Zolmitriptan ratiopharm 2,5 mg - Zolmitriptan ratiopharm 2,5 mg ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Zolmitriptan ratiopharm 2,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 2,5 mg zolmitriptaani.
INN: Zolmitriptanum

Abiained:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett
Kollane, ümmargune, kaksikkumer tablett.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Auraga või aurata migreenihoogude ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Zolmitriptaani soovituslik annus migreenihoo raviks on 2,5 mg. Soovitatav on, et zolmitriptaani võetakse võimalikult vara pärast migreenihoo algust, kuid ravim on samuti efektiivne võetuna hilisemas staadiumis.
Kui migreeni sümptomid peaksid taastekkima 24 tunni jooksul pärast algset reaktsiooni, võib võtta teise annuse. Kui teine annus on vajalik, ei tohi seda võtta varem kui 2 tundi pärast esimese annuse võtmist. Kui patsient ei reageeri esimesele annusele, on vähetõenäoline, et patsient saab abi teisest annusest sama migreenihoo ajal.
Kui patsient ei saavuta 2,5 mg annusega rahuldavat leevendust, võib kaaluda järgnevate migreenihoogude raviks 5 mg zolmitriptaani annust. Kõrvaltoimete suurenenud võimaluse tõttu on soovitatav ettevaatusega kasutamine. Kontrollitud kliiniline uuring ei näidanud 5 mg annuse eelist 2,5 mg annuse ees. Siiski võib mõnedel patsientidel olla 5 mg annus tulemuslik.
24 tunni jooksul ei tohi võtta rohkem kui 2 annust zolmitriptaani ja ööpäevane maksimaalne annus ei tohi ületada 10 mg.
Zolmitriptaan ei ole näidustatud migreeni profülaktikaks.
Kasutamine lastel (alla 12-aastased)
Zolmitriptaani ohutust ja efektiivsust lastel ei ole hinnatud. Seetõttu ei ole soovitatav lastel kasutada
zolmitriptaani.

Kasutamine noorukitel (12...17-aastased)
Zolmitriptaani efektiivsust platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes patsientidel vanuses 12…17 aastat
ei ole täheldatud. Seetõttu ei soovitata noorukitel kasutada zolmitriptaani.

Kasutamine üle 65-aastastel patsientidel Zolmitriptaani ohutust ning efektiivsust üle 65-aastastel patsientidel ei ole hinnatud. Seetõttu ei soovitata eakatel patsientidel kasutada.zolmitriptaani.
Maksakahjustusega patsiendid Maksakahjustusega patsientidel on metabolism aeglustunud (vt lõik 5.2). Seetõttu on mõõduka raskusega või raske maksakahjustusega patsientidele soovitatav maksimaalne annus 5 mg zolmitriptaani 24 tunni jooksul.
Neerukahjustusega patsiendid Annuse korrigeerimine ei ole vajalik patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on üle 15 ml/min. (vt lõigud 4.3 ja 5.2).
Koostoimest tulenev annuse korrigeerimine (vt lõik 4.5)
5 mg soovituslik maksimaalne annus 24 tunni jooksul on patsientidele, kes võtavad: -MAO-A inhibiitoreid -tsimetidiini -spetsiifilisi CYP 1A2 inhibiitoreid nagu fluvoksamiin ning kinoloonid (nt tsiprofloksatsiin).
Suukaudne.

4.2 Vastunäidustused
-Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
-Mõõduka raskusega või raske hüpertensioon, kerge ravimata hüpertensioon.
-Südame isheemiatõbi.
-Perifeerne vaskulaarne haigus.
-Koronaarne vasospasm (Prinzmetali stenokardia).
-Anamneesis tserebrovaskulaarne atakk (CVA) või transitoorne isheemiline atakk (TIA).
-Zolmitriptaani samaaegne kasutamine koos ergotamiini, ergotamiini derivaatide (k.a metüsergiidi),

