Asmenol - Asmenol ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Asmenol, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab montelukastnaatriumi (10,40 mg), mis vastab 10 mg montelukastile. INN. Montelukastum
Abiaine: 89,03 mg laktoosmonohüdraati igas tabletis. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Valged ümmargused kaksikkumerad tabletid.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Kerge kuni keskmise raskusega astma täiendav ravi patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid
ja lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist ravitulemust.
Astmaga patsientidel võib montelukastravi vähendada ka sesoonse allergilise riniidi sümptomeid.
Astma profülaktika, mille oluline osa on füüsilisest koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
15-aastastele ja vanematele täiskasvanud astmat põdevatele või astmat ja samaaegset sesoonset allergilist riniiti põdevatele patsientidele on annuseks üks 10 mg tablett üks kord ööpäevas, manustatuna õhtul.
Üldised soovitused
Montelukasti ravitoime astma kontrolli parameetritele ilmneb ühe päeva jooksul.
Montelukasti võib võtta koos toiduga või ilma.
Patsientidele tuleks soovitada jätkata Asmenol’i võtmist isegi siis, kui nende astma on kontrolli all,
samuti ka astma sümptomite ägenemise korral.
Asmenol’i ei tohi kasutada samaaegselt teiste ravimitega, mis sisaldavad sama toimeainet,
montelukasti.
Eakatel, neerupuudulikkusega või kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja
annust kohandada. Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad.
Annus on sama nii meessoost kui naissoost patsientidel.
Ravi montelukastiga koos teiste astma ravimitega
Montelukasti võib lisada patsiendi olemasolevale raviskeemile.
Inhaleeritavad kortikosteroidid
Montelukastravi võib kasutada adjuvantravina patsientidel, kellel kortikosteroidid pluss „vastavalt vajadusele“ manustatavad lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist kontrolli. Inhaleeritavaid kortikosteroide ei tohi montelukastiga asendada (vt lõik 4.4).
2…5-aastastele ja 6…14-aastatele lastele on saadaval 4 mg ja 5 mg-sed närimistabletid.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Patsiente tuleb nõustada, et nad kunagi ei kasutaks suukaudset montelukasti ägedate astmahoogude raviks ning et nad hoiaksid oma tavalised sobivad esmaabiravimid kergesti kättesaadavas kohas. Ägeda hoo korral tuleb kasutada lühitoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Patsiendid peavad pidama nõu oma arstiga niipea kui võimalik, kui nad vajavad rohkem lühitoimeliste beetaagonistide inhalatsioone kui tavaliselt.
Inhaleeritavaid ja suukaudseid kortikosteroide ei tohi montelukastiga asendada.
Puuduvad andmed, mis näitaksid, et suukaudsete kortikosteroidide annust võib vähendada, kui samaaegselt manustatakse montelukasti.
Harvadel juhtudel võib astmavastast ravi, sh montelukasti saavatel patsientidel esineda süsteemne eosinofiilia, mis mõnikord avaldub vaskuliidi kliiniliste tunnustena, mis on iseloomulik Churgi-Straussi sündroomile – seisundile, mida sageli ravitakse süsteemsete kortikosteroididega. Need juhud on enamasti, kuid mitte alati, olnud seotud suukaudse kortikosteroidravi vähendamise või ärajätmisega. Võimalust, et leukotrieeni retseptori antagonistid võivad olla seotud Churgi-Straussi sündroomi ilmnemisega, ei saa välistada ega kindlaks teha. Arstid peavad tähelepanelikud olema eosinofiilia, vaskuliitilise lööbe, kopsusümptomite halvenemise, südamekomplikatsioonide ja/või neuropaatia tekkimise suhtes oma patsientidel. Patsiendid, kellel need sümptomid tekivad, tuleb üle hinnata ning nende raviskeemid üle vaadata.
Ravi montelukastiga ei muuda aspiriin-tundlike astmahaigetel vajadust hoiduda aspiriini ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisest.
Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, galaktoositalumatuse, galaktoseemia või glükoosigalaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Montelukasti võib manustada koos teiste astma pikaajaliseks raviks ja profülaktikaks tavaliselt kasutatavate ravimitega. Ravimite koostoimeuuringutes ei olnud montelukastil soovitatud kliinilises annuses kliiniliselt olulisi toimeid järgmiste ravimite farmakokineetikale: teofülliin, prednisoon, prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etünüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin, digoksiin ja varfariin.
