Venlafaxine actavis - toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel (37,5mg) - Pakendi infoleht

-kui te kasutate koos preparaadiga Venlafaxine Actavis ravimeid, mis võivad suurendada serotoniini sündroomi tekkimise riski (vt lõik „Muud ravimid ja Venlafaxine Actavis“);

-kui teil on probleeme silmadega, näiteks teatavat liiki glaukoom (silma siserõhu tõus);

-kui teil on esinenud kõrget vererõhku;

-kui teil on esinenud probleeme südamega;

−kui teile on öeldud, et teil on südame rütmihäired;

-kui teil on esinenud krampe (krambihooge);

-kui teil on esinenud vere naatriumitaseme langust (hüponatreemia);

-kui teil tekib kergesti verevalumeid või verejookse (on esinenud veritsemishäireid) või kui te kasutate muid ravimeid, mis võivad veritsemisohtu suurendada, näiteks varfariin (kasutatakse trombide tekke ennetamiseks);

-kui teil või kellelgi teie pereliikmetest on esinenud maniat või bipolaarset häiret (ülemäärane erutatus või eufooria);

-kui teil on esinenud agressiivset käitumist.

Venlafaxine Actavis võib esimeste ravinädalate jooksul põhjustada rahutust või võimetust rahulikult istuda või seista. Sellisel juhul rääkige sellest arstile.

Enesetapumõtted ja depressiooni või ärevushäire süvenemine

Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtted. Need võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate võtma esimest korda antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega, tavaliselt umbes kaks nädalat, kuid vahel kauem.

Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:

-kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.

-kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25-aastased), keda raviti antidepressandiga.

Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid mistahes ajal, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe haiglasse.

Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Suukuivus

10%-l venlafaksiiniga ravitavatest patsientidest esineb suukuivust. See võib suurendada hammaste lagunemise (kaaries) riski. Seepärast peate oma hammaste hügieeni eest eriti hoolt kandma.

Suhkurtõbi

Venlafaxine Actavis võib muuta teie vere suhkrusisaldust. Seetõttu tuleb teie suhkurtõvevastaste ravimite annuseid võib-olla kohandada.

Lapsed ja noorukid

Venlafaxine Actavis’t ei tohi üldjuhul kasutada alla 18-aasta vanustel lastel ega noorukitel. Peaksite ka teadma, et alla 18-aasta vanustel patsientidel on sellesse klassi kuuluvate ravimite kasutamisel suurem oht kõrvaltoimete tekkimiseks, nt enesetapukatse, enesetapumõtted ja vaenulikkus (valdavalt agressiivsus, vastanduv käitumine ja viha). Hoolimata sellest võib teie arst määrata seda ravimit ka alla 18-aasta vanustele patsientidele, kui ta leiab, et see on neile kasulik. Kui teie arst on määranud seda ravimit alla 18-aasta vanusele patsiendile, pidage selle üle arstiga uuesti nõu. Kui alla 18-aasta vanustel patsientidel tekivad või süvenevad Venlafaxine Actavis’e kasutamise ajal eespool nimetatud sümptomid, rääkige sellest arstile. Ka ohutust kasvule, küpsemisele ja kognitiiv-käitumuslikule arengule selle ravimi pikaajalise kasutamise korral selles vanuserühmas ei ole veel tõestatud.

Muud ravimid ja Venlafaxine Actavis

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Teie arst otsustab, kas te võite kasutada Venlafaxine Actavis’t koos teiste ravimitega.

Ärge alustage ega lõpetage teiste ravimite, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimite ega looduslike või taimsete ravimite kasutamist ilma eelnevalt arsti või apteekriga konsulteerimata.

−Monoamiinoksüdaasi inhibiitoreid, mida kasutakse depressiooni või Parkinsoni tõve raviks, ei tohi võtta koos Venlafaxine Actavis`ega. Räägige oma arstiga, kui te olete võtnud neid

ravimeid viimase 14 päeva jooksul (MAOI: vt lõik „Mida on vaja teada enne Venlafaxine Actavis’e võtmist“).

