Astmir

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Astmir 4 mg närimistabletid
Montelukast


Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
See ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik,
isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on Astmir ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Astmir"i võtmist
3. Kuidas Astmir"i võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Astmir"i säilitada
6. Lisainfo


1.
MIS RAVIM ON ASTMIR JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Astmir"i toimeaine on montelukast.
Astmir on ravim, mida kutsutakse leukotrieeni retseptori antagonistiks. Need blokeerivad kehas aineid,
mida kutsutakse leukotrieenideks. Leukotrieenide blokeerimine parandab astmat ning allergilist riniiti.
Astmir"i kirjutatakse välja astma raviks 2...5-aastastele lastele:
Astmir on näidustatud astma raviks lisaravina patsientidel kerge kuni mõõduka raskusega astmaga, kes
inhaleeritavate kortikosteroididega saavutavad astma ebapiisava kontrolli ning kellel vastavalt vajadusele
manustatavad lühitoimelised beetaagonistid annavad ebapiisava astma kliinilise kontrolli.

Astmir 4mg võib samuti olla alternatiivravina väikses annusesga inhaleeritavatele kortikosteroididele
mõõduka raskusega astmaga patsientidel, kellel pole viimasel ajal olnud tõsiseid astmahooge, mis oleksid
vajanud suukaudse kortikosteroidi kasutamist ning kes pole võimelised kasutama inahleeritavaid
kortikosteroide.
Astmir on samuti näidustatud astma profülaktikaks, kui astmat vallandav komponent on füüsilisest
koormusest tingitud bronhokonstriktsioon.


2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE ASTMIR"I VÕTMIST

Ärge võtke Astmir"i
- kui te olete allergiline (ülitundlik) montelukastnaatriumi või Astmir"i mõne koostisosa suhtes (vt loetelu
lõigus 6).

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Astmir
Rääkige oma arstile kõigist meditsiinilistest probleemidest või allergiatest, mis teie lapsel on praegu või
on esinenud varem.
·
Kui teie lapse astma või hingamine halveneb, teatage koheselt oma arstile.
·
Suukaudne Astmir ei ole mõeldud ägedate astmahoogude raviks. Kui hoog tekib, järgige juhiseid,
mis teie arst on teie lapse jaoks andnud. Kandke alati oma inhaleeritavat astmahoogude
hädaabiravimit kaasas.
·
On oluline, et teie laps võtaks kõiki arsti poolt ette kirjutatud astmaravimeid. Astmir"i ei tohi
kasutada mõne teise astmaravimi asemel, mille arst on teie lapsele välja kirjutanud.
·
Kui teie laps tarvitab astmavastaseid ravimeid, peate te olema teadlik, et kui lapsel tekib järgnevate
sümptomite kombinatsioon nagu gripilaadne haigus, nõelatorked, surin või tundetus kätes või
jalgades, hingelduse süvenemine ja/või lööve, peaksite konsulteerima oma arstiga.
·
Teie laps ei tohiks võtta aspiriini või põletikuvastaseid ravimeid (tuntud ka mittesteroidsete
põletikuvastaste ravimitena ehk NSAID), kui need võivad halvendada tema astmat.

Kasutamine koos teiste ravimitega
Mõned ravimid võivad mõjutada seda, kuidas Astmir toimib või Astmir võib mõjutada, kuidas teised
ravimid toimivad.
Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui teie laps kasutab või on hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Rääkige oma arstile enne Astmir"iga ravi alustamist, kui teie laps võtab järgnevaid ravimeid:
· fenobarbitaal (epilepsiaravim)
· fenütoiin (epilepsiaravim)
· rifampitsiin (kasutatakse tuberkuloosi ja mõnede muude nakkuste raviks).

Astimir"i võtmine koos toidu ja joogiga
Astimir"i tuleb võtta vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast sööki.

Rasedus ja imetamine
See alalõik ei ole mõeldud otseselt Astmir 4mg närimistablettide kohta, kuna need on mõeldud
kasutamiseks 2...5 aastastel lastel, kuid järgnev informatsioon on oluline toimeaine montelukasti kohta.
Kasutamine raseduse ajal
Piiratud andmed raseduse ajal kasutamise kohta ei näita põhjuslikku seost montelukasti ja väärarendite
(s.o. jäsemete defektid) vahel, millest on ülemaailmselt turustamisjärgselt teatatud harva.
Naised, kes on rasedad või planeerivad rasestumist, peaksid konsulteerima enne Astmir"i tarvitamist oma
arstiga. Teie arst otsustab, kas võite võtta Astmir"i sellel ajal.
Kasutamine imetamise ajal
Ei ole teada, kas Astmir eritub rinnapiima. Kui toidate rinnaga või plaanite seda teha, peaksite enne
Astmir"i võtmist konsulteerima oma arstiga.
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
See alalõik ei ole otseselt Astmir 4 mg närimistablettide kohta, kuna need on mõeldud kasutamiseks 2...5
aastastel lastel, kuid järgnev informatsioon on oluline toimeaine montelukasti kohta.
Eeldatavalt ei mõjuta Astmir autojuhtimise või masinatega töötamise võimet. Siiski võib individuaalne
vastus ravimile olla erinev. Teatud kõrvaltoimed (nagu pearinglus ning uimasus), millest seoses
Astmir"iga on teatatud väga harva, võivad mõjutada mõnede patsientide võimet juhtida autot või töötada
masinatega.