või teiste 5-HT1 retseptori agonistidega. -Sümptomaatiline Wolffi-Parkinsoni-White’i sündroom või teised südame lisajuhteteedest tingitud rütmihäired. -Zolmitriptaan on vastunäidustatud patsientidele, kelle kreatiniini kliirens on alla 15 ml/min.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Zolmitriptaani tohib kasutada ainult migreeni kindla diagnoosi puhul. Hoolikalt tuleb välistada teised potentsiaalselt tõsised neuroloogilised seisundid. Zolmitriptaani kasutamise kohta hemipleegilise või basilaarse migreeni puhul andmed puuduvad.
Migreeniga patsientidel võib olla risk teatud tserebrovaskulaarsete haiguste tekkeks. 5-HT1B/1D agonistide kasutamisel on täheldatud tserebraalhemorraagiate, subarahnoidaalsete hemorraagiate, insuldi ja teiste tserebrovaskulaarsete haiguste esinemist.
Väga harvadel juhtudel, nagu teistegi 5-HT1B/1D agonistidega, on teatatud koronaarsest vasospasmist, rinnaangiinist ja müokardiinfarktist. Zolmitriptaani ei tohi anda südame isheemiatõve riskifaktoritega patsientidele enne eelnevalt südameveresoonkonna seisukorda hindamata (vt lõik 4.3). Samas ei ole sel moel võimalik hinnata iga patsienti, kellel on südamehaigus, ning väga harvadel juhtudel on esinenud tõsiseid kardiaalseid juhtumeid patsientidel, kellel ei esinenud eelnevalt südamehaigust. Nagu ka teiste 5-HT1B/1D agonistide puhul, on pärast zolmitriptaani kasutamist teatatud prekordiumi piirkonna ebatüüpilistest aistingutest (vt lõik 4.8). Kui ilmnevad valu rindkeres või südame isheemiatõvele viitavad kaebused, ei tohi zolmitriptaani manustamist jätkata enne, kui ei ole teostatud vastavat kardiovaskulaarsüsteemi uuringut.
Nagu ka teiste 5-HT1B/1D agonistide kasutamisel, on teatatud mööduvast süsteemse vererõhu tõusust nii patsientidel, kellel esines anamneesis hüpertensioon kui ka patsientidel, kellel ei esinenud. Väga harvadel juhtudel on neid vererõhu tõuse seostatud märkimisväärsete kliiniliste episoodidega.
Nagu ka teiste 5-HT1B/1D agonistide kasutamisel, on harva teatatud anafülaktilistest/anafülaktoidsetest reaktsioonidest patsientidel, kes kasutavad zolmitriptaani.
Pikaajaline mistahes valuvaigisti kasutamine võib põhjustada peavalude süvenemise. Kui see ilmneb või on alust arvata, et see ilmneb, tuleb küsida meditsiinilist nõu ning ravi katkestada. Ravimite liigse kasutamise kahtlus on patsientidel, kellel esineb sage või igapäevane peavalu hoolimata (või tulenevalt) regulaarsest peavalu ravimite kasutamisest.
Triptaanide, selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRIde) ja serotoniini-norepinefriini tagasihaarde inhibiitorite (SNRIde) samaaegsel kasutamisel on täheldatud serotoniini sündroomi teket. Serotoniini sündroom on potentsiaalselt eluohtlik seisund, millega võib kaasneda sümptomeid nagu: vaimse seisundi muutused (nt agitatsioon, hallutsinatsioonid, kooma), autonoomne ebastabiilsus (nt tahhükardia, labiilne vererõhk, hüpertermia), neuromuskulaarsed häired (nt hüperrefleksia, koordinatsioonihäired) ja/või seedetrakti häired (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus). Kui samaaegne zolmitriptaani ja SSRI või SNRI preparaatide kasutamine on kliiniliselt vajalik, tuleb ravi saavaid patsiente hoolikalt jälgida, eriti ravi alustamisel ning annuse tõstmisel (vt lõik 4.5).