-Serotoniini sündroom:

Ravi ajal venlafaksiiniga, eriti selle kasutamisel koos teiste ravimitega võib tekkida potentsiaalselt eluohtlik seisund serotoniini sündroom või maliigse neuroleptilise sündroomi (MNS) sarnane reaktsioon (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“). Need ravimid on näiteks:

-triptaanid (kasutatakse migreeni raviks);

-teised depressiooniravimid, näiteks SNRI, SSRI, tritsüklilised või liitiumi sisaldavad ravimid;

-antibiootikumi linesoliidi sisaldavad ravimid (kasutatakse infektsioonide raviks);

-pöörduva toimega MAOI-d, moklobemiidi, sisaldavad ravimid (kasutatakse depressiooni raviks);

-sibutramiini sisaldavad ravimid (kasutatakse kehakaalu alandamiseks);

-tramadooli, fentanüüli, tapentadooli, petidiini või pentasotsiini sisaldavad ravimid (kasutatakse tugeva valu raviks);

-liht-naistepuna (ehk Hypericum perforatum, looduslik või taimne ravim kerge depressiooni raviks) sisaldavad ravimid;

-trüptofaani sisaldavad ravimid (kasutatakse näiteks unehäirete ja depressiooni raviks);

−antipsühhootikumid (kasutatakse sellise haiguse raviks, mille sümptomiteks on olematute asjade kuulmine, nägemine või tundmine, ekslik veendumus, ebatavaline kahtlustavus, ebaselge mõttekäik ja endasse sulgumine).

Serotoniini sündroomi nähtudeks ja sümptomiteks võivad olla mitu järgmiste seast: rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsioonivõime kadumine, kiire südametegevus, kehatemperatuuri tõus, vererõhu kiired muutused, reflekside üliaktiivsus, diarröa, kooma, iiveldus, oksendamine.

Serotoniini sündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigsele neuroleptilisele sündroomile (MNS). MNS-i sümptomid võivad olla palavik, südame kiirenenud löögisagedus, higistamine, raskekujuline lihaskangus, segasusseisund, lihasensüümide suurenenud aktiivsus (määratud veretestidega).

Teavitage kohe oma arsti või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda, kui te kahtlustate endal serotoniinisündroomi.

Te peate teavitama oma arsti, kui te võtate ravimeid, mis võivad mõjutada teie südame rütmi. Sellised ravimid võivad olla:

−antiarütmikumid, nagu kinidiin, amiodaroon, sotalool või dofetiliid (kasutatakse südame rütmihäirete raviks);

−antipsühhootikumid, nagu tioridasiin (vt ka ülalpool serotoniini sündroomi kohta);

−antibiootikumid, nagu erütromütsiin või moksifloksatsiin (kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks);

−antihistamiinikumid (kasutatakse allergia raviks).

Järgmistel ravimitel võib tekkida Venlafaxine Actavis’ega samuti koostoime ning nende kasutamisel peab olema ettevaatlik. Eriti tähtis on öelda oma arstile või apteekrile, kui te kasutate ravimeid, mis sisaldavad:

-ketokonasooli (seenevastane aine);

-haloperidooli või risperidooni (psühhiaatriliste seisundite raviks);

-metoprolooli (beetablokaator kõrge vererõhu ja südameprobleemide raviks).

Venlafaxine Actavis koos toidu, joogi ja alkoholiga

Venlafaxine Actavis’t tuleks võtta koos toiduga (vt lõik 3 „Kuidas Venlafaxine Actavis’t võtta“).

Venlafaxine Actavis’e kasutamisel tuleb hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arst või apteekriga.

Informeerige kindlasti oma ämmaemandat ja/või arsti, et te kasutate Venlafaxine Actavis`t. Sarnased ravimid (SSRI-d) võivad raseduse ajal kasutamisel suurendada imikute riski tõsise seisundi tekkeks, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (PPHN). Seisund põhjustab lapsel kiiremat hingamist ja naha muutumist sinakaks. Nimetatud sümptomid ilmnevad tavaliselt esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui see juhtub teie lapsega, peate kohe ühendust võtma oma ämmaemanda ja/või arstiga.

