RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Zopiclone Olpha, 7,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 7,5 mg zopiklooni. INN. Zopiclonum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks 7,5 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab laktoosmonohüdraati, mis vastab 32 mg laktoosile (vt lõik 4.4).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett (tablett).

Helesinised kuni sinised poolitusjoonega ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoonest ühel pool pimetrükis "Z" ja poolitusjoonest teisel pool "1", teine külg on sile. Läbimõõt: pikkus: 10,10 mm ± 0,20 mm; laius: 5,10 mm ± 0,20 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Unetuse lühiajaline ravi täiskasvanutel. Bensodiasepiinid ja bensodiasepiinisarnased ravimid on näidustatud ainult siis, kui unehäire on tõsine, põhjustab töövõimetust või isiku väljendunud pingeseisundit.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab olema nii lühiajaline kui võimalik ja ei tohi kesta üle 4 nädala, k.a annuse järk-järguline vähendamine (vt ka lõik 4.4). Mõnel juhul võib osutuda vajalikuks pikendada ravi üle maksimaalse raviperioodi; seda ei tohi teha patsiendi seisundit uuesti hindamata, sest sõltuvus- või kuritarvitusrisk suurenevad koos ravi kestusega (vt ka lõik 4.4).

Annustamine Kõikidel juhtudel tuleb ravi alustada väikseima efektiivse annusega ja maksimaalset annust ei tohi ületada.

Zopiclone Olpha 7,5 mg tablett tuleb võtta ühekordse annusena õhtul enne magamaminekut ja seda ei tohi samal ööl uuesti võtta. 3,75 mg annus sobib rohkem üle 65-aastastele patsientidele ja erirühmadele.

Tavaline annus on:

Täiskasvanud Alla 65-aastased täiskasvanud: 7,5 mg ööpäevas.

Eakad 65-aastased või vanemad patsiendid: soovitatav annus on 3,75 mg ööpäevas ja seda võib ainult erandkorras suurendada 7,5 mg-ni.

Maksapuudulikkus Maksapuudulikkusega ja kroonilise hingamispuudulikkusega patsiendid: soovitatav annus on 3,75 mg tabletti ööpäevas (vt lõik 5.2)

Neerupuudulikkus Neerupuudulikkusega patsiendid: soovitatav algannus on 3,75 mg ööpäevas (vt lõik 5.2).

Kõikidel juhtudel ei tohi 7,5 mg annust ületada.

Lapsed Zopiklooni ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18 aasta vanustel noorukitel ei ole tõestatud. Seega ei tohi zopiklooni kasutada lastel ja alla 18 aasta vanustel noorukitel.

Manustamisviis Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

Ravim on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

• ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes,
• raske hingamispuudulikkus,
• uneapnoe sündroom,
• raske äge või krooniline maksapuudulikkus (entsefalopaatia tekkerisk),
• myasthenia gravis,
• varem esinenud uneaegsed käitumishäired pärast zopiklooni võtmist (vt lõik 4.4).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Enne ravi alustamist zopiklooniga tuleb hoolikalt uurida unetuse tekkepõhjust. Zopiclone Olpha`t tuleb kasutada ettevaatusega ka patsientidel, kellel on esinenud alkoholi või narkootikumide kuritarvitamist. Vältida tuleb alkoholi samaaegset tarvitamist.

Sõltuvus Ravi rahustite/uinutitega, nagu zopikloon, võib põhjustada füüsilist või psüühilist sõltuvust või nende ainete kuritarvitamist.

Sõltuvuse või kuritarvitamise risk suureneb koos annustamise ja ravi pikenemisega. Sõltuvuse või kuritarvitamise risk on suurem ka patsientidel, kellel on esinenud alkoholi või narkootikumide kuritarvitamist ning zopiklooni kasutamisel koos alkoholi või muude psühhotroopsete ravimitega.

Füüsilise sõltuvuse ilmnemisel võib ravi äkiline katkestamine põhjustada ärajätunähte, need võivad olla unetus, peavalud, lihasevalu, tugev ärevus, pinge, erutus, segadus ja ärrituvus. Tõsistel juhtudel võivad ilmneda järgmised sümptomid: depersonalisatsioon, derealisatsioon, hüperakuusia, jäsemete tuimus ja torkimine, ülitundlikkus valguse, müra ja füüsilise kontakti suhtes, hallutsinatsioonid või epileptilised hood.

