Aliane - Ravimi Omaduste Kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS
Aliane, 0,02 mg/3 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga tablett sisaldab 0,02 mg etünüülöstradiooli (betadeksklatraadina) ja 3 mg drospirenooni.
INN. Ethinylestradiolum, drospirenonum.
Abiaine: laktoos 46 mg
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Heleroosa ümmargune kaksikkumer tablett, mille ühele küljele on korrapärase kuusnurga sisse
pressitud tähed "DS".
4. KLIINILISED
ANDMED
4.1 Näidustused
Raseduse vältimine.
4.2
Annustamine ja manustamisviis
Manustamisviis: suukaudne
Kuidas Aliane"t võtta
Tablette tuleb võtta pakendil näidatud järjekorras, iga päev enam-vähem samal ajal, vajadusel koos
vähese vedelikuga. Tablette tuleb võtta üks tablett päevas 21. järjestikusel päeval. Enne iga järgneva
pakendiga alustamist tuleb pidada 7-päevane tabletivaba perioodi, mille jooksul esineb tavaliselt
menstruatsioonilaadne vereeritus. See algab tavaliselt 2...3. päeval pärast viimase tableti võtmist ning
ei pruugi lõppeda enne järgmisest pakendist tablettide võtmise alustamist.
Kuidas Aliane kasutamist alustada
· Eelnevalt (viimase kuu vältel) pole hormonaalseid rasestumisvastaseid preparaate kasutatud
Tablettide võtmist peab alustama naise normaalse menstruaaltsükli esimesel päeval (st
menstruaalverejooksu esimesel päeval).
· Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv
(KSK), tuperõngas või transdermaalne plaaster)
Eelistatult tuleb Aliane võtmist alustada eelnevalt kasutatud KSK viimase toimeainet sisaldava tableti
võtmisele järgneval päeval, kuid hiljemalt eelneva KSK tabletivaba perioodi või platseebotablettide
järgsel päeval. Tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt üleminekul tuleb Aliane"ga alustada
eelistatult selle eemaldamise päeval, kuid hiljemalt päeval, mil pidi toimuma järgmine manustamine.
· Üleminek ainult progestageenmeetodilt (nn ,,minipill", süst, implantaat) või progestageeni
vabastavalt emakasiseselt süsteemilt (ESS)
Naine võib nn ,,minipillilt" ümber lülituda suvalisel päeval (implantaadi või emakasisese süsteemi
kasutamisel selle eemaldamise päeval; süstitava preparaadi kasutamisel päeval, mil peaks tehtama
järgmine süst), kuid peab kõigil neil juhtudel kasutama esimesel 7-l tabletivõtmise päeval lisameetodit
rasestumisest hoidumiseks.
· Esimese trimestri abordi järgselt
Alustada võib koheselt. Sel juhul ei ole vajadust täiendavate rasestumisvastaste meetodite järele.
· Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt
Soovitatav on alustada 21...28. sünnituse või teise trimestri abordi järgsel päeval. Kui alustatakse
hiljem, peab naisele soovitama lisameetodit esimesel 7-l tabletivõtmise päeval. Kui seksuaalvahekord
on siiski eelnevalt toimunud, tuleb enne KSK-de kasutamise alustamist välistada rasedus või oodata
ära esimene menstruatsioon.
Rinnaga toitvate emade kohta vt lõik 4.6.
Mida teha, kui tablett jäi võtmata?
Kui möödunud on vähem kui 12 tundi, on rasestumisvastane toime säilinud ning võtmata jäänud
tablett tuleb võtta niipea kui see talle meenub. Edasi tuleb tablette võtta tavapärastel aegadel.
Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, võib rasestumisvastane toime olla nõrgenenud.
Unustatud tablettide korral on vaja järgida kahte põhireeglit:
1. Tablettide võtmises ei tohi tekkida pikemat pausi kui 7 päeva.
2. Hüpotaalamus-hüpofüüs-munasarjad telje adekvaatseks pärssimiseks kulub 7 päeva tablettide
vahetpidamatut kasutamist.
Sellest lähtudes võib anda järgnevat nõu:
· Nädal 1
Naine peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et
samaaegselt tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavalisel ajal. Järgneva 7
päeva jooksul tuleb rasedusest hoidumiseks kasutada ka lisameetodit (kondoom). Juhul kui eelnenud 7
päeva jooksul leidis aset seksuaalvahekord, tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida rohkem
tablette on võtmatajäänud ning mida lähemale jääb see tabletivabale perioodile, seda suurem on
rasestumise risk.
· Nädal 2
Naine peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et
samaaegselt tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist tavapärasel ajal. Kui
naine on enne võtmatajäänud tabletti 7 päeva jooksul korralikult tablette võtnud, puudub vajadus
täiendavate rasestumisvastaste meetodite rakendamiseks. Kui aga võtmata on jäänud rohkem kui 1
tablett, tuleb naisele soovitada lisavahendeid raseduse vältimiseks järgneva 7 päeva jooksul.
· Nädal 3
Läheneva tabletivaba perioodi tõttu on rasestumisvastase toime nõrgenemise risk suur. Rasedust võib
vältida reguleerides tablettide võtmise graafikut. Järgnevaid nõuandeid kasutades ei teki vajadust
rasestumisvastaste lisaabinõude järele. Seda tingimusel, et eelnevad 7 päeva on korralikult tablette
võetud. Kui see aga nii ei ole, tuleb kasutada kahest järgnevast võimalusest esimest ning lisaks
kaitsevahendeid järgmise 7 päeva jooksul.
1. Naine peab võtma võtmatajäänud tableti niipea kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et
samaaegselt tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist tavapärasel ajal.