Kui te võtate seda ravimit raseduse ajal, võib teie lapsel pärast sündimist lisaks hingamisraskusele esineda toitumisprobleeme. Kui midagi sellist juhtub teie lapsega, võtke oma ämmaemanda ja/või arstiga viivitamatult ühendust.

Venlafaxine Actavis imendub rinnapiima. See võib imikule toimet avaldada. Seega pidage nõu oma arstiga ja ta otsustab, kas peate katkestama imetamise või ravi Venlafaxine Actavis’ega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ärge juhtige autot ega kasutage tööriistu või masinaid, kuni te ei tea, millist mõju Venlafaxine Actavis teile avaldab.

37,5 mg:

Venlafaxine Actavis sisaldab PONCEAU 4R punast (E 124):

Kapsli kestas sisalduv abiaine ponceau 4R punane (E 124) võib põhjustada allergilisi reaktsioone. 75 mg:

Venlafaxine Actavis sisaldab päikeseloojangukollast FCF (E 110):

Kapsli kestas sisalduv abiaine päikeseloojangukollane FCF (E 110) võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

150 mg:

Venlafaxine Actavis sisaldab päikeseloojangukollast FCF (E 110):

Kapsli kestas sisalduv abiaine päikeseloojangukollane FCF (E 110) võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Venlafaxine Actavis sisaldab sahharoosi:

See ravim sisaldab ka sahharoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

3.Kuidas Venlafaxine Actavis`t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaline soovituslik algannus depressiooni, generaliseerunud ärevushäire ja sotsiaalärevushäire raviks on 75 mg ööpäevas. Arst võib teie annust järk-järgult suurendada, depressiooni raviks vajaduse korral

isegi maksimaalse annuseni 375 mg ööpäevas. Kui teil ravitakse paanikahäiret, alustab arst väiksemast annusest (37,5 mg) ja suurendab siis annust järk-järgult. Generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalärevushäire ja paanikahäire puhul on maksimaalne annus 225 mg ööpäevas.

Võtke Venlafaxine Actavis’t iga päev ligikaudu samal ajal, kas hommikul või õhtul.

Kapslid tuleb koos vedelikuga tervelt alla neelata ning neid ei tohi avada, purustada, katki närida ega lahustada.

Venlafaxine Actavis’t tuleb võtta koos toiduga.

Kui teil on maksa- või neeruprobleemid, rääkige sellest arstile, sest teil võib osutuda vajalikuks Venlafaxine Actavis’e annust muuta.

Ärge lõpetage Venlafaxine Actavis’e kasutamist ilma arstiga nõu pidamata (vt lõik „Kui te lõpetate Venlafaxine Actavis’e võtmise“).

Kui te võtate Venlafaxine Actavis’t rohkem kui ette nähtud

Kui te olete võtnud Venlafaxine Actavis’t rohkem, kui arst on teile ette kirjutanud, pöörduge viivitamatult arsti või apteekri poole.

Võimaliku üleannustamise sümptomiteks võivad olla kiire südame löögisagedus, ärkveloleku taseme muutused (unisusest koomani), hägustunud nägemine, krambid või krambihood ja oksendamine.

Kui te unustate Venlafaxine Actavis’t võtta

Kui olete annuse vahele jätnud, võtke ravimit kohe, kui teile meenub. Kui on aga juba aeg võtta järgmist annust, ärge vahelejäänud annust võtke, vaid võtke üks annus nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Venlafaxine Actavis’e võtmise

Ärge katkestage ravi ega muutke selle annust ilma arstiga nõu pidamata, isegi kui te ennast paremini tunnete. Kui teie arst arvab, et te ei vaja enam Venlafaxine Actavis’t, võib ta paluda teil vähendada annust aegamööda, enne kui ravi täielikult lõpetada. Venlafaxine Actavis’e kasutamise lõpetamisel on täheldatud kõrvaltoimeid, eriti kui lõpetada ravi Venlafaxine Actavis’ega järsult või vähendada annust liiga kiiresti. Mõnel patsiendil võivad tekkida sellised sümptomid nagu väsimus, pearinglus, uimasus, pöörlemistunne, peavalu, unetus, halvad unenäod, suukuivus, söögiisu kadumine, iiveldus, kõhulahtisus, närvilisus, rahutus, segasus, kohin kõrvus, kipitustunne või harva elektrilöögitaoline tunne, nõrkus, higistamine, krambid või gripilaadsed sümptomid.