3.
KUIDAS ASTMIR"I VÕTTA

Võtke Astmir"i alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma
arstiga.

Tavaline annus 2...5-aastastele lastele on üks 4 mg närimistablett iga päev õhtuti.

·
Võtke Astmir"i iga päev nii kaua, kui arst seda soovitab, isegi kui teil ei ole astma sümptomeid.
·
Astmir"i tuleb võtta 1 tund enne või 2 tundi pärast sööki.
·
Kui teie astma sümptomid halvenevad või kui peate suurendama oma inhaleeritava hädaabiravimi
kasutamist, teatage koheselt oma arstile.
·
Ärge võtke Astmir"i astmahoo koheseks leevendamiseks. Kui teil tekib astmahoog, peaksite järgima
juhiseid, mille teie arst on teile astmahoogude ravimiseks andnud.
·
Kandke alati oma inhaleeritavat hädaabiravimit astmahoogude puhuks kaasas.
·
Ärge lõpetage teiste astmaravimite võtmist ega vähendage annuseid, kui teie arst pole käskinud seda
teha.
·
Kui teie arst on kirjutanud teile välja ravimi kasutamiseks enne füüsilist koormust, jätkake selle
ravimi kasutamist, välja arvatud juhul, kui teie arst keelab teil seda võtta.

Kui teie laps võtab Astmir"i rohkem kui ette nähtud
Võtke nõu saamiseks koheselt ühendust oma arstiga.
Enamikus üleannustamise teadetes ei ole kõrvaltoimeid registreeritud. Kõige sagedamini ilmnenud
üleannustamisega seotud sümptomid nii täiskasvanutel kui lastel olid kõhuvalu, unisus, janu, peavalu,
oksendamine ning hüperaktiivsus.

Kui te unustate Astmir"i oma lapsele anda
Püüdke anda Astmir nii nagu soovitatud. Siiski, kui teie lapsel jääb üks annus vahele, jätkake tavapärast
annustamist üks tablett üks kord päevas.
Ärge andke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teie laps lõpetab Astmir"i võtmise
Astmir ravib astmat ainult seni, kuni teie laps jätkab selle võtmist.
On tähtis, et teie laps jätkaks Astmir"i võtmist nii kaua, kui arst on soovitanud. See aitab kontrollida teie
lapse astmat.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4.
VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Astmir põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

On teatatud ka allergiliste reaktsioonide esinemisest, sealhulgas näo, huulte, keele ja/või kõri tursest, mis
võib põhjustada raskusi hingamisel või neelamisel, sügelust, löövet või nõgestõbe. On elulise tähtsusega,
et teie laps lõpetaks Astmir"i võtmise ning te otsiksite koheselt arstiabi, kui teie lapsel tekib allergiline
reaktsioon.

Sage (esines rohkem kui 1 patsiendil 10st kuid vähem kui 1 patsiendil 100st ravitud patsiendist)
kõrvaltoime Astmir"iga on:
·
kõhuvalu
·
janu
·
peavalu
Väga harv (esines vähem kui 1 patsiendil 10000st ravitud patsiendist) kõrvaltoime Astmir"iga on:
·
väsimus/jõuetus
·
ebamugavustunne, rahutus
·
jäsemete paistetus (ödeem)
·
nõgeslööve (urtikaaria), sügelus, lööve
·
maksa eosinofiilne (tüüp valgeid vererakke) infiltratsioon
·
pearinglus
·
ebanormaalsed unenäod, sealhulgas õudusunenäod
·
reaalselt mitteeksisteerivate objektide nägemine (hallutsinatsioonid)
·
uimasus
·
unetus
·
ebanormaalsed aistingud nahal: nõelatorked, surin/tuimus või hüpoesteesia
·
ärritatavus
·
ärevusseisund, s.h. agressiivne käitumine
·
rahutus
·
krambid
·
liigesvalu (artralgia)
·
lihasvalu (müalgia), lihaskrambid
·
kõhulahtisus
·
suukuivus
·
seedehäired
·
iiveldus
·
oksendamine
·
vereplasma ensüümide, mida nimetatakse transaminaasideks (ASAT, ALAT) taseme tõus
·
maksapõletik, mis on seotud sapi retensiooniga maksas
·
suurenenud kalduvus veritsusele
·
verevalumite teke
·
südametöö kiirenemine (südamepekslemine/palpitatsioon)
·
depressioon, enesetapumõtted ja käitumine (kaasa arvatud enesetapp)

Väga harva on astmaatiliste patsientide montelukastravi ajal teatatud veresoonte põletike juhtudest, mida
tuntakse Churg-Straussi sündroomina (CSS). Kui teil esineb üks või mitu järgnevatest sümptomitest,
pöörduge koheselt arsti poole: gripilaadne haigestumine, suurenev õhupuudustunne, nõelatorked, surin või
tuimus jäsemetes ja/või lööve.