Järgmise pakendiga tuleb algust teha kohe pärast eelmise lõpetamist, st kahe pakendi vahele ei
tohi jätta tabletivaba perioodi. Tõenäoliselt ei ilmne kasutajal menstruatsioonilaadset
vereeritust enne, kui teine pakend on lõpuni kasutatud, kuid tablettide võtmise ajal võib tal
esineda määrivat vereeritust.
2. Naisele võib soovitada lõpetada tablettide võtmine käigusolevast pakendist. Seejärel tuleb
pidada 7-päevane tabletivaba periood, mille sisse on arvestatud ka tableti võtmatajätmise päev,
ning edasi jätkata uue pakendiga.
Kui naisel jäi tablett võtmata ning sellele järgnevalt ei esinenud tabletivabal perioodil
menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.
Mida teha seedetrakti häirete puhul
Raskete seedetrakti häirete (nt oksendamine või kõhulahtisus) esinemise korral ei pruugi imendumine
olla täielik. Seetõttu tuleb rasestumisest hoidumiseks võtta kasutusele täiendavaid rasestumisvastaseid
meetodeid.
Kui naine oksendab 3...4 tundi pärast tableti võtmist, tuleb niipea kui võimalik võtta uus (asendus-)
tablett. Uus tablett tuleb võimalusel sisse võtta 12 tunni jooksul pärast tavapärast tabletivõtmise aega.
Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, tuleb rakendada sama skeemi kui võtmatajäänud tableti puhul
(vt lõik 4.2). Kui senist tabletivõtmise graafikut ei soovita muuta, tuleb võtta lisatablett teisest
pakendist.
Kuidas muuta menstruatsioonilaadse vereerituse aega
Tsükli pikendamiseks tuleb tabletivaba periood ära jätta ning alustada uue Aliane pakendiga kohe
pärast eelmise lõpetamist. Tsüklit võib pikendada vastavalt soovile kuni teise pakendi lõppemiseni.
Tsükli pikendamisega seoses võib tablettide võtmise ajal esineda määriv vereeritus või läbimurde
verejooks. Seejärel jätkatakse pärast 7-päevast tabletivaba perioodi regulaarset Aliane võtmist.
Kui soovitakse menstruatsioonilaadse vereerituse algus nihutada mõnele teisele päevale, tuleb
tabletivaba perioodi lühendada nii mitu päeva kui soovitakse. Mida lühemaks jääb tabletivaba periood,
seda väiksem on menstruatsioonilaadse vereerituse esinemise võimalus ning seda suurem on määriva
vereerituse võimalus teise pakendi kasutamise ajal (sarnaselt tsükli pikendamisele).
4.3
Vastunäidustused
Allpool loetletud seisundite esinemise korral ei tohi kombineeritud suukaudseid kontratseptiive
kasutada. Kui mõni neist seisunditest peaks ilmnema esmakordselt suukaudsete rasestumisvastaste
tablettide kasutamise ajal, tuleb kasutamine koheselt lõpetada:
· Venoosne tromboos käesolevalt või anamneesis (süvaveenide tromboos, kopsuemboolia).
· Arteriaalne trombemboolia (nt müokardiinfarkt) või tromboosieelne seisund (nt stenokardia,
transitoorne isheemiline atakk) käesolevalt või anamneesis.
· Tserebrovaskulaarne häire käesolevalt või anamneesis.
· Tõsiste või mitmete arteriaalse tromboosi riskifaktorite esinemine:
- vaskulaarse haaratusega suhkurtõbi
- raske hüpertensioon
- raske düslipoproteineemia
· Pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse või arteriaalse tromboosi suhtes nagu aktiveeritud
proteiin C (APC) resistentsus, antitrombiin-III puudulikkus, proteiin C puudulikkus, proteiin S
puudulikkus, hüperhomotsüstineemia ning antifosfolipiid antikehad (antikardiolipiin antikehad,
lupus antikoagulant).
· Pankreatiit käesolevalt või anamneesis või sellest tulenev raske hüpertriglütserideemia.
· Raske maksahaigus käesolevalt või anamneesis, kuni maksafunktsiooni näitajad pole
normaliseerunud.
· Maksakasvaja (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis.
· Raske neerupuudulikkus või äge neerufunktsiooni kahjustus.
· Teadaolev või kahtlustatav hormoonsõltuv suguelundite või rinnanäärmete pahaloomuline
seisund.
· Ebaselge etioloogiaga vaginaalne verejooks.
· Neuroloogiliste sümptomitega (auraga) migreen anamneesis.
· Ülitundlikkus Aliane toimeainete või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoiatused
Allpool mainitud seisundite/riskifaktorite esinemise korral tuleb KSK-de kasutamisest saadavat kasu
võrrelda võimaliku riskiga ning pidada nõu patsiendiga preparaadi kasutamise otstarbekuse osas.
Seisundi halvenemise, ägenemise või esmakordse ilmnemise korral peab patsient pöörduma koheselt
arsti poole. KSK-ravi katkestamise või jätkamise kohta teeb otsuse arst.
· Vereringe häired
Ükskõik millise kombineeritud suukaudse kontratseptiivi kasutamisega kaasneb venoosse
trombemboolia (VTE) suurenenud risk, kui võrrelda KSK-de mittekasutamisega. VTE riski tõus on
suurim esimesel aastal, mil naine kasutab kombineeritud suukaudseid kontratseptiive.
Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et naistel, kellel ei esine teadaolevaid VTE riskifaktoreid
ning kes kasutavad madala östrogeenisisaldusega (<50 mikrogrammi etünüülöstradiooli)
kombineeritud suukaudseid kontratseptiive, ulatub VTE esinemissagedus ligikaudu 20 juhust 100 000
naiseaasta kohta (levonorgestreeli sisaldavate KSK-de kasutamisel) kuni 40 juhuni 100 000 naiseaasta
kohta (desogestreeli/gestodeeni sisaldavate KSK-de kasutamisel). Võrdluseks esineb mittekasutajatel
5...10 VTE juhtu 100 000 naiseaasta kohta ja rasedatel 60 VTE juhtu 100 000 raseduse kohta. VTE
võib surmaga lõppeda 1...2% juhtudest.
Ulatuslikust prospektiivsest 3 rühmaga kohortuuringust pärinevad andmed on näidanud, et muude
VTE riskiteguritega või ilma riskiteguriteta naistel, kes kasutasid 0,03 mg/3 mg
etünüülöstradiooli/drospirenooni, on VTE esinemissagedus samas vahemikus kui teiste madala
östrogeenisisaldusega kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide sh levonorgestreeli sisaldavate
SK-de (nn ,,teise" põlvkonna SK-d) kasutajatel.
Epidemioloogilistes uuringutes on KSK-de kasutamisega seostatud ka kõrgenenud arteriaalse
trombemboolia (müokardiinfarkt, transitoorne isheemiline atakk) riski.
Erakordselt harva esineb KSK-de kasutajatel tromboosi teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi,
neeru, aju või reetina veresoontes. Puudub ühtne seisukoht küsimuses, kas nende esinemise ja
hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise vahel on seos või mitte.
Venoosse ja arteriaalse tromboosi/trombemboolsete seisundite või tserebrovaskulaarsete häirete
sümptomaatika võib olla järgmine:
· ebaharilik ühepoolne jala valu ja/või turse
· äkiline valu rinnus, kiirgumisega või ilma kiirgumiseta vasakusse kätte
· äkiline õhupuudus
· äkiline köhahoog
· iga ootamatu, tõsine, pikaajaline peavalu
· ootamatu osaline või täielik nägemise kadu
· kahelinägemine
· ebaselge kõne või afaasia
· vertigo
· kollaps fokaalsete krampidega või ilma
· nõrkus või märkimisväärne tuimus, mis ootamatult haarab ühte kehaosa või ühte kehapoolt
· motoorika häired
· "äge" kõht.
Venoosse trombemboolia tekkeriski KSK-de kasutajatel suurendavad:
- vanuse tõus;
- positiivne pereanamnees (venoosse trombemboolia esinemine õdedel-vendadel või vanematel
suhteliselt noores eas). Sel juhul tuleb enne KSK-de kasutamisega alustamist konsulteerida
spetsialistiga;
- pikaajaline immobilisatsioon, ulatuslik kirurgiline protseduur, operatsioon jalgadel või ulatuslik
trauma. Neil juhtudel tuleks KSK-de võtmine katkestada vähemalt 4 nädalat enne plaanilist
kirurgiat ning KSK-sid võib uuesti võtma hakata 2 nädalat pärast täielikku remobilisatsiooni.
Juhul kui KSK-de kasutamist pole eelnevalt lõpetatud, tuleb kaaluda antitrombootilist ravi;
- rasvumine (keha massi indeks >30kg/m2).
Puudub ühtne seisukoht varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi osast venoosse
trombemboolia tekkes või progresseerumises.
Arteriaalse tromboosi/trombemboolia või tserebrovaskulaarsete häirete tekkeriski KSK-de kasutajatel
suurendavad:
- vanuse tõus;
- suitsetamine (üle 35-aastastele naistele tuleb tungivalt soovitada loobuda suitsetamisest, kui nad
soovivad kasutada kombineeritud suukaudseid kontratseptiive);
- düslipoproteineemia;
- hüpertensioon;
- migreen;
- rasvumine (kehamassi indeks >30 kg/m2)
- positiivne pereanamnees (arteriaalse trombemboolia esinemine õdedel-vendadel või vanematel
suhteliselt noores eas). Sel juhul tuleb enne KSK-de kasutamisega alustamist konsulteerida
spetsialistiga;
- südameklapi haigused;
- kodade fibrillatsioon.
Ühe tõsise või mitme venoosse või arteriaalse haiguse riskifaktori esinemine võib samuti olla KSK-de
vastunäidustuseks. Arvestada tuleb ka võimaliku antikoagulantravi rakendamise vajadusega. Patsiente
tuleb teavitada, et võimalike tromboosile viitavate sümptomite esinemise korral, tuleb kindlasti
pöörduda arsti poole. Oletatava või kindlakstehtud tromboosi korral tuleb KSK-ravi lõpetada.
Antikoagulantravi (kumariinid) teratogeensuse tõttu tuleb alustada adekvaatsete alternatiivsete
rasestumisvastaste vahendite kasutamist.
Arvestada tuleb kõrgenenud trombemboolia ohuga puerpeeriumis (vt lõik 4.6).
Muud haigused ning seisundid, mida on seostatud vaskulaarsete häiretega on nt suhkurtõbi,
dissemineerunud erütematoosluupus, hemolüütilis-ureemiline sündroom, Crohni tõbi või haavandiline
koliit ning sirprakuline aneemia.
Migreenihoogude sageduse või raskusastme muutused, mis võivad olla tserebrovaskulaarsete haiguste
prodroomiks, võivad tingida KSK-de võtmise kohese lõpetamise.
· Tuumorid
Mõned epidemioloogilised uuringud on näidanud, et KSK-de pikaajalisel kasutamisel suureneb
emakakaelavähi risk, kuid siiani säilivad lahkarvamused nende leidude seostamisel seksuaalkäitumise
ja muude faktoritega, nt inimese papilloomviirusega (HPV).