Nagu ka teiste 5-HT1B/1D agonistide kasutamisel, on võimalus dünaamiliste koostoimete tekkeks taimse preparaadi, naistepuna (Hypericum perforatum), kasutamisel, mis võib väljenduda soovimatute kõrvatoimete suurenemises.
Zolmitriptan ratiopharm 2,5 mg sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, laktaasi puudulikkusega või glükoos-galaktoosi imendumishäiretega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ei ole tõestatud, et samaaegne migreenihoogude profülaktikaks rakendatav ravi (nt beetaadrenoblokaatorid, suukaudne dihüdroergotamiin, pisotifeen) mõjutaks zolmitriptaani efektiivsust või põhjustaks soovimatuid kõrvaltoimeid.
Koostoime uuringud viidi läbi kofeiini, ergotamiini, dihüdroergotamiini, paratsetamooli, metoklopramiidi, pisotifeeni, fluoksetiini, rifampitsiini ja propranolooliga ning zolmitriptaani või selle aktiivsete metaboliitide farmakokineetikas ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi. Zolmitriptaanravi ajal tuleb teiste 5-HT1B/1D retseptori agonistide kasutamist 12 tunni jooksul vältida. Uuringud tervetel vabatahtlikel viitavad zolmitriptaani ja ergotamiini vahel farmakokineetiliste või kliiniliselt oluliste koostoimete puudumisele. Siiski on teoreetiliselt võimalik koronaarse vasospasmi risk ning soovitatav on pärast ergotamiini sisaldavate preparaatide kasutamist oodata 24 tundi enne zolmitriptaani manustamist. Vastupidiselt on soovitatav pärast zolmitriptaani manustamist oodata vähemalt kuus tundi, enne kui manustatakse mõnda ergotamiini sisaldavat preparaati (vt lõik 4.3).
Pärast 150 mg moklibemiidi, spetsiifilise MAO-A inhibiitori, annustamist tõusis vähesel määral (26%) zolmitriptaani AUC ning kolmekordistus aktiivse metaboliidi AUC. Seetõttu patsientidele, kes võtavad MAO-A inhibiitoreid, on soovitatav maksimaalne annus 24 tunni jooksul 5 mg zolmitriptaani. Ravimeid ei tohi koos kasutada, kui moklobemiidi manustatakse rohkem kui 150 mg ööpäevas.
Nagu ka teiste 5-HT1B/1D agonistide kasutamisel, võib zolmitriptaan aeglustada teiste ravimpreparaatide imendumist.
P450 inhibiitori, tsimetidiini, manustamisel pikenes zolmitriptaani poolväärtusaeg 44% ning AUC väärtus tõusis 48%. Lisaks kahekordistusid aktiivse N-desmetüleeritud metaboliidi 18C91 poolväärtusaeg ja AUC. Tsimetidiini kasutavatele patsientidele on soovitatav maksimaalne zolmitriptaani ööpäevane annus 5 mg. Võttes arvesse üldist koostoimete profiili, ei ole välistatud koostoimed tsütokroom P450 isoensüüm CYP1A2 inhibiitoritega. Seetõttu on soovitatav zolmitriptaani ööpäevase annuse vähendamine samatüübiliste ainete nagu fluvoksamiini ja antibakteriaalsete kinoloonide (nt tsiprofloksatsiin) kasutamisel.
Fluoksetiinil puudub toime zolmitriptaani farmakokineetikasse. Serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (fluoksetiini, sertaliini pariksetiini ja tsitalopraami) terapeutilised annused ei inhibeeri CYP1A2. Siiski on kirjeldatud serotoniini sündroomi tekkimist triptaanide, SSRIde (nt fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin) ning SNRIde (nt venlafaksiin, duloksetiin) kombineeritud kasutamisel (vt lõik 4.4).

