Wipar - õhukese polümeerikattega tablett (500mg +60mg +0/500mg +0 +25mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Wipar, 500 mg/60 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Wipar, 500 mg/25 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Päevatabletid (kollane):

Üks tablett sisaldab 500 mg paratsetamooli ja 60 mg pseudoefedriinvesinikkloriidi.

Öötabletid (sinine):

Üks tablett sisaldab 500 mg paratsetamooli ja 25 mg difenhüdramiinvesinikkloriidi.

INN. Paracetamolum, pseudoephedrinum, diphenhydraminum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Päevatabletid (kollane):

Kollast värvi ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid (ligikaudsed mõõdud: 9 x 18 mm).

Öötabletid (sinine):

Sinist värvi ümmargused kaksikkumerad kaldservaga õhukese polümeerikattega tabletid (ligikaudne läbimõõt 12 mm).

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Ülemiste hingamisteede infektsioonist ja gripist põhjustatud sümptomite (nt nina ja ninakõrvalkoobaste limaskesta turse, valu, peavalu ja/või palavik) lühiaegne leevendamine.

Ravim on näidustatud täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja vähemalt 15-aastased noorukid: Ööpäevas võetakse neli tabletti.

Päeval: päevatablett, mis ei tekita uimasust (kollane)

Päeval võetakse iga 4 kuni 6 tunni järel üks kollane tablett (mitte rohkem kui kolm kollast tabletti ööpäevas).

Ööseks: uinutav öötablett (sinine)

Enne magamaminekut võetakse üks sinine tablett.

Tablette võetakse alati selleks ette nähtud ajal päeva kestel, täpselt nagu on märgitud pakendil. Ärge võtke sinist öötabletti päeval.

Ravi ei tohi kesta üle 4 päeva.

Kui täiskasvanu või nooruk vajab seda ravimit kauem kui 4 päeva või kui sümptomid halvenevad, tuleb pidada nõu arstiga.

Patsientide erirühmad

Eakad

Nagu täiskasvanud (vt „Farmakokineetika“).

Alla 15-aastased lapsed:

Ei ole soovitatav alla 15-aastastele lastele, välja arvatud arsti soovitusel.

Maksakahjustus

Selle ravimi manustamisel raske maksakahjustusega patsientidele tuleb rakendada ettevaatust.

Neerukahjustus

Selle ravimi manustamisel mõõduka kuni raske neerukahjustusega patsientidele tuleb rakendada ettevaatust.

Mitte ületada ettenähtud annust.

Manustamisviis

Suukaudne.

Tabletid neelatakse tervelt (närimata), piisava koguse joogiga.

Vastunäidustused

Wipar on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• ülitundlikkus paratsetamooli, pseudoefedriini, difenhüdramiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• alla 15aastastele lastele, välja arvatud arsti soovitusel;
• samaaegselt teiste sümpatomimeetiliste dekongestantidega, beetablokaatoritega või monoaminooksüdaasi inhibiitoritega (MAOId) või 14 päeva jooksul pärast MAOI ravi lõpetamist (vt lõik 4.5). MAOI samaaegne kasutamine võib põhjustada vererõhu tõusu või hüpertensiivset kriisi;
• kardiovaskulaarne haigus, sh hüpertensioon;
• suhkurtõbi;
• feokromotsütoom;
• hüpertüreoidism;
• suletudnurga glaukoom;
• raske neerukahjustus.

Difenhüdramiin võib võimendada kesknärvisüsteemi depressantide (sh alkohol, rahustid, opioidanalgeetikumid, antipsühhootikumid ja trankvillisaatorid) sedatiivset toimet. Selle ravimi võtmise ajal tuleb vältida alkoholi tarbimist.

Järgmiste sümptomite tekkel tuleb Wipar’i kasutamine lõpetada:

• hallutsinatsioonid;
• rahutus;
• unehäired.

Järgmiste seisunditega patsientidel on enne selle ravimi kasutamist soovitatav pidada nõu arstiga:

• äge või krooniline astma, krooniline bronhiit või emfüseem;
• eesnäärme suurenemine (hüperplaasia/hüpertroofia) koos jääkuriini peetusega;
• kilpnäärmehaigusega patsiendid, kes kasutavad kilpnäärme hormooni preparaate.

Kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on kalduvus suletudnurga glaukoomile, raske maksakahjustus, mõõdukas kuni raske neerukahjustus või oklusiivne vaskulaarne haigus.

Ei tohi kasutada samaaegselt teiste difenhüdramiini kasutavate ravimitega, sh toopilised ravimvormid, mida kasutatakse suurtel nahapindadel.

Selle ravimi võtmine koos teiste paratsetamooli sisaldavate ravimitega võib viia üleannustamiseni ning seetõttu tuleb sellest hoiduda.

Üleannustamisega seotud ohud on suuremad mittetsirrootilise alkohoolse maksakahjustuse korral. Kroonilised alkoholi kuritarvitajad peavad pidama nõu oma arstiga, kas nad tohivad võtta paratsetamooli või teisi valuvaigisteid või palavikualandajaid.

Patsiente tuleb teavitada tõsiste nahareaktsioonide nähtudest ning ravimi kasutamine tuleb lõpetada kohe, kui tekib nahalööve või mõni muu ülitundlikkuse näht.

Võib põhjustada uimasust (vt lõik 4.8). Seda ravimit ei tohi kasutada lapsele antava rahustina.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pöördumatud MAOId (vt lõik 4.3) ja/või pöörduvad MAOId (RIMAd): pseudoefedriinil on vasokonstriktsiooni põhjustav toime, mis saabub alfa-adrenergiliste retseptorite stimuleerimisel ja noradrenaliini väljatõrjumisel neuronaalsetest hoidlatest. Kuna monoaminooksüdaasi inhibiitorid (MAOId) häirivad sümpatomimeetiliste amiinide metabolismi ja suurendavad vabastatava noradrenaliini hulka adrenergilistel närvilõpmetel, võivad MAOId võimendada pseudoefedriini vasopressiivset toimet. Seda ravimit ei tohi kasutada patsientidel, kes kasutavad MAOIsid või kes on lõpetanud MAOI-ravi viimase 14 päeva jooksul, sest neil on risk serotoniinisündroomi (difenhüdramiin) või hüpertensiivse kriisi (pseudoefedriin) tekkeks.

Moklobemiid: hüpertensiivse kriisi risk.

Söögiisu pärssijad ja amfetamiini laadsed psühhostimulandid: selle ravimi samaaegne kasutamine tritsükliliste antidepressantidega või sümpatomimeetiliste ainetega (nt dekongestandid, söögiisu pärssijad ja amfetamiini laadsed stimulaatorid) võib põhjustada vererõhu tõusu.

Hüpertensioonivastased ained: pseudoefedriini komponendi tõttu võib see ravim osaliselt pöörata hüpotensiivset toimet selliste hüpertensioonivastaste ravimite kasutamisel, mis häirivad sümpaatilist aktiivsust, sh bretüülium, betanidiin, guanetidiin, debrisokviin, metüüldopa, adrenergilised neuroblokaatorid ja beetablokaatorid.

Südameglükosiidid: suurenenud risk südamerütmihäirete tekkeks.

Tungaltera alkaloidid (ergotamiin ja metüülsergiid): suurenenud risk ergotismi tekkeks.

Oksütotsiin: hüpertensiooni risk.

Anesteetikumid: samaaegsel kasutamisel halogeenitud anesteetikumidega, nagu kloroform, tsüklopropaan, halotaan, enfluraan või isofluraan, võib põhjustada või halvendada ventrikulaarset arütmiat.

Maksa mikrosomaalseid ensüüme indutseerivate ravimite (nt antikonvulsandid ja suukaudsed kontratseptiivid) kasutamine võib suurendada paratsetamooli metabolismi ulatust, mis põhjustab ravimi kontsentratsioonide langust plasmas ja kiiremat eliminatsiooni.

Paratsetamooli imendumiskiirust võivad suurendada metoklopramiid või domperidoon, imendumist võib aeglustada kolestüramiin.