Ärajätunähud võivad ilmneda päevade jooksul pärast ravi lõpetamist. Lühitoimeliste bensodiasepiinide kasutamisel, eriti nende kasutamisel suurtes annustes, võivad sümptomid ilmneda isegi annustevahelise aja jooksul.

Tagasilöögifenomenina tekkiv unetus Mööduv sündroom, kui ravi lõpetamisel tekivad rahustite/uinutitega ravitud sümptomid uuesti võimendatud kujul. Nende sümptomite tekkerisk on suurem järsu katkestamise korral, eriti pärast pikaajalist ravi uneravimitega. Seetõttu on soovitatav patsienti sellest teavitada ja soovitada annust järk-järgult vähendada (vt ka lõik 4.8 Kõrvaltoimed). Ärajätunähtude riski vähendamiseks peab ravi uneravimitega olema ajutine või perioodiline.

Ravi kestus Ravi kestus peab olema nii lühike kui võimalik (vt lõik 4.2), see ei tohi koos annuse vähendamise perioodiga ületada nelja nädalat. Seda aega võib pikendada alles pärast patsiendi seisundi uuesti hindamist. Ravi alguses võib olla kasulik teavitada patsienti, et ravi kestab lühikest aega, ja selgitada täpselt, kuidas annust järk-järgult vähendada. Tähtis on juhtida tähelepanu ka tagasilöögiefekti võimalikkusele, et patsient ei muretseks ravi lõpetamisel põhjendamatult nende sümptomite pärast.

Psühhomotoorne halvenemine Nagu teistel rahustitel/uinutitel on ka zopikloonil kesknärvisüsteemi (KNS) pärssiv toime. Psühhomotoorsete funktsioonide muutused ilmnevad tõenäoliselt tundide jooksul pärast manustamist. Psühhomotoorse halvenemise, sealhulgas juhtimisvõime halvenemise risk suureneb järgmistes olukordades: selle ravimi võtmine vähem kui 12 tundi enne erksust nõudvaid tegevusi (vt lõik 4.7); soovitatava annuse ületamine; koosmanustamine teiste KNS-i depressantide, alkoholi, illegaalsete ainete või ravimitega, mis suurendavad zopiklooni kontsentratsiooni veres (vt lõik 4.5). Patsiente tuleb hoiatada täielikku erksust või motoorset koordinatsiooni nõudvate ohtlike tegevuste eest (nt masinate käitamine või juhtimine) pärast zopiklooni võtmist, eriti esimese 12 tunni jooksul pärast manustamist.

Anterograadne amneesia Anterograadne amneesia võib tekkida, eriti kui uni katkeb või kui magamaminek pärast Zopiclone Olpha võtmist hilineb. Anterograadne amneesia võib ilmneda mõne tunni jooksul pärast manustamist. Anterograadse amneesia riski vähendamiseks tuleb patsiendile soovitada:

• võtta tablett vahetult enne magamaminekut või juba voodis olles,
• luua kõige soodsamad tingimused täisväärtuslikuks ööuneks (7…8 tundi).

Taluvus Lühitoimeliste bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete uinutav toime võib nõrgeneda pärast korduvat kasutamist mõne nädala jooksul. Zopiklooni kasutamisel ei ole aga kuni 4 nädala pikkuse raviperioodi jooksul väljendunud tolerantsi tekkinud. Somnambulism ja sellega seotud käitumine Uneskõndimine ja keeruline unekäitumine, kõndides, unes söögitegemine ja söömine, seksimine või telefonikõnede tegemine, mida hiljem ei mäletata, on esinenud patsientidel, kes on võtnud esimese või mis tahes järgneva annuse zopiklooni ning keda ei ole täielikult äratatud. Tavaliselt patsiendid neid sündmusi ei mäleta. Patsiendid võivad keerulise unekäitumise ajal saada raskelt vigastada või vigastada teisi. Sellised vigastused võivad lõppeda surmaga. Sellise käitumise riski võib suurendada alkoholi ja teiste KNS-i depressantide kasutamine koos zopiklooniga või maksimaalse soovitatava annuse ületamine. Ravi katkestamist tuleb põhjalikult kaaluda patsientidel, kes teatavad sellisest käitumisest (vt lõik 4.5)

Muud psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid Bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ravimite kasutamisel võivad tekkida sellised reaktsioonid, nagu rahutus, agiteeritus, ärrituvus, agressioon, meelepetted, viha, hirmuunenäod, hallutsinatsioonid, psühhoos, ebatavaline käitumine ja muud käitumishäired. Nende nähtude ilmnemisel tuleb ravi zopiklooniga katkestada. Need reaktsioonid ilmnevad tõenäoliselt sagedamini

eakatel.

