Viant - infusioonilahuse pulber (932mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Viant infusioonilahuse pulber

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal 932 mg kuivainega (pulber) sisaldab järgmist.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Infusioonilahuse pulber

Kollakasoranž paakunud pulber või pulber

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Vitamiinide parenteraalne asendusravi täiskasvanutel ja lastel alates 11 aasta vanusest, kui suukaudne või enteraalne toitmine on võimatu, ebapiisav või vastunäidustatud.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja lapsed alates 11 aasta vanusest

1 viaal ööpäevas.

Eakad

Täiskasvanutele mõeldud annust ei pea kohandama puht vanusepõhiselt. Samas peavad arstid olema teadlikud selles ravirühmas annuse määramist mõjutada võivate haigusseisunditega kaasneva riski suurenemisest (vt lõik 4.4).

Maksa- ja neerukahjustusega patsiendid

Manustamise ajal tuleb jälgida vitamiinide sisaldust plasmas ning annust sellekohaselt kohandada.

10-aastased ja nooremad lapsed

Viant on vastunäidustatud vastsündinutele, imikutele ja lastele vanuses alla 11 aasta.

Märkus

Vianti manustamisel koos muude vitamiine sisaldavate ravimpreparaatidega tuleb üleannustamise vältimiseks arvestada vitamiinide koguannusega.

Manustamisviis

Intravenoosne.

Vianti tuleb manustada aeglaselt. Manustamisaja ja infundeerimiskiiruse määramisel tuleb lähtuda infusioonilahusele rakenduvatest soovitustest (vt lõik 6.6).

Enne ravimi käsitsemist või manustamist tuleb järgida ettevaatusabinõusid

Vianti võib kasutada ainult infusioonilahustele lisatuna. Pärast süstevees või NaCl lahuses (9 mg/ml) või glükoosilahuses (50 mg/ml) manustamiskõlblikuks muutmist lahjendatakse see sobivate infusioonilahuste/-emulsioonidega (vt lõik 6.6). Kasutada tohib ainult manustamiskõlblikuks muudetud lahust, mis on selge ja värvilt kollakasoranž.

Vastunäidustused

●Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete, sh sojavalgu ja -toodete või maapähklivalgu ja -toodete suhtes.

●Vastsündinud, imikud ja lapsed vanuses alla 11 aasta.

●Ravieelne hüpervitaminoos.

●Raske hüperkaltseemia, hüperkaltsiuuria või mis tahes ravi, haigus ja/või häire, mis võib põhjustada rasket hüperkaltseemiat ja/või hüperkaltsiuuriat (nt kasvajad, luumetastaasid, primaarne hüperparatüreoidism, granulomatoos jms).

●Kombineerimine A-vitamiini või retinoididega (vt lõik 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

Teatatud on Vianti koostisosade suhtes tekkinud kergetest kuni rasketest süsteemsetest ülitundlikkusreaktsioonidest (sh reaktsioonid vitamiinidele B, B, B, foolhappele, sojaletsitiinile ning allergilised ristreaktsioonid sojaubadele ja maapähklivalgule), vt lõik 4.8. Ülitundlikkusreaktsiooni nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb infusioon või süst viivitamatult peatada.

Üks viaal ööpäevas on ette nähtud rahuldama normaalset ööpäevast vitamiinivajadust ning säilitama vitamiinide homöostaasi. Konkreetsete üksikute vitamiinide puuduse korral on vajalik individuaalne asendusravi nende vitamiinidega. Üleannustamise ja toksilise toime vältimiseks tuleb arvestada muudest allikatest lisanduvate vitamiinidega.

A-hüpervitaminoosi ja A-vitamiini mürgistuse oht on suurenenud nt valguvaeguse, neerukahjustuse (isegi täiendava A-vitamiinita) või maksakahjustusega patsientidel ning lastel ja pikaajalisel ravil olevatel täiskasvanud patsientidel. Äge maksahaigus patsientidel, kelle maks on A-vitamiinist küllastunud, võib põhjustada A-vitamiini mürgistust.

Alkoholi mõjul tühjenevad A-vitamiini varud maksas ning A-vitamiini mürgistuse risk suureneb. Seetõttu tuleb krooniliste alkohoolikute ravimisel olla eriti ettevaatlik.