Varfariini ja teiste kumariinide antikoaguleeriv toime võib võimenduda pikaajalisel kasutamisel koos paratsetamooliga. See põhjustab suurenenud veritsuste riski. Aeg-ajalt manustatud annustel puudub oluline toime.

Krooniline alkoholitarbimine võib suurendada paratsetamooli üleannustamise maksatoksilisust ning võis kaasa aidata ägeda pankreatiidi tekkele, millest teatati ühel paratsetamooli üleannuse manustanud patsiendil. Samaaegne alkoholitarbimine võib vähendada organismi võimet paratsetamooli suurte annuste metaboliseerimiseks, mistõttu võib pikeneda plasma poolväärtusaeg.

KNS depressandid: difenhüdramiin võib võimendada alkoholi ning teiste KNS depressantide toimet (sh barbituraadid, uinutid, opioidvaluvaigistid, anksiolüütilised rahustid ning antipsühhootikumid).

Antimuskariinsed ravimid: see ravim võib võimendada antikolinergiliste ravimite toimet (nt atropiin ja tritsüklilised antidepressandid).

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Seda ravimit, nagu enamikku ravimeid, ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul kui ravist saadav võimalik kasu emale kaalub üles mis tahes võimaliku riski arenevale lootele.

Paratsetamool: suur hulk andmeid rasedate naiste kohta näitab, et paratsetamool ei põhjusta väärarenguid ega loote/neonataalset toksilisust. Paratsetamooli võib raseduse ajal kasutada, kui see on kliiniliselt vajalik, kuid tuleb kasutada väikseimat toimivat annust võimalikult lühikese aja jooksul ning nii harva kui võimalik.

Pseudoefedriin: loomkatsed on näidanud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Pseudoefedriinvesinikkloriidi kasutamine vähendab ema organismis emaka verevoolu, kuid kliinilisi andmeid ei ole piisavalt, et hinnata selle mõju rasedusele.

Difenhüdramiin: difenhüdramiini loomkatsete järgi ei ole oodata kaasasündinud väärarengute riski suurenemist (vt lõik 5.3). Piisavaid hästikontrollitud uuringuid rasedatega ei ole läbi viidud. On teada, et difenhüdramiin läbib platsentaarbarjääri. Sedatiivsete antihistamiinide kasutamine kolmandal trimestril võib põhjustada kõrvaltoimeid vastsündinul.

Pseudoefedriini ohutus raseduse ajal ei ole tõestatud. On teada, et difenhüdramiin läbib platsentaarbarjääri ning seega tohib seda raseduse ajal kasutada üksnes juhul, kui arst peab seda vajalikuks.

Imetamine

Arvestades pseudoefedriini võimalike kardiovaskulaarsete ja neuroloogiliste toimetega, ei ole seda ravimit imetamise ajal soovitatav kasutada.

Paratsetamool eritub rinnapiima, kuid kliiniliselt ebaolulistes kogustes. Olemasolevate avaldatud andmete järgi ei ole imetamine vastunäidustatud. Paratsetamooli farmakokineetiline uuring

12 imetaval emal näitas, et paratsetamooli 650 mg suukaudsest annusest jõudis rinnapiima vähem kui 1%. Sarnastest leidudest on teatatud ka teistes uuringutes, seega ei põhjusta raviannuste emale manustamine ilmselt mingeid riske lapsele.

Pseudoefedriin jõuab rinnapiima ja võib mõjutada rinnaga toidetud imikut (ärrituvus, liigne nutt ja muutunud unemuster). On leitud, et ühekordselt manustatud pseudoefedriini 60 mg annusest eritub rinnapiimaga 24 tunni jooksul hinnanguliselt 0,4 kuni 0,7%.

Difenhüdramiin eritub inimese rinnapiima, kuid selle taset ei ole registreeritud. Kuigi raviannuste kasutamisel ei ole sisaldus tõenäoliselt piisavalt suur, et lapsele toimet avaldada, ei ole difenhüdramiini imetamise ajal siiski soovitatav kasutada. Vastsündinutel ja enneaegsetel lastel on suurenenud tundlikkus antihistamiinide suhtes.

