Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Andepezil - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI

NIMETUS

Andepezil, 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Andepezil, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5 mg või 10 mg donepesiilvesinikkloriidi.
INN. Donepezilum

Abiained:
Andepezil 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad 92,5 mg laktoosi
(laktoosmonohüdraadina).
Andepezil 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad 185 mg laktoosi
(laktoosmonohüdraadina).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Andepezil 5 mg õhukese polümeerikattega tablett on valge, ümmargune ja kaksikkumer, ühel poolel
graveering `DZ 5" .
Andepezil 10 mg õhukese polümeerikattega tablett on kahvatu-kollane, ümmargune ja kaksikkumer,
ühel poolel graveering `DZ 10" .


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Alzheimeri tõvest tingitud kerge kuni mõõduka dementsuse sümptomaatiline ravi.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud/eakad
Ravi alustatakse 5 mg ööpäevas (annustamine üks kord päevas). Andepezil"i tuleb manustada
suukaudselt õhtuti enne magamaminekut. Annustamist 5 mg päevas tuleb jätkata vähemalt üks kuu, et
oleks võimalik hinnata ravi esimesi kliinilisi toimeid ning et oleks võimalik saavutada
donepesiilvesinikkloriidi püsikontsentratsioone. Pärast ühekuulise ravi kliinilist hindamist annusega 5
mg päevas, võib donepesiilvesinikkloriidi annust suurendada 10 mg peale päevas (annustamine 1 kord
päevas). Maksimaalne soovitatav päevane annus on 10 mg. Suuremaid annuseid kui 10 mg päevas ei
ole kliinilistes uuringutes uuritud.

Ravi peab alustama ja kontrollima arst, kellel on kogemusi Alzheimeri dementsuse diagnoosimises ja
ravis. Diagnoos tuleks panna vastavalt aktsepteeritud ravijuhistele (nt DSM IV, RHK 10). Ravi
donepesiiliga tohib alustada ainult siis, kui on olemas hooldaja, kes regulaarselt jälgib patsiendi ravimi
võtmist. Säilitusravi võib jätkata nii kaua, kui patsiendil kestab terapeutiline toime. Seepärast tuleks
donepesiili kliinilist kasu regulaarselt uuesti hinnata.

Ravi lõpetamist tasub kaaluda siis, kui terapeutilist efekti enam ei esine. Individuaalset ravivastust
donepesiilile ette arvata ei ole võimalik.

Pärast ravi lõpetamist esineb järk-järguline donepesiilvesinikkloriidi toime vähenemine.

Annuste jaoks, mis ei ole saavutatavad/kasutatavad selle tugevusega, on olemas sama ravimi teised
tugevused.

Neeru- ja maksakahjustus
Neerukahjustusega patsientidel võib järgida samasugust annustamisskeemi, kuna see seisund ei mõjuta
donepesiilvesinikkloriidi kliirensit.
Seoses toime võimaliku suurenemisega kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral (vt lõik 5.2),
tuleks annuse suurendamine läbi viia vastavalt individuaalsele taluvusele. Andmed kasutamise kohta
raske maksakahjustusega patsientidel puuduvad.

Lapsed ja noorukid
Andepezil`t ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine donepesiilvesinikkloriidi, piperidiini derivaatide või ravimi ükskõik millise
abiaine suhtes.
Rasedus, vt lõik 4.6.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Donepesiili kasutamist raske Alzheimeri tõvest tingitud dementsusega, muud tüüpi dementsusega või
muud tüüpi mäluhäiretega (nt vanusest sõltuv kognitiivsete võimete langus) patsientidel ei ole uuritud.

Anesteesia
Donepesiil kui koliinesteraasi inhibiitor tõenäoliselt võimendab suktsinüülkoliini-tüüpi
müorelaksatsiooni anesteesia ajal.

Kardiovaskulaarsed seisundid
Oma farmakoloogilise toime tõttu võivad koliinesteraasi inhibiitorid avaldada südamele vagotoonilist
toimet (nt tekitada bradükardiat). Selle toime tõenäosus on oluline ,,siinussõlme nõrkuse sündroomiga"
või mõne muu supraventrikulaarse südame ülejuhtehäirega nagu sinuatriaal- või
atrioventrikulaarblokaadiga patsientidel.

