Amikin - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Amikin, 250 mg/ml süstelahus


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Süstelahuse 1 ml sisaldab 250 mg amikatsiini.
Amikin 500 mg/2 ml süstelahuse viaal sisaldab 500 mg amikatsiini (250 mg/ml).
Amikin 1000 mg/4 ml süstelahuse viaal sisaldab 1000 mg amikatsiini (250 mg/ml).
INN. Amicacinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Süstelahus.

Selge, värvitu lahus.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Amikatsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: grampositiivne infektsioon
kombinatsioonis bensüülpenitsilliini, ampitsilliini või tsefalosporiiniga; gramnegatiivne infektsioon
kombinatsioonis ureidopenitsilliini või tsefalosporiiniga.
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke juhiseid.

Kliiniliselt oluline toimespekter
Acinetobacter (esineb resistentseid tüvesid), Citrobacter, Enterobacter, Escherichia coli, Klebsiella,
Mycobacterium, Proteus, Pseudomonas (esineb resistentseid tüvesid), Serratia, Yersinia,
Staphylococcus aureus (välja arvatud metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Amikin"i õige annus arvutatakse lähtuvalt patsiendi kehakaalust. Amikin"i võib manustada
intramuskulaarselt või intravenoosselt.

Neerufunktsiooni tuleb hinnata lähtuvalt seerumi kreatiniinisisaldusest või arvutatud kreatiniini
kliirensist. Uurea sisalduse määramine sellel otstarbel on vähem usaldusväärne. Neerufunktsiooni
näitajaid tuleb ravi ajal regulaarselt jälgida.

Vältimaks liigset ja hoidmaks soovitatud sisaldust seerumis peab võimaluse korral jälgima amikatsiini
sisaldust seerumis. Soovitatav on määrata ravi ajal vahelduvalt nii maksimaalset kui ka minimaalset
kontsentratsiooni seerumis. Liiga kõrget või kestvat maksimumkontsentratsiooni ja
miinimumkontsentratsiooni üle 10 µg/ml tuleb vältida.

Annustamine normaalse neerutalitlusega patsientidele
Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanule, lapsele ja väikelapsele on tavaline Amikin"i annus
lihase- või veenisisesi 15 mg/kg ööpäevas jagatuna 2...3 võrdseks osaks, mis manustatakse
8...12 tunnise intervalliga. Ülekaalulistel patsientidel ei tohi ööpäevane annus ületada 1,5 g.

Amikin 250 mg/ml süstelahus

page 1 of 9
Enneaegsetele imikutele on soovitatav annus 7,5 mg/kg 12-tunnise intervalliga. Vastsündinule tuleb
manustada algannus 10 mg/kg ja jätkata seejärel annusega 7,5 mg/kg iga 12 tunni järel. Vanemale kui
2-nädalasele imikule ja lapsele manustatakse 7,5 mg/kg 12-tunnise või 5 mg/kg 8-tunnise intervalliga.

Alternatiivse võimalusena normaalse neerufunktsiooniga patsiendile (kreatiniini kliirens üle
50 ml/min) baktereemia, septitseemia, hingamisteede, intraabdominaalse või tüsistunud kuseteede
infektsiooni ning empiiriliselt febriilse neutropeenia korral võib Amikin"i manustada 15 mg/kg
täiskasvanule või 20 mg/kg üle 4-nädala vanusele imikule intravenoosselt ühekordse ööpäevase
annusena. Kogemusi annustamisest üks kord ööpäevas teiste infektsioonide korral on vähe.

Õige annuse arvutamisel peab olema hoolikas. Manustamaks madalakaalulisele enneaegsele
vastsündinule sobivat annust, tuleb süstelahus (sisaldab 250 mg/ml amikatsiini) vajadusel lahjendada.
Tavaliselt kestab ravi 5...10 päeva. Ööpäevane koguannus ei tohi ületada 15...20 mg/kg. Kui peetakse
vajalikuks üle 10 päeva kestvat ravi, tuleb kaaluda Amikin"i kasutamise otstarbekust. Kui ravi
Amikin"iga siiski jätkatakse, tuleb regulaarselt, vähemalt sama sageli kui amikatsiini
seerumikontsentratsiooni, kontrollida ka neerude ning kuulmis- ja vestibulaaraparaadi funktsiooni.