Need ei ole kõik võimalikud Astmir"i kõrvaltoimed. Lisainformatsiooni küsige oma arstilt või apteekrilt.

Rääkige oma arstile, kui te arvate, et teil esineb Astmir"i võtmisest tingitud kõrvaltoimeid.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles
infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige oma arstile või apteekrile.


5.
KUIDAS ASTMIR"I SÄILITADA

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Astmir"i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele
päevale.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt,
kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.


6.
LISAINFO

Mida Astmir sisaldab
-
Toimeaine on montelukast (montelukastnaatriumina). Üks närimistablett sisaldab 4 mg montelukasti
(montelukastnaatriumina).
-
Abiained on mannitool (E424), mikrokristalne tselluloos, hüdroksüpropüültselluloos,
kroskarmelloosnaatrium, virsiku maitseaine, magneesiumstearaat.

Kuidas Astmir välja näeb ja pakendi sisu
4 mg närimistabletid on valged ja kaksikkumerad, mille ühel küljel on märge ,,T".

4 mg närimistabletid Pakitud blisterpakendisse, milles on 28, 30 tabletti, 14 või 15 tabletti kahel
blisterlehel.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Temapharm Sp. z o.o.
Ul. wirki i Wigury 81
02-091 Warszawa
Poola

Tootja
Zaklady Farmaceutyczne ,,Unia" Spóldzielnia Pracy
Ul. Chlodna 56/60
00-872 Warszawa
Poola


Infoleht on viimati kooskõlastatud detsembris 2008.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Astmir 4 mg närimistabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks närimistablett sisaldab 4 mg montelukasti (montelukastnaatriumina).
INN. Montelukastum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Närimistablett.
Valged, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on märge "T".


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Kerge kuni keskmise raskusega astma adjuvantravi patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid
ning lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist kontrolli.

Alternatiivravina väikse annusega inhaleeritavate kortikosteroididega ravitavatel kerge astmaga
patsientidel, kellel ei ole hiljuti olnud astmahoogu, mis oleks nõudnud suukaudset kortikosteroidide
kasutamist ja kes ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.2).

Astma profülaktika, milles oluline osa on koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Annus 2...5-aastastele lastele on üks 4 mg närimistablett ööpäevas, mis võetakse sisse õhtuti. Kui ravimit
võetakse seoses toiduga, tuleb Astmir võtta 1 tund enne või 2 tundi pärast sööki. Annuse kohandamine
selles vanusegrupis ei ole vajalik. 4 mg näirimistablettide ohutust ja efektiivsust ei ole alla 2-aastastel lastel
hinnatud.

Üldised soovitused
Astmir"i ravitoime astma kontolli parameetritele ilmneb ühe päeva jooksul.
Patsientidel peaks soovitama Astmir"i kasutamist jätkata astma kontrolli alla saamisel kui ka astma
ägenemisel. Astmir"i ei tohiks kasutada samal ajal koos teiste ravimitega, mis sisaldavad toimeainena
samuti montelukasti.

Eakate, neerupuudulikkusega või kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientide puhul pole
annuse kohaldamine vajalik. Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad. Mees-ja
naispatsientide puhul on annus sama.

Astmir on alternatiivne ravivalik väikses annuses inhaleeritavatele kortikosteroididele kerge
raskusega astma puhul.:
Montelukasti ei soovitata kasutada monoteraapiana mõõduka raskusega astmaga patsientidel.
Montelukasti kasutamist alternatiivse ravivalikuna väikses annuses inhaleeritavatele
kortikosteroididele kerge astmaga lastel võib kaaluda ainult patsientidel, kellel ei ole hiljuti olnud
raskeid astmahoogusid, mis oleksid vajanud suukaudsete kortikosteroidide kasutamist ning kes ei ole
võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.1). Kerge raskusega astma on
defineeritud astma sümptomitena, mille esinemissagedus on rohkem kui üks kord nädalas, kuid
harvemini kui üks kord päevas ja öised sümptomid esinevad sagedamini kui kaks korda kuus, kuid
harvemini kui üks kord nädalas ning episoodide vahel on kopsufunktsioon normaalne. Kui
kordusvisiidi ajaks ei saavutata rahuldavat astma kompensatsiooni (tavaliselt ühe kuu möödumisel),
tuleb hinnata astmaravi astmikul põhinevat lisa- või muu põletikuvastase ravi vajadust. Patsiente tuleb
perioodiliselt hinnata astma kompensatsiooni suhtes.

Astmir"iga ravi seoses teiste astma ravimeetoditega
Kui Astmir"i kasutatakse adjuvantravimina lisaks inhaleeritavatele kortikosteroididele, ei tohi
inhaleeritavaid kortikosteroide järsult asendada Astmir"iga (vt lõik 4.1).

4 mg närimistabletid on saadaval 2...5-aastastele lastele.