D-vitamiini liigtarbimine võib põhjustada hüperkaltseemiat ja hüperkaltsiuuriat. Patsiente, kellel on hüperkaltseemiat ja/või hüperkaltsiuuriat põhjustada võivad haigused ja/või häired, ning pikaajalisel vitamiiniravil olevaid patsiente ohustab suurem D-vitamiini mürgistuse risk.

Ehkki seda esineb äärmiselt harva, võib E-vitamiini liigtarbimine sellega kaasneva trombotsüütide funktsioonihäire ning koagulatsioonihäire tõttu takistada haavade paranemist. Patsiente, kelle maksafunktsioon on kahjustatud, kellel esineb koagulatsioonihäireid või kes saavad suukaudset antikoagulantravi, ning pikaajalisel vitamiiniravil olevaid patsiente ohustab suurem E-vitamiini mürgistuse risk.

Suurte annuste kasutamisel võivad foolhape ja K-vitamiin põhjustada seedetrakti häireid.

Eriettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgimine

Arvestada tuleb kõigist allikatest, nagu toitesegudest (nt rasvemulsioonid), muudest vitamiinilisanditest või Viantiga koostoimida võivatest ravimpreparaatidest (vt lõik 4.5) omandatavate vitamiinidega.

Kliinilist seisundit ja vitamiinide (eriti A-, D- ja E-vitamiinide) sisaldust plasmas tuleb regulaarselt jälgida, seda eriti maksafunktsiooni häirete ja neerupuudulikkusega patsientidel ning neil, kes vajavad pikaajalist ravi.

Patsiente, kelle ainsaks vitamiiniallikaks on pikaajaline parenteraalne multivitamiinravi, tuleb jälgida veendumaks, et piisavad vitamiinikogused on tagatud.

Alatoitumuse või toitumisvaegusega patsientide kiire taastoitmine võib põhjustada taastoitmise sündroomi, millele on iseloomulikud elektrolüütide ja vedeliku tasakaalu ägedad kõikumised, mida seostatakse metaboolsete tüsistustega. Taastoitmisel tuleb lisada mineraalaineid nagu fostaat ja magneesium ning kofaktoreid nagu tiamiin. Seetõttu tuleb samaaegselt taastoitmisega alustada ka vitamiinide manustamist. Manustada tuleb ka piisavas koguses tiamiini.

K-vitamiinisisalduse tõttu tuleb regulaarselt jälgida patsiendi koagulatsioonifaktoreid.

Multivitamiine saavatel patsientidel on teatatud sapphappe (nii sapphappe üldsisalduse kui eraldi sapphapete, sh glükohoolhappe) sisalduse tõusust. Kuna Viant sisaldab glükohoolhapet, on soovitatav hoolikalt jälgida maksafunktsiooni.

1. Mõned vitamiinid (eriti A, B2 ja B) on tundlikud ultraviolettvalguse (nt otsene või kaudne päikesevalgus) suhtes. Lisaks võib lahuse suurenenud hapnikusisaldus põhjustada vitamiinide, eriti A-, B-, C- ja D-vitamiini kadu. Kui piisavat vitamiinisisaldust ei õnnestu saavutada, tuleb põhjuste väljaselgitamisel arvestada nende teguritega.

Üldine jälgimine parenteraalse toitmise ajal

Mõnedel parenteraalset toiteravi (sh vitamiinidega täiendatud parenteraalne toiteravi) saavatel patsientidel võivad välja kujuneda maksa ja sapiteede häired, sh kolestaas, maksa steatoos, fibroos ja tsirroos, mis võivad põhjustada maksapuudulikkust, samuti koletsüstiit ja kolelitiaas. Seetõttu on Vianti saavatel parenteraalsel toiteravil olevatel patsientidel soovitatav jälgida maksafunktsiooni parameetreid. Patsiente, kelle maksafunktsiooni laborianalüüsides esineb kõrvalekaldeid või tekib muid hepatobiliaarsele häirele viitavaid märke, peab esimesel võimalusel hindama maksahaiguste kogemusega arst, kes aitaks tuvastada võimalikke põhjuslikke ja soodustavaid tegureid ning soovitada ravialast ja profülaktilist sekkumist.