On olnud teateid minestamisest ja krampide tekkest. Selliste patsientide uurimisel tuleb arvestada
südame blokaadi või pikkade siinuspauside tekke võimalusega.

Gastrointestinaalsed seisundid
Kõrgenenud haavandi tekkeriskiga patsiente, nt neid, kellel anamneesis on esinenud haavand või neid,
kes saavad mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVA), tuleks sümptomite tekke osas
jälgida. Siiski ei näidanud kliinilised uuringud donepesiiliga sarnaselt platseebole mitte mingit tõusu ei
peptilise haavandtõve ega gastrointestinaalse verejooksu juhtudes.

Suguelundid ja kuseteed
Kuigi donepesiili kliinilistes uuringutes seda ei täheldatud, võivad kolinomimeetikumid põhjustada
põiest uriini äravoolu takistust.

Neuroloogilised seisundid
Krambid: Arvatakse, et kolinomimeetikumid võivad põhjustada generaliseerunud krampe. Samas võib
suurenenud krambivalmidus olla ka Alzheimeri tõve avaldus.

Kolinomimeetikumid võivad süvendada või esile kutsuda ekstrapüramidaalseid sümptome.

Pulmonaalsed seisundid

Tänu kolinomimeetilistele toimetele, tuleb koliinesteraasi inhibiitoreid astma või kroonilise
obstruktiivse kopsuhaiguse anamneesiga patsientidele välja kirjutada ettevaatusega.

Donepesiili samaaegset manustamist teiste atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoritega, koliinergilise
süsteemi agonistide või antagonistidega tuleb vältida.

Raske maksakahjustus: Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad.

Laktoosi talumatus
See ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus,
laktaasidefitsiit või glükoos-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit võtta.

Vaskulaarse dementsuse suremuse kliinilised uuringud
Viidi läbi kolm 6-kuulist kliinilist uuringut, kus NINDS-AIREN kriteeriumidele vastavaid indiviide
uuriti võimaliku vaskulaarse dementsuse suhtes (VaD). NINDS-AIREN kriteeriumid on mõeldud
tuvastamaks patsiente, kelle dementsuse põhjuseks on vaid vaskulaarsed põhjused, ning välistamaks
Alzheimeri tõvega patsiendid. Esimeses uuringus oli suremus 2/198 (1,0%)
donepesiilvesinikkloriidiga 5 mg, 5/206 (2,4%) donepesiilvesinikkloriidiga 10 mg ja 7/199 (3,5%)
platseeboga. Teises uuringus oli suremus 4/208 (1,9%) donepesiilvesinikkloriidiga 5 mg, 3/215 (1,4%)
donepesiilvesinikkloriidiga 10 mg ja 1/193 (0,5%) platseeboga. Kolmandas uuringus oli suremus
11/648 (1,7%) donepesiilvesinikkloriidiga 5 mg ja 0/326 (0%) platseeboga. Kombineeritud
donepesiilvesinikkloriidi grupi suremus kolmes VaD uuringus (1,7%) oli arvuliselt suurem kui
platseebo (1,1%) grupp, kuigi see erinevus ei olnud statistiliselt oluline. Suurem osa surmajuhtumeid
nii donepesiilvesinikkloriidi kui ka platseebot saanud patsientidel tunduvad olevama erinevate
vaskulaarsete põhjustega, mida võiks ka eeldada eelneva vaskulaarse haiguse olemasoluga vanemas
populatsioonis. Tõsiste mittefataalsete ja fataalsete vaskulaarsete juhtumite analüüs ei näidanud
esinemissageduses mingit erinevust donepesiilvesinikkloriidi grupis võrreldes platseeboga.