5 mg närimistabletid on saadaval 6...14-aastastele lastele.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiente tuleb hoiatada, et nad kunagi ei kasutaks suukaudset montelukasti ägedate astmahoogude
raviks ning et nad hoiaksid oma tavalised sobivad esmaabiravimid kergesti kättesaadavas kohas.
Ägeda hoo korral tuleb kasutada lühitoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Kui patsiendid vajavad
rohkem lühitoimeliste beetaagonistide inhalatsioone kui tavaliselt, peavad nad pidama nõu oma arstiga
niipea kui võimalik.

Inhaleeritavaid või suukaudseid kortikosteroide ei tohi montelukastiga asendada.

Puuduvad andmed, mis näitaksid, et suukaudsete kortikosteroidide annust võib vähendada, kui
samaaegselt manustatakse montelukasti.

Harvadel juhtudel võib astmavastast ravi, sh montelukasti saavatel patsientidel esineda süsteemne
eosinofiilia, mis mõnikord avaldub vaskuliidi kliiniliste tunnustena, mis vastavad Churg-Strauss"i
sündroomile ­ seisundile, mida sageli ravitakse süsteemse kortikosteroidraviga. Need juhud on
enamasti, kuid mitte alati olnud seotud suukaudse kortikosteroidravi vähendamise või ärajätmisega.
Võimalust, et leukotrieeni retseptori antagonistid võivad olla seotud Churg-Strauss"i sündroomi
ilmnemisega, ei saa välistada ega kindlaks teha. Arstid peavad olema valvsad eosinofiilia,
vaskuliitilise lööbe, kopsusümptomite süvenemise, kardiaalsete komplikatsioonide ja/või neuropaatia
ilmnemise suhtes patsientidel. Patsientidel, kellel need sümptomid tekivad, tuleb raviskeem üle
vaadata.

Montelukast-ravi jooksul jälgiti muutusi meeleolus, suitsidaalsetes mõtetes ja käitumises,
kaasaarvatud suitsiidis.

Ravi montelukastiga ei muuda aspiriintundliku astmaga patsientide vajadust hoiduda aspiriini ja teiste
mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarvitamisest.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Montelukasti võib manustada koos teiste rutiinselt kasutatavate ravimitega astma profülaktikaks ja
krooniliseks raviks. Ravimite koostoimeuuringutes ei avaldanud montelukast soovitatud kliinilises
annuses järgmiste ravimite farmakokineetikale kliiniliselt olulist mõju: teofülliin, prednisoon,
prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etinüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin, digoksiin
ja varfariin.

Montelukasti plasmakontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) oli samaaegselt fenobarbitaali
manustavatel patsientidel umbes 40% võrra väiksem. Kuna montelukasti metaboliseeritakse CYP 3A4
poolt, tuleb olla ettevaatlik, eriti laste puhul, kui montelukasti manustatakse koos CYP 3A4
indutseerijatega nagu fenütoiin, fenobarbitaal ja rifampitsiin.

In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP 2C8 inhibiitor. Siiski andmed ravimite
kliinilistest koostoimeteuuringutest, mis sisaldasid montelukasti ja rosiglitasooni (referentssubstraat,
mis esindab primaarselt CYP 2C8 poolt metaboliseeritavaid ravimeid), näitasid, et montelukast ei
pärsi CYP 2C8 in vivo. Seetõttu ei ole oodata, et montelukast mõjutaks märkimisväärselt selle
ensüümi poolt metaboliseeritavate ravimite (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid) metabolismi.

4.6
Rasedus ja imetamine

Kasutamine raseduse ajal
Loomkatsed ei viita kahjulike toimete esinemisele rasedusele või embrüo/loote arengule.

Piiratud andmed saadaolevatest rasedate andmebaasidest ei vihja põhjuslikule seosele montelukasti ja
väärarendite (st jäsemete defektide) vahel, millest on harva teatatud ülemaailmsete turustamisjärgsete
kogemuste põhjal.

Astmir"i võib kasutada raseduse ajal ainult juhul, kui seda peetakse selgelt vajalikuks.

Kasutamine imetamise ajal
Uuringud rottidel on näidanud, et montelukast eritub rinnapiima (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas
montelukast eritub inimese rinnapiima.

Astmir"i võib kasutada rinnaga toitvatel emadel ainult juhul, kui seda peetakse selgelt vajalikuks.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Eeldatavalt ei mõjuta montelukast patsiendi võimekust autot juhtida või masinaid käsitseda. Siiski on
üksikjuhtudel kirjeldatud uimasust või pearinglust.

4.8 Kõrvaltoimed

Montelukasti on kliinilistes uuringutes hinnatud järgnevalt:
· 5 mg närimistablette ligikaudu 1750-l 6...14-aastasel lapsel;
· 4 mg närimistablette ligikaudu 851-l 2...5-aastasel lapsel;

Järgnevatest ravimiga seotud kõrvaltoimetest on kliinilistes uuringutes teatatud sageli ( 1/100 kuni <
1/10) patsientidel, keda raviti montelukastiga ning sagedamini, kui platseeboga ravitud patsientidel:


Organsüsteemi klass
6...14-aastased lapsed
2...5-aastased lapsed
(üks 8-nädalane uuring; (üks 12-nädalane
n=201), (kaks
uuring; n=461) ,
56-nädalast uuringut;
(üks 48-nädalane uuring;
n=615)
n=278)


Seedetrakti häired

kõhuvalu
Üldised häired ja

janu
manustamiskoha
reaktsioonid
Närvisüsteemi häired
peavalu


Pikaajalise ravi korral kliinilistes uuringutes piiratud arvul patsientidel ­ täiskasvanutel kuni 2 aasta ja
6...14­aastastel lastel kuni 12 kuu jooksul ohutusprofiil ei muutunud.