54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et KSK-de kasutajatel on veidi kõrgenenud suhteline
risk (RR=1,24) rinnavähi suhtes. Risk väheneb astmeliselt 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise
lõpetamist. Kuivõrd rinnavähk on alla 40-aastaste naiste seas haruldane, on KSK-de kasutajate hulgas
diagnoositud rinnavähi juhtumite arv väike võrreldes rinnavähi üldise esinemissagedusega. Need
uuringud ei tõesta seoseid rinnavähi ja KSK-de vahel. Suurenenud riskiteguri põhjuseks võib olla
varasem rinnavähi diagnoosimine KSK-de kasutajatel, KSK-de bioloogiline toime või nende mõlema
koostoime. KSK-de kasutajatel diagnoositud rinnavähi juhtumid on kliiniliselt varajasemas
arengustaadiumis kui mittekasutajatel.
Harvadel juhtudel on KSK-de kasutajatel täheldatud maksa healoomuliste kasvajate teket, veelgi
harvem pahaloomuliste kasvajate teket, mis võivad üksikjuhtudel põhjustada eluohtlikku verejooksu
kõhuõõnde. Tugevate ülakõhuvalude, maksa suurenemise ja intraabdominaalse verejooksu
sümptomite korral tuleb KSK-de kasutajatel diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada ka maksa tuumoriga.
Suurte annustega KSK-de (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb endomeetriumi-
ja munasarjavähi risk. Kas sama kehtib ka väikeste annuste KSK-de kohta, vajab veel tõendamist.
· Muud seisundid
Aliane progestiinkomponent on kaaliumisäästvate omadustega aldosterooni antagonist. Enamikel
juhtudel pole kaaliumitaseme tõusu oodata. Siiski esines ühes kliinilises uuringus drospirenooni
manustamisel mõnedel kerge või mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel, kes samaaegselt
kasutasid kaaliumisäästvaid ravimeid, kerge kuigi mitte märkimisväärne seerumi kaaliumitaseme tõus.
Neerupuudulikkusega patsientidel, kelle seerumi kaaliumitase on enne ravi alustamist
normaaltasemest kõrgem, soovitatakse esimese ravitsükli ajal kontrollida seerumi kaaliumitaset eriti
kui samaaegselt kasutatakse kaaliumisäästvaid ravimeid. Vt ka lõik 4.5.
Naised, kellel on hüpertriglütserideemia või kellel on see haigus olnud perekonna anamneesis, võivad
KSK-de kasutamise ajal olla rohkem ohustatud pankreatiidist.
Kuigi paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on täheldatud vererõhu tõusu, on kliiniliselt
märkimisväärset vererõhu tõusu esinenud harva. Ainult neil harvadel juhtudel on KSK-de kasutamise
kohene lõpetamine põhjendatud. Kui KSK-de kasutamise ajal ei allu eelnevalt olemasolev
hüpertensioon, pidevalt kõrgenenud vererõhk või oluline vererõhu tõus antihüpertensiivele ravile,
tuleb KSK-de kasutamine lõpetada. Vajadusel võib KSK-de kasutamist jätkata, kui antihüpertensiivse
raviga on saavutatud normaalsed vererõhu väärtused.
Järgmised seisundid võivad ilmneda või ägeneda nii raseduse kui ka KSK-de kasutamise ajal, kuid
tõendus seose kohta KSK-de kasutamisega ei ole lõplik: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelemine;
sapikivide teke; porfüüria; dissemineerunud erütematoosluupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom;
chorea Sydenham; herpes gestationis; otoskleroosiga seotud kuulmise halvenemine.
Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid indutseerida või halvendada
angioödeemi sümptomeid.
Akuutsete ja krooniliste maksahaiguste puhul võib ilmneda vajadus KSK-de võtmise peatamiseks kuni
maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. Kolestaatilise ikteruse ja/või kolestaasiga seotud
sügeluse, mis on esinenud raseduse või varasema suguhormoonide kasutamise ajal, kordumisega
seoses tuleb KSK-de kasutamine peatada.
Kuigi KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliini resistentsust ja glükoositolerantsust, ei ole madala-
annuselisi KSK-sid (< 0,05 mg etünüülöstradiooli) kasutavatel diabeetikutel vajadust muuta
insuliinravi reziimi. Siiski on vajalik KSK-sid kasutava diabeetiku hoolikas järelvalve, eriti KSK-de
kasutamise varases staadiumis.
KSK-de kasutamise ajal on esinenud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise
koliidi ägenemist.
Ilmneda võivad kloasmid, iseäranis neil naistel, kellel on esinenud raseduseaegsed kloasmid. Naised,
kellel on kalduvus kloasmide tekkele, peaksid KSK-de kasutamise ajal hoiduma otsese päikesevalguse
ning ultraviolettkiirguse eest.
Iga Aliane tablett sisaldab 46 mg laktoosi. Patsiendid, kellel esineb haruldane pärilik galaktoosi-
talumatus, Lapp-laktaasi puudulikkuse või glükoosi-galaktoosi imendumishäire ning kes on
laktoosivabal dieedil, peaksid tabletis sisalduvat laktoosi hulka arvesse võtma.
Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon
Enne Aliane kasutamise alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline
anamnees (k.a perekonna anamnees) ning välistada raseduse esinemise võimalus.