4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus Inimese raseduse puhul ei ole selle ravimpreparaadi ohutust tõestatud. Loomkatsetes läbi viidud eksperimentaalsete uuringute hinnang ei viita otsestele teratogeensetele toimetele. Samas, mõned embrüotoksilisuse uuringute leiud näitasid embrüo elujõulisuse vähenemist. Zolmitriptaani annustamist tuleks kaaluda ainult juhul, kui oodatav kasu emale ületab mistahes võimaliku riski lootele.
Imetamine Uuringud on näidanud, et zolmitriptaan eritub imetavate loomade rinnapiima. Puuduvad andmed zolmitriptaani eritumise kohta inimese rinnapiima. Seetõttu tuleb zolmitriptaani imetavatele emadele manustada ettevaatusega. Mõju imikule tuleb miinimumini viia, vältides imetamist 24 tunni jooksul pärast ravi.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Kuni 20 mg zolmitriptaani annuse manustamisel ei täheldatud olulisi muutusi psühhomotoorsete testide sooritamise tulemustes. Kasutamine tõenäoliselt ei mõjuta patsiendi võimet juhtida autot või käsitseda masinaid. Siiski tuleb arvesse võtta, et võib ilmneda unisust.

4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on hinnatud sageduse järgi järgnevalt: Väga sage:

1/10 Sage:

1/100 kuni <1/10 Aeg-ajalt:

1/10
00 kuni <1/100 Harv:


1/10
000 kuni <1/1000 Väga harv: <1/10 000 Teadmata: ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.


Zolmitriptaani talutakse hästi. Kõrvaltoimed on tavaliselt kerged/mõõdukad, pöörduvad ja mööduvad
spontaanselt ilma lisaravita.
Võimalikud kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt esimese 4 tunni jooksul pärast ravimi manustamist ning
nende esinemissagedus ei suurene ravimi korduval manustamisel.

Immuunsüsteemi häired
Harv: anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid, ülitundlikkusreaktsioonid.

Närvisüsteemi häired
Sage: häired või hälbed tundlikkuses, pearinglus, peavalu, hüperesteesia, paresteesia, somnolentsus,
kuumatunne.

Südame häired
Sage: palpitatsioonid.
Aeg-ajalt: tahhükardia.
Väga harv: stenokardia, koronaarne vasospasm, müokardi infarkt.

Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: süsteemse vererõhu ajutine tõus.
Seedetrakti häired
Sage: kõhuvalu, suukuivus, iiveldus, oksendamine.
Väga harv: verine kõhulahtisus, seedetrakti infarkt või nekroos, seedetrakti isheemilised episoodid,
isheemiline koliit, põrnainfarkt.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Harv: angioödeem, urtikaaria.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused Sage: lihasnõrkus, müalgia.
Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt: polüuuria; suurenenud urineerimissagedus.
Väga harv: urineerimise pakitsus.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: asteenia, raskustunne, pingetunne, valu või survetunne kõris, kaelas, jäsemetes või rindkeres.