Soovitatud annuse kasutamisel peaks amikatsiinile tundliku mikroorganismi poolt põhjustatud
infektsioon reageerima ravile 24...48 tunni jooksul. Kui 3...5 päevane ravi ei anna kliinilist efekti,
tuleb Amikin"i kasutamine lõpetada ja hinnata uuesti haigustekitaja tundlikkust antibiootikumidele.
Ravi jäämine soovitud efektita võib olla tingitud resistentsest mikroorganismist või organismis
olevatest septilistest kolletest, mis vajaksid kirurgilist ravi.

Kasutamine nõrgenenud neerufunktsiooni korral
MÄRKUS. Neerupuudulikkusega patsientidele (kreatiniini kliirens <50 ml/min) ei ole soovitatav
Amikin"i manustada ühekordse ööpäevase annusena, sest sellistel haigetel võib kõrge
miinimumkontsentratsioon püsida kaua.

Neerupuudulikkusega haigele, kellele manustatakse Amikin"i 2...3 korda päevas peab võimalusel
amikatsiini seerumisisaldust alati jälgima. Sellisele haigele manustatakse ravimit tavalises annuses
pikema intervalliga või väiksemas annuses tavalise sagedusega.

Mõlemad juhul tuleb arvestada kreatiniini või kreatiniinikliirensi väärtusi, sest need korreleeruvad
aminoglükosiidide poolväärtusajaga seerumis nõrgenenud neerufunktsiooniga haigetel. Annuse
kohaldamisel tuleb täiendavalt arvestada muutusi haige kliinilises seisundis ja labornäitajates, eeskätt
dialüüsi saavatel patsientidel.

Tavaline annus pikendatud intervalliga
Kui patsiendi seisund on stabiilne ja kreatiniini kliirens ei ole teada, tuleb annuste intervalli
arvutamiseks jagada seerumi kreatiniini väärtus (µmol/l) kümnega, nt: kui seerumi kreatiniini väärtus
on 180 µmol/l, tuleb tavaline annus Amikin"i (7,5 mg/kg) manustada iga 180 : 10 = 18 tunni tagant.

Vähendatud annus tavalise intervalliga
Kui nõrgenenud neerufunktsiooniga haigele soovitakse manustada Amikin"i tavalise intervalliga tuleb
annust vähendada. Seerumi amikatsiinisisaldust tuleb jälgida, et vältida ülemäära kõrget
kontsentratsiooni. Kui seerumisisaldust ei ole võimalik määrata, kuid patsiendi seisund on stabiilne,
saab seerumi kreatiniinisisalduse ja kreatiniini kliirensi alusel arvutada vajalikku annuse.

Ravi alustatakse tavalise algannusega, 7,5 mg/kg kohta. 12 tunni tagant manustatava säilitusannuse
arvutamiseks vähendatakse algannust nii mitu korda, kui mitu korda on neerufunktsioon (st kreatiniini
kliirens) langenud, võrreldes normaalsega (CrCl - kreatiniini kliirens):

(patsiendi CrCl) x arvutatud algannus
säilitusannus iga 12 tunni tagant =






normaalne CrCl

Alternatiivse võimalusena võib 12-tunnise intervalliga manustatava vähendatud annuse arvutada
vastavalt allpool olevale valemile kui seerumi kreatiniinisisaldus on väljendatud µmol/l.
Amikin 250 mg/ml süstelahus

page 2 of 9

Säilitusannus iga 12 tunni tagant = (7,5 mg/kg) x 88




kreatiniin µmol/l

Ülaltoodud annustamissoovitusi ei tule võtta rangete nõuetena, vaid kui soovitust olukorraks, kus
seerumi amikatsiinisisaldust ei ole võimalik määrata.