Vastunäidustustest (lõik 4.3) ja hoiatustest (lõik 4.4) lähtuvalt tuleb patsiendil mõõta vererõhku ja
teostada meditsiiniline läbivaatus. Patsienti tuleb instrueerida lugema hoolikalt läbi patsiendi infoleht
ning järgima seal toodud nõuandeid. Uuringute sagedust ja iseloomu tuleb planeerida vastavalt
väljatöötatud juhenditele ning iga naise puhul individuaalselt.
Naisi tuleb teavitada, et suukaudsed kontratseptiivid ei kaitse nakatumise eest HI-viirusesse (AIDS)
ega teistesse sugulisel teel levivatesse haigustesse.
Vähenenud efektiivsus
KSK-de efektiivsus võib väheneda nt seoses võtmata jäänud tablettidega (vt lõik 4.2), seedetrakti
häiretega (vt lõik 4.2) või koostoimivate ravimitega (vt lõik 4.5).
Vähenenud menstruaaltsükli kontroll
Kõigi KSK-de kasutamise ajal võivad ilmneda ebaregulaarsed veritsused (määrimine või läbimurde
verejooks), eriti esimeste kasutamiskuude jooksul. Seetõttu on veritsust võimalik hinnata alles pärast
ravimiga adapteerumist, mille kestus on ligikaudu kolm tsüklit.
Kui veritsused jäävad ebaregulaarseks või muutuvad ebaregulaarseteks pärast eelnevalt regulaarseid
tsükleid, tuleb arvestada mittehormonaalse põhjusega ning rakendada adekvaatseid diagnostilisi
meetmeid maliigsuse ja raseduse väljalülitamiseks. Kõne alla tuleb ka emakaõõne puhastus.
Mõnel naisel ei pruugi tabletivabal perioodil menstruatsioonilaadset vereeritust esineda. Juhul kui
naine on võtnud KSK-sid vastavalt juhendile (vt lõik 4.2), on vähetõenäoline, et ta oleks rase. Kui aga
enne esimest ärajäänud veritsust ei ole KSK-sid võetud vastavalt juhendile või on ära jäänud kaks
veritsust, tuleb enne KSK-de võtmise jätkamist lülitada välja raseduse võimalus.
4.5
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Märkus: Võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda samaaegselt manustatavate ravimite
omaduste kokkuvõtteid.
· Teiste ravimite mõju Aliane"le
Suukaudsete kontratseptiivide ja teiste ravimite vahelised koostoimed võivad põhjustada
läbimurdeveritsust ja/või suukaudse kontratseptsiooni ebaõnnestumist. Kirjanduse andmetel on
esinenud järgnevaid koostoimeid.
Maksa metabolism
Koostoimed võivad tekkida ravimitega, mis indutseerivad maksaensüüme ning mille tulemusena
kiireneb suguhormoonide kliirens (nt fenütoiin, barbituraadid, primidoon, karbamasepiin, rifampitsiin,
bosentaan ja HIV ravimid (nt ritonaviir, nevirapiin)). Koostoimed on võimalikud ka okskarbasepiini,
topiramaadi, felbamaadi, griseofulviini ja naistepuna (hypericum perforatum) sisaldavate taimsete
preparaatidega. Maksimaalne ensüümide induktsioon on reeglina nähtav 10 päeva jooksul, kuid võib
pärast ravikuuri lõppu püsida vähemalt 4 nädalat.
Sekkumine enterohepaatilisse tsirkulatsiooni
Kontratseptsiooni ebaõnnestumisest on teatatud ka selliste antibiootikumide nagu penitsilliinide ja
tetratsükliinide kasutamisega seoses. Vastav toimemehhanism on ebaselge.
Tegutsemine
Naised, keda ravitakse lühiajaliselt ükskõik milliste ülalmainitud ravimklassidesse kuuluvate
ravimitega või üksikute toimeainetega (maksaensüüme indutseerivad ravimid) va rifampitsiin, peaksid
rasedusest hoidumiseks kasutama ajutiselt lisaks barjäärimeetodit, st lisameetodit tuleb kasutada
ravimite koosmanustamise ajal ning 7 päeva pärast ravimite koosmanustamise lõppu.
Rifampitsiini kasutamisel tuleb rasedusest hoidumiseks kasutada lisameetodit ravimi manustamise ajal
ning 28 päeva pärast selle lõppu.
Maksaensüüme indutseerivate preparaatidega pikaajalist ravi saavatel naistel soovitatakse kasutada
mõnda muud usaldusväärset mittehormonaalset rasestumisvastast meetodit.
Naised, kes kasutavad antibiootikume (va rifampitsiin vt eespool) peavad ravi ajal ja 7 päeva pärast
ravi lõppu kasutama lisaks ka barjäärimeetodit.
Formatted:
Juhul kui koosmanustatavaid ravimeid võetakse edasi pärast ühe KSK-de blisterpakendi tühjaks
Estonian
saamist, tuleb uue pakendiga alustada kohe, ilma tavapärase tabletivaba perioodita.
Peamised drospirenooni metaboliidid vereseerumis moodustuvad ilma tsütokroom P450 süsteemi
osaluseta. Seetõttu on ebatõenäoline, et nimetatud ensüümsüsteemi inhibiitorid võiksid mõjutada
drospirenooni metabolismi.
Aliane mõju teistele ravimitele
Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi.
Kontsentratsioonid plasmas ja kudedes võivad vastavalt kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda
(nt lamotrigiin).
Vastavalt in vitro inhibitsiooniuuringutele ning in vivo koostoimete uuringutele vabatahtlike
naispatsientidega, kes kasutasid markersubstraadina omeprasooli, simvastatiini ja midasolaami, on
vähetõenäoline, et drospirenoon koostoimiks teiste ravimite metabolismiga annuses 3 mg.