Kumulatiivselt raviti montelukastiga 502 last vanuses 2...5 aastat vähemalt 3 kuud, 338 patsienti 6
kuud või kauem ja 534 patsienti 12 kuud või kauem. Pikaajalise ravi korral ei muutunud ka nendel
patsientidel ravimi ohutusprofiil.

Väga harva (vähem kui 1/10000) on turustamisjärgsel kasutamisel teatatud järgmistest
kõrvaltoimetest, teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

Südame häired: palpitatsioonid.
Närvisüsteemi häired: pearinglus, ebanormaalsed unenäod, õudusunenäod, hallutsinatsioonid,
uimasus, unetus, paresteesia, hüpoesteesia, ärritatavus, agiteeritus, agressiivne käitumine,
rahutus, krambid.
Seedetrakti häired: kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, iiveldus, oksendamine.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: liigesvalu, lihasvalu, lihaskrambid.
Vere ja lümfisüsteemi häired: suurenenud kalduvus veritsusele.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: jõuetus, väsimus, ebamugavustunne, tursed.
Immuunsüsteemi häired: ülitundlikkusreaktsioon, anafülaksia, hepaatiline eosinofiilne infiltratsioon
Naha ja naha aluskoe kahjustused: angioödeem, verevalumite teke, nõgestõbi, pruuritus, lööve.
Maksa ja sapiteede häired: seerumi transaminaaside tõus (ALAT, ASAT), kolestaatiline hepatiit.
Psühhiaatrilised häired: depressioon, suitsidaalsed mõtted ja käitumine (kaasaarvatud suitsiid).

Väga harva (1/10000 kuni <1/1000) on astmapatsientidel montelukastravi ajal teatatud Churg-
Straussi sündroomi (CSS) juhtudest (vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine

Spetsiifilist teavet montelukasti üleannustamise ravi kohta ei ole saadaval. Kroonilise astma uuringutes
on montelukasti manustatud täiskasvanutele annustes kuni 200 mg/ööpäevas 22 nädala jooksul ning
lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg/ööpäevas umbes ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste
kõrvaltoimeteta.

Turustamisjärgsel kasutamisel ja kliinilistes uuringutes on esinenud teateid ägedast üleannustamisest
montelukastiga. Nende hulka kuuluvad teated täiskasvanutel ja lastel nii suurte annustega nagu
1000 mg (umbes 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Vaadeldud kliinilised ja laboratoorsed leiud olid
kooskõlas ohutusprofiiliga täiskasvanutel ja lastel. Enamikes üleannustamiste teadetes ei olnud
kõrvaltoimeid esinenud. Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed olid kooskõlas montelukasti
ohutusprofiiliga ja nende hulka kuulusid kõhuvalu, unisus, janu, peavalu, oksendamine ja
psühhomotoorne hüperakiivsus.

Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsil.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: leukotrieeni retseptorite antagonistid.
ATC kood: R03DC03

Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC4, LTD4, LTE4) on tugevatoimelised põletikku soodustavad
eikosanoidid, mis vabanevad erinevatest rakkudest sh nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need olulised
proastmaatilised mediaatorid seonduvad tsüsteinüülleukotrieenide (CysLT) retseptoritega. CysLT
tüüp-1 (CysLT1) retseptoreid on leitud inimese hingamisteedest (kaasa arvatud hingamisteede
silelihaste rakkudest ja hingamisteede makrofaagidest) ning teiste põletikuliste rakkude pinnalt (kaasa
arvatud eosinofiilid ja teatud müeloidi tüvirakkud). CysLT on seostatud astma ja allergilise nohu
patofüsioloogiaga. Astma puhul põhjustavad leukotrieenide poolt vahendatud toimed
bronhokonstriktsiooni, lima sekretsiooni, veresoonte läbilaskvust ja eosinofiilide kogunemist.
Allergilise nohu puhul vabastatakse CysLT nina limaskestast pärast allergeeniga kokkupuudet varase
ja hilise faasi reaktsioonide ajal ning neid seostatakse allergilise nohu sümptomitega. Intranasaalne
CysLT poolt vahendatud toime on näidanud nina hingamisteede resistentsuse tõusu ja ninakinnisuse
sümptomeid.
Montelukast on suukaudselt manustatav aktiivne toimeaine, mis seondub kõrge afiinsuse ja
selektiivsusega CysLT1 retseptoritega. Kliinilistes uuringutes inhibeerib montelukast
bronhokonstriktsiooni inhaleeritud LTD4-st tingituna juba nii väikestes annustes nagu 5 mg.