4.9 Üleannustamine
Vabatahtlikud, kellele manustati ühekordseid annuseid suukaudselt 50 mg, kogesid sageli sedatsiooni. Zolmitriptaani eliminatsiooni poolväärtusaeg on 2,5...3 tundi (vt lõik 5.2), seetõttu peab patsientide jälgimine pärast zolmitriptaaniga üleannustamist jätkuma vähemalt 15 tundi või kuni sümptomite kadumiseni.
Zolmitriptaanil puudub spetsiifiline antidoot. Raskekujulise mürgistuse korral on soovitatav intensiivravi, kaasa arvatud patsiendi hingamisteede vabastamine ja säilitamine, kudede piisava hapnikuga varustamise ja ventilatsiooni kindlustamine ning kardiovaskulaarsüsteemi jälgimine ja toetamine.
Ei ole teada hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi mõju zolmitriptaani kontsentratsioonile.vereseerumis.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: selektiivsed serotoniini (5-HT1) agonistid ATC-kood: N02CC03
Prekliinilised uuringud on näidatud zolmitriptaani selektiivset agonistlikku aktiivsust vaskulaarsete 5HT1D- ja 5-HT1B-retseptorite alamtüüpide suhtes. Zolmitriptaan omab agonistina kõrget afiinsust 5HT1B-/1D-retseptorite ja kerget afiinsust 5-HT1A-retseptorite suhtes. Zolmitriptaanil puudub oluline afiinsus (tulemused pärinevad seondumisuuringutest radioaktiivselt märgistatud ravimiga) või ta ei oma farmakoloogilist aktiivsust 5-HT2-, 5-HT3-, 5-HT4-, alfa1-, alfa2- ja beeta1- adrenergiliste, H1- ja H2- histamiinergiliste, muskariinergiliste, dopamiin1-ja dopamiin2-ergiliste retseptorite suhtes. 5-HT1Dretseptorid paiknevad presünaptiliselt nii kolmiknärvi perifeersetes kui ka tsentraalsetes sünapsides ning prekliinilised uuringud on tõestanud, et zolmitriptaan toimib nii tsentraalsetes kui perifeersetes sünapsides.
Kliinilistes uuringutes saabus efektiivne toime alates esimesest tunnist, suurenedes 2…4 tunni vahel peavalu ja teiste migreeni sümptomite nagu iivelduse, foto- ja fonofoobia puhul. Tableti kujul võetud zolmitriptaan näitab võrreldevat mõju nii auraga kui aurata migreeni ja menstruatsiooniga seostatava migreeni puhul. Zolmitriptaani tabletid, võetuna aura ajal, ei ole näidanud migreeni peavalude ennetamist, mistõttu tuleks zolmitriptaani võtta migreeni peavalu-faasi ajal.
Üks platseebokontrolliga uuring 696 migreeniga noorukil ei tõestanud 2,5 mg, 5 mg ega 10 mg zolmitriptaani annuse paremust platseebost. Efektiivsust ei ilmnenud.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Zolmitriptaan imendub inimesel suukaudsel manustamisel kiiresti ja ulatuslikult (vähemalt 64%). Põhitoimeaine keskmine absoluutne biosaadavus on ligikaudu 40%. Zolmitriptaani aktiivne metaboliit (183C91, zolmitriptaani N-desmetüleeritud metaboliit) omab samuti 5-HT1B/1D agonistlikku aktiivsust, mis osutus loomkatsetes 2…6 korda zolmitriptaani toimest tugevamaks.
Tervetel uuritavatel näitab ühekordse annusena antud zolmitriptaan ja selle aktiivne metaboliit 183C91 annusest sõltuvat AUC ja Cmax üle annuste vahemikus 2,5…50 mg. Imendumine on kiire, 75% Cmax saavutatakse 1 tunni jooksul ja plasmakontsentratsioon säilib 4…6 tunni vältel. Zolmitriptaani imendumist ei mõjuta toit. Zolmitriptaani annuse kahekordistamisel ei ole tõendeid akumulatsioonist.
Metabolism
Zolmitriptaan elimineeritakse laialdaselt peamiselt maksa biotransformatsiotsiooni ja järgneva metaboliitide ekskretsiooni teel uriiniga. Kolm olulisemat metaboliiti on: indoolatsetüülhape (peamine metaboliit vereplasmas ja uriinis), zolmitriptaani N-oksiid- ja N-desmetüülanaloogid. N-desmetüleeritud metaboliit (183C91) on ainus aktiivne metaboliit. Metaboliidi 183C91 plasmakontsentratsioon moodustab ligikaudu poole zolmitriptaani omast ning eeldatavalt toetab zolmitriptaani terapeutilist toimet.
Eritumine
Üle 60% ühekordselt suu kaudu manustatud annusest eritatakse uriiniga (peamiselt metaboliidi indoolatsetüülhappe kujul) ja 30% väljaheitega, peamiselt muutumatul kujul.
Maksapuudulikkusega patsientidel läbi viidud zolmitriptaani farmakokineetilise uuringu tulemusena selgus, et maksafunktsiooni mõõduka häire korral olid AUC ja Cmax väärtused tõusnud tervete vabatahtlikega võrreldes vastavalt 94% ja 50% ning maksafunktsiooni raske häire korral vastavalt 226% ja 47%. Metaboliitide, k.a aktiivse metaboliidi, plasmakontsentratsioon oli vähenenud. Metaboliit 183C91
AUC ja Cmax väärtused vähenesid maksafunktsiooni mõõduka häire korral 33% ja 44% ning
maksafunktsiooni raske häire korral vastavalt 82% ja 90%.