Muud koostoimed
Neerupuudulikkuseta patsientidel ei ilmnenud drospirenooni ja AKE inhibiitorite või NSAID"ide
samaaegsel kasutamisel märkimisväärset toimet seerumi kaaliumitasemele. Siiski pole Aliane
kasutamisest koos aldosterooni antagonistidega või kaaliumisäästvate diureetikumidega uuringuid läbi
viidud. Sellisel juhul tuleb seerumi kaaliumitaset kontrollida esimese ravitsükli ajal. (Vt lõik 4.4).
· Laboratoorsed analüüsid
Rasestumisvastaste steroidhormoonide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside
tulemusi, sh maksa-; kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilised näitajad;
kandjavalkude plasmaväärtus, nt kortikosteroide siduv globuliin ja lipiid/lipoproteiinfraktsioonid;
süsivesikute metabolismi parameetrid; koagulatsiooni ja fibrinolüüsi parameetrid. Muutused jäävad
üldiselt normi piiridesse. Kergest antimineralokortikoidsest toimest tingituna suurendab drospirenoon
plasma reniini aktiivsust ja plasma aldosterooni taset.
4.6
Rasedus ja imetamine
Raseduse ajal ei tohi Aliane"t kasutada.
Formatted:
Portuguese
Kui naine rasestub Aliane kasutamise ajal, tuleb ravimi manustamine koheselt lõpetada. Siiski ei ole
(Portugal)
ulatuslikud epidemioloogilised uuringud näidanud ei sünnidefektide riski kasvu neil lastel, kelle emad
kasutasid KSK-sid enne rasedust ega teratogeenset efekti, kui ravimit on kasutatud raseduse varases
staadiumis.
Loomkatsetes on raseduse ja imetamise ajal esinenud kõrvaltoimeid (vt lõik 5.3). Nende loomkatsete
põhjal ei saa välistada toimeainete hormonaalsest aktiivsusest tingitud kõrvaltoimete esinemist. Üldine
kogemus KSK-de kasutamisest raseduse ajal ei ole siiski andnud tõendeid kahjulikust toimest
inimesele.
Andmed Aliane kasutamise kohta raseduse ajal on väga piiratud ning ei võimalda teha järeldusi seoses
Aliane võimaliku negatiivse toimega rasedusele, lootele või vastsündinule. Seni ei ole vastavasisuliste
epidemioloogiliste uuringute andmeid saadaval.
KSK-de toimel võib väheneda rinnapiima hulk ning muutuda selle koostis. Seega pole KSK-de
kasutamine enne lapse rinnapiimast võõrutamist soovitatav. Väike kogus kontratseptiivseid
steroidhormoone ja nende metaboliite võib jõuda rinnapiima. Need kogused võivad last mõjustada.
4.7
Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. KSK-
de kasutajatel ei ole täheldatud märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8
Kõrvaltoimed
KSK-de kasutamisega seostatud tõsised kõrvaltoimed on loetletud lõigus 4.4.
Aliane kasutamise ajal on täheldatud järgmiste kõrvaltoimete esinemist:
Alljärgnevas tabelis on kõrvaltoimed esitatud MedDRA organsüsteemi klasside järgi.
Sagedused põhinevad kliiniliste uuringute andmetel.
Organsüsteemi klass
Kõrvaltoimete esinemissagedus
Sage
Aeg-ajalt
1/100 kuni <1/10
1/1000 kuni <1/100
Infektsioonid ja
Kandidoos
infestatsioonid
Herpes simplex
Immuunsüsteemi
Allergiline
reaktsioon
häired
Ainevahetus- ja
Söögiisu
tõus
toitumishäired
Psühhiaatrilised häired Emotsionaalne labiilsus
Depressioon
Närvilisus
Unehäired
Libiido langus
Närvisüsteemi häired
Peavalu
Paresteesia, peapööritus
Silma kahjustused
Nägemise häired
Südame häired
Ekstrasüstolid
Tahhükardia
Vaskulaarsed häired
Kopsuemboolia
Hüpertensioon
Migreen
Veenilaiendid
Respiratoorsed,
Farüngiit
rindkere ja
mediastiinumi häired
Seedetrakti häired
Kõhuvalu
Iiveldus
Oksendamine
Gastroenteriit
Diarröa
Kõhukinnisus
Seedetrakti häired
Naha ja nahaaluskoe
Akne Angioödeem
kahjustused
Alopeetsia
Sügelemine
Lööve
Naha kuivus
Seborröa
Naha häired
Lihas-skeleti ja
Kaela valu
sidekoe kahjustused
Valu jäsemetes
Lihaskrambid
Neerude ja kuseteede
Tsüstiit
häired
Rproduktiivse
Rindade valulikkus
Rinna neoplasma
süsteemi ja
Rindade suurenemine
Fibrotsüstiline rinnanääre
rinnanäärme häired
Düsmenorröa
Galaktorröa
Metrorraagia
Ovariaaltsüst
Kuumahood
Menstruatsiooni häired
Amenorröa
Menorraagia
Vaginaalne kandidoos
Vaginiit
Vulvovaginaalne häire
Tupe kuivus
Vaagna valu
Kahtlane Papanicolaou testi tulemus
Organsüsteemi klass
Kõrvaltoimete esinemissagedus
Sage
Aeg-ajalt
1/100 kuni <1/10
1/1000 kuni <1/100
Üldised häired ja
Turse
manustamiskoha
Asteenia
reaktsioonid
Valu
Liigne janu
Liigne higistamine
Uuringud Kehakaalu
tõus Kehakaalu
langus
Kasutatud on kõige sobivamat MedDRA terminit kindla kõrvaltoime, selle sünonüümide ja seotud
reaktsioonide kirjeldamiseks.
