada. 

4.6 Rasedus ja imetamine
Küllaldased andmed atsetüültsüsteiini kasutamise kohta rasedatel ja imetavatel emadel puuduvad. Loomuuringud ei ole näidanud otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ja postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Ravimit võib raseduse ja imetamise ajal kasutada vaid pärast kasu-riski suhte hoolikat kaalumist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Pole asjakohane.

4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on esinemissageduse alusel rühmitatud järgnevalt:
Väga sage: (≥ 1/10)
Sage: (≥ 1/100 kuni < 1/10)
Aeg-ajalt: (≥ 1/1 000 kuni < 1/100)
Harv: (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
Väga harv (< 1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt: Peavalu, palavik, allergilised reaktsioonid (sügelemine, urtikaaria, eksanteem, nahalööve, bronhospasmid, angioödeem, tahhükardia ja hüpotensioon) Väga harv: Anafülaktilised reaktsioonid kuni šokini
Naha- ja nahaaluskoe reaktsioonid Väga harva on atsetüültsüsteiiniga seoses teatatud raskete nahareaktsioonide (Stevens-Johnsoni ning Lyelli sündroomi) tekkest. Kui tekivad naha- ja limaskesta muutused, tuleks kohe pöörduda arsti poole ning atsetüültsüsteiini kasutamine lõpetada.
Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: Tinnitus
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: Düspnoe, bronhospam – peamiselt bronhiaalastmaga seotud ülitundliku bronhisüsteemiga patsientidel
Seedetrakti häired Aeg-ajalt: Stomatiit, kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine, kõrvetised ja iiveldus
Peale selle on atsetüültsüsteiini manustamise ajal väga harva kirjeldatud hemorraagiaid, eeskätt kui anamneesis on ülitundlikkusreaktsioon.
Erinevates uuringutes on kirjeldatud trombotsüütide agregatsiooni vähenemist atsetüültsüsteiini olemasolul, kuid selle kliiniline tähtsus ei ole kindlaks tehtud.

4.9 Üleannustamine
Atsetüültsüsteiini suukaudsete vormide puhul ei ole seni toksilist üleannustamist täheldatud. Vabatahtlikke raviti kolm kuud atsetüültsüsteiini annusega 11,6 g päevas, mis ei tekitanud raskeid kõrvaltoimeid. Suukaudseid annuseid 500mg/kg kehakaalu kohta taluti igasuguste mürgistusnähtudeta. 
Mürgistuse sümptomid
Üleannus võib põhjustada seedetrakti sümptomeid, nagu iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Imikutel on hüpersekretsiooni oht.
Mürgistuse ravi
Vajadusel, lähtudes sümptomidest.
On olemas kogemused atsetüültsüsteiini intravenoosse manustamise kohta inimesele maksimaalse ööpäevase annusena kuni 30 g atsetüültsüsteiini paratsetamooli mürgistuse korral. Atsetüültsüsteiini erakordselt kõrgete annuste intravenoosne manustamine põhjustas “anafülaktoidseid” reaktsioone, eriti kiirel manustamisel. Teatatud on ühest juhust, kus ravimi suure koguse (üleannuse) manustamisel veeni tekkisid surmaga lõppenud epileptilised krambid ning ajuturse. 

