Amitriptylin nycomed 25 mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Amitriptylin Nycomed 25 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Amitriptylin Nycomed 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Õhukese polümeerikattega tablet sisaldab 10
mg või 25
mg amitriptüliini
(amitritpüliinvesinikkloriidina).

INN. Amitriptylinum
Abiaine: laktoosmonohüdraat.

Abiainete täeilik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Valged õhukese polümeerikattega tabletid.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Depressioon.
Enuresis nocturna lastel.
Krooniline valu.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Depressiooni korral on täiskasvanule algannus 25 mg 3 korda ööpäevas. Annust suurendatakse
iga päev või ülepäeviti 25 mg võrra, kuni ööpäevase annuseni 150...200 mg, jagatuna 3...4
üksikannuseks (väiksemad annused päevaks ning suurem annus õhtuks). Pärast remissiooni
saavutamist vähendatakse annust järk-järgult kuni 100 mg-ni ööpäevas.
Vanuritele ja täiskasvanutele, kes põevad kardiovaskulaarsüsteemi haigusi, on ravi algannus 10
mg 3 korda ööpäevas. Annust suurendatakse iga päev või ülepäeviti 10 mg kaupa kuni
remissiooni saavutamiseni. Seejärel annust vähendatakse järk-järgult kuni annuseni 30 mg
ööpäevas.

Lapsed -vt lõik 4.4

Antidepressiivne toime avaldub tavaliselt 2...4 nädala pärast. Depressiooni ravi on
sümptomaatiline ja seda tuleb jätkata piisavalt kaua (tavaliselt kuni 6 kuud pärast paranemist),
et hoida ära haiguse taasteke. Korduva unipolaarse depressiooniga patsientidel võib säilitusravi
olla vajalik mitme aasta vältel, et ära hoida uusi episoode. Ravi tuleb lõpetada annust järk-
järgult paari nädala jooksul vähendades.

Enureesi (Enuresis nocturna) korral üle 12-aastasele lapsele 50 mg enne magamaminekut;
7...12-aastasele lapsele 25 mg enne magamaminekut. Ravi ei tohi kesta üle 3 kuu.

Kroonilise valu korral on täiskasvanu algannus 25 mg õhtul. Vajadusel võib annust järk-järgult
suurendada kuni 100 mg-ni ööpäevas. Eakatel patsientidel on soovitatav alustada ravi ½
annusega.

Maksafunktsiooni häire korral on soovitatav ettevaatlik annustamine ja võimalusel ravimi
plasmakontsentratsiooni määramine.

4.3 Vastunäidustused

· ülitundlikkus amitriptüliini või ravimi abiainete suhtes.
· hiljuti põetud müokardiinfarkt.
· südamepuudulikkus, südame rütmihäired ja südame isheemiatõbi.
· kitsanurga glaukoom .
· samaaegne või hiljutine ravi MAO inhibiitoritega.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kasutamine lastel ja alla 18aastastel noorukitel
Amitriptüliini (nagu teisigi tritsüklilisi antidepressante) ei tohi kasutada depressiooni raviks
lastel ja alla 18-aastastel noorukitel. Depressiooni uuringud selles vanusegrupis ei ole näidanud
tritsükliliste antidepressantide kasulikku toimet.
Kliinilistes uuringutes esines antidepressantidega ravitud lastel ja noorukitel platseebogrupiga
võrreldes rohkem suitsiidikäitumist (enesetapukatseid ja suitsiidimõtteid) ja vaenulikkust
(peamiselt agressiivsust, vastanduvat käitumist ja viha). Riski ei saa välistada amitriptüliini
kasutamisel.
Lisaks on tritsüklilised antidepressandid seotud kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete riskiga kõigis
vanusegruppides.
Puudub ohutusalane teave ravimi kasutamise pikaajalise mõju kohta laste ja noorukite
kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.

Suitsiid/suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine.
Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud
juhtumite) suurenenud ohuga, mis püsib kuni remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei
pruugi ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida
kuni paranemise ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumides
suitsiidioht suureneda.

Suitsiididega seotud juhtude suurenenud risk võib olla seotud ka muude psüühikahäiretega,
mille raviks amitriptüliini kasutatakse. Lisaks võivad need haigused esineda depressiooniga
samaaegselt. Seetõttu tuleb muude psüühikahäiretega patsientide ravimisel rakendada samu
ettevaatusabinõusid nagu depressiooniga patsientide ravimisel.

Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne
ravi alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või ­katseks ning neid tuleb ravi
ajal hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas
läbiviidud platseebo-kontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante
saavate alla 25-aastaste patsientide suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes
platseeboga.
Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, iseäranis kõrge riskiga patsientide, põhjalik järelvalve,
seda eriti ravi alguses ja annuse muutmise järel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada
vajadusest jälgida tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise (kaasa arvatud uute
sümptomite teke), suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes
käitumises ning pöörduda sellistel juhtudel koheselt arsti poole.

Kui amitriptüliini kasutatakse skisofreenia depressiivse komponendi korral, võivad süveneda
psühhootilised sümptomid.

Maniakaal-depressiivse psühhoosiga patsientidel võib toimuda nihe maniakaalse faasi suunas;
mania sümptomite tekkimisel tuleb amitriptüliin ära jätta.

Suurte ravimiannuste kasutamisel võivad tekkida südame rütmihäired ja raske hüpotensioon.
Nimetatud kõrvaltoimed võivad tekkida ka olemasoleva südamehaigusega patsientidel, kes
võtavad tavalisi annuseid.

Nagu on kirjeldatud teiste psühhotroopsete ravimite korral, võib amitriptüliin muuta tundlikkust
insuliini ja glükoosi suhtes, mistõttu võib vajalik olla antidiabeetilise ravi korrigeerimine
diabeetikutel.

Anesteetikumide manustamine ravi ajal tri/tetratsükliliste antidepressantidega võib suurendada
südame rütmihäirete ja hüpotensiooni riski. Võimalusel tuleb amitriptüliin mitu päeva enne
operatsiooni ära jätta; kui erakorraline operatsioon on vältimatu, tuleb amitriptüliinravist
informeerida anestesioloogi.

Tritsükliliste antidepressantide kasutamisel koos antikoliinergiliste ravimite või
neuroleptikumidega on kirjeldatud hüperpüreksiat.

Amitriptüliini kasutamisel maksafunktsiooni puudulikkusega patsientidel tuleb olla ettevaatlik.

Väga ettevaatlik peab olema amitriptüliini manustamisel kilpnäärme ületalitlusega patsientidele
või patsientidele, kes saavad kilpnäärmeravimeid, kuna võivad tekkida südame rütmihäired.

Amitriptüliini kasutamisel peab ettevaatlik olema krambiseisundite, uriinipeetuse, eesnäärme
hüpertroofia, hüpertüreoidismi, paranoiasümptomite ja raske maksahaiguse korral.

Eakad patsiendid kalduvad eriti posturaalse hüpotensiooni tekkele.

Ravi järsk katkestamine pärast pikaajalist ravi võib põhjustada ärajätunähtusid nagu peavalu,
halb enesetunne, unetus ja ärrituvus. Need sümptomid ei viita sõltuvusele.

Ravim sisaldab
abiainena laktoosmonohüdraati. Patsiendid, kellel on tegemist selliste
harvaesinevate pärilike haigustega nagu näiteks Lapp"i laktaasi defitsiit, laktoosi talumatus
või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohiks antud ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

MAO-inhibiitorite ja tsükliliste antidepressantide koos manustamine võib põhjustada ohtlikke
kõrvaltoimeid (eriti kui ravi alustatakse MAO-inhibiitoritega ning kui seda seejärel täiendatakse
või asendatakse tritsükliliste antidepressantidega). Eelnenud ravist MAO-inhibiitoritega tuleb
pidada vahet 14 päeva.
Patsiendile, keda ravitakse tsükliliste antidepressantidega, ei tohi ordineerida noradrenaliini ega
adrenaliini (isegi mitte siis, kui viimast tarvitatakse paiksete tuimastite resorbeerumise
vältimiseks), kuna see võib vallandada hüpertensiivse reaktsiooni.
Isoprenaliini või füsostigmiini kasutamine koos tsükliliste antidepressantidega suurendab
kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete ohtu.
Dopamiini ja tsükliliste antidepressantide koosmanustamine tõstab vererõhku. Klonidiini,
guanetidiini ja metüüldopa vererõhku vähendav toime nõrgeneb. Barbituraadid, (eriti
fenobarbitaal) ja antiepileptilised ravimid (nt karbamasepiin), vähendavad tsükliliste
antidepressantide kontsentratsiooni vereplasmas (kiirendavad biotransformatsiooni),
põhjustades ensüümide induktsiooni.
Antihistamiinsed ained suurendavad tsükliliste antidepressantide antikoliinergilist toimet.
Tsimetidiin ja metüülfenidaat suurendavad terapeutilistes annustes tritsükliliste
antidepressantide kontsentratsiooni vereplasmas nende konkureeriva toime tõttu
biotransformatsioonile maksas. On kirjeldatud muutusi EKG-s ning toksilisust
kesknärvisüsteemile.
Tritsüklilised antidepressandid ja neuroleptikumid inhibeerivad teineteise metabolismi; selle
tagajärjeks võib olla krambiläve alanemine ja krampide teke. Vajalik võib olla nende ravimite
annuste korrigeerimine.
Tsüklilised antidepressandid tugevdavad amfetamiini toimet.
Levodopa samaaegne manustamine suurendab vererõhku ja kardiotoksilisuse ohtu.
Tsükliliste antidepressantide ja baklofeeni samaaegsel manustamisel võib lihastoonus alaneda.
Elekterkrampravi ei nõua muudatusi raviskeemis. Tsüklised antidepressandid suurendavad
metoksaleeni fotosensibiliseerivat toimet.
Amitriptüliini manustamisel koos liitiumiga võivad tekkida treemor, toonilis-kloonilised
krambid, hallutsinatsioonid või areneda maliigne neuroleptiline sündroom.
Amitriptüliin potentseerib alkoholi kesknärvisüsteemi pärssivat toimet.

