Venlafaxine liconsa - toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (37,5mg) - Pakendi infoleht

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Venlafaxine Liconsa, 37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Venlafaxine Liconsa, 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Venlafaxine Liconsa, 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Venlafaxine Liconsa, 225 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid venlafaksiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Venlafaxine Liconsa ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Venlafaxine Liconsa võtmist
3. Kuidas Venlafaxine Liconsa’t võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Venlafaxine Liconsa’t säilitada
6. Pakendi sisu ja muu teave
7. Mis ravim on Venlafaxine Liconsa ja milleks seda kasutatakse

Venlafaxine Liconsa toimeaine on venlafaksiin.

Venlafaxine Liconsa on antidepressant, mis kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde inhibiitoriteks (SNRI). Sellesse rühma kuuluvaid ravimeid kasutatakse depressiooni ja muude seisundite, näiteks ärevushäirete raviks. Arvatakse, et depressiooni ja/või ärevuse seisundis on inimesel serotoniini ja noradrenaliini tase ajus madalam. Antidepressantide toimemehhanism ei ole täielikult teada, kuid need võivad aidata, tõstes ajus serotoniini ja noradrenaliini taset.

Venlafaxine Liconsa on depressiooniga täiskasvanutele mõeldud ravim. Venlafaxine Liconsa on mõeldud raviks ka järgmiste ärevushäiretega täiskasvanutele: generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalärevushäire (sotsiaalsete olukordade kartmine või vältimine) ja paanikahäire (paanikahood). Depressiooni või ärevushäirete õige ravi aitab teil paraneda. Ravita jäämisel võib teie seisund püsida ning muutuda tõsisemaks ja raskemini ravitavaks.

Mida on vaja teada enne Venlafaxine Liconsa võtmist

Ärge võtke Venlafaxine Liconsa’t:

• kui olete venlafaksiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui te kasutate samal ajal või olete kasutanud viimase 14 päeva jooksul ravimeid, mida nimetatakse pöördumatu toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitoriteks ja mida kasutatakse depressiooni või Parkinsoni tõve raviks. Pöördumatu toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitori kasutamine koos Venlafaxine Liconsa’ga võib põhjustada tõsiseid või isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid. Ka pärast Venlafaxine Liconsa kasutamise lõpetamist peate te ootama vähemalt 7 päeva, enne kui võite kasutada mõnda monoamiinoksüdaasi inhibiitorit (vt ka lõigud „Serotoniinisündroom“ ja „Muud ravimid ja Venlafaxine Liconsa“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Venlafaxine Liconsa võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

• kui te kasutate samaaegselt Venlafaxine Liconsa’ga ravimeid, mis võivad suurendada serotoniini sündroomi tekkimise riski (vt lõik „Muud ravimid ja Venlafaxine Liconsa”);
• kui teil on probleeme silmadega, näiteks teatavat liiki glaukoom (silma siserõhu tõus);
• kui teil on esinenud kõrget vererõhku;
• kui teil on esinenud probleeme südamega;
• kui teile on öeldud, et teil on südame rütmihäired;
• kui teil on esinenud krampe;
• kui teil on esinenud vere naatriumitaseme langust (hüponatreemia);
• kui teil tekib kergesti verevalumeid või verejookse (on esinenud veritsemishäireid) või kui te kasutate muid ravimeid, mis võivad veritsemisohtu suurendada, nt varfariin (kasutatakse veretrombide tekke vältimiseks);
• kui teil või kellelgi teie pereliikmetest on esinenud maniat või bipolaarset häiret (ülemäärane erutatus või eufooria);
• kui teil on esinenud agressiivset käitumist.

Venlafaxine Liconsa võib esimestel ravinädalatel põhjustada rahutust või võimetust rahulikult istuda või seista. Juhul kui teil tekib selline seisund, rääkige sellest oma arstile.

Enesetapumõtted ja depressiooni või ärevushäire süvenemine

Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtteid. Need võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate võtma esimest korda antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega, tavaliselt umbes kaks nädalat, kuid vahel kauem.

Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:

• kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
• kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25aastased), keda raviti antidepressandiga.

Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid mistahes ajal, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe haiglasse.

Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Suukuivus

10%-l venlafaksiiniga ravitavatest patsientidest esineb suukuivust. See võib suurendada hamba lagunemise (kaaries) tekkimise riski. Seepärast peate oma hammaste hügieeni eest eriti hoolt kandma.

Diabeet

Venlafaxin Liconsa võib mõjutada teie vere glükoosisisaldust. Seetõttu võib vajalikuks osutuda teie diabeediravimite annuste kohandamine.

Lapsed ja noorukid

Venlafaxine Liconsa’t ei tohi üldjuhul kasutada alla 18-aasta vanustel lastel ega noorukitel. Peaksite ka teadma, et alla 18-aasta vanustel patsientidel on sellesse klassi kuuluvate ravimite kasutamisel suurem oht kõrvaltoimete tekkimiseks, nt enesetapukatse, enesetapumõtted ja vaenulikkus (valdavalt agressiivsus, vastanduv käitumine ja viha). Hoolimata sellest võib teie arst ordineerida seda ravimit ka alla 18-aasta vanustele patsientidele, kui ta leiab, et see on neile kasulik. Kui teie arst on määranud selle ravimi alla 18-aasta vanusele patsiendile ja teil on selle kohta küsimusi, pidage uuesti nõu oma arstiga. Kui alla 18-aasta vanustel patsientidel tekivad või süvenevad Venlafaxine Liconsa kasutamise ajal eespool nimetatud sümptomid, rääkige sellest arstile. Selle ravimi ohutust kasvule, küpsemisele ja kognitiiv-käitumuslikule arengule selle pikaajalise kasutamise korral pole selles vanuserühmas veel tõestatud.

Muud ravimid ja Venlafaxine Liconsa

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Teie arst otsustab, kas te võite kasutada Venlafaxine Liconsa’t koos teiste ravimitega.

Ärge alustage ega lõpetage teiste ravimite, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimite ega looduslike või taimsete ravimite kasutamist ilma eelnevalt arsti või apteekriga konsulteerimata.

• Monoamiini oksüdaasi inhibiitoreid, mida kasutatakse depressiooni või Parkinsoni tõve ravimiseks, ei tohi võtta koos ravimiga Venlafaxine Liconsa. Pidage nõu oma arstiga, kui olete neid ravimeid viimase 14 päeva jooksul kasutanud. (MAOI: vt lõik „Mida on vaja teada enne Venlafaxine Liconsa võtmist“).
• Serotoniinisündroom:

Ravi ajal venlafaksiiniga, eriti selle kasutamisel koos teiste ravimitega, võib tekkida serotoniinisündroom, potentsiaalselt eluohtlik seisund või maliigsele neuroleptilisele sündroomile (MNS) sarnanevad reaktsioonid (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Need ravimid on näiteks järgmised:

• triptaanid (kasutatakse migreeni raviks);
• depressiooniravimid, näiteks SNRI, SSRI, tritsüklilised või liitiumi sisaldavad ravimid;
• antibiootikumi linesoliidi sisaldavad ravimid (kasutatakse infektsioonide raviks);
• pöörduva toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitorit moklobemiidi sisaldavad ravimid (kasutatakse depressiooni raviks);
• sibutramiini sisaldavad ravimid (kasutatakse kehakaalu alandamiseks);
• tramadooli, fentanüüli, tapentadooli, petidiini või pentasotsiini sisaldavad ravimid (kasutatakse tugeva valu raviks);
• dekstrometorfaani sisaldavad ravimid (kasutatakse köha raviks);
• metadooni sisaldavad ravimid (kasutatakse opioididest tekkinud ravimsõltuvuse või tugeva valu raviks);
• metüleensinist sisaldavad ravimid (kasutatakse veres kõrge methemoglobiinisisalduse raviks);
• lihtnaistepuna (ehk Hypericum perforatum, looduslik või taimne ravim kerge depressiooni raviks) sisaldavad ravimid;
• trüptofaani sisaldavad ravimid (kasutatakse näiteks unehäirete ja depressiooni raviks);
• antipsühhootikumid (kasutatakse selliste haigusnähtudega haiguse ravimiseks, nagu

asjade kuulmine, nägemine või tajumine, mida pole olemas, ekslikud tõekspidamised, ebaharilik kahtlustamine, ebaselged mõttekäigud ja enesesse tõmbumine).