Maksakahjustusega patsiendid

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel võib vajalikuks osutuda individuaalse vitamiinikuuri koostamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata A-vitamiini sisaldusele, kuna maksahaiguseid seostatakse

suurenenud vastuvõtlikkusega A-vitamiini mürgistusele, seda eriti krooniliselt alkoholi kuritarvitavate patsientide puhul.

Kuna Viant sisaldab glükohoolhapet, on maksafunktsiooni hoolikas jälgimine Vianti korduva või pikaajalise ravi korral kohustuslik.

Neerukahjustusega patsiendid

Neerukahjustusega patsiente ohustab üleannustamise/mürgistuse risk dialüüsieelses faasis, kuna neerude suutlikkus eritada liigseid vesilahustuvaid vitamiine on vähenenud. Dialüüsi ajal võib vitamiinikadu, eriti vesilahustuvate vitamiinide kadu tingida vitamiinivajaduse suurenemist. Vajalikuks võib osutuda individuaalse vitamiinikuuri koostamine; otsustamisel tuleb lähtuda neerukahjustuse raskusastmest ja kaasuvatest haigustest. Erilist tähelepanu tuleb pöörata raske neerupuudulikkusega patsientidele, eelkõige D-vitamiini püsivate varude tagamiseks ja A-vitamiini mürgituse ennetamiseks.

Kasutamine -vitamiiniB puudulikkusega patsientidel

-vitamiiniB (tsüanokobalamiini) puudulikkuse riskiga patsientidel, nt patsiendid, kellel on lühikese soole sündroom või põletikuline soolehaigus, metformiini kasutamisel kauem kui neli kuud, prootonpumba inhibiitorite või histamiini H2-retseptorite blokaatorite kasutamisel kauem kui 12 kuud, täistaimetoitlastel või rangetel taimetoitlastel ja üle 75-aastastel täiskasvanutel ja/või kui plaanitakse mitmenädalast ravi on soovitatav enne Viant-ravi alustamist hinnata -vitamiiniB sisaldust.

Pärast mitmepäevast manustamist võivad Viantis sisalduva tsüanokobalamiini -vitamiin)(B ja foolhappe individuaalsed kogused olla piisavad selleks, et põhjustada mõnedel -vitamiiniB puudusega seostatud megaloblastaneemiaga patsientidel vere punaliblede ja retikulotsüütide arvu ning hemoglobiini väärtuste suurenemist. See võib varjata olemasolevat -vitamiiniB puudulikkust, mille raviks on vaja suuremaid tsüanokobalamiini annuseid kui Viantis.

-vitamiiniB väärtuste tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et hiljuti manustatud -vitamiinB võib anda tulemuseks normaalsisalduse näidu vaatamata vitamiinipuudulikkusele kudedes.

Lapsed

Viant on vastunäidustatud vastsündinutele, imikutele ja lastele vanuses alla 11 aasta.

Eakad patsiendid

Eakate patsientide annuse kohandamisel (annuse vähendamisel ja/või manustamisvahemiku pikendamisel) tuleb üldjuhul lähtuda nende kõrgest east ning sellega kaasnevast maksa-, neeru- või südamefunktsiooni languse sagenemisest; samuti tuleb arvestada kaasuvate haiguste ja samaaegselt kasutatavate ravimitega.

Abiainetele kohalduvad erihoiatused/ettevaatusabinõud

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi viaalis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba”. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

Koostoime seroloogiliste analüüsidega

Ravimit ei tohi manustada enne megaloblastaneemia -vitamiini(B puudulikkusest tingitud aneemia) tuvastamiseks võetavate vereproovide kogumist, kuna ravimis sisalduv foolhape võib varjata tsüanokobalamiini puudulikkust ja vastupidi.

Veres ja uriinis leiduv askorbiinhape võib mõnes vere/uriini glükoosisisalduse analüüsimissüsteemis põhjustada väärtulemusi (liiga suur või liiga väike glükoosisisaldus).

Sobivus

Sobivust tuleb kontrollida enne muude infusioonilahuste/emulsioonidega segamist (vt lõigud 6.2 ja 6.6).