Ühendatud Alzheimeri tõve uuringutes (n=4146) ja kui need Alzheimeri tõve uuringud ühendati teiste
dementsuse uuringutega, kaasa arvatud vaskulaarse dementsuse uuringud (kokku n=6888), ületas
platseebo grupi suremus arvuliselt donepesiilvesinikkloriidi grupi oma.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Donepesiilvesinikkloriid ja/või mõni tema metaboliitidest ei inhibeeri inimestel teofülliini, varfariini,
tsimetidiini või digoksiini metabolismi. Donepesiilvesinikkloriidi metabolismi ei mõjuta digoksiini või
tsimetidiini samaaegne manustamine.
In vitro uuringud on näidanud, et tsütokroom P450 isoensüümid 3A4 ja vähesel määral ka 2D6 on
seotud donepesiilvesinikkloriidi metabolismiga. In vitro läbi viidud ravimi koostoime uuringud
näitavad, et ketokonasool ja kvinidiin, mis on siis vastavalt CYP3A4 ja 2D6 inhibiitorid, inhibeerivad
donepesiilvesinikkloriidi metabolismi. Seepärast võivad need ja teised CYP3A4 inhibiitorid nagu
itrakonasool ja erütromütsiin ning CYP2D6 inhibiitorid nagu fluoksetiin inhibeerida donepesiil
hüdrokloriidi metabolismi.

Tervete vabatahtlikega uuringus tõstis ketokonasool keskmist donepesiilvesinikkloriidi
kontsentratsiooni umbes 30%.
Ensüümi indutseerijad nagu rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin ja alkohol võivad vähendada
donepesiilvesinikkloriidi sisaldust. Kuna inhibeeriva või indutseeriva efekti suurus ei ole teada, tuleb
selliseid ravimite kombinatsioone kasutada ettevaatusega.

Donepesiilvesinikkloriid võib sekkuda antikoliinergilist aktiivsust omavate ravimite toimesse.
Ravimite samaaegsel manustamisel on võimalik ka sünergistlik aktiivsus, nt suktsinüülkoliini, teiste
neuromuskulaarsete blokaatorite või koliinergiliste agonistide või beeta-adrenoblokaatoritega, millel
on toime südame ülejuhtele.

4.6
Rasedus ja imetamine

Rasedus
Adekvaatsed andmed donepesiilvesinikkloriidi kasutamise kohta rasedatel puuduvad. Uuringud
loomadel ei ole näidanud teratogeenset efekti, kuid on näidanud peri- ja postnataalset toksilisust (vt
lõik 5.3). Võimalik risk inimestele on teadmata. Andepezil`t ei tohi kasutada raseduse ajal (vt lõik
4.3).

Imetamine
Donepesiilvesinikkloriid eritub roti piima. Ei ole teada, kas donepesiivesinikkloriid eritub inimese
rinnapiima ning uuringud imetavate naistega puuduvad. Seepärast ei tohiks donepesiili kasutavad
naised last rinnaga imetada.

4.7 Toime

reaktsioonikiirusele

Andepezil`il on vähene või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele.

Dementsus võib mõjutada autojuhtimise suutlikkust või masinate käsitsemisoskust. Lisaks võib
donepesiilvesinikkloriid indutseerida väsimust, pearinglust ja lihaskrampe eelkõige ravi alguses või
annuste suurendamisel. Raviarst peab regulaarselt hindama donepesiilvesinikkloriidi saava patsiendi
võimet juhtida autot või käsitseda keerukaid masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige levinumad kõrvaltoimed on kõhulahtisus, lihaskrambid, väsimus, iiveldus, oksendamine ja
unetus.
Kõrvaltoimeid, mis on esinenud rohkem kui üksikutel juhtudel, on kirjeldatud allpool organsüsteemi ja
sageduse alusel. Sagedused on defineeritud järgmiselt: Väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni <1/10),
aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10000 kuni <1/1000) ja väga harv (>1/10 000), teadmata (ei
saa hinnata olemasolevate andmete alusel).


