Arutimol - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Arutimol, silmatilgad 0,25%
Arutimol, silmatilgad 0,5%


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml 0,25% Arutimol silmatilku sisaldab 3,42 mg timoloolmaleaati, mis vastab 2,5 mg timoloolile.
1 ml 0,5% Arutimol silmatilku sisaldab 6,83 mg timoloolmaleaati, mis vastab 5,0 mg timoloolile.
INN. Timololum

1 ml 0,25% ja 0,5% Arutimol silmatilku sisaldab säilitusainena 0,03 mg bensalkooniumkloriidi.


3. RAVIMVORM

Silmatilgad.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Kõrgenenud silmasisese rõhu langetamine kroonilise avatudnurga glaukoomi või intraokulaarse
hüpertensiooni korral.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Ravi algannus on 1 tilk Arutimol 0,25% või 0,5% silmatilku 2 korda ööpäevas. Kui silm sisene rõhk
on pikemaajalisel jälgimisel stabiliseerunud soovitud väärtuseni, võib Arutimol 0,25% või Arutimol
0,5% annust vähendada ühe tilgani päevas.

Ravim tilgutatakse alumisse konjunktivaalkotti.

Nii nagu ka teisi glukoomivastaseid ravimeid, manustatakse Arutimol 0,25% või 0,5% silmatilku
pidevalt.

4.3 Vastunäidustused

Ravim on vastu näidustatud patsientidele, kellel on bronhide hüperaktiivsus, bronhiaalastma või viited
bronhiaalastmale anamneesis, raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, siinusbradükardia, II või III
astme atrioventrikulaarblokaad, väljendunud südamepuudulikkus, kardiogeenne sokk, ülitundlikkus
toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes, raske allergiline riniit ja silma sarvkesta
düstroofilised muutused.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Glaukoomi ravi ajal tuleb silma sarvkesta ja silmasisest rõhku regulaarselt jälgida.
Arutimol 0,25% või 0,5% silmatilkadega ravides ei tohi kasutada pehmeid kontaktläätsi. Kõvad
kontaktläätsed tuleb enne ravimi silma tilgutamist eemaldada ja need tohib uuesti silma panna mitte
vähem kui 15 minuti möödudes.
Üksikjuhtudel on vastsündinutel kirjeldatud apnoed, võimalikult seoses nende patsientide
ebaküpsusega. Seetõttu ei soovitata ravimit manustada vastsündinutele ja enneaegsetele imikutele
võimalike toimete tõttu kesknärvisüsteemile.
1
Mõningatel juhtudel on timolooli sisaldavate silmatilkade manustamine vastsündinutele ja väikelastele
viinud oluliselt suuremate timolooli plasmakontsentratsioonide saavutamiseni kui täiskasvanutel.
Seetõttu peab enne timoloolravi patsiente hoolikalt valima ning jälgima neid pärast ravi alustamist
võimalike süsteemsest -adrenoretseptorite blokaadist tingitud nähtude osas.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kui samaaegselt manustatakse adrenaliini sisaldavaid silmatilku, võib tekkida müdriaas.
Timolooli silmasisest rõhku langetav toime tugevneb samaaegsel adrenaliini või pilokarpiini
sisaldavate silmatilkade manustamisel.
-adrenoblokaatorite samaaegsel manustamisel võivad esineda lisatoimed silmas (silma siserõhu
langus) ning kardiovaskulaarsüsteemis.
Timolooli samaaegsel manustamisel suukaudsete kaltsiumi kanali blokaatoritega, katehhoolamiini
väljaviivate ravimitega või -adenoblokaatoritega, võib esineda kõrvaltoimeid nagu hüpotensioon
ja/või bradükardia.

4.6 Rasedus ja imetamine

Timolooli kasutamist rasedatel ei ole uuritud. Ravimi kasutamisel enne sünnitust võivad esineda, nii
nagu ka teiste -adrenoblokaatorite kasutamisel, vastsündinu bradükardia, hüpoglükeemia ja
hingamise pärssumine (neonataalne asfüksia). Sarnaseid toimeid on vastsündinutel täheldatud ka teiste
-adrenoblokaatorite kasutamisel. Sel põhjusel tuleb vastsündinuid esimestel sünnijärgsetel päevadel
erilise tähelepanuga jälgida. Raseduse ajal võib Arutimol 0,25% või 0,5% silmatilku välja kirjutada
vaid pärast ravist oodatava kasu ja võimaliku ohu suhte hoolikat kaalumist.