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Mõned ravimid võivad erinevate koostoimete tõttu vitamiinisisaldust suurendada või vähendada. Vitamiinisisaldust suurendavad ravimid on muu hulgas järgmised:

• retinoidid (nt beksaroteen või atsitretiin) suurendavad A-hüpervitaminoosi tekkeriski (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Vitamiinisisaldust vähendavad ravimid on muu hulgas järgmised:

•D-vitamiini ainevahetust häirivad ravimid, sh antiepileptikumid (nt karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, fosfenütoiin ja primidoon), kasvajavastased ravimid (nt antratsükliinid, taksaanid), rifampitsiin, glükokortikoidid, efavirens, sidovudiin ja ketokonasool võivad suurendada D-vitamiini inaktivatsiooni kiirust;

•püridoksiini antagonistid, sh tsükloseriin, hüdralasiin, isoniasiid, penitsillamiin, fenelsiin ja teofülliin ning teatavad ensüüme indutseerivad antikonvulsandid (nt fenütoiin või karbamasepiin) võivad suurendada püridoksiinivajadust;

•etionamiid võib põhjustada püridoksiinivaegust;

•foolhappe antagonistid (nt metotreksaat, pürimetamiin), ensüüme indutseerivad antiepileptikumid (nt fenütoiin, fosfenütoiin, karbamasepiin, primidoon) ja tee katehhiinide suured kogused võivad põhjustada folaadivaegust, blokeerides foolhappe konversiooni inaktiivsest vormist aktiivseks vormiks;

•rifampitsiinravi vähendab D-vitamiini kontsentratsiooni.

Muud koostoimed:

•foolhape võib takistada mõne antikonvulsandi, nt fenobarbitaali, fenütoiini, fosfenütoiini ja primidooni efektiivset toimimist, põhjustades seega krambihoogude sagenemist;

•suur foolhappesisaldus võib suurendada fluoropürimidiinipõhise keemiaravi tsütotoksilisust;

•deferoksamiin suurendab rauasisaldusest tingitud südamepuudulikkuse tekkeriski, kuna C-vitamiini toimel mobiliseerub rohkem rauda (> 500 mg). Konkreetsete ettevaatusabinõudega tutvumiseks vt deferoksamiini ravimi omaduste kokkuvõte;

•Viant sisaldab A-vitamiini, mis kasutamisel koos idiopaatilist intrakraniaalset hüpertensiooni põhjustada võivate ravimitega (nt teatud tetratsükliinid) võib viia idiopaatilise intrakraniaalse hüpertensiooni ägenemiseni;

•Viant sisaldab K-vitamiini, mis võib nõrgendada kumariini derivaatidel (nt atsenokumarool, varfariin, fenprokumoon) põhineva antikoagulantravi toimet. Seetõttu tuleb seda tüüpi antikoagulantidega ravimise ajal sagedamini ja hoolikamalt jälgida vere koagulatsioonitegureid (protrombiiniaeg [PT] ja rahvusvaheline normaliseeritud suhe [INR]);

•tipranaviiri suukaudne lahus sisaldab 116 RÜ/ml E-vitamiini, mis on rohkem kui soovitatav ööpäevane annus.

Koostoimed täiendavate vitamiinilisanditega

Mõnel ravimil võivad tekkida koostoimed teatavate vitamiinidega annustes, mis on märgatavalt suuremad kui Viantis sisalduvad kogused. Sellega tuleb arvestada patsientide puhul, kes saavad vitamiine mitmest allikast. Vajadusel tuleb patsiente selliste koostoimete osas jälgida ning asjakohaselt ravida.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Enne Vianti määramist peavad arstid hoolikalt kaaluma võimalikku kasu ja riske eraldi iga patsiendi jaoks.

Rasedus

Vianti kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsete põhjal ei saa välistada kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Vajadusel võib kaaluda Vianti kasutamist raseduse ajal tingimusel, et vitamiinide üleannustamist välditakse näidustuste ja annuste jälgimisega.

Soovitatavat ööpäevast annust ei tohi ületada, kuna raseduse ajal võivad A-vitamiini suured annused põhjustada loote väärarenguid.

Imetamine

Viant ja selle metaboliidid erituvad rinnapiima.

Vastsündinut ohustava A-vitamiini üleannustamise tõttu ei ole Vianti kasutamine imetamise ajal soovitatav.

Fertiilsus

Andmed puuduvad.