Intravenoosne manustamine: lahuse ettevalmistamine
Intravenoosseks manustamiseks tuleb vajalik kogus ravimit lahjendada 100 ml või 200 ml steriilses
lahuses, nagu näiteks 0,9% naatriumkloriidi või 5% glükoosilahuses või muus sobivas lahuses (vt lõik
6.2 ja 6.3). Saadud lahus tuleb täiskasvanud patsiendile manustada 30...60 minuti jooksul. Ööpäevane
koguannus ei tohiks ületada 15...20 mg/kg/d.

Pediaatrias peab kasutatava lahuse maht olema konkreetsele patsiendile sobiv. See peab võimaldama
30...60 minutilist infusiooni. Imikutele tuleb infusioon manustada 1...2 tunni jooksul.

Enne manustamist tuleb visuaalselt kontrollida, et parenteraalselt manustatav lahus ei sisalda
mittelahustuvaid osakesi ega ole värvi muutnud. Aja jooksul võib lahus omandada väga nõrga
helekollase tooni, mis ei osuta selle toime vähenemisele.

Amikatsiini ei tohi vahetult segada ühegi teise ravimiga ning tuleb manustada soovitatud annuses
teistest ravimitest eraldi. Aminoglükosiidide võimaliku toksilisuse tõttu ei ole soovitatav manustada
seda "fikseeritud annusena", mis ei ole arvutatud patsiendi kehakaalust lähtuvalt. Soovitatav on
arvutada igale patsiendile sobiv annus.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus amikatsiini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõik 4.4). Ülitundlikkuse või
tõsiste kõrvaltoimete esinemine teistele aminoglükosiididele.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiente, keda ravitakse parenteraalsete aminoglükosiididega, tuleb regulaarselt jälgida võimalike
ototoksiliste ja nefrotoksiliste ilmingute suhtes, mis võivad olla seotud nende ravimite kasutamisega.
Amikatsiini seerumisisaldust tuleb regulaarselt jälgida, hoidmaks ravimi sisaldust soovitatud tasemel
ja vältimaks liiga kõrget kontsentratsiooni. Puuduvad andmed ohutuse kohta üle 14 päeva vältava
kasutamise korral. Hoiduma peab teiste parenteraalselt, suukaudselt või paikselt kasutatavate
neurotoksiliste, ototoksiliste või nefrotoksiliste ravimite samaaegsest või järjestikusest kasutamisest
(vt lõik 4.5). Dehüdratatsioon võib suurendada kõrvaltoimete ohtu ja tuleb korrigeerida enne Amikin"i
manustamist.

Ototoksilisus
Aminoglükosiididega ravitaval haigel võib kujuneda vestibulaar- ja/või bilateraalse
kuulmiskahjustusena ilmnev ototoksilisus. Aminoglükosiididest põhjustatud ototoksilisuse risk on
suurem patsientidel, kelle neerufunktsioon on langenud ja kellele manustatakse ravimit suures annuses
või pikema aja vältel. Aminoglükosiididest tingitud ototoksilisuse risk suureneb nii püsivalt kõrge
maksimumkontsentratsiooni kui ka püsivalt kõrge miinimumkontsentratsiooni korral.

Vestibulokohleaarnärvi funktsiooni tuleb hoolikalt jälgida, eriti eelnevalt teadaoleva või võimaliku
neerukahjustusega haigetel ravi algul ning patsientidel, kellel neerufunktsiooni häire kujuneb ravi
käigus. Vestibulokohleaarnärvi kahjustus võib tekkida ka ilma eelnevate hoiatavate VIII kraniaalnärvi
kahjustusele viitavate sümptomiteta, osaline või täielik taaspöördumatu kurtus või tõsine vertiigo
võivad ilmneda ka pärast ravimi kasutamise lõpetamist. Ototoksilisuse esimeseks ilminguks on
tavaliselt kõrgete helisageduste kuulmisteravuse langus, mida on võimalik määrata ainult
audiomeetriliselt. Haigetel, kellel võimalik, eriti riskirühma haigetel peaks jälgima audiogramme.
Ototoksilisuse (peapööritus, vertiigo, tinnitus või kohin kõrvus ja kuulmislangus) või nefrotoksilisuse
Amikin 250 mg/ml süstelahus

page 3 of 9
ilmnedes tuleb vähendada ravimi annust või katkestada ravi koheselt. Aminoglükosiidide poolt
põhjustatud ototoksilisus on tavaliselt pöördumatu.