Imetamine: Silma manustamise järgselt eritub timolool rinnapiima. Ravimi kontsentratsioon piimas
võib olla isegi kõrgem kui ema vereplasmas. Kuigi rinnapiimaga saadud toimeaine kogus ei ole
lapsele ohtlik, tuleb rinnapiima toidul olevat last jälgida võimalike -adrenoretseptorite blokaadist
tingitud nähtude osas.
Ravi vajadusel tuleb rinnaga toitmine lõpetada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Isegi nõuetekohasel kasutamisel võib timolool mõjutada nägemisteravust ja muuta reaktsioonikiirust,
mis omakorda halvendab sõidukijuhtimise ja masinatega töötamise võimet. Ravimi kasutamisel koos
alkoholiga halveneb autojuhtimise ning liikuvate mehhanismide käsitsemise võime veelgi.

4.8 Kõrvaltoimed

Lokaalsed kõrvaltoimed (silmad)
Võivad esineda järgmised kõrvaltoimed: konjunktiviit, blefariit, keratiit, samuti nägemishäired,
kahelinägemine, ptoos ja kuivasilma sündroom, soonkesta irdumine (pärast filtratsiooni operatsiooni).
Süsteemsed kõrvaltoimed
Kardiovaskulaarsüsteem: bradükardia, südame rütmihäired, hüpotensioon, minestus,
atrioventrikulaarblokaad, aju vereringehäire, aju isheemia, südamepuudulikkus, südamekloppimine ja
südameseiskus.
Hingamissüsteem: bronhospasm (patsientidel, kellel on anamneesis bronhospasmiga kopsuhaigus),
hingamispuudulikkus, hingeldus.
Nahk: Ülitundlikkusreaktsioonid, näiteks lokaalne või generaliseerunud nahalööve või urtikaaria.
Muud kõrvaltoimed: Peavalu, väsimus, iiveldus, pearinglus, depressioon.

4.9 Üleannustamine

a) Üleannustamise sümptomid:
Ravimi üleannustamise korral võivad tekkida raske hüpotoonia, südamepuudulikkus, kardiogeenne
sokk, bradükardia kuni südameseiskuseni. Lisaks võib esineda pindmine hingamine, bronhospasm,
oksendamine, teadvushäired ja generaliseerunud krambihood.

2

b) Üleannustamisel rakendatavad ravimeetmed:
Lisaks üldistele abinõudele tuleb elutähtsaid funktsioone jälgida intensiivravi tingimustes ning neid
vajadusel korrigeerida. Antidootidena võib manustada järgnevaid aineid:
Atropiini: 0,5...2 mg boolusinjektsioonina veeni;
Glükagooni: esialgu 1...10 mg veeni, seejärel 2...2,5 mg/tunnis püsiinfusioonina.
-adrenomimeetikumid sõltuvalt kehakaalust ja toimest: dobutamiin, isoprenaliin, ortsiprenaliin või
adrenaliin.
Ravile raskesti alluva bradükardia korral kaaluda südamestimulaatori kasutamist.
Bronhospasmi korral manustada 2-adrenomimeetikume (aerosoolina või intravenoosselt) või
aminofülliini veenisiseselt. Krambihoogude korral on soovitatav diasepaami aeglane manustamine
veeni.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

ATC-kood: S01ED01
Timolool on mitteselektiivne -adrenoblokaator, millel puudub oluline adrenomimeetiline toime ja
lokaalne tuimestav (membraane stabiliseeriv) toime. Timolool inhibeerib nii 1-adrenoretseptoreid,
mis lokaliseeruvad põhiliselt südamelihases, kui 2-adrenoretseptoreid.

Timolool vähendab katehhoolamiinide stimuleerivat toimet südamele. Selle tulemusena aeglustub
impulsside ülekanne atrioventrikulaarsõlmes ning väheneb pulsisagedus ja südame löögimaht. -
adrenoretseptorite blokeerimine bronhides ja bronhioolides viib hingamisteede vastupanu
suurenemiseni parasümpaatilise närvisüsteemi ülekaalu tulemusena.