Toime reaktsioonikiirusele

Viant ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Multivitamiinide parenteraalse manustamise järgselt on harva teatatud anafülaktoidsetest reaktsioonidest. Anafülaktoidsetest reaktsioonidest on harva teatatud ka tiamiini suurte annuste intravenoosse manustamise järgselt, seda eelkõige allergiliste reaktsioonide eelsoodumusega patsientidel. Tiamiini koosmanustamisel muude B-rühma vitamiinidega on see risk aga ebaoluline.

Kõrvaltoimete loend

Kõrvaltoimed on loetletud esinemissagedusest lähtuvalt.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamise oht on eriti suur juhul, kui patsient saab vitamiine mitmest erinevast allikast või kui vitamiinilisandite kogused ei ühildu patsiendi individuaalsete vajadustega või kui patsiendil on suurem eelsoodumus hüpervitaminoosi tekkeks (nt maksa- või neerukahjustusega patsiendid) (vt lõik 4.4).

Üleannustamise sümptomid

Multivitamiinide üleannustamist seostatakse enamjuhtudel iivelduse, oksendamise ja kõhulahtisusega. Lisaks võib äge või krooniline vitamiinide üleannustamine esile kutsuda sümptomaatilist hüpervitaminoosi, mis avaldub järgmiselt.

- A-vitamiin: kuiv, ketendav nahk ja märgid intrakraniaalse rõhu tõusust; maksakahjustus võib põhjustada kollatõbe ja astsiiti;

- C-vitamiin: kaltsiumoksalaadi kristallid võivad põhjustada ägedat neerupuudulikkust või kroonilist nefropaatiat;

• Dvitamiin: hüperkaltseemia;
• Evitamiin: iiveldus, peavalu, nõrkus;
• Kvitamiin: võib põhjustada koagulatsioonihäireid;
• Bvitamiin: perifeerne neuropaatia;
• Bvitamiin: võib põhjustada higi kollaseks värvumist;
• Bvitamiinid: võivad uriini kollast värvi võimendada.

Ravi

Vitamiinide üleannustamise ravi on üldjuhul vitamiinide manustamise katkestamine ja muude kliiniliselt näidustatud meetmete kasutamine.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: intravenoossete lahuste lisandid, vitamiinid ATC-kood: B05XC

Vitamiinid on toitumise asendamatu osa. Nende ülesanne on tagada organismi ja selle funktsioonide jätkuv terviklikkus.

Parenteraalselt manustatavad vitamiinid ennetavad vitamiinipuudulikkuse kliinilisi tagajärgi olukordades, kus toidu suukaudne manustamine ei ole võimalik või on keelatud.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Ravimpreparaadis sisalduvad toimeained kuuluvad organismi füsioloogilisse koostisse ning kuna manustamine toimub intravenoosselt, on need 100% biosaadavad.

Jaotumine ja metabolism

Vitamiinid jaotuvad kehas samamoodi nagu suukaudselt toiduga omandatud vitamiinid. Sama kohaldub ka ainevahetusprotsessile.

Eritumine

Rasvlahustuvad vitamiinid ladestuvad peamiselt maksa ja rasvkoesse. Rasvlahustuvad vitamiinid (v.a K-vitamiin) erituvad üldjuhul aeglasemalt kui vesilahustuvad vitamiinid; A- ja D-vitamiin võivad akumuleeruda ja põhjustada mürgistust. K-vitamiin ladestub peamiselt maksa, kuid seda talletatakse organismis lühikest aega. Vesilahustuvaid vitamiine, nt C- ja B-vitamiini talletatakse vaid lühiajaliselt ning eritatakse seejärel koos uriiniga.

Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilistes uuringutes täheldati toimeid vaid soovitatud kliinilistest maksimaalsetest annustest tunduvalt suuremate annuste manustamisel. Üksikasjalikumad andmed on järgmised.

a) Toksilisus

Toimeainete üksikannuse toksilisus ja korduvtoksilisus on väga madal. Olemasolevate andmete põhjal ei ole alust eeldada võimalikku ohtu inimestele.

b) Mutageenne või tumorigeenne potentsiaal

Vianti mutageense või tumorigeense potentsiaali prekliiniliste uuringute andmed ei ole saadaval. Kliinilise kasutamise tingimustes ei ole ette näha toimeainete mutageenset ega kartsinogeenset toimet.

c) Teratogeensus

Vianti reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse uuringute andmed ei ole saadaval.