Serotoniinisündroomi nähtudeks ja sümptomiteks võivad olla mitu järgmiste seast: rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsioonivõime kadumine, südametegevuse kiirenemine,

kehatemperatuuri tõus, vererõhu kiired muutused, reflekside üliaktiivsus, diarröa, kooma, iiveldus, oksendamine.

Kõige raskema vormi puhul võib serotoniinisündroom meenutada maliigset neuroleptilist sündroomi (MNS). MNS-i haigusnähtude ja sümptomite hulka võivad kombineeritult kuuluda palavik, kiire südame löögisagedus, higistamine, raskekujuline lihasjäikus, segasus, tõusnud lihasensüümide tase (leitakse vereanalüüsil).

Teavitage kohe oma arsti või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda, kui te kahtlustate endal serotoniini sündroomi.

Te peate teavitama oma arsti, kui te võtate ravimeid, mis võivad mõjutada teie südame rütmi. Sellised ravimid võivad olla:

• antiarütmikumid, nagu kinidiin, amiodaroon, sotalool või dofetiliid (kasutatakse südame rütmihäirete raviks);
• antipsühhootikumid, nagu tioridasiin (vt ka ülalpool serotoniinisündroomi kohta);
• antibiootikumid, nagu erütromütsiin või moksifloksatsiin (kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks);
• antihistamiinikumid (kasutatakse allergia raviks).

Ka järgmistel ravimitel võib tekkida Venlafaxine Liconsa’ga koostoime ning nende kasutamisel peab olema ettevaatlik. Eriti tähtis on öelda oma arstile või apteekrile, kui te kasutate ravimeid, mis sisaldavad:

• ketokonasooli (seenevastane aine);
• haloperidooli või risperidooni (psühhiaatriliste seisundite raviks);
• metoprolooli (beetablokaator kõrge vererõhu ja südameprobleemide raviks).

Venlafaxine Liconsa koos toidu, joogi ja alkoholiga

Venlafaxine Liconsa’t tuleb võtta koos toiduga (vt lõik 3 „Kuidas Venlafaxine Liconsa’t võtta“). Venlafaxine Liconsa kasutamisel tuleb hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Venlafaxine Liconsa’t võite kasutada ainult pärast selle võimaliku kasulikkuse ja sellega teie sündimata lapsele kaasnevate võimalike ohtude läbiarutamist oma arstiga.

Informeerige kindlasti oma ämmaemandat ja/või arsti, et te kasutate Venlafaxine Liconsa’t. Sarnaste ravimite (SSRI-d) kasutamine raseduse ajal võib suurendada imikul seisundi, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (PPHN), tekkimise riski. Seisund põhjustab lapsel kiiremat hingamist ja naha muutumist sinakaks. Nimetatud sümptomid ilmnevad tavaliselt esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui see juhtub teie lapsega, peate kohe ühendust võtma oma ämmaemanda ja/või arstiga.

Kui te võtate seda ravimit raseduse ajal, võib teie lapsel pärast sündimist lisaks hingamisraskusele esineda toitumisprobleeme. Kui teie lapsel esinevad pärast sündimist need sümptomid, ja see teeb teile muret, võtke oma ämmaemanda ja/või arstiga viivitamatult ühendust.

Venlafaxine Liconsa imendub rinnapiima. See võib imikule toimet avaldada. Seega pidage nõu oma arstiga ja ta otsustab, kas peate katkestama imetamise või selle ravimi võtmise.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ärge juhtige autot ega kasutage tööriistu või masinaid, kuni te ei tea, millist mõju see ravim teile avaldab.

Venlafaxine Liconsa sisaldab laktoosi

See ravim sisaldab laktoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

Kuidas Venlafaxine Liconsa’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaline soovituslik algannus depressiooni, generaliseerunud ärevushäire ja sotsiaalärevushäire raviks on 75 mg päevas. Arst võib teie annust järk-järgult suurendada, depressiooni raviks vajaduse korral isegi maksimaalse annuseni 375 mg päevas. Kui teil ravitakse paanikahäiret, alustab arst väiksemast annusest (37,5 mg) ja suurendab siis annust järk-järgult. Generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalärevushäire ja paanikahäire puhul on maksimaalne annus 225 mg päevas.