Neurotoksilisus
Neurotoksilisuse teisteks ilminguteks võivad olla tuimus, pakitsus nahal, lihastõmblused ja krambid.

Neuromuskulaarne blokaad
Neuromuskulaarset blokaadi ja hingamislihaste paralüüsi võimalusega tuleb arvestada, kui amikatsiini
manustatakse parenteraalselt või paikselt operatsioonihaava (ortopeediline või abdominaalkirurgia,
empüeemid) samaaegselt anesteetikumide või neuromuskulaarset ülekannet pärssivate ravimitega.
Hingamislihaste paralüüsi võimalusega tuleb arvestada anesteetikume ja neuromuskulaarset ülekannet
pärssivaid ravimeid (tubokurariin, suktsinüülkoliin, dekametoon, massiivne tsitraatvere transfusioon)
saaval haigel (vt lõik 4.5), kellele on aminoglükosiide manustatud mistahes viisil. Kaltsiumisoolade
manustamine võib neuromuskulaarse blokaadi kupeerida, kuid vajalik võib olla ka kopsude kunstlik
ventilatsioon.

Lihashaiguste, nt myasthenia gravis ja parkinsonismi korral tuleb aminoglükosiide kasutada
ettevaatusega, sest need ravimid võivad süvendada lihasnõrkust võimaliku kuraarelaadse toime tõttu
pärssides neuromuskulaarset ülekannet.

Nefrotoksilisus
Aminoglükosiidid on potentsiaalselt nefrotoksilised. Nefrotoksilisuse risk on suurem patsientidel,
kelle neerufunktsioon on langenud ja kellele manustatakse ravimit suures annuses või pikema aja
vältel. Neerufunktsiooni tuleb hoolikalt jälgida, eriti eelnevalt teadaoleva või võimaliku
neerukahjustusega haigetel ravi algul ning patsientidel, kellel neerufunktsiooni häire kujuneb ravi
käigus.

Ravi ajal peab haigele tagama piisava vedeliku saamise, tavapäraseid neerufunktsiooni näitajaid peab
kontrollima enne ravi alustamist ja ravi ajal iga päev. Neerukahjustuse sümptomite (silindrite,
erütrotsüütide, leukotsüütide või albumiini ilmumine uriini, kreatiniini kliirensi vähenemine, uriini
tiheduse vähenemine, uurea või kreatiniini sisalduse suurenemine seerumis, oliguuria) ilmnedes tuleb
ravimi annust vähendada (vt. lõik 4.2). Ravi tuleb koheselt lõpetada kui asoteemia süveneb või diurees
progresseeruvalt väheneb.

Vastsündinud ja enneaegsed lapsed
Enneaegsetel lastel ja vastsündinutel nõuab aminoglükosiidide kasutamine ettevaatust, sest selliste
patsientide neerud ei ole lõplikult välja arenenud, mis võib põhjustada nende ravimite seerumi
poolväärtusaja pikenemist.

Eakad patsiendid
Eakatel haigetel võib neerufunktsioon olla nõrgenenud ka ilma muutusteta tavalistes laboruuringutes
(uurea, kreatiniin). Kreatiniini kliirensi määramine võib olla informatiivsem. Eakatel haigetel on eriti
oluline aminoglükosiidravi kestel jälgida neerufunktsiooni näitajaid.