Üksikute vitamiinide suuri annuseid analüüsivates uuringutes on teatatud kõrvalekalletest loote arengus.

d) Reproduktsioonitoksilisus

Embrüotoksilisuse uuringuid ei ole Viantiga tehtud.

Uuritud on maatriksit, nn segamitselle (glükokoolhape + letsitiin).

Rottidel ja küülikutel läbi viidud embrüotoksilisuse uuringute tulemuste põhjal ei ole teratogeensust ette näha.

Küülikutel põhjustasid raviannusest 10 korda suuremad annused iseeneslikku aborti. Rottidel põhjustasid peri- ja postnataalsel perioodil manustatud raviannusest 10...20 korda suuremad annused järelkasvu suremuse suurenemist.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Glütsiin

Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks)

Naatriumglükokolaat

Sojafosfatidüülkoliin

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

Sobimatus

Kui sobivus ja stabiilsus ei ole kinnitatud, ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada. Lisateabe saamiseks vt lõik 6.6.

Kui Viantiga sobimatute ravimite samaaegne manustamine on vajalik, tuleb nende manustamiseks kasutada eraldi infusioonivoolikuid.

Lisaained ei pruugi sobida kasutamiseks Vianti sisaldava parenteraalse toitelahusega.

Viantis sisalduvad A-vitamiin ja tiamiin võivad omada koostoimet parenteraalsetes toitelahustes sisalduvate bisulfititega (mis võivad tekkida nt ravimitega segamise tagajärjel), mille tulemusel A-vitamiin ja tiamiin degradeeruvad.

Lahuse pH tõus võib kiirendada mõne vitamiini degradeerumist. Sellega tuleb arvestada aluseliste lahuste lisamisel Vianti sisaldavasse ravimisegusse.

Lisasegu suurem kaltsiumisisaldus võib häirida foolhappe stabiilsust.

Hoida külmkapis (2°C...8°C). Toatemperatuuril (kuni 25°C) hoitud ravimi kõlblikkusaeg on 3 kuud.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Merevaiguvärvi I tüüpi klaasist viaalid, mis on suletud bromobutüülkummist punnkorgiga ja sisaldavad 932 mg kuiva pulbrit.

Saadaval pakendites, milles on 5 viaali või 10 viaali. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Käsitsemisjuhend

Ravimi manustamiskõlblikuks muutmisel ja sobiva infusioonilahuse/-emulsiooniga lahjendamisel tuleb järgida rangeid aseptikareegleid.

Viaali sisu tuleb lahjendada, lisades sellele 5 ml sobivat lahustit (süstevesi või glükoosilahus [50 mg/ml] või naatriumkloriidi lahus [9 mg/ml]) ning seejärel õrnalt raputades, et lüofiliseeritud pulber lahustuks. Kasutage ainult sel juhul, kui manustamiskõlblikuks muudetud lahus on selge ja värvilt kollakasoranž.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahus tuleb kohe ära kasutada.

Pulber peab olema täielikult lahustunud enne selle lisamist:

•glükoosilahusele (50 mg/ml);

•naatriumkloriidi lahusele (9 mg/ml);

•rasvemulsioonile;

•kahekomponentsele parenteraalsele toitesegule, mis sisaldab glükoosi, elektrolüüte ja aminohappelahuseid

•või kolmekomponentsele segule, mis sisaldab glükoosi, elektrolüüte, aminohappelahuseid ja lipiide.

Lõplik lahus tuleb korralikult ära segada.

Pärast Vianti lisamist parenteraalsele toitelahusele tuleb lahust kontrollida ebatavaliste värvimuutuste ja/või sademete, lahustumatute osakeste või kristallide osas.

Kui sobivus ja stabiilsus ei ole kinnitatud, ei tohi seda ravimpreparaati segada teiste ravimitega, v.a need, mis on loetletud ülalpool.

Kasutage ainult kahjustamata kollakasoranži paakunud pulbrit või pulbrit kahjustamata konteineris, mille originaalkork on terve.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Konteiner ja kasutamata toitelahuse jäägid tuleb pärast kasutamist ära visata.

MÜÜGILOA HOIDJA

B. Braun Melsungen AG

Carl-Braun-Straße 1

34212 Melsungen

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11.09.2018

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2018