Montelukasti plasma kontsentratsiooni kõveraalune pindala (AUC) vähenes ligikaudu 40% patsientidel, kellele manustati samaaegselt fenobarbitaali. Kuna montelukast metaboliseeritakse CYP 3A4 poolt, tuleb olla ettevaatlik, eriti laste puhul, kui montelukasti manustatakse koos CYP 3A4 indutseerijatega nagu fenütoiin, fenobarbitaal ja rifampitsiin.
In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP 2C8 inhibiitor. Siiski näitasid montelukasti ja rosiglitasooniga (eelravim, mis esindab primaarselt CYP 2C8 poolt metaboliseeritavaid ravimeid) läbi viidud kliiniliste ravimite koostoimete uuringute andmed, et montelukast ei pärsi CYP 2C8 in vivo. Seetõttu ei tohiks montelukast mõjutada märkimisväärselt selle ensüümi poolt metaboliseeritavate ravimite (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid) metabolismi.
4.6 Rasedus ja imetamine
Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet rasedusele või embrüo/loote arengule.
Piiratud andmed saadaolevatest rasedate andmebaasidest ei viita põhjuslikule seosele montelukasti ja
väärarendite (st jäsemete defektide) tekke vahel, millest on harva teatatud ülemaailmsete
turuletulekujärgsete kogemuste põhjal.
Asmenol’i võib kasutada raseduse ajal ainult juhul, kui seda peetakse kindlalt vajalikuks.
Uuringud rottidel on näidanud, et montelukast eritub rinnapiima (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas
montelukast eritub inimese rinnapiima. Asmenol’i võib kasutada rinnaga toitvatel emadel ainult juhul,
kui seda peetakse kindlalt vajalikuks.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Eeldatavalt ei mõjuta montelukast patsiendi võimekust autot juhtida või masinaid käsitseda. Siiski on väga harvadel juhtudel kirjeldatud uimasust või pearinglust.
4.8 Kõrvaltoimed
Montelukasti on kliinilistes uuringutes hinnatud järgnevalt:
- 10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 4000-l täiskasvanud 15-aastasel ja vanemal astmahaigel
- 10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 400-l täiskasvanud 15-aastasel ja vanemal
astmahaigel, kellel on sesoonne allergiline riniit 12-nädalase kliinilise uuringu jooksul montelukastiga ravitud täiskasvanud, üle 15-aastastel patsientidel (n=795) teatati järgmistest ravimiga seotud kõrvaltoimetest sageli (≥ 1/100, < 1/10) ning suurema esinemissagedusega kui platseeboga ravitud patsientidel: Närvisüsteemi häired: peavalu; Seedetrakti häired: kõhuvalu. Pikaajalise ravi korral kuni kaks aastat kestnud kliinilistes uuringutes piiratud arvu täiskasvanud patsientidega jäi ohutusprofiil muutumatuks.
Järgmistest kõrvaltoimetest on teatatud turuletulekujärgsel kasutamisel:
Infektsioonid ja infestatsioonid: ülemiste hingamisteede infektsioon.
Vere ja lümfisüsteemi häired: suurenenud eelsoodumus veritsusele.
Immuunsüsteemi häired: ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia, hepaatiline eosinofiilne
infiltratsioon.
Psühhiaatrilised häired: ebaharilikud unenäod, sh õudusunenäod, hallutsinatsioonid, unetus, kuutõbi,
ärrituvus, ärevus, rahutus, agiteeritus sh agressiivne käitumine või vaenulikkus, treemor, depressioon,
väga harvadel juhtudel suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine (suitsidaalsus).
Närvisüsteemi häired: pearinglus, uimasus, paresteesia/hüpesteesia, krambihood.
Südame häired: palpitatsioonid.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: ninaverejooks.
Seedetrakti häired: kõhulahtisus, suukuivus, seedehäire, iiveldus, oksendamine.
Maksa ja sapiteede häired: seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) suurenenud aktiivsus, hepatiit (sh
kolestaatiline, hepatotsellulaarne ja segatüüpi maksakahjustus).