Fertiilsus

Puuduvad piisavad andmed paratsetamooli, pseudoefedriinvesinikkloriidi või difenhüdramiini toime kohta fertiilsusele.

Toime reaktsioonikiirusele

Öötablett sisaldab difenhüdramiini, mis on antihistamiin ja põhjustab uimasust või unisust. Samuti võib see põhjustada pearinglust, hägust nägemist, kognitiivset ja psühhomotoorset pidurdust. Need võivad tõsiselt kahjustada patsiendi autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Kui ravimil on selline mõju, ei tohi juhtida sõidukeid ega käsitseda masinaid.

Päevatabletid ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kuna erandjuhtudel võivad esineda pearinglus või hallutsinatsioonid, mis on tingitud pseudoefedriinist, tuleb autojuhtimise kavatsuse korral selle võimalusega arvestada.

Kõrvaltoimed

Paratsetamool

Ajaloolistest kliinilistest uuringutest saadud andmetel on kõrvaltoimed harvaesinevad ja andmed on saadud piiratud arvul patsientidelt. Pikaajalise turuletulekujärgse kogemuse jooksul terapeutilise/näidustatud annuse kasutamisel teatatud kõrvaltoimed, millel oli ilmselt seos ravimiga, on esitatud allolevas tabelis MedDRA organüsteemi klasside järgi. Kliiniliste uuringuandmete vähesuse tõttu on nende kõrvaltoimete esinemissageduseks „teadmata“ (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel), kuid turuletulekujärgne kogemus on näidanud, et paratsetamooli kõrvaltoimeid esineb harva (1/10 000 kuni <1/1000) ja tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva (<1/10 000).

*Paratsetamooli kasutamisel on esinenud bronhospasmi juhtusid, kuid need on tõenäolisemad aspiriini või teiste MSPVAde suhtes ülitundlikel astmaatikutel.

Pseudoefedriin

Difenhüdramiin

Kõrvaltoimed, mida täheldati kliinilistes uuringutes ja mille puhul leiti, et neid esineb sageli või väga sageli, on loetletud allpool MedDRA organsüsteemi klasside järgi. Teiste turuletulekujärgselt tuvastatud kõrvaltoimete esinemissagedused on teadmata, kuid neid esineb tõenäoliselt aeg-ajalt või harva.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Paratsetamool

Palun lugege paratsetamooli üleannustamise korral kohalikku ravijuhendit.

Maksakahjustus on võimalik täiskasvanutel ja noorukitel (≥ 12-aastastel), kes on võtnud rohkem kui 7,5 kuni 10 g paratsetamooli. Arvatakse, et toksilise metaboliidi liigsed kogused (tavapärase paratsetamooli annuse võtmisel toimub piisav detoksifitseerimine glutatiooni pool) seonduvad pöördumatult maksakoega.

Riskiteguritega patsientidel (vt allpool) võib maksakahjustust tekitada 5 g või suurema paratsetamooli annuse võtmine.

Riskitegurid

Kui patsient:

• saab pikaajalist ravi karbamasepiini, fenobarbitaali, fenütoiini, primidooni, rifampitsiini, naistepuna ürdi või teiste maksaensüüme indutseerivate ravimitega

või

• regulaarselt tarbib etanooli soovitatavast suuremates kogustes

või

• kui patsiendil on glutatiooni vaegus, nt söömishäirete, tsüstilise fibroosi, HIV infektsiooni, nälgimise, kahheksia korral.

Sümptomid

Paratsetamooli üleannustamise sümptomid esimese 24 tunni jooksul on kahvatus, hüperhidroos, halb enesetunne, iiveldus, oksendamine, isutus ja kõhuvalu. Maksakahjustus ei avaldu enne, kui ravimi võtmisest on möödunud 48 kuni 72 tundi. Maksakahjustuse korral võivad esineda hepatomegaalia, maksa valulikkus, ikterus, äge maksapuudulikkus ja maksanekroos. Veres võivad suureneda bilirubiini, maksaensüümide, INR, protrombiiniaja, fosfaadi ja laktaadi väärtused. Need on ootuspärased paratsetamooli üleannustamisega seotud kliinilised nähud, sh letaalse lõppega juhud, mis on tingitud fulminantsest maksapuudulikkusest või selle tagajärgedest.