Arst annab teile nõu, kuidas ravi Venlafaxine Actavis’ega järk-järgult lõpetada. Kui teil tekib mõni nimetatud sümptom või muid häirivaid sümptomeid, pidage nõu oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Allergilised reaktsioonid

Järgmistel juhtudel katkestage Venlafaxine Actavis’e kasutamine. Pöörduge kohe arsti poole või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda:

-pitsitustunne rinnus, kähisev hingamine, neelamis- või hingamisraskused;

-näo, kõri, käte või jalgade turse;

-närvilisus või ärevus, pearinglus, puperdamine, äkiline nahapunetus ja/või soojatunne;

-raskekujuline nahalööve, kihelus või nõgestõbi (nahapinnast kõrgemad punetavad või kahvatud laigud, mis sageli kihelevad);

−serotoniini sündroomi nähud ja sümptomid võivad olla rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsiooni kadumine, südame kiire löögisagedus, palavik, kiired vererõhu muutused, üliaktiivsed refleksid, kõhulahtisus, kooma, iiveldus, oksendamine.

Serotoniini sündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigsele neuroleptilisele sündroomile (MNS). MNS-i sümptomid võivad olla palavik, südame kiirenenud löögisagedus, higistamine, raskekujuline lihaskangus, segasusseisund, lihasensüümide suurenenud aktiivsus (määratav vereanalüüsis).

Tõsised kõrvaltoimed

Teised kõrvaltoimed, millest peate oma arstile rääkima, on:

-südameprobleemid, näiteks kiire või ebaregulaarne pulss, vererõhu tõus;

-silmaprobleemid, näiteks nägemise ähmastumine või pupillide laienemine;

-närviprobleemid, näiteks pearinglus, „sipelgate jooksmise” tunne, liikumishäired, krambid või krambihood;

-psühhiaatrilised probleemid, näiteks hüperaktiivsus ja eufooria (ebaharilik erutus);

-ärajätunähud (vt lõik „Kuidas Venlafaxine Actavis’t võtta“– „Kui te lõpetate Venlafaxine Actavis’e võtmise“).

Ärge ehmuge, kui näete Venlafaxine Actavis’e võtmise järel oma väljaheites väikeseid valgeid kuulikesi või graanuleid. Venlafaxine Actavis kõvakapslite sees on sferoidid (väikesed valged kuulikesed), mis sisaldavad toimeainet (venlafaksiin). Need sferoidid vabastatakse kapslist teie maos. Sferoidid liiguvad aeglaselt mao-sooletraktis ja venlafaksiin vabaneb selle protsessi käigus aeglaselt. Sferoidi kate ei lahustu ja see eritatakse väljaheitega. Seega, isegi kui te märkate oma väljaheites sferoide, on teie ravim sealt imendunud.

Kõrvaltoimete täielik loetelu

Väga sage (võib esineda rohkem kui ühel kasutajal 10-st)

–Pearinglus; peavalu.

–Iiveldus; suukuivus.

–Higistamine (sealhulgas öine higistamine).

Sage (võib esineda kuni ühel kasutajal 10-st)

–Vähenenud söögiisu.

–Segasus, enesest võõrdumise (või eraldumise) tunne; orgasmi puudumine; vähenenud sugutung; närvilisus; unetus; häirivad unenäod.

–Unisus; treemor; „sipelgate jooksmise” tunne; suurenenud lihastoonus.

–Nägemishäired, sealhulgas ähmane nägemine; pupillide laienemine; silmade suutmatus automaatselt muuta fookust kaugemal olevatest objektidest lähemal olevateni.

–Kohin kõrvus (tinnitus).

–Südamepekslemine (palpitatsioonid).

–Vererõhu tõus; nahaõhetus.

–Haigutamine.

–Oksendamine; kõhukinnisus; kõhulahtisus.

–Urineerimise sagenemine; raskused uriini väljutamisel.