Võtke Venlafaxine Liconsa’t iga päev ligikaudu samal ajal, kas hommikul või õhtul. Tabletid tuleb koos vedelikuga tervelt alla neelata ning neid ei tohi purustada, katki närida ega lahustada.

Venlafaxine Liconsa’t tuleb võtta koos toiduga.

Kui teil on maksa-või neeruprobleemid, rääkige sellest arstile, sest teil võib osutuda vajalikuks selle ravimi annust muuta.

Ärge lõpetage selle ravimi kasutamist ilma arstiga nõu pidamata (vt lõik „Kui te lõpetate Venlafaxine Liconsa kasutamise“).

Kui te võtate Venlafaxine Liconsa’t rohkem kui ette nähtud

Pöörduge kohe oma arsti või apteekri poole, kui olete seda ravimit võtnud rohkem, kui arsti poolt ette nähtud.

Võimaliku üleannustamise sümptomiteks võivad olla kiire südame löögisagedus, ärkveloleku taseme muutused (unisusest koomani), hägustunud nägemine, krambid ja oksendamine

Kui te unustate Venlafaxine Liconsa’t võtta

Kui olete annuse vahele jätnud, võtke ravimit kohe, kui teile meenub. Kui on aga juba aeg võtta järgmist annust, ärge vahelejäänud annust võtke, vaid võtke üks annus nagu tavaliselt. Ärge võtke preparaadi Venlafaxine Liconsa suuremat päevaannust, kui arst on teile päevas määranud.

Kui te lõpetate Venlafaxine Liconsa kasutamise

Ärge katkestage ravi ega muutke selle annust ilma arstiga nõu pidamata, isegi kui te ennast paremini tunnete. Kui teie arst arvab, et te ei vaja enam Venlafaxine Liconsa’t, võib ta paluda teil vähendada annust aegamööda, enne kui ravi täielikult lõpetada. Venlafaxine Liconsa kasutamise lõpetamisel on täheldatud kõrvaltoimeid, eriti kui lõpetada ravi Venlafaxine Liconsa’ga järsult või vähendada annust liiga kiiresti. Mõnel patsiendil võivad tekkida sellised sümptomid nagu väsimus, pearinglus, uimasus, peavalu, unetus, õudusunenäod, suukuivus, söögiisu kadumine, iiveldus, kõhulahtisus, närvilisus, rahutus, segasus, kohin kõrvus, kipitustunne või harva elektrilöögitaoline tunne, nõrkus, higistamine, krambid või gripilaadsed sümptomid.

Arst annab teile nõu, kuidas ravi Venlafaxine Liconsa’ga järk-järgult lõpetada. Kui teil tekib mõni nimetatud sümptom või muid häirivaid sümptomeid, pidage nõu oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Järgmistel juhtudel ärge enam Venlafaxine Liconsa’t võtke. Pöörduge kohe arsti poole või lähima haigla esmaabi osakonda:

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1-l inimesel 100-st)

• Näo, suu, keele, kõri, käte või jalgade turse ja/või kublaline sügelev lööve (nõgestõbi), raskused neelamisel või hingamisel

Harv (võivad esineda kuni 1-l inimesel 1000-st)

• Pitsitustunne rinnus, hingeldus, neelamisvõi hingamisraskused;
• Raskekujuline lööve, kihelus või nõgestõbi (nahapinnast kõrgemad punetavad või kahvatud laigud, mis sageli kihelevad);
• Serotoniini sündroomi nähud ja sümptomid, mille hulka võivad kuuluda rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsiooni kadumine, kiire südame löögisagedus, kehatemperatuuri

tõus, vererõhu kiired muutused, üliaktiivsed refleksid, kõhulahtisus, kooma, iiveldus ja oksendamine.

Kõige raskema vormi puhul võib serotoniinisündroom meenutada maliigset neuroleptilist sündroomi (MNS). MNS-i nähtude ja sümptomite hulka võivad kombineeritult kuuluda palavik, kiire südame löögisagedus, higistamine, raskekujuline lihasjäikus, segasus, tõusnud lihasensüümide tase (leitakse vereanalüüsil).