Enesetapp/depressioon/raske depressiivne episood Mitmed epidemioloogilised uuringud on näidanud suitsiidide ja suitsiidikatsete esinemissageduse suurenemist nii depressiooniga kui depressioonita patsientidel, keda on ravitud bensodiasepiinide ja muude uinutitega, sh zopikloon. Põhjuslikku seost ei ole tuvastatud.

Nagu teised uinutid ei ole ka zopikloon depressiooni ravim ja võib selle sümptomeid isegi maskeerida (sellistel patsientidel võib suitsidaalsus jääda märkamatuks).

Raske depressiooniga isikud: Bensodiasepiine ja bensodiasepiinisarnaseid ravimeid ei tohi monoteraapiana määrata, sest see võib olemasolevat depressiooni süvendada ja muutuda püsivaks, mistõttu suureneb suitsiidirisk. Nende patsientide suitsiidiriski tõttu tuleb neil üleannustamise vältimiseks kasutada zopiklooni nii väikest annust kui võimalik.

Opioidide samaaegse kasutamise riskid Zopiclone Olpha ja opioidide samaaegne kasutamine võib põhjustada sedatsiooni, hingamisdepressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tuleb sedatiivseid ravimeid, näiteks bensodiasepiine või nendega sarnaseid ravimeid (nagu Zopiclone Olpha), määrata koos opioididega ainult patsientidele, kellel puuduvad alternatiivsed ravivõimalused. Kui tehakse otsus määrata Zopiclone Olpha samal ajal opioididega, tuleb kasutada väikseimat toimivat annust ja ravi peab kestma võimalikult lühikest aega (vt ka üldisi annustamissoovitusi lõik 4.2).

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hingamisdepressiooni ning sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Sellega seoses on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja (vajaduse korral) nende hooldajaid, et nad oleksid nendest sümptomitest teadlikud (vt lõik 4.5).

Patsientide erirühmad Maksakahjustus Soovitatav on annust vähendada, vt lõik 4.2. Bensodiasepiinid ei ole näidustatud raske maksapuudulikkusega patsientide raviks, sest need võivad soodustada entsefalopaatia teket (vt lõik 4.3).

Hingamispuudulikkus Hingamisdepressiooni riski tõttu soovitatakse väiksemat annust kroonilise hingamispuudulikkusega patsientidele. Neerukahjustus Soovitatav on annust vähendada (vt lõik 4.2).

Eakad Eakatele patsientidele tuleb anda väiksem annus (vt lõik 4.2). Zopiklooni lihaseid lõõgastava toime tõttu on võimalik kukkumisoht, eriti eakatel, kui nad öösel üles tõusevad.

Lapsed Zopiklooni ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18 aasta vanustel noorukitel ei ole tõestatud. Seega ei tohi zopiklooni kasutada lastel ja alla 18 aasta vanustel noorukitel.

Teadaoleva toimega abiained Laktoos Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tableti kohta, see tähendab on põhimõtteliselt

„naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav: Alkohol Samal ajal ei soovitata tarvitada alkoholi. Zopiclone Olpha rahustav toime võib alkoholiga kombineerimisel tugevneda. See mõjutab autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Koostoimete tõttu tuleb olla ettevaatlik Kesknärvisüsteemi pärssivad ained Kombineerimist teiste KNS-i depressantidega, nagu neuroleptikumid, uinutid, anksiolüütikumid/rahustid, antidepressandid, narkootilised valuvaigistid, antiepileptikumid, anesteetikumid ja rahustavad antihistamiinikumid, tuleb hoolikalt kaaluda, sest need ained võivad tugevdada zopiklooni kesknärvisüsteemi pärssivat toimet. Samuti võib narkootiliste valuvaigistite puhul eufooria võimenduda, mis võib põhjustada suurema psühholoogilise sõltuvuse.

Opioidid Sedatiivsete ravimite, nagu bensodiasepiinid, või sarnaste ravimite, nagu Zopiclone Olpha, samaaegne kasutamine opioididega suurendab aditiivse KNS-i pärssiva toime tõttu sedatsiooni, hingamisdepressiooni, kooma ja surma riski. Annus ja samaaegse kasutamise kestus peavad olema piiratud (vt lõik 4.4).