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Mukolüütilised ained, ATC kood: R05CB01
Atsetüültsüsteiin on aminohappe tsüsteiini derivaat. Atsetüültsüsteiin omab bronhiaaltraktis sekretolüütilist ja sekretomotoorset toimet.
Arvatakse, et ta lõhub mukopolüsahhariidide kiude siduvad disulfiidsidemed ja tal on mädases rögas ka DNAd depolümeriseeriv toime. Nende mehhanismide toimel röga viskoossus väheneb. Atsetüültsüsteiini teiseks toimemehhanismiks peetakse reaktiivse SH-rühma võimet siduda keemilisi radikaale, kahjutustades need sellega.
Peale selle soodustab atsetüültsüsteiin glutadiooni suurenenud sünteesi, mis on oluline kahjulike ainete hävitaja. See seletab ka atsetüültsüsteiini kasutust antidoodina paratsetamooli intoksikatsiooni korral.  
Atsetüültsüsteiini profülaktilisel manustamisel kroonilise bronhiidi/ mukovistsidoosi korral vähenes bakteriaalsete infektsioonide ägenemiste raskus ja sagedus.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Suukaudsel manustamisel imendub atsetüültsüsteiin kiiresti ja peaaegu täielikult. Seejärel metaboliseeritakse toimeaine maksas farmakoloogiliselt aktiivseks metaboliidiks tsüsteiiniks ning samuti diatsetüültsüstiiniks, tsüstiiniks ja teisteks disulfiidideks.
Seoses kiire esmase metabolismiga on suukaudse atsetüültsüsteiini biosaadavus väga väike (ligikaudu 10%).
Inimestel saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon 1-3 tunniga, mille juures on tsüsteiini maksimaalne plasmakontsentratsioon umbes 2 µmol/l. Atsetüültsüsteiin seondub ligikaudu 50% ulatuses valkudega.
Atsetüültsüsteiini ja tema metaboliite leidub organismis kolme eri vormina: osaliselt vaba ainena, osaliselt labiilsete disulfiidsidemetega valkude külge seotuna ja osaliselt aminohapete koostises. 
Atsetüültsüsteiini poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 1 tund, mille määrab peamiselt kiire biotransformatsioon maksas. Maksafunktsiooni häired pikendavad poolväärtusaega kuni 8 tunnini.
Farmakokineetilised uuringud intravenoosselt manustatud atsetüültsüsteiiniga näitasid jaotusruumala 0,47 l/kg kehakaalu kohta (kokku) või 0,59 l/kg kehakaalu kohta (redutseerituna); plasma kliirens oli 0,11 l/h/kg kehakaalu kohta (kokku) ja 0,84 l/h/kg kehakaalu kohta (redutseerituna).
Eliminatsiooni poolväärtusaeg intravenoossel manustamisel on 30-40 minutit, kusjuures eritumise kineetika on kolmefaasiline (α-, β- ja terminaalne γ-faas).
Atsetüültsüsteiin läbib rottidel platsentat ja seda leidub ka amnionivedelikus. 100 mg/kg atsetüültsüsteiini suu kaudu manustamisel 0,5, 1, 2 ja 8 tunni järel oli metaboliit L-tsüsteiini kontsentratsioon platsentas ja lootes suurem kui ema plasmas. 
Pole teada, kas atsetüültsüsteiini läbib inimestel hematoentsefaalbarjääri.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Äge mürgistus
Vaata lõiku 4.9 „Üleannustamine”.

Krooniline mürgistus
Kuni üheaastased uuringud eri loomaliikidega (rott, koer) ei näidanud patoloogilisi muutusi.

Mutageenne ja kartsinogeenne toime
Atsetüültsüsteiinil ei arvata olevat mutageenset toimet. Bakterioloogiline test näitas negatiivseid
tulemusi.

Kartsinogeense toime uuringuid atsetüültsüsteiiniga ei ole tehtud.

Reproduktsioonitoksilisus
Embrüotoksilised uuringud viidi läbi tiinetel jänestel ja rottidel organogeneesi perioodil, mil manustati
suu kaudu atsetsüültsüsteiini. Jänestel kasutati annuseid 250, 500 ja 750 mg/kg kehakaalu kohta ning
rottidel 500-1000 ja 2000 mg/kg kehakaalu kohta. Loote väärarenguid nendes eksperimentaalsetes
uuringutes ei täheldatud.

Rottidel uuriti suukaudselt manustatud atsetüültsüsteiini toimet viljakusele ja peri- ning postnataalsele
arengule. Nende uuringute tulemused näitasid, et atsetüültsüsteiin ei oma kahjulikku toimet
sugunäärmete funktsioonile, viljakusnäitajatele, sünnitusele, imetamisele ega vastsündinud loomade
arengule.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Metüül-4-hüdroksübensoaat (E218)
Naatriumtsitraat (E331)
Propüül-4-hüdroksübensoaat (E216)
Sorbitool (E420)
Lõhnaained (apelsin)

Teave diabeedikutele ja päriliku fruktoositalumatusega patsientidele

6.2 Sobimatus
Vt lõik 4.5.

6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Valmislahus on stabiilne ega muuda maitset 12 päeva.
Ravimit ei tohi kasutada pärast pakendile märgitud kõlblikkusaja lõppu.


6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30°C. Säilitage valmislahust külmutuskapis!

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Pakend sisaldab
30 g pulbrit 75 ml suukaudse lahuse valmistamiseks pudelis.
60 g pulbrit 150 ml suukaudse lahuse valmistamiseks pudelis.


6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d. Verovškova 57 1000 Ljubljana Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

525206

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

20.10.2006

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud novembris 2010