4.6 Rasedus ja imetamine

Amitrüptiliini võib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui ravist oodatav kasu emale kaalub
üles võimalikud ohud lootele. Vältimaks võimalikke ärajätunähte vastsündinul, on soovitatav
ravi lõpetada annust järk-järgult vähendades 14 päeva enne oodatavat sünnitust.
Rinnaga toitmine ei ole amitriptüliinravi ajal soovitatav, kuna ravim eritub rinnapiima.
Võimalikud kõrvaltoimed imikul on südame arütmia, uimasus, isutus.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Amitriptüliin võib nõrgendada tähelepanu, aeglustada liigutuste koordinatsiooni ja häirida
kiirete otsuste vastuvõtmise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Amitriptüliin on põhjustanud sarnaseid kõrvaltoimeid teiste tsükliliste antidepressantidega.
Mõned allpool nimetatud kõrvaltoimetest, nt peavalu, treemor, keskendumisraskused,
kõhukinnisus ja libiido vähenemine, võivad olla ka depressiooni sümptomiteks ja taanduvad
tavaliselt koos depressiivse seisundi paranemisega.
Kõrvaltoimete esinemissagedus: väga sage (>1/10), sage (>1/100, <1/10), aeg-ajalt (>1/1000,
<1/100), harv (>1/10000, <1/1000), väga harv (<1/10000)).

Närvisüsteemi häired:
Väga sage: treemor, pearinglus, peavalu, unisus.
Sage: müdriaas.
Aeg-ajalt: krambid, hüpomaania, maania, ärevus, unetus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Väga sage: suurenenud higistamine.
Aeg-ajalt: lööve, urtikaaria, näo ja keele turse.
Harv: alopeetsia, fotosensibilisatsioon.

Psühhiaatrilised häired:
Sage: segasus, keskendumisraskused, libiido langus.
Harv: isutus, deliirium (eakatel patsientidel), hallutsinatsioonid (skisofreeniaga patsientidel).

Seedetrakti häired:
Väga sage: suukuivus, kõhukinnisus, iiveldus.
Sage: maitsemuutused.
Aeg-ajalt: kõhulahtisus, oksendamine.
Harv: süljenäärmete suurenemine, paralüütiline iileus.

Üldised häired:
Väga sageli: väsimus.
Harv: palavik.

Silma kahjustused:
Väga sage: akommodatsioonihäired.
Aeg-ajalt: silmasisese rõhu tõus.

Südame häired:
Sage: kõrvalekalded EKG-s ­ QT-intervalli pikenemine, QRS-kompleksi laienemine (Hisi
kimbu blokaad), erutusjuhtehäired, atrioventrikulaarne blokaad.
Harv: südamerütmihäired.

Vere ja lümfisüsteemi häired:
Harv: agranulotsütoos, leukopeenia, eosinofiilia, trombotsütopeenia.

Maksa-ja sapiteede häired:
Harv: kõrvalekalded maksafunktsiooni testides ­ transaminaaside ja alkaalse fosfataasi
aktiivsuse suurenemine. Ikterus.

Vaskulaarsed häired:
Väga sage: posturaalne hüpotensioon, südamekloppimine, tahhükardia.
Aeg-ajalt: vererõhu tõus.

Ainevahetus- ja toitumishäired:
Väga sage: kehakaalu suurenemine.

Kõrva ja labürindi kahjustused:
Aeg-ajalt: kohin kõrvus.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:
Sage: impotentsus.

Neeru- ja kuseteede häired:
Aeg-ajalt: uriinipeetus.

Endokriinsüsteemi häired:
Harv: günekomastia.