CYP3A4 inhibiitorid/CYP3A4 indutseerijad Kuna zopikloon metaboliseerub CYP3A4 kaudu, võib zopiklooni plasmakontsentratsioon suureneda, kui seda manustatakse koos CYP3A4 inhibiitoritega, nagu makroliidide rühma antibiootikumid, asoolid, HIV proteaasi inhibiitorid ja greibimahl. Samaaegsel CYP3A4 inhibiitorite kasutamisel võib osutuda vajalikuks vähendada zopiklooni annust. Seevastu zopiklooni plasmakontsentratsioon võib väheneda, kui seda manustatakse koos CYP3A4 indutseerijatega, nagu fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin, rifampitsiin ja naistepuna sisaldavad preparaadid. Zopiklooni annust võib olla vaja suurendada.

Erütromütsiin Tervetel isikutel on uuritud erütromütsiini toimet zopiklooni farmakokineetikale. Zopiklooni AUC suureneb erütromütsiini olemasolul 80%, tõenäoliselt on põhjuseks erütromütsiini inhibeeriv toime CYP3A4 abil metaboliseeritavate ravimite metabolismile. Selle tulemusena võib zopiklooni uinutav toime tugevneda. Itrakonasool Itrakonasooli (mis pärsib CYP3A4 vahendatud ainevahetust) koosmanustamisel suureneb zopiklooni biosaadavus ligikaudu 70%.

Rifampitsiin Rifampitsiin indutseerib tugevalt zopiklooni metabolismi, mis toimub tõenäoliselt CYP3A4 kaudu. Selle plasmakontsentratsioon väheneb ligikaudu 80% ja selle mõju psühhomotoorsetele testidele väheneb märkimisväärselt.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Suur hulk kohortuuringutest andmeid ei ole näidanud väärarendite esinemist pärast kokkupuudet bensodiasepiinidega või bensodiasepiinisarnaste ainetega raseduse esimesel trimestril. Teatud juhtkontrolluuringutes täheldati aga suulae- ja huulelõhe suurenenud esinemissagedust, mis on seotud bensodiasepiinide kasutamisega raseduse ajal. Nende andmete kohaselt on huule- ja suulaelõhe esinemissagedus vastsündinutel pärast bensodiasepiinidega kokkupuudet raseduse ajal väiksem kui 2/1000, samas kui eeldatav esinemissagedus üldpopulatsioonis on 1/1000.

Kui bensodiasepiine võetakse suurtes annustes raseduse 2. ja/või 3. trimestril, on täheldatud loote aktiivsete liigutuste ja loote südame löögisageduse varieeruvuse vähenemist. Ravi bensodiasepiinidega raseduse hilises staadiumis, isegi madalates annustes, võib põhjustada vastsündinul kokkupuutejärgseid tunnuseid, nagu aksiaalne hüpotoonia, imemishäired, mille tagajärjeks on vähene kaalutõus. Need nähud on pöörduvad, kuid võivad kesta 1 kuni 3 nädalat, sõltuvalt määratud bensodiasepiini poolväärtusajast. Suurte annuste kasutamisel võib vastsündinutel tekkida hingamisdepressioon või apnoe, samuti hüpotermia. Lisaks võib vastsündinul tekkida võõrutussündroom isegi ilma kokkupuutejärgsete tunnusteta. Seda iseloomustab eelkõige vastsündinu ülierutuvus, agiteeritus ja värinad, mis ilmnevad mõne aja jooksul pärast sündi. Sümptomite alguse viivitus sõltub ravimi eliminatsiooni poolväärtusajast, mis võib olla märkimisväärne, kui see on pikk. Neid andmeid arvesse võttes ei tohi zopiklooni raseduse ühelgi etapil kasutada.

Imetamine Seda ravimit ei tohi imetamise ajal kasutada. Imetamise korral on zopiklooni kineetika rinnapiimas sarnane plasma omaga. Imiku poolt allaneelatud annuse hinnanguline protsent ei ületa 0,2% emale 24 tunni jooksul manustatud annusest.