Paratsetamooli üleannustamisel võivad esineda järgmised ägeda maksapuudulikkuse tagajärjed, mis on ootuspärased ja võivad lõppeda surmaga:

* Äge neerupuudulikkus ägeda tubulaarse nekroosiga, millele tugevalt viitavad seljavalu, hematuuria ja proteinuuria, võib tekkida isegi raske maksakahjustuse puudumisel.

Ravi

Paratsetamooli üleannustamise korral on hädavajalik kohene ravi. Vaatamata sellele, et algul ei esine olulisi sümptomeid, tuleb patsient kohe saata haiglasse, et ta saaks kiiresti arstiabi. Sümptomid võivad piirduda iivelduse ja oksendamisega ning ei pruugi peegeldada üleannustamise raskust ega organkahjustuse riski suurust. Ravis tuleb lähtuda kehtestatud ravijuhendist, vt üleannustamise lõik.

Kui üleannustamine on toimunud viimase 1 tunni jooksul, tuleb kaaluda aktiivsöe manustamist. Paratsetamooli kontsentratsiooni plasmas tuleb mõõta 4 tundi pärast manustamist või hiljem (algul ei ole kontsentratsioonid usaldusväärsed). Ravi N-atsetüültsüsteiiniga saab kasutada 24 tunni jooksul pärast paratsetamooli sissevõtmist, kuid maksimaalne kaitsev toime saadakse kuni 8 tunni jooksul pärast üleannuse võtmist. Pärast seda langeb antidoodi efektiivsus ajas järsult. Vajadusel tuleb

patsiendile manustada N-atsetüültsüsteiini intravenoosselt vastavalt ettenähtud annustamisskeemile. Kui patsient ei oksenda, võib haiglast kaugemal asuvates kohtades sobivaks alternatiiviks olla suukaudne metioniini manustamine. Kui patsiendil kujuneb raske maksafunktsiooni häire esimese 24 tunni jooksul pärast üleannustamist, tuleb konsulteerida mürgistusinfokeskusega või maksahaiguste osakonnaga.

Pseudoefedriin

Üleannustamise tagajärjed võivad olla järgmised: Ainevahetus- ja toitumishäired: hüperglükeemia, hüpokaleemia

Psühhiaatrilised häired: KNS stimulatsioon, unetus, ärrituvus, rahutus, ärevus, agiteeritus, segasus, deliirium, hallutsinatsioonid, psühhoos

Närvisüsteemi häired: krambid, treemor, intrakraniaalne hemorraagia, sh intratserebraalne hemorraagia, laste puhul uimasus

Silma kahjustused: müdriaas

Südame häired: palpitatsioonid, tahhükardia, reflektoorne bradükardia, supraventrikulaarsed ja ventrikulaarsed arütmiad, düsrütmiad, müokardiinfarkt

Vaskulaarsed häired: hüpertensioon, hüpertensiivne kriis

Seedetrakti häired: iiveldus, oksendamine, soole isheemiline infarkt

Lihas-skeleti ja sidekoe häired: rabdomüolüüs

Neerude ja kuseteede häired: äge neerupuudulikkus, raskused urineerimisel

Ravi

Tuleb rakendada vajalikke meetmeid hingamise säilitamiseks ja toetamiseks ning krampide kontrolli all hoidmiseks. Näidustuse korral tuleb teha maoloputus. Võimalik, et tuleb kateteriseerida kusepõis. Soovi korral saab pseudoefedriini eritumist kiirendada uriini happelisemaks muutmisega või dialüüsi abil.

Difenhüdramiin

Täiskasvanutel on pärast üleannustamist seostatud mõõdukate sümptomite esinemist suuremate kui 300…500 mg annuste ning tõsiste sümptomite esinemist suuremate kui 1 g difenhüdramiini annustega.

Väikesed lapsed on üleannustamise toimetele tundlikumad.