Toime silmadele: Arutimol 0,25% ja 0,5% silmatilgad langetavad nii kõrgenenud kui ka normaalset
silmasisest rõhku.
Timolooli silmasisese rõhu langetamise täpne mehhanism ei ole veel täpselt teada.
Fluorofotomeetrilised ja tonograafilised uuringud viitavad sellele, et toime on seotud peamiselt silma
vesivedeliku produktsiooni vähendamisega. Mõnedes uuringutes märgiti ka mõõdukat vedeliku
äravooluvõime suurenemist.
Timolooli toime saabub üldiselt kiiresti, tavaliselt 20 minuti jooksul pärast lokaalset manustamist.
Ravimi maksimumtoime saabub 1...2 tunni jooksul. Toime kestab kuni 24 tundi.
Nii nagu ka silmasisest rõhku vähendavate teiste ravimite korral on ka timolooli pikaajalisel
kasutamisel näidatud mõnedel patsientidel langenud ravivastuse esinemist. Pikaajalisest uuringust,
mille käigus uuriti 164 patsienti vähemalt kolme aasta kestel, selgus, et silma siserõhu langetav efekt
säilis.

Erinevalt miootikumidest langetab timolool silmasisest rõhku ilma akommodatsioonivõimet ja pupilli
suurust mõjutamata. Mioosi puudumine on eeliseks eeskätt kataraktiga patsientidel. Ravi muutmisel
miootikumidelt timoloolile võib vajalik olla refraktsiooni korrigeerimine pärast miootikumide toime
möödumist.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Kontsentratsioon silma vesivedelikus: Küülikutel mõõdetud toimeaine hulk silma vesivedelikus oli 60
minutit pärast 1 tilga 1% timolooli manustamist kuni 461 ng/mg.
Inimesel mõõdeti silma vesivedelikus 2 tilga 0,5% timolooli manustamist esimesel ja teisel tunnil
toimeaine hulgaks 150 ng/100 mg. 7 tunni pärast oli timolooli sisaldus langenud väärtuseni 10 ng/100
mg.
Kontsentratsioon silma koes: Pärast 1 tilga 0,25% 14C märgistatud timolooli lahuse manustamist
küüliku ühte silma saavutati silmade radioaktiivsuse maksimaalne erinevus 15 kuni 60 minuti jooksul.
Radioaktiivsus, mis vastaks 1...10 ng timoloolile 100 mg kohta, mõõdeti silma sarvestas, konjunktiivis
ja iirises/tsiliaarkehas.

3
Süsteemne imendumine: Uuringud näitavad, et timolooli lokaalse silma manustamise järgselt imendub
ravim ka süsteemselt. Ühes uuringus leiti timolooli nii kõigi tervete vabatahtlike kui haigete uriinis
(timoloolmaleaat ja selle metaboliidid eritatakse peamiselt neerude kaudu).
Ravimi sisaldus vereplasmas: Pärast soovitavas annuses lokaalset manustamist silma, nii ühekordse
manustamise järgselt ega ka 2 nädalase ravikuuri korral, ei ole iimesel timolool sageli määratav
(vähem kui 2 ng/ml). Ravimi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 30...90 minuti möödudes.
Mõnedel juhtudel on täheldatud, et ravimi soovitatud annuses manustamisel vastsündinutele, esineb
tunduvalt kõrgem timolooli plasmakontsentratsioon, kui täiskasvanud inimestel. Kolme nädala vanusel
vastsündinul tõusis 0,25% timolooli silmatilkade manustamisel annuses 1 tilk kaks korda päevas,
ravimi plasmakontsentratsioon 34 ng-ni milliliitris.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Äge toksilisus
Vaata lõik 4.9 "Üleannustamine".

Krooniline toksilisus
Timoloolmaleaadi lokaalse manustamise pikaajalised, 1 ja 2 aastat kestnud uuringud koertel ja
küülikutel mingeid ebasoodsaid toimeid ei näidanud. Isegi ravimi suurtes annustes suukaudne
manustamine koertele ja rottidele ei toonud endaga kaasa spetsiifilisi kõrvalekaldeid peale bradükardia
ning südame, neerude ja maksa mõningase kaalu suurenemise.

Mutageenne toime
Andmeid ulatuslike mutageensuse uuringute kohta ei ole. Siiani tehtud uuringud mutageensuse suhtes
on olnud negatiivsed.

Kantserogeensus
Kaks aastat kestnud uuring rottidel näitas, et timoloolmaleaadi suukaudsel manustamisel inimesele
soovitatud annusest (1 mg/kg/päevad) 300 korda kõrgemas annuses, esines isastel rottidel statistiliselt
oluline (p0,05) feokromotsüütide arvu tõus neerupealistes. Selliseid tulemusi ei saadud rottidel,
kellele manustati ravimit inimesele soovitatud doosist 25...100 korda kõrgemas annuses. Timolooli
manustamise eluaegne uuring hiirtel, annuses 500 mg/kg/ päevas, näitas statistiliselt olulist (p0,05)
hea- ja pahaloomuliste kopsukasvajate ning emastel hiirtel healoomuliste emaka polüüpide,
esinemissageduse tõusu. Niisugust sagenemist ei täheldatud hiirtel, kellele manustati ravimit annuses
5...50 mg/kg/ päevas.