Fertiilsus Kui zopiklooni määratakse rasestumisvõimelisele naisele, tuleb teda teavitada, et ta peab oma arstiga arutama ravimi võtmise lõpetamist, kui ta kavatseb rasestuda või kahtlustab, et ta on rase.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Zopikloonil võib olla tugev toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Nagu ka teiste uinutite puhul, tuleb juhte ja masinate kasutajaid hoiatada võimaliku unisuse, reaktsiooniaja pikenemise, pearingluse, stuupor, ähmase nägemise või topeltnägemise, vähenenud erksuse ja sõiduvõime halvenemise ohu eest, eriti esimese 12 tunni jooksul pärast zopiklooni manustamist (vt lõik 4.8). Zopiklooni kasutamisel terapeutilistes annustes võib esineda halvenenud juhtimisvõimet ja käitumist, näiteks roolis magama jäämist. Pärast zopiklooni manustamist tuleb patsiente hoiatada ohtlike tegevuste eest, mis nõuavad täielikku vaimset erksust või motoorset koordinatsiooni, näiteks masinate käsitsemine või mootorsõiduki juhtimine. Toime võib püsida ka järgmise päevani. Lisaks suureneb risk samaaegsel alkoholi või teiste KNS-i depressantide kasutamisel (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei tarbiks zopiklooniga ravi ajal alkoholi ega muid psühhoaktiivseid aineid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on klassifitseeritud MedDRA organsüsteemi klasside ja esinemisesageduse järgi: väga sage (>1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/100 kuni < 1/1000); harv (≥ 1/1000 kuni < 1/10 000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Kõrvaltoimed sõltuvad võetud annusest ja patsiendi individuaalsest tundlikkusest.

Organsüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata klass sage Immuunsüsteemi angioödeem, häired anafülaktiline Psühhiaatrilised erutus, muutunud käitumishäired, häired õudusunenäod teadvuse seisund, deliirium,

Organsüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata klass sage Närvisüsteemi vähenenud pearinglus, anterograadne ataksia, häired tähelepanelikkus peavalu amneesia, mis paresteesia, Silma diploopia kahjustused Respiratoorsed, düspnoe hingamis- rindkere ja depressioon mediastiinumi häired Seedetrakti suukuivus iiveldus düspepsia, häired oksendamine Maksa ja transaminaaside sapiteede häired ja/või vere Naha ja lööve, sügelus, nahaaluskoe urtikaaria kahjustused Lihaste, luustiku lihasenõrkus ja sidekoe kahjustused Üldised häired ja asteenia manustamiskoha reaktsioonid Vigastus, kukkumine mürgistus ja (peamiselt

Organsüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata klass sage protseduuri eakatel, vt lõik tüsistused 4.4) Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamine võib olla eluohtlik, eriti koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (sh alkohol) seotud polüintoksikatsiooni korral. Massiivne üleannustamine avaldub peamiselt kesknärvisüsteemi depressioonina, mille ilmingud varieeruvad unisusest koomani, olenevalt allaneelatud kogusest. Kergetel juhtudel on sümptomiteks segadus ja letargia; raskematel juhtudel ataksia, hüpotoonia, hüpotensioon, hingamisdepressioon ja väga harva surm. Suukaudse üleannustamise korral vähem kui 1 tunni jooksul tuleb esile kutsuda oksendamine, kui patsient on teadvusel või vastasel juhul teha maoloputus, kaitstes hingamisteid. Pärast seda aega võib aktiivsöe manustamine vähendada imendumist. Soovitatav on südame- ja hingamisfunktsioonide spetsiaalne jälgimine vastavas keskkonnas. Hemodialüüs on zopiklooni suure jaotusruumala tõttu kasutu. Süstitava flumaseniili manustamine võib olla kasulik bensodiasepiinide tahtliku või juhusliku üleannustamise diagnoosimiseks ja/või raviks. Flumaseniili antagonism bensodiasepiinide toime suhtes võib soodustada neuroloogiliste häirete (krampide) teket, eriti epilepsiahaigetel.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: uinutid ja rahustid, bensodiasepiinisarnased ained; ATC-kood N05CF01.

Zopikloon kuulub tsüklopürroloonide rühma ja on seotud bensodiasepiinide klassiga. Selle farmakodünaamiline toime on kvalitatiivselt sarnane teiste selle klassi ühendite omaga: lihaseid lõdvestav, anksiolüütiline, sedatiivne, hüpnootiline, krambivastane, amnestiline.

Need toimed on seotud spetsiifilise agonistliku toimega tsentraalsetele retseptoritele, mis moodustab osa makromolekulaarsest GABA-OMEGA retseptori kompleksist, tuntud ka kui BZ1 ja BZ2, mis moduleerib kloriidikanali avanemist. Zopikloon pikendab inimestel une kestust ja vähendab öiste ärkamiste arvu. Neid toimeid täiendavad iseloomulikud tunnused elektroentsefalograafial, mis erineb bensodiasepiinide omast. Uneuuringud on tõestanud, et zopikloon lühendab une esimese faasi ja pikendab une teise faasi kestust, säilitab või pikendab sügava une faase (III ja IV) ning säilitab REM und.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Zopikloon imendub kiiresti. Kontsentratsiooni maksimum saabub 1,5...2 tunni pärast ning on 3,75 mg, 7,5 mg ja 15 mg annuste puhul vastavalt 30 ng/ml, 60 ng/ml ja 115 ng/ml. Biosaadavus on ligikaudu 80%. Imendumist ei mõjuta ravimi võtmise aeg, korduv manustamine ega patsiendi sugu.