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: angioödeem, verevalumite teke, nõgestõbi, kihelus, lööve, nodoosne
erüteem.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: liigesevalu, lihasvalu, sh lihaskrambid.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: asteenia/väsimus, halb enesetunne, tursed., palavik.
Väga harva on astmapatsientidel montelukastravi ajal teatatud Churgi-Straussi sündroomi juhtudest (vt
lõik 4.4).
4.9 Üleannustamine
Montelukasti üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline teave. Kroonilise astma uuringutes on montelukasti manustatud täiskasvanutele annustes kuni 200 mg ööpäevas 22 nädala jooksul ning lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg ööpäevas ligikaudu ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste kõrvaltoimeteta.
Turuletulekujärgsel kasutamisel ja kliinilistes uuringutes on esinenud teateid ägedast üleannustamisest montelukastiga. Nende hulka kuuluvad teated täiskasvanutel ja lastel annustega kuni 1000 mg (ligikaudu 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Vaadeldud kliinilised ja laboratoorsed näitajad olid täiskasvanute ja laste ohutusprofiililt sarnased. Enamiku üleannustamise teadete alusel kõrvaltoimeid ei esinenud. Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed olid kooskõlas montelukasti ohutusprofiiliga ja nende hulka kuulusid kõhuvalu, unisus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne hüperakiivsus.
Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsil.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Teised süsteemsed hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, leukotrieeni retseptorite antagonistid, ATC-kood: RO3DCO3
Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC4, LTD4, LTE4) on tugevatoimelised põletikulised eikosanoidid, mis vabanevad erinevatest rakkudest sh nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need olulised proastmaatilised mediaatorid seonduvad inimese hingamisteedes asuvate tsüsteinüülleukotrieenide (CysLT) retseptoritega ja põhjustavad hingamisteede toimeid, mille hulka kuuluvad bronhokonstriktsioon, lima sekretsioon, veresoonte läbilaskvus ja eosinofiilide kogunemine.
Montelukast on suukaudselt manustatuna aktiivne ühend, mis seondub kõrge afiinsuse ja selektiivsusega CysLT1 retseptoritega. Kliinilistes uuringutes inhibeerib montelukast inhaleeritud LTD4-st tingitud bronhokonstriktsiooni juba nii väikestes annustes nagu 5 mg. Bronhodilateeriv toime avaldus kahe tunni jooksul pärast suu kaudu manustamist. Beetaagonistide poolt põhjustatud bronhodilateeriv toime lisandus montelukasti poolt põhjustatud toimele. Ravi montelukastiga inhibeeris nii varase kui hilise faasi antigeeni poolt välja tingitud bronhokonstriktsiooni. Platseeboga võrreldes vähendas montelukast perifeerse vere eosinofiilide sisaldust täiskasvanutel ja lastel. Eraldi uuringus vähendas ravi montelukastiga märkimisväärselt eosinofiilide hulka hingamisteedes (määratuna rögas) ja perifeerses veres, samas parandades kliinilist kontrolli astma üle. Uuringutes täiskasvanud ja 2…14-aastastel lapspatsientidel vähendas montelukast platseeboga võrreldes eosinofiilide hulka perifeerses veres, parandades seeläbi astma kontrolli.
Uuringutes täiskasvanutel näitas montelukast 10 mg, manustatuna üks kord ööpäevas, platseeboga võrreldes märkimisväärset hommikuse FEV1 paranemist (10,4% vs 2,7% muutus algväärtusest), AM väljahingamise tippvoolu (PEFR) paranemist (24,5 l/min vs 3,3 l/min muutus algväärtusest) ning märkimisväärset totaalse beetaagonistide kasutamise vähenemist (-26,1% vs -4,6% muutus algväärtusest). Patsiendi poolt teatatud päevaste ja öiste astma sümptomite paranemise skoor oli märkimisväärselt parem platseebost.