Üleannustamise kerged kuni mõõdukad sümptomid võivad olla: uimasus, hüperpüreksia, antikolinergilised toimed (müdriaas, suukuivus ja õhetus), tahhükardia, hüpertensioon, iiveldus ja oksendamine. Mõõduka mürgistuse korral võivad tekkida agiteeritus, segasus ja hallutsinatsioonid. Suuremate annuste korral ning eeskätt laste puhul esinevad KNS ärrituse sümptomid on unetus, närvilisus, treemor ja epileptiformsed krambid.

Rasked sümptomid võivad olla: deliirium, psühhoos, krambid, kooma, hüpotensioon, QRS kompleksi laienemine ja ventrikulaarsed düsrütmiad, sh torsades de pointe, kuid neid on üldiselt teatatud ainult täiskasvanutel pärast suurte annuste manustamist. Harva võib patsientidel areneda rabdomüolüüs ja neerupuudulikkus koos prolongeeritud agiteerituse, kooma või krampidega. Surm võib saabuda respiratoorse puudulikkuse või vereringe kollapsi tagajärjel.

Ravi

Üleannustamise ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav. Kasu võib olla meetmetest, mis kiirendavad mao tühjenemist (nt maoloputus) ja ägeda mürgistuse korral aktiivsöe kasutamisest.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised preparaadid külmetuse leevendamiseks, ATC-kood: R05X

Paratsetamool

Paratsetamoolil on valuvaigistav ja palavikku alandav toime, mis aitab vähendada kehavalusid, peavalu, kurguvalu ja palavikku. Paratsetamooli terapeutiline toime on arvatavalt seotud prostaglandiinide sünteesi pärssimisega, mille põhjuseks on tsüklooksügenaasi inhibeerimine. On tõendeid, et paratsetamool inhibeerib pigem tsentraalset tsüklooksügenaasi võrreldes perifeerse tsüklooksügenaasiga. Paratsetamooli põletikuvastased omadused on üsna nõrgad. Paratsetamooli antipüreetiline toime tuleneb ilmselt vahetust toimest hüpotaalamuse termoregulatsioonikeskusele, indutseerides perifeerset vasodilatsiooni ning seeläbi suurendades soojakadu.

Pseudoefedriin

Pseudoefedriinil on vahetu ja kaudne sümpatomimeetiline aktiivsus ja on suukaudsel manustamisel efektiivne ülemistes hingamisteedes turse vähendamisel, mida kasutatakse ninakinnisuse vähendamiseks. Pseudoefedriini toime tahhükardia ja süstoolse vererõhu tõusu põhjustamisel ja kesknärvisüsteemi stimuleerimisel on nõrgem kui efedriinil.

Difenhüdramiin

Difenhüdramiin on antihistamiin, mis konkureerib histamiiniga efektorrakkude retseptoritel. Seda kasutatakse vesise nohu ja aevastamise vähendamiseks ja sobib öösel kasutamiseks, sest difenhüdramiin põhjustab unisust. Sellel koostisosal on ka spasmolüütiline, köhavastane, antiemeetiline, sedatiivne ja sekretolüütiline toime.

Farmakokineetilised omadused

Paratsetamool

Imendumine

Paratsetamool imendub kiiresti seedetraktist, maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub ligikaudu 30 kuni 90 minutit pärast suukaudset manustamist.

Jaotumine

Suukaudselt manustatud paratsetamool ei jõua täielikult süsteemsesse vereringesse, sest muutuv osa ravimist eemaldatakse esmasel maksapassaažil. Täiskasvanutel sõltub suukaudne biosaadavust ilmselt manustatud paratsetamooli annusest: 500 mg annuse puhul on biosaadavus 63%, aga see suureneb ligikaudu 90%-ni pärast 1 g või 2 g manustamist. Toime saabub 30 minuti jooksul ja püsib 4 kuni

8 tundi. Valkudega seondub vähem kui 50%. Aine ulatusliku maksametabolismi saadusteks on inaktiivsed glükuroon- ja sulfoonhappekonjugaadid (küllastuv) ja tsütokroom P450 segafunktsionaalse oksüdaasi vahendusel saadakse maksatoksiline vaheühend (esimene aste), mis detoksifitseeritakse glutatiooni poolt (küllastuv). Vähem kui 4% ainest eritub algsel kujul uriiniga.