Jaotumine Ravim jaotub kiiresti vereringesse. Seonduvus plasmavalkudega on vähene (ligikaudu 45%) ja mitteküllastuv. Valkudega seondumise tõttu on ravimite koostoimete oht väga väike. Plasmakontsentratsiooni vähenemine: 3,75 mg ja 15 mg vahemikus on plasmakontsentratsiooni langus annusest sõltumatu. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 5 tundi. Bensodiasepiinid ja nendega seotud molekulid läbivad hematoentsefaalbarjääri ning erituvad platsentasse ja rinnapiima. Imetamise ajal on zopiklooni kineetiline profiil sarnane rinnapiimas ja plasmas. Rinnapiimaga lapseni jõudev zopiklooni kogus on hinnanguliselt kõige rohkem 0,2% ema ööpäevasest annusest.

Biotransformatsioon Zopikloon metaboliseerub ulatuslikult maksas. Kaks põhimetaboliiti on N-oksiidderivaat (loomadel farmakoloogiliselt aktiivne) ja N- desmetüülderivaat (loomadel farmakoloogiliselt inaktiivne). Vastavad poolväärtusajad, mis on hinnatud uriinist saadud andmete põhjal, on vastavalt 4,5 tundi ja 7,30 tundi, mis on kooskõlas asjaoluga, et korduvate annuste (15 mg) manustamisel 14 päeva jooksul ei ilmnenud olulist kumuleerumist. Loomadel ei ole ensüüminduktsiooni täheldatud isegi suurte annuste kasutamisel.

Eritumine Muutumatul kujul zopiklooni madal renaalse kliirensi väärtus (keskmiselt 8,4 ml/min) võrreldes plasma kliirensiga (232 ml/min) näitab, et zopiklooni kliirens on põhiliselt metaboolne. Ravim eritub uriiniga (ligikaudu 80%) vabade metaboliitidena (N-oksiid- ja N-desmetüülderivaadid) ja roojaga (ligikaudu 16%).

Patsientide erirühmad Eakad: metabolism maksas on veidi langenud ja poolväärtusaeg on 7 tundi. Vaatamata sellele ei ole erinevates uuringutes avastatud zopiklooni kumuleerumist vereplasmas pärast korduvaid annuseid.

Neerupuudulikkus: ka pärast pikemaajalist kasutamist ei ole leitud zopiklooni ega tema metaboliitide kumulatsiooni. Zopikloon läbib dialüüsimembraane. Zopiklooni suure jaotusruumala tõttu ei ole hemodialüüs üleannustamise ravis efektiivne.

Maksatsirroos: vähenenud demetüleerimise tõttu on zopiklooni plasma kliirens selgelt vähenenud seetõttu tuleb nendel patsientidel annust muuta.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ägeda ja kroonilise toksilisuse uuringud näitasid, et ravim oli hästi talutav isegi pärast pikaajalist ravi. LD on erinevatel loomaliikidel pärast suukaudset manustamist 1150 mg/kg hiirtel, 2310 mg/kg rottidel ja saavutab veelgi kõrgemad väärtused kassidel, koertel ja ahvidel (> 4500 mg/kg). Lisaks ei põhjustanud zopikloon morfoloogilisi ega käitumuslikke kõrvalekaldeid ning ei olnud fetotoksiline ega teratogeenne.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat Laktoosmonohüdraat Naatriumtärklisglükolaat Maisitärklis Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Sinine värvaine Opadry: Hüpromelloos (E464) Talk (E553b) Titaandioksiid (E171) Propüleenglükool (E1520) Briljantsinine FCF alumiiniumlakk (E133)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiinium – PVC/PVDC blister, mis sisaldab 10 õhukese polümeerikattega tabletti. 10, 20, 30 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti (1, 2, 3 või 10 blistrit) koos pakendi infolehega pappkarbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Olpha AS, Rupnicu iela 5, Olaine, Olaines novads, LV-2114, Läti

8. MÜÜGILOA NUMBER

1201425

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE /MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14.05.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2025