• Infektsiooni nähud, nagu palavik, külmavärinad, värinad, peavalu, higistamine, gripisarnased sümptomid. Need võivad olla tingitud vereloome häiretest, mis omakorda suurendab infektsiooni tekkeriski.
• Raskekujuline lööve, mis võib põhjustada naha raskekujulist villidega kattumist ja koorumist.
• Seletamatu lihasvalu, hellus või nõrkus. Need võivad olla rabdomüolüüsi nähud.

Teised kõrvaltoimed, millest te peate oma arstile rääkima, on järgmised (nende esinemissagedus on lisatud allolevasse loendisse „Muud esineda võivad kõrvaltoimed”):

• Köha, hingeldus, hingamisraskus, millega võib kaasneda kõrge kehatemperatuur;
• Must (tõrvataoline) väljaheide või veri väljaheites;
• Sügelus, naha või silmade kollasus, sügelus või tume uriin, mis võivad olla maksapõletiku (hepatiit) haigusnähud;
• Südameprobleemid, näiteks kiire või ebaregulaarne pulss, vererõhu tõus;
• Silmaprobleemid, näiteks nägemise ähmastumine või pupillide laienemine;
• Närviprobleemid: näiteks pearinglus, „sipelgate jooksmise” tunne, liikumishäired (lihase krambid või jäikus), krambid;
• Psühhiaatrilised probleemid, näiteks hüperaktiivsus ja ebatavaline ülierutuse tunne;
• Ärajätunähud (vt lõik „Kuidas Venlafaxine Liconsa’t võtta“– „Kui te lõpetate Venlafaxine Liconsa kasutamise“);
• Veritsusaja pikenemine – kui te lõikate endale sisse või vigastate ennast, võib verejooksu peatumiseni tavalisest kauem aega kuluda.

Muud esineda võivad kõrvaltoimed

Väga sage (võivad esineda enam kui 1 inimesel 10-st)

• Pearinglus, peavalu; uimasus;
• Unetus;
• Iiveldus, suukuivus kõhukinnisus;
• Higistamine (sealhulgas öised higistamised).

Sage (võivad esineda kuni 1-l inimesel 10-st)

• Söögiisu vähenemine;
• Segasus, enesest lahusoleku (või eraldatuse) tunne, orgasmi puudumine, libiido langus, agiteeritus, närvilisus, ebanormaalsed unenäod;
• Värisemine, rahutuse tunne või võimetus istuda ja seista paigal, torkimistunne, maitsetundlikkuse häired, suurenenud lihaspinge;
• Nägemishäired, sealhulgas ähmane nägemine, laienenud pupillid, silmad ei suuda kaugematelt objektidelt lähematele automaatselt fokusseerida;
• Helin kõrvus (tinnitus);
• Kiire südame löögisagedus, südamekloppimine (palpitatsioonid);
• Vererõhu tõus, nahaõhetus;
• Õhupuudus, haigutamine;
• Oksendamine, kõhulahtisus;
• Kerge lööve, kihelus
• Urineerimissageduse suurenemine, võimetus urineerida, uriini väljutamise raskused;
• Ebaregulaarsed menstruatsioonid, nagu suurenenud veritsemine või ebaregulaarsem veritsemine, ebanormaalne ejakulatsioon/orgasm (meestel), erektsioonihäired (impotentsus);
• Nõrkus (asteenia), väsimus, külmavärinad;
• Kehakaalu tõus, kehakaalu langus;
• Kolesterooli sisalduse tõus.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1-l inimesel 100-st)

• Üliaktiivsus, tormakad mõtted ja vähenenud unevajadus (mania);
• Hallutsinatsioonid, reaalsusest lahusoleku (või eraldatuse) tunne, ebanormaalne orgasm, tunnete või emotsioonide puudumine, ülierutuse tunne, hammaste kiristamine;
• Minestamine, lihaste tahtmatud liigutused, koordinatsiooni ja tasakaaluhäired;
• Pearinglus (eriti kiiresti püsti tõustes), vererõhu langus;
• Vere oksendamine, tõrvmust väljaheide (roe) või veri väljaheites, mis võib olla sisemise verejooksu tunnus;
• Tundlikkus päikesevalguse suhtes, verevalumid, ebanormaalne juuste väljalangemine;
• Võimetus urineerimist kontrollida;
• Lihaste jäikus, spasmid ja tahtmatud liigutused;
• Maksaensüümide tasemete väikesed muutused veres;