organsüsteem väga

sage sage
aeg-ajalt
harv
Infektsioonid ja
külmetushaigused



infestatsioonid


Ainevahetus ja
anoreksia



toitumishäired


Psühhiaatrilised
hallutsinatsioonid**


häired
rahutus**


agressiivne
käitumine**
Närvisüsteemi
minestamine*
krambid* ekstrapüramidaal
häired
pearinglus
sümptomid
unetus
Südame häired


bradükardia sinuatriaalne
blokaad

atrioventrikulaarne
blokaad
Seedetrakti häired kõhulahtisus oksendamine
seedetrakti

iiveldus
seedehäired
verejooks

mao ja duodeenumi
haavandid
Maksa-ja



maksafunktsioonihäired,
sapiteede häired


k.a hepatiit***
Naha ja nahaalus lööve

koe kahjustused
kihelus


Lihas-skeleti ja -
lihaskrambid


sidekoe


kahjustused
Neerude ja
kusepidamatus



kuseteede häired


Üldised häired ja peavalu väsimus


manustamiskoha
valu


reaktsioonid
Uuringud



Vähene


lihaskreatiinkinaasi
kontsentratsiooni
tõus seerumis
Vigastus, mürgistus õnnetused



ja protseduuri


tüsistused
* Uurides patsiente minestamise või krampide tekke suhtes, tuleb arvesse võtta südame blokaadi või
pikkade siinuspauside tekke tõenäosust.
** Teated hallutsinatsioonide, rahutuse ja agressiivse käitumise kohta kadusid, kui annust vähendati
või ravi lõpetati.
*** Seletamatute maksa funktsioonihäirete korral tuleks kaaluda Andepezil ravi ärajätmist.

4.9 Üleannustamine

Hinnanguline keskmine surmav annus pärast donepesiilvesinikkloriidi ühekordset suukaudset
manustamist hiirtele ja rottidele on vastavalt 45 mg/kg ja 32 mg/kg kohta või ligikaudu 225 ja 160
korda suurem kui soovitatav maksimaalne annus - 10 mg - inimesel päevas. Annusest sõltuvaid
koliinergilise stimulatsiooni tunnuseid jälgiti loomadel ja nendeks olid vähenenud spontaanne
liikumine, lamav asend, taaruv kõnnak, pisaratevool, kloonilised krambid, raskendatud hingamine,
süljeeritus, mioos, fastsikulatsioon ja kehapinna temperatuuri langus.

Koliinesteraasi inhibiitorite üleannustamine võib viia koliinergilise kriisini, mida iseloomustavad
tugev iiveldus, oksendamine, süljeeritus, higistamine, bradükardia, hüpotensioon, raskendatud
hingamine, kollaps ja krambid. Võimalik on ka suurenev lihasnõrkus ja see võib lõppeda surmaga, kui
kaasatakse ka hingamislihased.

Nagu iga üleannustamise korral, tuleb rakendada toetavaid meetmeid. Antidoodina
donepesiilvesinikkloriidi üleannustamise korral võib kasutada tertsiaarseid antikoliinergilisi aineid
nagu atropiini. Atropiinsulfaadi intravenoosne annus tuleb tiitrida vastavalt kliinilisele vastusele:
algannus 1,0...2,0 mg iv, järgmised annused põhinevad kliinilisel vastusel. Teiste
kolinomimeetikumide koosmanustamisel kvaternaarsete antikoliinergikumidega, nagu glükopürrolaat,
on registreeritud atüüpilisi vastuseid vererõhu ja südame löögisageduse osas. Ei ole teada, kas
donepesiilvesinikkloriid ja/või selle metaboliidid on dialüüsi (hemodialüüsi, peritoneaaldialüüsi või
hemofiltratsiooni) abil organismist elimineeritavad.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Dementsuse ravimid; antikoliinesteraasid,
ATC-kood: N06DA02

Donepesiilvesinikkloriid on spetsiifiline ja pöörduv atsetüülkoliinesteraasi, ajus kõige levinuma
koliinesteraasi, inhibiitor. Donepesiilvesinikkloriid on in vitro üle 1000 korra tugevama toimega
inhibiitor kui butürüülkoliinesteraasi ­ ensüüm, mis esineb peamiselt väljaspool kesknärvisüsteemi.