Bronhodilatatsiooni jälgiti kahe tunni jooksul pärast suukaudset manustamist. Beetaagonistide poolt
põhjustatud bronhodilateeriv toime lisandus montelukasti poolt põhjustatud toimele. Ravi
montelukastiga inhibeeris nii varase kui hilise faasi antigeeni poolt välja kutsutud
bronhokonstriktsiooni. Platseeboga võrreldes vähendas montelukast perifeerse vere eosinofiilide
sisaldust täiskasvanutel ja lastel. Eraldi uuringus vähendas ravi montelukastiga märkimisväärselt
hingamisteedes olevate eosinofiilide hulka (määratud rögast). Täiskasvanutel ja lastel vanuses 2...14-
aastat vähendas montelukast platseeboga võrreldes perifeerses veres eosinofiilide hulka, samal ajal
parandades kliinilist astma kontrolli.

Uuringutes täiskasvanutel näitas montelukast 10 mg manustatuna üks kord ööpäevas platseeboga
võrreldes märkimisväärset hommikuse FEV1 paranemist (10,4% vs 2,7% muutus algväärtusest), AM
väljahingamise tippvoolu (PEFR) paranemist (24,5 l/min vs 3,3 l/min muutus algväärtusest) ning
märkimisväärset vähenemist täielikus beetaagonistide kasutamises (-26,1% vs 4,6% muutus
algväärtusest). Patsiendi poolt teatatud päevaste ja öiste astma sümptomite paranemise punktisumma
oli märkimisväärselt parem kui platseebol.

Uuringud täiskasvanutel näitasid montelukasti võimet suurendada inhaleeritavate kortikosteroidide
kliinilist toimet (FEV1 % muutus algväärtusest inhaleeritav beklometasoon pluss montelukast vs
beklometasoon vastavalt: 5,43% vs 1,04%; beetaagonisti kasutamine: -8,70% vs 2,64%). Võrreldes
inhaleeritava beklometasooniga (200 µg kaks korda ööpäevas vahemahutiga) näitas montelukast
kiiremat esmast vastust, kuigi 12-nädalasel uuringu jooksul kindlustas beklometasoon suurema
keskmise ravitoime (FEV1 % muutus algväärtusest montelukast vs beklometasoon vastavalt: 7,49% vs
13,3%; -agonisti kasutamisel: -28,28% vs -43,89%). Siiski, võrreldes beklometasooniga saavutati
suurel protsendil montelukastiga ravitud patsientidest sarnased kliinilised vastused (nt 50%-l
beklometasooniga ravitud patsientidest saavutati FEV1 paranemine u 11% või enam üle algväärtuse,
samas kui umbes 42%-l montelukastiga ravitud patsientidest saadi sama vastus).

12-nädalases platseebo-kontrollitud uuringus lastel vanuses 2...5 aastat paranesid astma kontrolli
parameetrid 4 mg montelukasti üks kord ööpäevas manustamisel, võrreldes platseeboga, sõltumatult
samaaegsest kontrollravist (inhaleeritavad/nebuliseeritavad kortikosteroidid või
inhaleeritav/nebuliseeritav naatriumkromoglükaat). Kuuskümmend protsenti patsientidest ei saanud
muud kontrollravi. Montelukast parandas võrreldes platseeboga päevaseid sümptomeid (sh köhimist,
kähisemist, hingamisraskust ja piiratud aktiivsust) ja öiseid sümptomeid. Montelukast vähendas samuti
vastavalt vajadusele manustatavate beetaagonistide ja esmaabi kortikosteroidide kasutamist astma
halvenemisel võrreldes platseeboga. Patsientidel, kes said montelukasti, oli rohkem astmavabu päevi
kui nendel, kes said platseebot. Ravitoime saavutati pärast esimest annust.

12-kuulises platseebo-kontrollitud uuringus kerge astma ja episoodiliste ägenemistega lastel vanuses
2...5 aastat vähendas 4 mg montelukasti manustatuna üks kord ööpäevas märkimisväärselt (p 0,001)
aastast astma episoodiliste ägenemiste (EE) määra võrreldes platseeboga (vastavalt 1,60 EE vs 2,34
EE), [EE defineeritud kui 3 järjestikust päeva päevaste sümptomitega, mis nõuavad beetaagonisti
või kortikosteroidi (suukaudse või inhaleeritava) kasutamist või astmast põhjustatud
hospitaliseerimist].
Protsentuaalne aastase EE määra vähenemine oli 31,9%, 95% CI-ga 16,9, 44,1.

8-nädalases uuringus 6...14-aastastel lastel parandas 5 mg montelukasti manustatuna üks kord
ööpäevas platseeboga võrreldes märkimisväärselt respiratoorset funktsiooni (FEV1 8,71% vs 4,16%
muutus algväärtusest; AM PEFR 27,9 l/min vs 17,8 l/min muutus algväärtusest) ning vähendas
vastavalt vajadusele manustatavate beetaagonistide kasutamist (-11,7% vs +8,2% muutus
algväärtusest).