Uuringud täiskasvanutel näitasid montelukasti võimet suurendada inhaleeritavate kortikosteroidide kliinilist toimet (FEV1 % muutus algväärtusest inhaleeritav beklometasoon pluss montelukast vs beklometasoon: 5,43% vs 1,04%; beetaagonisti kasutamine: -8,70% vs 2,64%). Võrreldes inhaleeritava beklometasooniga (200 µgrammi kaks korda ööpäevas vahemahutiga) näitas montelukast kiiremat esmast vastust, kuigi 12-nädalase uuringu jooksul kindlustas beklometasoon suurema keskmise ravitoime (FEV1 % muutus algväärtusest montelukast vs beklometasoon: 7,49% vs 13,3%; beetaagonisti kasutamisel: -28,28% vs -43,89%). Siiski, võrreldes beklometasooniga saavutati suurel protsendil montelukastiga ravitud patsientidest sarnased kliinilised vastused (nt 50%-l beklometasooniga ravitud patsientidest saavutati FEV1 paranemine ligikaudu 11% või enam üle algväärtuse, samas kui ligikaudu 42%-l montelukastiga ravitud patsientidest saadi sama vastus).
Montelukasti sümptomaatilise ravi hindamiseks sesoonse allergilise riniidi korral täiskasvanud astmahaigel vanuses 15 aastat ja enam, kellel oli samaaegselt sesoonne allergiline riniit, viidi läbi kliiniline uuring. Selles uuringus näitasid montelukast 10 mg tabletid, manustatuna üks kord ööpäevas, statistiliselt olulist paranemist igapäevaste riniidi sümptomite skooris, võrreldes platseeboga. Igapäevaste riniidi sümptomite skoor hõlmab keskmist päevaste ninasümptomite skoori (ninakinnisus, rinorröa, aevastamine, ninasügelus) ja öiste sümptomite skoori (ninakinnisus ärkamise järgselt, raskused uinumisel ja öised ärkamised). Üldised allergilise riniidi hinnangud patsientide ja arstide poolt olid märkimisväärselt paranenud, võrreldes platseeboga. Efektiivsuse hindamine astma korral ei olnud selle uuringu peamiseks eesmärgiks.
12-nädalases uuringus täiskasvanutel näidati märkimisväärset füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni (EIB) vähenemist (maksimaalne FEV1 langus 22,33% montelukasti vs 32,40% platseebo korral; aeg FEV1 taastumiseks 5% piirides algväärtusest oli 44,22 min vs 60,64 min). See toime säilis 12-nädalase uuringuperioodi jooksul. EIB vähenemist näidati ka lühiajalises uuringus 6…14-aastastel lastel (maksimaalne FEV1 langus 18,27% montelukasti vs 26,11% platseebo korral; aeg FEV1 taastumiseks 5% piirides algväärtusest oli 17,76 min vs 27,98 min). Mõlemas uuringus näidati toimet üks kord ööpäevas manustamisintervalli lõpus.
Aspiriin-tundlikel astmahaigetel, kes said samaaegselt inhaleeritavaid ja/või suukaudseid kortikosteroide, viis ravi montelukastiga, võrreldes platseeboga, astma kontrolli märkimisväärse paranemiseni (FEV1 muutus algväärtusest 8,55% vs -1,74% ja totaalse beetaagonistide kasutamise langus -27,78% vs 2,09% algväärtusest).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub montelukast kiiresti.
Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 10 mg õhukese polümeerikattega tableti keskmine
maksimaalne plasma kontsentratsioon (Cmax) 3 tunniga (Tmax) pärast manustamist.
Keskmine biosaadavus suukaudsel manustamisel on 64%. Suukaudsel manustamisel ei mõjuta
standardne toit keskmist biosaadavust ega Cmax-i.
Ohutust ja efektiivsust demonstreeriti kliinilistest uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega
tablette manustati sõltumata söömise ajast.
Jaotumine Montelukast seondub enam kui 99% ulatuses plasmavalkudega. Montelukasti püsikontsentratsiooni jaotusruumala on keskmiselt 8…11 liitrit. Radioaktiivse märgisega montelukasti katsed rottidel näitavad minimaalset hematoentsefaalbarjääri läbivust. Lisaks oli radioaktiivse märgisega materjali kontsentratsioon 24 tundi pärast manustamist kõikides teistes kudedes minimaalne.
Biotransformatsioon Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Raviannustega uuringutes ei ole montelukasti metaboliitide plasmakontsentratsioonid püsikontsentratsiooni tingimustes määratavad ei täiskasvanutel ega lastel. In vitro uuringud, milles kasutati inimese maksa mikrosoome, viitasid sellele, et tsütokroomid P450 3A4, 2A6 ja 2C9 osalevad montelukasti metabolismis. Põhinedes edasistele inimese maksa mikrosoomidega in vitro teostatud uuringute tulemustele, ei inhibeeri montelukasti raviaegsed plasmakontsentratsioonid tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 või 2D6. Metaboliitide panus montelukasti ravitoimesse on minimaalne.