Vere-ja lümfisüsteemi häired:
Harv: agranulotsütoos, leukopeenia, eosinofiilia, trombotsütopeenia.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisnähud tekivad kui ööpäevane annus ulatub 10...20 mg/kg.
Sümptomid: teadvushäired kuni koomani, lihaskrambid, arteriaalne hüpotensioon, südame
erutusjuhtehäired, akommodatsioonihäired, urineerimishäired.
Üleannustamise ravi on sümptomaatiline ja toetav. Maoloputust võib teha ka juhul, kui ravimi
sissevõtmisest on rohkem aega möödunud, samuti võib manustada aktiivsütt. Pidev
südametegevuse (EKG) jälgimine on soovitatav 3...5 päeva jooksul. Krambiraviks võib
kasutada diasepaami.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Antidepressandid, mitteselektiivsed monoamiini tagasihaarde
inhibiitorid.

ATC-kood: N06AA09.

Amitriptüliin on tritsükliline antidepressant. Ta inhibeerib serotoniini ja noradrenaliini
tagasihaaret neuronites, mistõttu katehhoolamiinide toime tugevneb. Amitriptüliinil on
suhteliselt tugev kolino- ja histaminoblokeeriv ning sedatiivne toime.
Antidepressiivne toime avaldub tavaliselt 2...6 nädalat pärast ravi algust, sedatiivne toime algab
kiiremini.
Amitriptüliini kasutatakse tritsüklilistest antidepressantidest kõige laialdasemalt kroonilise
idiopaatilise valu, postherpeetilise neuralgia raviks, samuti diabeetilise ja vähktõvega kaasneva
neuropaatia raviks. Amitriptüliini valuvastane toime avaldub kiiremini ja sageli palju väiksema
annuse kasutamisel kui on vajalik antidepressiivse toime saavutamiseks.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ravim imendub seedetraktist kiiresti ja täielikult. Pärast imendumist jaotub põhiline osa
ravimist kudedes. Esmasel maksapassaazil muudetakse umbes 50% amitriptüliinist
nortriptüliiniks, millel on samuti antidepressiivne toime. Maksimaalne plasmakontsentratsioon
saabub 4 tundi pärast ravimi manustamist, ravimi püsikontsentratsioon vereplasmas
saavutatakse 1-nädalase raviperioodi järgselt. Amitriptüliini poolväärtusaeg vereplasmas on
9...25 tundi ning metaboliitide (nt nortriptüliini) puhul 18...95 tundi. Seonduvus vereplasma
valkudega on umbes 95%. Terapeutiline kontsentratsioon vereplasmas on vahemikus 370...925
nmol/l (100...260 µg/l) amitriptüliini ja nortriptüliini summana. Amitriptüliin ja nortriptüliin
metaboliseeritakse maksas, peamiselt glükuroonhappega konjugeerimise ja hüdroksüleerimise
teel. Vähesel osal elanikkonnast on geneetiliselt determineeritud madalam
hüdroksüleerimisvõime, mistõttu võib neil esineda toksilise plasmakontsentratsiooni tekkimise
oht ka terapeutiliste annuste kasutamisel. Amitriptüliini metaboliidid erituvad uriini ja
faecesega. Ainult väike osa ravimist eritub neerude kaudu muutumatul kujul amitriptüliinina.
Amitriptüliin ja nortriptüliin läbivad platsentaarbarjääri ning erituvad ka rinnapiima.
Kontsentratsioon rinnapiimas sõltub ravimi kontsentratsioonist ema vereplasmas. Amitriptüliini
ja nortriptüliini poolväärtusaeg vereplasmas pikeneb kahjustatud maksatalitluse korral ning
vanemaealistel patsientidel tingituna metaboliseerimisvõime langusest.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes on ilmnenud teratogeenne efekt annustes, mis ületas palju kordi inimestel
kasutatavaid annuseid.
Amitrüptilliini kartsinogeenset potentsiaali ei ole loomkatsetes adekvaatselt hinnatud. Ames"i
test ei ole näidanud mutageenset toimet.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kartulitärklis, propüleenglükool, talk, laktoosmonohüdraat, magneesiumstearaat (E 470 b),
hüpromelloos (E 464), mikrokristalliline tselluloos (E 460), povidoon (E 1201), titaandioksiid
(E 171).

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Tabletid 10 mg, 50 või 100 tabletti klaaspudelis ja väliskarbis.
Tabletid 25 mg, 50 või 100 tabletti klaaspudelis ja väliskarbis.

6.6 Erihoiatused ravimi käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Nycomed SEFA AS
Jaama 55B
63308 Põlva
Eesti


8. MÜÜGILOA NUMBRID

10 mg 232898
25 mg 232998


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

8.detsember 1992/ 3.veebruar 2006


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2008
Ravimiametis kinnitatud mais 2008