12-kuulises uuringus, mis võrdles montelukasti ja inhaleeritava flutikasooni efektiivsust astma
kontrollis 6...14-aastastel kerge püsiva astmaga lastel, ei olnud montelukast halvem flutikasoonist
astma esmaabiravimite vabade päevade (RFD) protsentuaalses suurenemises. Keskmiselt 12-kuulisel
raviperioodil suurenes astma RFD montelukastigrupis protsentuaalselt 61,6-lt 84,0-ni ja
flutikasoonigrupis 60,9-lt 86,7-ni. Gruppidevaheline erinevus LS-i keskmises kasvus astma RFD-l oli
protsentuaalselt ­2,8 95% CI-ga ­4,7, -0,9. Nii montelukast kui ka flutikasoon parandasid astma
kontrolli sekundaarseid muutujaid hinnatava 12-kuulise raviperioodi jooksul:
· FEV1 suurenes 1,83 l-lt 2,09 l-ni montelukastigrupis ja 1,85 l-lt 2,14 l-ni flutikasoonigrupis.
Gruppidevaheline erinevus LS-i keskmises kasvus oli FEV1 puhul -0,02 l, 95% CI-ga ­0,06, 0,02.
Keskmine suurenemine %-des prognoositava FEV1 algväärtusest oli 0,6% montelukasti ravigrupis ja
2,7% flutikasooni ravigrupis. Erinevus LS keskmiste algväärtuse muutumise vahel %-des
prognoositava FEV1 osas oli -2,2%, 95% CI-ga -3,6, -0,7.
· Beetaagonistide kasutamisega päevade protsent kahanes 38,0-lt 15,4-ni montelukastigrupis ja 38,5-lt
12,8-ni flutikasoonigrupis. Gruppidevaheline erinevus LS keskmistes oli beetaagonistide kasutamisega
päevade protsendi puhul 2,7 95% CI-ga 0,9, 4,5.
· Astmahoogudega patsientide protsent (astmahoog defineeriti kui astma halvenemise periood, mis
vajas suukaudsete steroidide kasutamist, erakorralist pöördumist arsti poole, erakorralise meditsiini
osakonna külastust või hospitaliseerimist) oli 32,2 montelukastigrupis ja 25,6 flutikasoonigrupis;
võimaluste suhe (95% CI-ga) oli võrdne 1,38-ga (1,04, 1,84).
· Uuringuperioodil süsteemseid (peamiselt suukaudseid) kortikosteroide kasutavate patsientide
protsent oli 17,8% montelukastigrupis ja 10,5% flutikasoonigrupis. Gruppidevaheline erinevus LS-i
keskmistes oli 7,3%, 95% CI-ga 2,9, 11,7.

12-nädalases uuringus täiskasvanutel näidati märkimisväärset füüsilisest koormusest tingitud
bronhokonstriktsiooni (EIB) vähenemist (maksimaalne FEV1 langus 22,33% montelukastiga vs
32,40% platseeboga; aeg FEV1 taastumiseks 5% piirides algväärtusest oli 44,22 min vs 60,64 min).
See toime säilis 12-nädalase uuringuperioodi jooksul. EIB vähenemist näidati ka lühiajalises uuringus
6...14-aastastel lastel (maksimaalne FEV1 langus 18,27% vs 26,11%; aeg FEV1 taastumiseks 5%
ulatuses algväärtusest oli 17,76 min vs 27,98 min). Mõlemas uuringus näidati toimet üks kord
ööpäevas manustamisintervalli lõpus.

Aspiriinile tundlike astmaatiliste patsientide puhul, kes said samaaegselt inhaleeritavaid ja/või
suukaudseid kortikosteroide, viis ravi montelukastiga võrreldes platseeboga märkimisväärse astma
kontrolli paranemiseni (FEV1 muutus algväärtusest 8,55% vs -1,74% ja totaalse beetaagonistide
kasutamise langus -27,78% vs 2,09% muutusena algväärtusest).

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub montelukast kiiresti. Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga
manustatud 10 mg õhukese polümeerikattega tableti keskmine maksimaalne plasma kontsentratsioon
(Cmax) kolme tunniga (Tmax) pärast manustamist. Keskmine biosaadavus on suukaudsel manustamisel
64%. Suukaudsel manustamisel ei mõjuta standardne toit biosaadavust ega Cmax. Ohutust ja
efektiivsust demonstreeriti kliinilistes uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tablette
manustati sõltumata söömise ajast.

Täiskasvanutel saavutatakse tühja kõhuga manustatud 5 mg närimistablettidega Cmax kahe tunni
jooksul pärast manustamist. Keskmine biosaadavus suukaudsel manustamisel on 73% ning see langeb
63%-ni koos manustamisel standardse toiduga.

Pärast 4 mg närimistableti manustamist 2...5-aastastele lastele saavutatakse tühja kõhuga Cmax kahe
tunni jooksul pärast manustamist. Keskmine Cmax on 66% kõrgem, samas kui keskmine Cmin on
madalam kui täiskasvanutel, kes said 10 mg tableti.

Jaotumine
Montelukast seondub enam kui 99% ulatuses plasmavalkudega. Montelukasti püsikontsentratsiooni
jaotusruumala on keskmiselt 8...11 liitrit. Radioaktiivse märgisega montelukasti katsed rottidel
näitavad minimaalset hematoentsefaalbarjääri läbivust. Lisaks oli radioaktiivse märgisega materjali
kontsentratsioon 24 tundi pärast manustamist kõikides teistes kudedes minimaalne.