Lokaalne kasutamine
Kirurgiliste protseduuride käigus paikselt manustatud aminoglükosiidid imenduvad kiirelt ja peaaegu
täielikult (väljaarvatud kusepõiest). Pöördumatut kuulmiskahjustust, neerupuudulikkust ja
neuromuskulaarsest blokaadist tingitud surmajuhtumeid on kirjeldatud seoses nii suure kui väikese
kirurgilise pinna loputamisel aminoglükosiididega.

Ülitundlikkus sulfititele
Amikin sisaldab naatriumvesiniksulfitit, mis võib sulfititele tundlikul haigel põhjustada allergilise
reaktsiooni, sealhulgas ka anafülaktilise reaktsiooni ja isegi eluohtliku astmahoo. Ülitundlikkus
sulfititele on populatsioonis küllalt madal, sagedamini on seda täheldatud astmahaigetel.

Naatrium
Amikin 250 mg/ml süstelahus sisaldab 0,32 mmol/ml (7,35 mg/ml) naatriumi.
Amikin 250 mg/ml süstelahus

page 4 of 9

Düsbakterioos
Amikatsiin, nagu ka teised antibiootikumid, võib suurendada koloniseerumist mittetundlike
mikroorganismidega. Sel juhul tuleb määrata sobiv ravi.

Aminoglükosiidide ja beeta-laktaamantibiootikumide vastastikune inaktivatsioon
Aminoglükosiidide in vitro segamisel -laktaamantibiootikumidega (penitsilliinid või tsefalosporiinid)
inaktiveeruvad mõlemad ravimid olulisel määral (vt lõik 6.2 ja 6.3). Aktiivsuse vähenemist seerumis
on täheldatud ka in vivo, kui aminoglükosiidi või penitsilliinirühma ravimit on manustatud eraldi.
Kliiniliselt on aminoglükosiidi inaktiveerumine oluline ainult raske neerupuudulikkuse korral (vt
lõik 4.5). Inaktivatsioon võib jätkuda ka katsutis, analüüsiks võetud vereprooviga, põhjustades vale
aminoglükosiidisisalduse väärtuse uuringus. Sellist vereproovi tuleb käsitleda õigesti (kui haige on
saanud -laktaamantibiootikume tuleb aminoglükosiidi sisaldus määrata koheselt või seerum
külmutada näidates saatelehel kasutatud beetalaktaamantibiootikumi).

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegset kasutamist koos teiste potentsiaalselt nefrotoksiliste või ototoksiliste ravimitega tuleb
vältida. Kui see pole võimalik, tuleb haiget tähelepanelikult jälgida. Oht ototoksilisuseks suureneb kui
amikatsiini manustatakse koos kiiretoimelise tugeva diureetikumiga, eriti kui diureetikumi
manustatakse intravenoosselt (diureetikumid võivad põhjustada aminoglükosiidide sisalduse
suurenemist seerumis ja kudedes ning toksilisuse lisandumist). Sellisteks ravimiteks on furosemiid ja
etakrüünhape, mis võivad olla ka ise ototoksilised. Tagajärjeks võib olla pöördumatu kuulmiskaotus.

Teiste ototoksiliste või nefrotoksiliste ravimite, eeskätt batsitratsiin, tsisplatiin, amfoteritsiin-B,
tsefaloridiin, paromomütsiin, viomütsiin, polümüksiin-B, kolistiin, vankomütsiin, tsefalosporiinid või
teised aminoglükosiidid nii süsteemset kui ka paikset samaaegset või järjestikust kasutamist tuleb
vältida.

Amikatsiini ei ole soovitatav manustada intraperitonaalselt patsiendile, kes on saanud
üldanesteetikume või lihasrelaksante (sealhulgas eeter, halotaan, tubokuraiin, suktsinüülkoliin ja
dekametoon) sest kujuneda võib hingamisseiskust põhjustav neuromuskulaarne blokaad (vt lõik 4.4).

Indometatsiin võib vastsündinutel suurendada amikatsiini plasmakontsentratsiooni.