Harv (võivad esineda kuni 1-l inimesel 1000-st)

• Epilepsiahood või krambid;
• Köha, vilistav hingamine, hingeldus, millega võib kaasneda palavik;
• Desorientatsioon ja segasus, millega sageli kaasnevad hallutsinatsioonid (deliirium);
• Ülemäärane veejoomine (tuntud kui antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom);
• Vere naatriumi sisalduse vähenemine;
• Tugev silmavalu ja nägemise halvenemine või ähmastumine;
• Ebanormaalne, kiire või ebaregulaarne südame löögisagedus, mis võib põhjustada minestamist;
• Tugev kõhu või seljavalu (mis võib viidata tõsisele soole, maksa või pankreasehäirele);
• Kihelus, naha või silmavalgete kollasus, tume uriin või gripilaadsed sümptomid, mis on maksapõletiku (hepatiit) sümptomid.

Väga harv (võivad esineda kuni 1-l inimesel 10000-st)

• Pikaajaline veritsus, mis võib olla põhjustatud vereliistakute hulga vähenemisest teie veres, mis omakorda põhjustab verevalumite või veritsuse tekkeriski suurenemist;
• Ebanormaalne rinnapiima teke;
• Ootamatud verejooksud, nt igemete veritsus, veri uriinis või okses, või ootamatute verevalumite või purunenud veresoonte ilmumine (purunenud veenid).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• Enesevigastamise ja enesetapumõtted: venlafaksiini ravi ajal või vahetult pärast ravi lõpetamist on teatatud enesevigastamise ja enesetapumõtetest (vt lõik 2, „Mida on vaja teada enne Venlafaxine Liconsa võtmist“);
• Agressiivsus;
• Peapööritus.

Venlafaxine Liconsa’l on mõnikord kõrvaltoimeid, millest te ei tarvitse olla teadlik, näiteks vererõhu tõus või ebanormaalne pulss; vähesed muutused verepildis või maksaensüümide, naatriumi või kolesterooli tasemes. Harvemini võib Venlafaxine Liconsa halvendada trombotsüütide funktsiooni teie veres, mis suurendab verevalumite või verejooksude tekkimise ohtu. Seepärast võib teie arst teha teil aeg-ajalt vereanalüüse, eriti kui olete Venlafaxine Liconsa’t kaua kasutanud.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Venlafaxine Liconsa’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendile. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Blisterpakend:

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Plastikpudel:

Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Venlafaxine Liconsa sisaldab

• Toimeaine on venlafaksiin.

Iga Venlafaxine Liconsa toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 37,5 mg, 75 mg, 150 mg või 225 mg venlafaksiini (venlafaksiinvesinikkloriidina).

• Teised koostisained on:

Tableti sisu: mannitool (E421), povidoon K-90, makrogool 400, mikrokristalliline tselluloos, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat;

Tableti kate: tselluloosatsetaat, makrogool 400, hüpromelloos, laktoosmonohüdraat, titaandioksiid (E171), triatsetiin.

Kuidas Venlafaxine Liconsa välja näeb ja pakendi sisu

37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 7 mm ümmargused, kaksikkumerad, valged tabletid.

75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 7,5 mm ümmargused, kaksikkumerad, valged tabletid.

150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 9,5 mm ümmargused, kaksikkumerad, valged tabletid.

225 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 11 mm ümmargused, kaksikkumerad, valged tabletid.

Tabletid on saadaval blisterpakendis 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 100 ja 500 tableti kaupa ja plastikpudelis 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 100, 106 ja 500 tableti kaupa.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja: Laboratorios LICONSA, S.A.

Gran Vía Carlos III 98, 7. korrus 08028 Barcelona,

Hispaania

Tootja:

Laboratorios LICONSA, S.A.

Avda. Miralcampo, Nº 7, Polígono Industrial Miralcampo 19200 Azuqueca de Henares (Guadalajara),

Hispaania

Italfarmaco S.p.A Viale Fulvio testi 330 20126 Milan

Itaalia

See ravim on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2018.