Annuses 500 mg/kg/päevas täheldati rinna adenokartsinoomi sageduse tõusu. See seondus timolooli
500 mg/kg/päevas saavatel emastel hiirtel seerumi prolaktiini hulga tõusuga. Sama tendentsi ei
esinenud timolooli 5...50 mg/kg/päevas saavatel hiirtel. Adenokartsinoomi esinemissageduse tõusu
seostatakse prolaktiini taset tõstvate erinevate ravimite manustamisega. Täiskasvanud naistel ei
põhjusta timoloolmaleaat suukaudses annuses kuni 60 mg (mis on maksimaalne soovitav annus
inimestel) kliiniliselt olulist prolaktiini kontsentratsiooni muutust vereseerumis.
Annusega 500 mg/kg/päevas täheldati emastel hiirtel olulist (p0,05) üldist kasvajate
esinemissageneduse suurenemist.

Reproduktsiooni toksilisus
Reproduktsioonitokslilisuse uuringutes rottidel, kus timolooli manustati 150 korda suuremas annuses
kui inimesele soovitav maksimumannus, ei täheldatud emas- ja isasloomade viljakusele mingeid
kahjulikke toimeid.
Timolooli teratogeensuse uuringutes hiirtel ja küülikutel annuses kuni 50 mg/kg/päevas (st inimese
maksimaalsest suukaudsest annusest 50 korda kõrgemas annuses) loote väärarenguid ei esinenud.
Kuigi selles annuses tekkis rottidel luustumise aeglustumine, mingeid teisi muutusi järglaste
sünnijärgses arengus ei esinenud. Annuses 1000 mg/kg/päevas (inimesele soovitavast 1000 korda
suurem annus) esines toksiline toime emasloomadele, mille tagajärjel täheldati loodete sagedasemat
resorptsiooni. Sama muutust täheldati ka küülikutel (inimesele soovitavast rohkem kui 100 korda
suurema annuse kasutamisel), kuid tegemist ei olnud spetsiifilise toksilisusega emasloomadele.


4

6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Polüvidoon (K30), dinaatriumedetaat, naatriumdivesinikfosfaadi dihüdraat, , dinaatriumfosfaadi
dodekahüdraat, süstevesi.

6.2 Sobimatus

Bensalkooniumkloriid sadeneb pehmetele kontaktläätsedele. Aine vabaneb seejärel pikka aega ning
võib kahjustada silma sarvkesta.

6.3 Kõlblikkusaeg

Arutimol 0,25% ja 0,5% kõlblikkusaeg on avamata pudelis 3 aastat. Pärast pudeli avamist tuleb ravim
ära kasutada 6 nädalaga.
Mitte kasutada pärast kõlblikkusaja lõppu.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida valguse eest kaitstult.
Hoida lastele kättesaamatus kohas!

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

5 ml kõrgsurvepolüetüleenist valmistatud tilgutiga plastpudelid, millel on polüpropüleenist läbistajaga
keeratav kork.

6.6
Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Ravim on pakendatud koheseks kasutamiseks mõeldud õhu-ja veekindlasse pudelisse.
Kork ei ole tihedalt suletud. Enne ravimi esmakordset kasutamist kinnitage kork kõvasti keerates seda
paremale. Korgi otsas olev nõel perforeerib pudeli suu. Nüüd keerake kork tavalisel viisi vasakule.
Silmatilgad tilgutatakse alumisse konjunktivaalkotti. Selleks tõmmake alumist silmalaugu kergelt
allapoole. Hoidke pudelit avausega allapoole. Seejärel pudelit kergelt pigistades tilgutage 1 tilk
alumisse konjunktivaalkotti. Sulgege korraks silm, et ravim saaks laiali valguda. Pärast ravimi
kasutamist sulgege pudelikork saastumise vältimiseks tihedalt.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Chauvin ankerpharm GmbH
Brunsbütteler Damm 165-173
13581 Berlin
Saksamaa


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

0,25% silmatilgad: 296500
0,5% silmatilgad: 296600


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

02.03.2000/09.03.2006

5


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2002
Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2009

6