Raske neerupuudulikkusega patsiendil võib aminoglükosiidi aktiivsus oluliselt väheneda, kuid seda
manustatakse samaaegselt beetalaktaam-antibiootikumidega (vt lõik 4.4; 6.2 ja 6.3).

Mõjutused laboranalüüsidele
Tsefalosporiinide samaaegne kasutamine võib põhjustada vale-kõrget seerumi kreatiniinisisalduse
näitu.

4.6 Rasedus ja imetamine

Aminoglükosiidid võivad raseduse ajal kasutatuna kahjustada loodet. Aminoglükosiidid läbivad
platsentaarbarjääri ning korduvalt on seoses streptomütsiini rasedusaegse kasutamisega kirjeldatud
kaasasündinud pöördumatut kahepoolset kurtust sündinud lapsel. Kuigi seoses teiste
aminoglükosiidide rasedusaegse kasutamisega ei ole kirjeldatud tõsiseid kõrvalnähte lootel ega
vastsündinul, ei saa seda ohtu täielikult välistada. Asjakohaseid uuringuid rasedatel teostatud ei ole,
amikatsiini juhuslikul kasutamisel raseduse ajal ei ole lootel tõsiseid kõrvalnähte kirjeldatud. Kui seda
ravimit on kasutatud raseduse ajal või naine rasestub ravi ajal, tuleb teda informeerida ravimi
võimalikust loodet kahjustavast toimest.

Ei ole teada, kas ravim eritub rinnapiima. Rinnaga toitmine tuleks ravi ajaks katkestada, kuna teadaolevalt
paljud ravimid erituvad rinnapiima.

Amikin 250 mg/ml süstelahus

page 5 of 9
4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõik aminoglükosiidid võivad põhjustada ototoksilisust, nefrotoksilisust ja neuromuskulaarset
blokaadi (vt lõik 4.4). Neid toksilisi ilminguid on täheldatud sagedamini neerukahjustusega haigetel,
samaaegselt teisi ototoksilisi või nefrotoksilisi ravimeid saanud haigetel ning haigetel, kes on saanud
ravi soovitatust kauem või suuremates annustes. Neerufunktsiooni muutused on tavaliselt pöörduvad
pärast ravimi manustamise katkestamist. Aminoglükosiididest põhjustatud ototoksilisus on tavaliselt
pöördumatu.

Kliinilistes uuringutes ning ravimi turustamise järgselt teatatud kõrvaltoimed on esitatud järgnevas
tabelis organsüsteemide kaupa.

Uuringud
seerumi kreatiniini tõus, seerumi uurea tõus, eosinofiilia, aneemia,
hüpomagneseemia,
albuminuuria, uriinis erütrotsüüdid, leukotsüüdid või silindrid
Südame häired
hüpotensioon
Närvisüsteemi häired
peavalu, paresteesiad, treemor
Silma kahjustused
makula infarkt intravitraalse manustamise järgselt, mis on
mõnikord põhjustanud nägemise pöördumatu kaotuse
Kõrva ja labürindi kahjustused
kõrgete toonide kuulmisvõime langus, kuulmiskaotus,
tasakaaluhäired (vt lõik 4.4)
Seedetrakti häired
iiveldus ja oksendamine
Neerude ja kuseteede häired
oliguuria, toksiline nefropaatia, äge neerupuudulikkus (vt lõik 4.4)
Naha ja nahaaluskoe
nahalööve
kahjustused
Lihas-skeleti ja sidekoe
akuutne lihasparalüüs ja apnoe (vt lõik 4.4)
kahjustused
Üldised häired ja
palavik, artralgia
manustamiskoha reaktsioonid


4.9 Üleannustamine

Üleannustamise või toksiliste nähtude ilmnedes võib abi olla amikatsiini eemaldamisest verest
peritoneaaldialüüsi või hemodialüüsiga. Amikatsiini seerumisisaldus väheneb ka jätkuval
arteriovenoossel hemofiltratsioonil. Vastsündinul võiks kaaluda plasmaforeesi.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: teised aminoglükosiidid, ATC-kood: J01GB06.