KSK-sid kasutavatel naistel on esinenud järgnevaid tõsiseid kõrvaltoimeid, mida käsitletakse lõigus
4.4:
-
venoossed trombemboolilised häired;
- arteriaalsed
trombemboolilised
häired;
- hüpertensioon;
- maksatuumorid;
-
teatud seisundite ilmnemine või ägenemine, millede seost KSK-de kasutamisega ei ole
lõplikult tõestatud: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, migreen, emakamüoomid,
porfüüria, dissemineerunud erütematoosluupus, herpes gestationis, chorea Sydenham,
hemolüütilis-ureemiline sündroom, kolestaasiga seotud ikterus;
- kloasmid;
-
akuutsete või krooniliste maksafunktsiooni häirete ilmnemine võib tingida KSK-de kasutamise
peatamise kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud;
-
päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid esile kutsuda või halvendada
angioödeemi sümptomeid.
Suukaudsete kontratseptiivide kasutajatel on veidi kõrgenenud rinnavähi diagnoosimise sagedus.
Kuivõrd rinnavähk on alla 40-aastaste naiste seas haruldane, on KSK-de kasutajate hulgas
diagnoositud rinnavähi juhtumite arv väike võrreldes rinnavähi üldise esinemissagedusega. Need
uuringud ei tõesta seoseid rinnavähi ja KSK-de vahel. Lisainformatsiooni saamiseks vt lõik 4.3 ja 4.4.
4.9
Üleannustamine
Siiani puudub kliiniline kogemus Aliane üleannustamise kohta. Kombineeritud suukaudsete
kontratseptiivide kasutamisega saadud üldise kogemuse põhjal võivad ilmneda järgnevad sümptomid:
iiveldus, oksendamine ning noortel tüdrukutel vähene tupekaudne vereeritus. Antidoodid puuduvad,
ravi on sümptomaatiline.
5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED
5.1
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Gestageenid ja östrogeenid, nende püsivad kombinatsioonid.
ATC-kood: G03AA12
Vahendi efektiivsuse Pearli indeks: 0,11 (ülemine kahepoolne 95% usalduspiir: 0,60).
Üldine Pearli indeks (meetodi "viga" + patsiendi ,,viga"): 0,31 (ülemine kahepoolne 95% usalduspiir:
0,91).
Aliane kontratseptiivne toime põhineb mitmete faktorite koostoimel, millest olulisimad on
ovulatsiooni pärssimine ning emakalimaskesta muutused.
Aliane on kombineeritud suukaudne kontratseptiiv, mis sisaldab etünüülöstradiooli ja drospirenooni
(progestageen). Terapeutilisel annusel on drospirenoonil ka antiandrogeensed ja kerged
antimineralokortikoidsed omadused. Drospirenoonil puudub östrogeenne, glükokortikoidne ning
antiglükokortikoidne aktiivsus. Sellest lähtuvalt sarnaneb drospirenooni farmakoloogiline profiil
loodusliku progesterooni profiiliga.
Kliinilised uuringud viitavad Aliane kergetest antimineralokortikoidsetest omadustest tingitud kergele
antimineralokortikoidsele toimele.
5.2
Farmakokineetilised omadused
· Drospirenoon
Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub drospirenoon kiirelt ja peaaegu täielikult. Maksimaalne
kontsentratsioon seerumis, mis on ligikaudu 38 nanogrammi/ml, saavutatakse pärast preparaadi
ühekordset manustamist 1...2 tunniga. Biosaadavus on vahemikus 76...85%. Biosaadavus ei ole sõltuv
toitumisest.
Jaotumine
Suukaudse manustamise järgselt langeb drospirenooni tase seerumis lõpliku poolväärtusajaga 31
tundi. Drospirenoon seotakse seerumi albumiiniga, mitte suguhormooni siduva globuliini (SHBG) ega
kortikoidi siduva globuliiniga (CBG). Vaid 3...5% ravimi kogu seerumi kontsentratsioonist esineb
vaba steroidina. Etünüülöstradiooli poolt indutseeritud SHBG kontsentratsiooni tõus ei mõjuta
drospirenooni seostumist seerumi proteiiniga. Drospirenooni keskmine jaotusmaht on 3,7 ± 1,2 l/kg.
Metabolism
Suukaudse manustamise järgselt metaboliseerub drospirenoon ulatuslikult. Põhilised metaboliidid
plasmas on drospirenooni happelised vormid, mis tekivad laktoonringi avanemisel ja 4,5-dihüdro-
drospirenoon-3-sulfaat. Need mõlemad formeeruvad ilma tsütokroom P450 süsteemi osaluseta.
Drospirenoon metaboliseerub vähesel määral tsütokroom P4503A4 osalusel ja on võimeline in vitro
seda ensüümi ning tsütokroom P4501A1, tsütokroom P4502C9 ja tsütokroom P4502C19 pärssima.
Eritumine
Seerumi kliirens on 1,5 ± 0,2 ml/min/kg. Drospirenoon eritub muutumatul kujul vaid väga väikeses
koguses. Drospirenooni metaboliidid erituvad rooja ja uriiniga vahekorras 1,2:1,4. Metaboliitide
eritumise poolväärtusaeg uriini ja roojaga on ligikaudu 40 tundi..
Püsiv plasmakontsentratsioon
Ravitsükli ajal saavutatakse drospirenooni maksimaalne kontsentratsioon plasmas, mis on ligikaudu
70 nanogrammi/ml, ligikaudu 8 päeva pärast ravi algust. Lõpliku poolväärtusaja ning
annustamisintervalli vahelisest suhtarvust tingituna tõuseb drospirenooni seerumitase ligikaudu
kolmekordseks.