Alzheimeri dementsusega patsientidel, kes osalesid kliinilistes uuringutes, tekitas üks kord päevas
manustatud 5 mg või 10 mg donepesiilvesinikkloriidi annus stabiilse atsetüülkoliinesteraasi aktiivsuse
inhibeerumise (mõõdeti erütrotsüütide membraanides) 63,6% ja 77,3%, kui seda mõõdeti pärast
annustamist. Atsetüülkoliinesteraasi (AChE) inhibeerimine erütrotsüütides donepesiilvesinikkloriidiga
on näidanud korreleeruvust muutustele ADAS-Cog-is ­ tundlikul skaalal, mis uurib tunnetuse valitud
aspekte. Donepesiilvesinikkloriidi võimet muuta dementsuse aluseks oleva neuropatoloogia käiku ei
ole uuritud. Seega ei saa arvata, et donepesiilvesinikkloriidil on mingisugunegi efekt haiguse kulule.

Donepesiilvesinikkloriidi ravi efektiivsust on uuritud neljas platseebo kontrollitud uuringus, 2 kuue-
kuulist ja 2 ühe-aastast uuringut.

6-kuulises kliinilises uuringus tehti analüüs donepesiilvesinikkloriidi ravi kokkuvõtte põhjal, kasutades
kolme efektiivsuse kriteeriumi kombinatsiooni: ADAS-Cog (kognitiivse võimekuse näitaja), Clinician
Interview Based Impression of Change with Caregiver Input
-CIBIC+ (üldise funktsionaalse
võimekuse näitaja) ja Activities of Daily Living Subscale of the Clinical Dementia Rating Scale
(ühiskonnaasjade, kodu, hobide ja enesehooldusega hakkamasaamise näitaja).

Patsiendid, kes vastasid allpool toodud kriteeriumitele, loeti ravile alluvaks.

Vastanud = Paranemine ADAS-Cog skaalal vähemalt 4 punkti
CIBIC skaalal halvenemise puudumine
Halvenemise puudumine kliinilise dementsuse hindamise skaala alamskaalas ,,igapäevase elu
tegevused"

vastanute%



Ravikavatsusega
Hinnatav populatsioon

populatsioon
n = 352

n = 365
Platseebo grupp
10%
10%

Donepesiil 5-mg grupp
18%*
18%*

Donepesiil 10-mg grupp
21%*
22%**
* p<0.05
** p<0.01

Donepesiil põhjustas annusest sõltuva statistiliselt olulise tõusu patsientide protsendis, keda arvati
ravile reageerivat.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Maksimaalne plasmatase saavutatakse ligikaudu 3...4 tundi pärast ravimi suukaudset manustamist.
Plasmakontsentratsioonid ja AUC suurenevad proportsionaalselt manustatud annusega. Eliminatsiooni
poolväärtusaeg on umbes 70 tundi, seega saavutatakse ööpäevaste üksikannuste korduva
manustamisega järk-järgult tasakaaluseisund. Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse umbes 3 nädala
jooksul pärast ravi alustamist. Tasakaalukontsentratsiooni korral varieeruvad donepesiilvesinikkloriidi
plasmakontsentratsioon ja sellega seotud farmakodünaamiline toime päeva jooksul väga vähe.
Toit ei mõjuta donepesiilvesinikkloriidi imendumist.

Jaotumine
Donepesiilvesinikkloriid seondub inimese plasmavalkudega ligikaudu 95% ulatuses. Aktiivse
metaboliidi 6-O-desmetüüldonepesiili seonduvus plasmavalkudega ei ole teada.
Donepesiilvesinikkloriidi jaotumist organismi erinevatesse kudedesse ei ole täpselt uuritud. Siiski leiti
tervetel meessoost vabatahtlikel tehtud massi-tasakaalu uuringus, et 240 tundi pärast 14C-ga
märgistatud donepesiilvesinikkloriidi 5 mg ühekordse annuse manustamist esines umbes 28%
vereplasma radioaktiivsusest muutumatul kujul. See kinnitab , et donepesiilvesinikkloriid ja/või selle
metaboliidid võivad püsida organismis kauem kui 10 päeva.