–Menstruaaltsükli häired, näiteks suurenenud või ebaregulaarne suurenenud veritsus; ebanormaalne ejakulatsioon/orgasm (mehed), erektsioonihäire (impotensus).

–Nõrkus (asteenia); väsimus; külmavärinad.

–Kolesteroolisisalduse tõus.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni ühel kasutajal 100-st)

–Hallutsinatsioonid; reaalsusest võõrdumise (või eraldumise) tunne; rahutus; orgasmihäired (naised), tunnete või emotsioonide puudumine; ülierutuse tunne; hammaste kiristamine.

–Rahutuse tunne või võimetus istuda või seista paigal; minestus; lihaste tahtmatud liigutused, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired; maitsetundlikkuse muutus.

–Südame kiirenenud löögisagedus; pearinglustunne (eriti kiirel püstitõusmisel).

–Õhupuudus.

–Vere oksendamine, must tõrvataoline väljaheide või vere esinemine väljaheites, mis võib viidata sisemisele verejooksule.

–Üldine nahaturse, eriti näo-, suu-, keele-, kurgupiirkonnas või kätel ja jalgadel ja/või võib esineda sügelev lööve (nõgestõbi); ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes; marrastused; nahalööve; juuste väljalangemine.

–Võimetus väljutada uriini.

–Kehakaalu tõus; kehakaalu langus.

Harv (võib esineda kuni ühel kasutajal 1000-st)

–Võimetus kontrollida urineerimist.

–Üliaktiivsus, mõttekäigu kiirus ja vähenenud unevajadus (mania).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

–Vereliistakute vähenenud arv veres, mis võib viia marrastuste või veritsuste tekke suurenemiseni; verehäired, mis võivad viia suurenenud infektsiooniriskini.

–Näo- või keeleturse, hingamisraskus või hingeldus, sageli koos nahalööbega (see võib olla tõsine allergiline reaktsioon).

–Liigne veetarbimine (tuntud kui antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom).

–Vere naatriumisisalduse langus.

–Enesetapumõtted ja –käitumine; enesetapumõtete ja –käitumise juhtudest on teatatud venlafaksiinravi ajal või peatselt pärast ravi lõpetamist (vt lõik 2 „Mida on vaja teada enne Venlafaxine Actavis’e võtmist“).

–Desorientatsioon ja segasus, millega sageli kaasnevad hallutsinatsioonid (deliirium); vaenulikkus.

–Kehatemperatuuri tõus koos lihasjäikusega, segasus või erutatus ja higistamine, või kontrollimatud lihastõmblused, mis võivad olla tõsise seisundi, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks, sümptomid; eufooriline meeleolu, uimasus, püsivalt kiired silmade liigutused, kohmakus, rahutus, purjusoleku tunne, higistamine või lihasjäikus, mis on serotoniini sündroomi sümptomid; lihaste jäikus, spasmid ja tahtmatud liigutused.

–Tugev silmavalu ja vähenenud või hägustunud nägemine.

–Peapööritus (vertiigo).

–Vererõhu langus, südame muutunud, kiire või ebaregulaarne löögisagedus, mis võib viia minestamiseni; ootamatu veritsus, nt veritsevad igemed; vere esinemine uriinis või vere oksendamine või äkki tekkinud marrastused või katkenud veresooned (katkenud veenid).

–Köha, vilistav hingamine, hingeldus ja kõrge palavik, mis on valgeliblede taseme tõusuga seotud kopsupõletiku (pulmonaalne eosinofiilia) sümptomid.

–Tugevad kõhu- või seljavalud (mis võivad viidata tõsisele soole-, maksa- või kõhunäärmehäirele).

–Sügelus, kollane nahk või silmad, uriini tume värvus või gripilaadsed sümptomid, mis võivad viidata maksapõletikule (hepatiit); kerged muutused maksaensüümide aktiivsuses veres.

–Nahalööve, mis võib põhjustada naha tugevat villidega kattumist ja koorumist; sügelus; kerge lööve.

–Seletamatu lihasvalu, hellus või nõrkus (rabdomüolüüs).

–Ebanormaalne rinnapiima teke.