Biotransformatsioon
Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Raviannustega uuringutes ei ole montelukasti metaboliitide
plasmakontsentratsioonid püsikontsentratsiooni tingimustes täiskasvanutel ega lastel määratavad.

In vitro uuringud, milles kasutati inimese maksa mikrosoome, viitasid sellele, et tsütokroomid P450
3A4, 2A6 ja 2C9 osalevad montelukasti metabolismis. Põhinedes edasistele inimese maksa
mikrosoomidega in vitro teostatud uuringute tulemustele, ei inhibeeri montelukasti terapeutilised
plasmakontsentratsioonid tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 või 2D6. Metaboliitide panus
montelukasti ravitoimesse on minimaalne.

Eliminatsioon
Montelukasti keskmine plasma kliirens tervetel täiskasvanutel on 45 ml/min. Radioaktiivse märgisega
montelukasti suukaudse manustamise järgselt leiti 86% radioaktiivsusest 5 päeva väljaheidete kogumis
ning < 0,2% leiti uriinist. Seostades selle montelukasti hinnangulise suukaudse biosaadavusega, näitab
see, et montelukast ja selle metaboliidid erituvad peaaegu ainult sapiga.

Iseärasused patsientidel
Annuse kohandamine eakatele või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientidele ei ole
vajalik. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna montelukast ja selle
metaboliidid erituvad sapiga, ei peeta annuse kohandamist neerukahjustusega patsientidele vajalikuks.
Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega patsientidel
(Child-Pugh skoor > 9).

Suure montelukasti annuse puhul (20...60-kordne soovitatav annus täiskasvanutel) märgati teofülliini
plasmakontsentratsiooni vähenemist. Seda toimet ei nähtud soovitatud annuse 10 mg üks kord
ööpäevas puhul.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Toksikoloogilistes uuringutes loomadel märgati väikseid seerumi biokeemilisi muutusi ALAT,
glükoosi, fosfori ja triglütseriidide osas, mis olid olemuselt mööduvad. Toksilisuse nähud loomadel
olid suurenenud süljeeritus, seedetrakti sümptomid, kõhulahtisus ja ioonide tasakaaluhäired. Need
esinesid annuste juures, mis kindlustasid >17-kordse süsteemse ekspositsiooni, mida nähti kliiniliste
annuste korral. Ahvidel ilmnesid kõrvaltoimed alates annustest 150 mg/kg/ööpäevas (>232-kordne
võrreldes kliiniliste annustega nähtud süsteemse ekspositsiooniga). Loomkatsetes ei mõjutanud
montelukast fertiilsust ega reproduktiivsust süsteemse ekspositsiooni juures, mis ületab kliinilise
süsteemse ekspositsiooni rohkem kui 24-kordselt. Kerget kehakaalu vähenemist järeltulijatel märgati
emaste rottide fertiilsuse uuringus, kes said 200 mg/kg/ööpäevas (>69-kordne kliiniline süsteemne
ekspositsioon). Katsed küülikutel näitasid suurenenud mittetäieliku luustumise esinemissagedust,
samaaegsete kontroll-loomadega võrreldes süsteemse ekspositsiooni juures, mis ületas >24-kordselt
süsteemse ekspositsiooni kliiniliste annuste korral. Rottidel mingeid arenguhälbeid ei nähtud. On
näidatud, et montelukast läbib platsentaarbarjääri ning eritub loomade rinnapiima.

Ühtegi surmajuhtumit ei esinenud ühekordse suukaudse montelukastnaatriumi kuni 5000 mg/kg
annuse manustamise järgselt hiirtel ega rottidel, kellele manustati testimiseks maksimaalset annust
(vastavalt 15000 mg/m2 ja 30000 mg/m2 hiirtel ja rottidel). See annus on võrdne 25000-kordse
soovitatud annusega täiskasvanul (põhinedes täiskasvanud patsiendi kaalul 50 kg).

Leiti, et montelukast ei ole fototoksiline hiirtel UVA, UVB ja nähtava valguse spektris annuste kuni
500 mg/kg/ööpäevas juures (umbes >200-kordne süsteemne ekspositsioon).

In vitro ja in vivo uuringutes näriliste liikidel ei olnud montelukast mutageenne ega tumorigeenne.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Mannitool (E424)
Mikrokristalne tselluloos
Hüdroksüpropüültselluloos
Kroskarmelloosnaatrium
Virsiku maitseaine (sisaldab maltodekstriini, kummiaraabikut E 414, 1,2-propüleenglükooli E 1520 ja
aromaatseid aineid)
Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav

6.3 Kõlblikkusaeg

18 kuud

6.4 Säilitamise
eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

OPA/alumiinium/PVC/alumiiniumblistrid karbis. Pakendis 28, 30 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Temapharm Sp. z o.o.
Ul. wirki i Wigury 81
02-091 Warszawa
Poola


8. MÜÜGILOA
NUMBER

610208


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

15.12.2008


10.
ESMANE TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud aprillis 2009.