Amikatsiin on aminoglükosiidide hulka kuuluv antibiootikum, mis toimib paljudesse erinevatesse
gramnegatiivsetesse bakteritesse, sealhulgas: Pseudomonas spp, Escherichia coli, indool-positiivne
and indool-negatiivne Proteus spp. Klebsiella-Enterobacter-Serratia spp, Salmonella, Shigella,
Acinetobacter, Citrobacter freundii ja Providencia spp.

Paljud nende gramnegatiivsete mikroorganismide tüved, mis on resistentsed gentamütsiinile ja
tobramütsiinnile, võivad in vitro olla tundlikud amikatsiinile. Amikatsiin toimib ka
grampositiivsetesse mikroorganismidesse, sealhulgas teatavad Streptococcus pyogenes, Enterococci ja
Diplococcus pneumoniae tüved.
Amikin 250 mg/ml süstelahus

page 6 of 9

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Intramuskulaarselt manustatud Amikin imendub kiiresti ja seda talutakse hästi. Tervetel täiskasvanud
vabatahtlikel oli maksimaalne plasmakontsentratsioon umbes 12, 16 ja 21 µg/ml 1 tund pärast
vastavalt 250 mg (3,7 mg/kg); 375 mg (5 mg/kg) ja 500 mg (7,5 mg/kg) ühekordset lihasesisest
manustamist. 10 tunni möödudes oli seerumisisaldus vastavalt 0,3; 1,2 ja 2,1 µg/ml. Ravimi
kumuleerumise tunnuseid ei täheldatud soovitatava annuse korduval manustamisel 10 päeva kestel.

Normaalse neerufunktsiooniga haigetel eritus uriiniga 91,9% intramuskulaarselt manustatud annusest
esimese 8 tunni ja 98,2% 24 tunniga. Keskmine kontsentratsioon uriinis oli 563; 697 ja 832 µg/ml
6 tundi pärast vastavalt 250 mg, 375 mg ja 500 mg annuse manustamist.

Uuring 7,5 mg/kg Amikin"i intramuskulaarsel manustamisel erineva kehakaaluga (alla 1,5 kg;
1,5...2,0 kg ja üle 2,0 kg) vastsündinutele osutas, et sarnaselt teiste aminoglükosiididega on seerumi
poolväärtusaeg pöördvõrdeline postnataalse vanuse ja amikatsiini neerukliirensiga. Jaotusruumala
osutas, et nagu teised aminoglükosiidid, jaotub ka amikatsiin peamiselt vastsündinute
ekstratsellulaarses ruumis. Üheski rühmas ei täheldatud kumuleerumist korduval annustamisel
12-tunnise intervalliga 5 päeva vältel.

Intravenoosne manustamine
Ühekordse 500 mg (7,5 mg/kg) annuse manustamisel tervetele täiskasvanutele 30-minutilise
infusioonina oli infusiooni lõpuks keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon 38 µg/ml ning
kontsentratsioon 30 minutit, 1 tund ja 10 tundi pärast infusiooni lõppu oli vastavalt 24 µg/ml, 18 µg/ml
ja 0,75 µg/ml. Manustatud annusest 84% eritus uriiniga 9 tunni ja 94% 24 tunni jooksul. Korduval
7,5 mg/kg annuse manustamisel infusioonina 12-tunnise intervalliga tervetele täiskasvanutele ei
põhjustanud ravimi kumuleerumist.

Annuse 15 mg/kg ühekordsel manustamisel intravenoosselt 30-minutilise infusioonina normaalse
neerufunktsiooniga tervetele täiskasvanutele oli maksimaalne seerumikontsentratsioon 77 µg/ml ning
kontsentratsioonid 1 ja 12 tundi pärast infusiooni vastavalt 47 ja 1 µg/ml. Eakatel haigetel (keskmise
kreatiniini kliirensiga 64 ml/min) oli keskmine maksimaalne seerumisisaldus 55 µg/ml pärast
15 mg/kg manustamist 30-minutilise veeniinfusioonina ning sisaldused 12 ja 24 tundi pärast infusiooni
lõppu vastavalt 5,4 ja 1,3 µg/ml. Korduval 15...20 mg/kg manustamisel normaalse neerufunktsiooniga
patsientidele üks kord ööpäevas kumuleerumist ei täheldatud.