Metabolism ja eritumine

Donepesiilvesinikkloriid eritub uriiniga nii muutumatul kujul kui ka metaboliseerituna tsütokroom
P450 süsteemi poolt paljudeks metaboliitideks, millest kõik ei ole veel identifitseeritud. Pärast 14C-ga
märgistatud donepesiilvesinikkloriidi 5 mg-lise ühekordse annuse manustamist esines vereplasma
radioaktiivsus, mida väljendati protsendina manustatud annusest, eelkõige intaktse
donepesiilvesinikkloriidina (30%), 6-O-desmetüüldonepesiilina (11% ­ ainus metaboliit, mille
aktiivsus sarnaneb donepesiilvesinikkloriidi omale), donepesiil-cis-N-oksiidina (9%), 5-O-
desmetüüldonepesiilina (7%) ja 5-O-desmetüüldonepesiili glükuroniidkonjugaadina (3%). Ligikaudu
57% kogu manustatud radioaktiivsusest avastati uriinist (17% muutmatult donepesiilina) ja 14,5%
väljaheitest, mis lubab oletada, et peamisteks eliminatsiooniteedeks on biotransformatsioon ja
eritumine uriiniga. Puuduvad tõendid, mis lubaksid oletada donepesiilvesinikkloriidi ja/või mõne selle
metaboliidi enterohepaatilist retsirkulatsiooni.

Donepesiili kontsentratsioonid plasmas vähenevad poolväärtusajaga umbes 70 tundi.

Sugu, rass ja suitsetamine anamneesis ei oma donepesiilvesinikkloriidi plasmakontsentratsioonile
kliiniliselt olulist mõju. Donepesiili farmakokineetikat ei ole tervetel vanuritel ja Alzheimeri tõvega
patsientidel formaalselt uuritud. Siiski sarnanesid patsientide keskmised plasmatasemed suuresti
noorte tervete vabatahtlike vastavate näitajatega.

Kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel on donepesiili tasakaalukontsentratsioonid
suurenenud, keskmine AUC 48% ja Cmax 39% võrra (vt lõik 4.2).

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Ulatuslikud katseloomadel tehtud uuringud on näidanud, et see ühend põhjustab mõningaid teisi
toimeid kui oodatud farmakoloogilised toimed, mis on kooskõlas selle toimimisega kolinergilise
stimulaatorina (vt lõik 4.9). Donepesiil ei ole mutageenne bakteri- ja imetaja rakkudel tehtud
mutatsioonitestides. In vitro täheldati mõningast klastogeenset toimet rakkudele toksilistes
kontsentratsioonides, mis ületavad enam kui 3000 korda plasma tasakaalukontsentratsioone.
Klastogeenset või genotoksilist toimet ei täheldatud in vivo hiire mikrotuumade mudelis. Pikaajalistes
kartsinogeensuse uuringutes ei leitud tõendeid onkogeense potentsiaali kohta ei rottidel ega hiirtel.

Donepesiilvesinikkloriidil ei olnud toimet rottide fertiilsusele ning ei olnud teratogeenne rottidel ega
küülikutel, kuid sellel oli siiski vähene toime järglaste surnult sündimisele ja enneaegselt sündinud
järglaste elulemusele, kui seda manustati tiinetele rottidele annuses, mis ületas 50 korda inimesel
kasutatava annuse (vt lõik 4.6).


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat
Maisitärklis
Mikrokristalne tselluloos
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Polüvinüülalkohol
Makrogool 3350
Talk
Titaandioksiid E171

10 mg tablettides:
Kollane raudoksiid E172

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg


3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister PVC/alumiinium
Tabletipurk (polüetüleenist) ärakeeratava korgiga (polüetüleenist)

Pakendi suurused:
Blister: 7, 28, 30, 50, 50 x 1, 56, 60, 84, 98 või 120 õhukese polümeerikattega tabletti.
Tabletipurk: 28, 30, 100 või 250 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks <käsitlemiseks>

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Nucleus ehf.
Box 55, Naustanes
116 Reykjavík
Island


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg: 625409
10 mg: 625509


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

13.03.2009


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2009.