Zolmitriptaani plasma poolväärtusaeg (t½) tervetel vabatahtlikel oli 4,7 tundi, mõõduka maksafunktsiooni
häirega patsientidel 7,3 tundi ja 12 tundi raske maksafunktsiooni häire korral. Metaboliit 183C91
väärtused olid vastavalt 5,7 tundi, 7,5 tundi ja 7,8 tundi.
Pärast ravimi intravenoosset manustamist on plasma keskmine kliirens ligikaudu 10 ml/min/kg, millest
kolmandiku moodustab renaalne kliirens. Renaalne kliirens on suurem, kui ainult glomerulaarfiltratsiooni
kiiruse alusel võiks eeldada, seega toimub eliminatsioon ka tubulaarsekretsiooni kaudu. Jaotusruumala
intravenoossel manustamisel on 2,4 l/kg. Plasmavalkudega seondub ravim vähesel määral (ligikaudu
25%). Keskmine zolmitriptaani eliminatsiooni poolväärtusaeg on 2,5...3 tundi. Tema metaboliitide
poolväärtusaeg on sarnane, mis annab alust oletada, et nende eliminatsioonikiirus on limiteeritud
metaboliidi moodustumise kiiruse poolt.

Zolmitriptaani ja tema metaboliitide renaalne kliirens on mõõduka kuni raske neerupuudulikkuse korral
langenud (7…8 korda), võrreldes tervete uuritavatega, kuigi ravimi ja tema aktiivsete metaboliitide AUC
väärtused on ainult kergelt tõusnud (vastavalt 16% ja 35%) ning eliminatsiooni poolväärtusaeg tõusnud 1
tunni võrra (3…3,5 tunnini). Need parameetrid mahuvad tervetel vabatahtlikel mõõdetud parameetrite
piiridesse.

Uuringus väikese grupi tervete inimestega ei täheldatud farmakokineetilisi koostoimeid ergotamiiniga.
Zolmitriptaani ja ergotamiini/kofeiini koosmanustamine on hästi talutav ega põhjustanud kõrvaltoimete
sagenemist ja vererõhu kõrgenemist, sarnanedes zolmitriptaani monoteraapia rakendamisega.
Rifampitsiini kasutamisel ei ole täheldatud olulisi muutusi zolmitriptaani või tema aktiivsete metaboliitide
ainevahetuses.
Selegiliin, MAO-B inhibiitor, ja fluoksetiin (serotoniini tagasihaarde selektiivne inhibiitor), ei mõjutanud
zolmitriptaani farmakokineetilisi parameetreid.

Zolmitriptaani farmakokineetilised parameetrid olid tervetel eakatel uuritavatel ja tervetel noorematel
uuritavatel sarnased.


5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Prekliinilisi toimeid nii üksik- kui korduvannuste toksilisuse uuringutes täheldati üksnes inimese maksimaalsest annusest oluliselt suuremate annuste puhul.
In vitro ja in vivo geneetilise toksilisuse uuringute tulemuste kohaselt ei ole zolmitriptaani kliinilise kasutamise tingimustes genotoksilisust oodata.
Kliinilises kasutuses olulisi tuumoreid hiirte ja rottide kartsinogeensuse uuringute käigus ei leitud.
Nagu ka teised 5-HT1B/1D-retseptorite agonistid, seondub zolmitriptaan melaniiniga.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tabelti sisu:
Veevaba laktoos
Mikrokristalliline tselluloos
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Magneesiumsteraat (taimne)

Tableti kate:
Polüvinüülalkohol (osaliselt hüdrolüüsitud)
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 3350
Talk
Kollane raudoksiid (E172)


6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
27 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.


6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
OPA-AL-PVC/Alumiinium blisterpakendis on 2, 3, 6, 10, 12 või 18 õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ratiopharm GmbH, Graf-Arco-Strasse 3, 89079 Ulm, Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

735011

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

28.02.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2011.