Üldised
Keskmine seerumi poolväärtusaeg tervetel täiskasvanutel on pisut üle 2 tunni, keskmine jaotusruumala
24 l, mis on ligikaudu 28% kehakaalust. Seondumine verevalkudega on vahemikus 0...11% Keskmine
seerumikliirens normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutel on ligikaudu 100 ml/min ja neerukliirens
94 ml/min.

Amikatsiin eritub peamiselt glomerulaarfiltratsiooni teel. Nõrgenenud neerufunktsiooniga või
vähenenud glomerulaarfiltratsiooniga haigetel eritub ravim aeglasemalt ja seerumi poolväärtusaeg on
pikem. Seepärast peab neerufunktsiooni hoolikalt jälgima ja sellega annustamisel arvestama (vt
lõik 4.2).

Soovitatava annuse manustamisel saavutatakse terapeutiline kontsentratsioon luudes, südames,
sapipõies, kopsukoes, sisaldus on märkimisväärne ka uriinis, sapis, rögas, bronhisekreedis ning
peritoneaal-, pleura- ja sünoviaalvedelikus.

Uuringus väikelastel, kus ravimit manustati mitme annusena päevas, oli ravimi kontsentratsioon
liikvoris 10...20% vereseerumis olevast, mis suurenes meningiidi korral 50%-ni.

Amikin 250 mg/ml süstelahus

page 7 of 9
Amikatsiin läbib platsentaarbarjääri ning ravimi sisaldus amionivedelikus on märkimisväärne.
Maksimaalne kontsentratsioon loote vereseerumis on umbes 16% ema maksimaalsest
seerumikontsentratsioonist. Poolväärtusaeg ema ja loote seerumis on vastavalt 2 ja 3,7 tundi.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Pikaajalisi loomkatseid võimaliku kartsinogeensuse selgitamiseks teostatud ei ole, mutageensust ei ole
uuritud. Isastel ja emastel rottidel ei täheldatud fertiilsuse vähenemist kui amikatsiini manustati
annuses, mis ületas 10 korda inimese ööpäevase annuse.

Hiirtel ja rottidel amikatsiiniga läbi viidud reproduktsiooni uurimustes ei ole täheldatud amikatsiinist
tingitud viljakuse vähenemist ega kahjulikku mõju lootele.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Naatriumtsitraat,
naatriumvesiniksulfit,
väävelhape,
süstevesi.

6.2 Sobimatus

Amikin"i ei tohi mistahes manustamisviisi korral segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis
on loetletud lõigus 6.3 ning see tuleb manustada teistest ravimitest eraldi (vt lõik 4.4 ja 4.5).

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Amikin on toatemperatuuril stabiilne24 tunni jooksul lahjendatuna kontsentratsioonini 0,25 ja
5,0 mg/ml järgmistes lahustes:
5% glükoos,
5% glükoos 0,2% naatriumkloriidiga,
5% glükoos 0,45% naatriumkloriidiga,
0,9% naatriumkloriid.
Ringeri laktaat.


6.4 Säilitamise
eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Tüüp I klaasviaal, mis on suletud bromobutüülkummist korgi ja alumiiniumkapsliga on pakendatud
ühekaupa kartongkarpi.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks käsitlemiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Amikin 250 mg/ml süstelahus

page 8 of 9
Bristol-Myers Squibb Gyógyszerkereskedelmi Kft.
Lövöhaz u. 39
1024, Budapest
Ungari


8. MÜÜGILOA
NUMBER

193498


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

30.04.1998/20.06.2008


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud augustis 2008
Amikin 250 mg/ml süstelahus

page 9 of 9