Venlafaxine Actavis’el on mõnikord kõrvaltoimeid, millest te ei tarvitse olla teadlik, näiteks vererõhu tõus või ebanormaalne pulss; vähesed muutused verepildis või maksaensüümide, naatriumi või kolesterooli tasemes. Harvemini võib Venlafaxine Actavis halvendada trombotsüütide funktsiooni teie veres, mis suurendab verevalumite või verejooksude tekkimise ohtu. Seepärast võib teie arst teha teil aeg-ajalt vereanalüüse, eriti kui olete Venlafaxine Actavis’t kaua kasutanud.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Venlafaxine Actavis`t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.Pakendi sisu ja muu teave

Mida Venlafaxine Actavis sisaldab

-Toimeaine on venlafaksiin.

37,5 mg:

Üks kapsel sisaldab venlafaksiinvesinikkloriidi, mis vastab 37,5 mg venlafaksiinile.

-Teised koostisosad on:

Kapsli sisu: suhkrusfäärid (sisaldavad sahharoosi), hüdroksüpropüültselluloos, hüpromelloos, talk, etüültselluloos, dibutüülsebakaat, oleiinhape, kolloidne veevaba ränidioksiid.

Kapsli kest: želatiin, naatriumlaurüülsulfaat, ponceau 4R punane (E124), kinoliinkollane (E104), titaandioksiid (E171).

75 mg:

Üks kapsel sisaldab venlafaksiinvesinikkloriidi, mis vastab 75 mg venlafaksiinile.

-Teised koostisosad on:

Kapsli sisu: suhkrusfäärid (sisaldavad sahharoosi), hüdroksüpropüültselluloos, hüpromelloos, talk, etüültselluloos, dibutüülsebakaat, oleiinhape, kolloidne veevaba ränidioksiid.

Kapsli kest: želatiin, naatriumlaurüülsulfaat, päikeseloojangukollane FCF (E110), kinoliinkollane (E104), titaandioksiid (E171).

150 mg:

Üks kapsel sisaldab venlafaksiinvesinikkloriidi, mis vastab 150 mg venlafaksiinile.

-Teised koostisosad on:

Kapsli sisu: suhkrusfäärid (sisaldavad sahharoosi), hüdroksüpropüültselluloos, hüpromelloos, talk, etüültselluloos, dibutüülsebakaat, oleiinhape, kolloidne veevaba ränidioksiid.

Kapsli kest: želatiin, naatriumlaurüülsulfaat, päikeseloojangukollane FCF (E110), kinoliinkollane (E104), patentsinine V (E131), titaandioksiid (E171).

Kuidas Venlafaxine Actavis välja näeb ja pakendi sisu

Venlafaxine Actavis, 37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid.

Valged kuni kollakasvalged graanulid kapslis suurusega 3, mille kaas on oranž ja keha läbipaistev.

Venlafaxine Actavis, 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid.

Valged kuni kollakasvalged graanulid kapslis suurusega 1, mille kaas on kollane ja keha läbipaistev.

Venlafaxine Actavis, 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid.

Valged kuni kollakasvalged graanulid kapslis suurusega 0, mille kaas on tuhmkollane ja keha läbipaistev.

Toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid on saadaval PVC/alumiinium blisteris ja HDPE pudelis.

PVC/alumiinium blisterpakendis on 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 98 või 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat kõvakapslit.

Saadaval on ka keeratava HDPE korgiga HDPE pudelis, milles on kotike ränigeeliga (niiskust imava ainega) või HDPE pudelis keeratava PP korgiga, mille sees on niiskust imav aine (ränigeel).

Mõlemat tüüpi pudelid sisaldavad 50 või 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat kõvakapslit .

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja Actavis Group PTC ehf., Reykjavikurvegur 76-78, 220 Hafnarfjörður, Island

Tootjad

BALKANPHARMA – Dupnitsa AD.,

3 Samokovsko Shosse Str.,

Dupnitsa 2600,

Bulgaaria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. UAB Actavis Baltics Eesti Filiaal,

Tiigi 28/ Kesk tee 23a, Rae vald, 75301 Harjumaa Tel: (+372) 6100 565

Infoleht on viimati uuendatud augustis 2016.