Eritumine

Ravimi poolväärtusaeg on tavaliselt vahemikus 2,75…3,25 tundi, kuid see võib olla veidi pikem kroonilise maksahaiguse korral või pikeneda ägeda paratsetamooli mürgistuse korral.

On tõendeid, mis viitavad, et seerumi poolväärtusaeg hapra tervisega väheliikuvatel eakatel on märkimisväärselt pikenenud ning paratsetamooli kliirens aeglustunud võrreldes tervete noorte isikutega. Tervete noorte ja tervete eakate vahel täheldatud farmakokineetilisi erinevusi ei peeta aga kliiniliselt olulisteks.

Pseudoefedriin

Imendumine

Pärast suukaudset manustamist imendub pseudoefedriin kiiresti ja täielikult. Pärast suukaudse 60 mg annuse manustamist tervetele täiskasvanutele saabus maksimaalne kontsentratsioon plasmas

(180 nanogrammi/ml) ligikaudu 2 tundi pärast annustamist.

Eritumine

Plasma poolväärtusaeg on ligikaudu 5,5 tundi. Uriiniga eritumine on kiirenenud ja poolväärtusaeg seetõttu lühem, kui uriin on happelisem. Vastupidi, kui uriini pH tõuseb, siis väheneb uriiniga eritumine ning poolväärtusaeg on pikem. Pseudoefedriin metaboliseerub osaliselt maksas N- demetüülimise teel aktiivseks metaboliidiks. Pseudoefedriin ja selle metaboliit erituvad peamiselt uriiniga.

Difenhüdramiin

Imendumine

Difenhüdramiin imendub seedetraktist hästi. Maksimaalne tase seerumis saabub 2 kuni 2,5 tundi pärast suukaudse annuse manustamist. Ravimi toime kestab 4 kuni 8 tundi.

Jaotumine

Ravim jaotub ulatuslikult kogu kehas, sh KNS; ligikaudu 78% seondub plasmavalkudega. Jaotusruumala on hinnanguliselt vahemikus 3,3…6,8 l/kg.

Eritumine

Difenhüdramiin läbib ulatusliku esmase maksametabolismi, kaks järjestikust N-demetüülimist ja saaduseks olev amiin oksüdeeritakse karboksüülhappeks. Plasma kliirens on vahemikus 600…1300 ml/min ja lõplik poolväärtusaeg on vahemikus 3,4…9,3 tundi. Uriiniga eritub vähesel määral ka algset ravimit.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliiniliste uuringute olemasolevad andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Kollane (PÄEVA)tablett:

Tableti tuum:

Mikrokristalliline tselluloos

Naatriumkroskarmelloos

Kopovidoon

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Hüpromelloos

Talk (E553b)

Triatsetiin (E1518)

Vilgukivi baasil pärlmutterpigment (segu: kaalium-alumiiniumsilikaat (E555)-[vilgukivi] ja titaandioksiid (E171))

Kollane raudoksiid (E172)

Sinine (ÖÖ)tablett: Tableti tuum:

Mikrokristalliline tselluloos Naatriumkroskarmelloos Kopovidoon

Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate: Hüpromelloos Talk (E553b) Triatsetiin (E1518)

Vilgukivi baasil pärmutterpigment (segu: kaalium-alumiiniumsilikaat (E555)-[vilgukivi] ja titaandioksiid (E171))

Indigokarmiin (E132)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister sisaldab 12 päevatabletti ja 4 öötabletti. Valge läbipaistmatu lastekindel blister on toodetud polüvinüülkloriid (PVC)/ Aclar (polüklorotrifluoroetüleen) (PCTFE) kihist ja alumiiniumfooliumist ning on pakitud pappkarpidesse.

Pakendi suurused: 16 õhukese polümeerikattega tabletti (12 päevatabletti ja 4 öötabletti blistris).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Wick Pharma Sulzbacher Strasse 40

65824 Schwalbach am Taunus Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.07.2018

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuli 2018