Eliminatsioon Montelukasti keskmine plasmakliirens tervetel täiskasvanutel on 45 ml/min. Radioaktiivse märgisega montelukasti suukaudse manustamise järgselt leiti 86% radioaktiivsusest 5 päeva väljaheidete kogumis ning < 0,2% leiti uriinist. Seostades selle montelukasti hinnangulise suukaudse biosaadavusega, näitab see, et montelukast ja selle metaboliidid erituvad peaaegu ainult sapiga.
Erinevused patsientidel Annuse kohandamine eakatel või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel ei ole vajalik. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna montelukast ja selle metaboliidid erituvad sapiga, ei peeta annuse kohandamist neerukahjustusega patsientidel vajalikuks. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega patsientidel (Child-Pugh skoor > 9). Montelukasti suure annuse puhul (20…60-kordne soovitatav annus täiskasvanutel) märgati teofülliini plasmakontsentratsiooni vähenemist. Seda toimet ei täheldatud soovitatud annuse 10 mg üks kord ööpäevas puhul.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Toksilisuse uuringutes loomadel täheldati väikseid seerumi biokeemilisi muutusi ALAT, glükoosi, fosfori ja triglütseriidide osas, mis olid olemuselt mööduvad. Toksilisuse nähud loomadel olid: suurenenud süljeeritus, seedetrakti sümptomid, kõhulahtisus ja ioonide tasakaaluhäired. Need esinesid annuste juures, mis kindlustasid > 17-kordse süsteemse ekspositsiooni, mida nähti kliiniliste annuste korral. Ahvidel ilmnesid kõrvaltoimed alates annustest 150 mg/kg/ööpäevas (> 232-kordne võrreldes kliiniliste annustega nähtud süsteemse ekspositsiooniga). Loomkatsetes ei mõjutanud montelukast fertiilsust ega reproduktiivsust süsteemse ekspositsiooni juures, mis ületab kliinilise süsteemse ekspositsiooni rohkem kui 24-kordselt. Kerget kehakaalu vähenemist järeltulijatel märgati emaste rottide fertiilsuse uuringus, kes said 200 mg/kg/ööpäevas (> 69-kordne kliiniline süsteemne ekspositsioon). Katsed küülikutel näitasid suurenenud mittetäieliku luustumise esinemissagedust, samaaegsete kontroll-loomadega võrreldes süsteemse ekspositsiooni juures, mis ületas > 24-kordselt süsteemse ekspositsiooni kliiniliste annuste korral. Rottidel mingeid arenguhälbeid ei nähtud. On näidatud, et montelukast läbib platsentaarbarjääri ning eritub loomade rinnapiima.
Ühekordse suukaudse montelukastnaatriumi kuni 5000 mg/kg annuse manustamise järel ei esinenud hiirtel ega rottidel, kellele manustati testimiseks maksimaalset annust, ühtki surmajuhtumit (vastavalt 15 000 mg/m2 hiirtel ja 30 000 mg/m2 rottidel). See annus on võrdne 25 000-kordse täiskasvanud inimese soovitatava annusega (põhinedes täiskasvanud patsiendi kehakaalul 50 kg).
Leiti, et montelukast ei ole fototoksiline hiirtel UVA, UVB ja nähtava valguse spektris annuste kuni 500 mg/kg/ööpäevas juures (ligikaudu > 200-kordne süsteemne ekspositsioon).
In vitro ja in vivo uuringutes näriliste liikidel ei olnud montelukast mutageenne ega tumorigeenne.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos Laktoosmonohüdraat Kroskarmelloosnaatrium Hüdroksüpropüültselluloos (E463) Magneesiumstearaat
Tableti kate Opadry valge 20A28671 Hüdroksüpropüültselluloos Hüpromelloos Titaandioksiid (E171)
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
OPA-alumiinium-PVC / alumiinium blister. Pakendi suurus: 28 tabletti.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Pharmaceutical Works POLPHARMA SA 19 Pelplińska Street 83-200 Starogard Gdański Poola
8. MÜÜGILOA NUMBER
734711
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
28.02.2011
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2011.