Patsientide erirühmad
Neerupuudulikkusega patsiendid
Kergekujulise neerupuudulikkusega naistel (kreatiniini kliirens CLcr, 50...80 ml/min) oli
drospirenooni kontsentratsioon seerumis võrreldav normaalse neerufunktsiooniga patsientide omaga.
Normaalse neerufunktsiooniga patsientidega võrreldes oli mõõduka neerupuudulikkusega naistel
(CLcr, 30...50 ml/min) drospirenooni kontsentratsioon seerumis keskmiselt 37% kõrgem.
Drospirenoonravi oli ka kerge ja mõõduka neerupuudulikkusega patsientidele hästi talutav.
Drospirenoonravi ei avaldanud seerumi kaaliumi kontsentratsioonile kliiniliselt olulist mõju.
Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid
Võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega vähenes üksikannusega uuringus mõõduka
maksafunktsiooni häirega vabatahtlikel kliirens suukaudsel manustamisel (CL/f) ligikaudu 50%.
Mõõduka maksafunktsiooni häirega patsientidel täheldatud drospirenooni kliirensi vähenemine
võrreldes normaalse maksafunktsiooniga vabatahtlikega ei põhjustanud kahe vabatahtlike grupi vahel
nähtavaid erinevusi seerumi kaaliumi kontsentratsioonides. Isegi diabeedi ja samaaegse
spironolaktoonravi puhul (kaks tegurit, mis võivad soodustada hüperkaleemia teket) ei täheldatud
seerumi kaaliumi kontsentratsiooni tõusu üle normaalse vahemiku ülemise limiidi. Sellest võib
järeldada, et kerge ja mõõduka maksafunktsiooni häirega (Child-Pugh B) patsientidele on
drospirenoon hästi talutav.
Etnilised grupid
Kliiniliselt olulisi erinevusi drospirenooni või etünüülöstradiooli farmakokineetikas jaapanlaste ja
kaukaaslaste vahel ei ole täheldatud.
· Etünüülöstradiool
Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub etünüülöstradiool kiirelt ja täielikult. Pärast ühekordset suukaudset
manustamist saavutatakse maksimaalne kontsentratsioon seerumis (ligikaudu 33 pikogrammi/ml) 1...2
tunniga. Presüsteemse konjugatsiooni ja esmase maksapassaazi tulemusena on absoluutne biosaadavus
ligikaudu 60%. Koos toiduga manustamisel vähenes etünüülöstradiooli biosaadavus ligikaudu 25%-l
uuritavatest patsientidest. Ülejäänud patsientidel selliseid muutusi ei täheldatud.
Jaotumine
Etünüülöstradiooli tase seerumis alaneb kahefaasiliselt. Lõplikku dispositsioonifaasi iseloomustav
poolväärtusaeg on ligikaudu 24 tundi. Etünüülöstradiool on suures ulatuses mittespetsiifiliselt seotud
seerumi albumiiniga (ligikaudu 98,5 %) ning ta indutseerib SHBG ja CBG (kortikoide siduva
globuliini) kontsentratsiooni tõusu seerumis. Etünüülöstradiooli distributsiooni maht on ligikaudu 5
l/kg.
Metabolism
Presüsteemne konjugatsioon toimub peensoole limaskestas ja maksas. Esmane metabolism toimub läbi
aromaatse hüdroksülatsiooni, kuid moodustub ka mitmeid hüdroksüleeritud ja metüleeritud
metaboliite, mis esinevad nii vabade metaboliitide kui ka glükuroniidide ja sulfaatide konjugaatidena.
Metaboolse kliirensi tase vereseerumis on ligikaudu 5 ml/min/kg.
Eritumine
Etünüülöstradiool ei eritu muutumatul kujul, metaboliidid erituvad uriini ja sapiga vahekorras 4:6,
poolväärtusajaga 1 päev.
Püsiv plasmakontsentratsioon
Püsiv ravimi plasmakontsentratsioon saavutatakse ravitsükli teises pooles ning etünüülöstradiooli
seerumitase tõuseb ligikaudu 2,0...2,3 korda.
5.3
Prekliinilised ohutusandmed
Loomkatsetes piirdusid drospirenooni ja etünüülöstradiooli toimed tuntud farmakoloogiliste
toimetega. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud loomadel näitasid embrüotoksilist ja fetotoksilist
toimet, mida peetakse liigispetsiifiliseks. Aliane kliinilistest annustest suuremate annuste
manustamisel täheldati toimet seksuaalsele diferentseerumisele roti lootel. Ahvi lootel sellist toimet ei
täheldatud.
6. FARMATSEUTILISED
ANDMED
6.1
Abiainete loetelu
Tableti sisu
Laktoosmonohüdraat
Maisitärklis
Magneesiumstearaat (E470b)
Tableti kate
Hüpromelloos (E464)
Talk (E553b)
Titaandioksiid (E171)
Raudoksiidi punane pigment (E172)
6.2
Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3
Kõlblikkusaeg
5 aastat.
6.4
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu
Läbipaistev PVC/alumiinium blisterpakend.
Pakendi suurused:
1x21 tabletti
3x21 tabletti
6x21 tabletti
13x21 tabletti
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA
HOIDJA
Bayer Schering Pharma AG
D-13342 Berlin
Saksamaa
8. MÜÜGILOA
NUMBER
514606
9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
18.05.2006
10. TEKSTI
LÄBIVAATAMISE
KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2009