Verapamil- ratiopharm 80 mg - õhukese polümeerikattega tablett (80mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Verapamil-ratiopharm 80 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 80 mg verapamiilvesinikkloriidi. INN. Verapamil

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valged, ümmargused kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ning teisel pool märge „V80”.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Stenokardia.

Supraventrikulaarsed tahhüarütmiad.

Arteriaalne hüpertensioon.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Verapamiili annustatakse individuaalselt, sõltuvalt haiguse raskusastmest. Pikaajaliste kliiniliste kogemuste põhjal on keskmine annus kõikide näidustuste puhul 240 kuni 360 mg. Pikaajalise ravi puhul ei tohi ületada päevast annust 480 mg, lühiajaline suurendamine on võimalik.

Täiskasvanud ja noorukid üle 50 kg:

Stenokardia puhul: soovitatav annus on (120)...240...480 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas, jagatuna 3...4 üksikannuseks.

Hüpertensiooni puhul: soovitatav annus on (120)...240...360 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas, jagatuna 3 üksikannuseks.

Paroksüsmaalse supraventrikulaarse tahhükardia, kodade virvenduse/laperduse puhul: soovitatav annus on (120)...240...480 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas, jagatuna 3...4 üksikannuseks.

Patsientide erirühmad

Lapsed

Verapamiili kasutatakse ainult südame rütmihäirete raviks.

6...14 aastased lapsed: soovitatav päevane annus on 40...120 mg 2...4 korda ööpäevas.

Kuni 6-aastased lapsed: soovitatav annus on 40 mg 2...3 korda ööpäevas.

Eakad

Annustamise erisoovitused puuduvad, välja arvatud maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel, kelle puhul on annustamisel vajalik eriline ettevaatus, kuna ravimi metabolism on aeglustunud.

Neerukahjustus:

Verapamiili kasutamisel tuleb olla ettevaatlik ning neerufunktsiooni kahjustusega patsientide ravi peab toimuma hoolika jälgimise all (vt lõik 4.4).

Maksafunktsiooni häirega patsiendid:

Maksafunktsiooni häiretega patsientidel on verapamiili toime sõltuvalt haiguse raskusastmest ravimi aeglasema lagundamise tõttu tugevam ja pikenenud. Seetõttu peab sellistel juhtudel annustama eriti ettevaatlikult, alustades madalate annustega (näit. maksafunktsiooni häiretega patsientidel esialgu 2...3 korda ööpäevas, valides ravimvormi, mis sisaldab 40 mg verapamiilvesinikkloriidi).

Manustamisviis

Ravimi võtmine toimub koos piisava koguse vedelikuga eelistatult söögikorra ajal või vahetult pärast seda.

Pärast müokardiinfarkti võib stenokardiaga patsientidel verapamiilvesinikkloriidi kasutusele võtta alles 7 päeva pärast ägedat infarkti.

Ravi kestus ei ole piiratud.

Nõuanded:

Patsiendi tähelepanu tuleb juhtida sellele, et ravi katkestamise või lõpetamise üle otsustab raviarst. Pärast pikaajalist ravikuuri ei tohi verapamiili tarvitamist lõpetada järsku, vaid järk-järgult.

Vastunäidustused

Seda ravimit ei tohi kasutada järgnevatel juhtudel

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes
• kardiogeenne šokk
• äge südamelihase infarkt komplikatsioonidega (bradükardia, hüpotensioon, südame vasaku poole puudulikkus)
• rasked erutusjuhtehäired (nagu näit. II ja III astme SA ning AVblokaad)
• siinussõlme nõrkuse sündroom
• väljendunud südamepuudulikkus ja väljutusfraktsiooni vähenemine alla 35% ja/või kopsu kiilrõhk üle 20 mmHg (välja arvatud juhul kui see on tekkinud sekundaarselt supraventrikulaarsele tahhükardiale, mis allub verapamiilravile);
• kodade virvendus/laperdus samaaegse WPWsündroomi esinemisega (suurenenud risk vatsakeste tahhükardia esile kutsumiseks)
• samaaegne greibimahla joomine
• samaaegne veenisisese beetablokaatorite manustamine on vastunäidustatud patsientidel, kellel on käsil ravi Verapamilratiopharm’iga (välja arvatud intensiivravi patsientidel, vt lõik 4.5)
• kombinatsioonravi ivabradiiniga (vt lõik 4.5).

Verapamiil võib mõjutada impulsi ülekannet ning seda tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on bradükardia või esimese astme atrioventrikulaarne blokaad. Verapamiili ja beetablokaatorite või teiste kardiosupressiivse toimega ravimite toimed erutusjuhtesüsteemile ja südame kontraktiilsusele võivad olla aditiivsed, mistõttu tuleb rakendada ettevaatust nende ravimite

samaaegsel või väikese intervalliga manustamisel. See kehtib eriti juhul kui ükskõik kumba ravimit manustatakse intravenoosselt.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientide puhul tuleb annustamisele pöörata erilist tähelepanu, sest ravimi metabolism on aeglustunud (vt lõik 4.2).

Patsientide erirühmad

Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkusega patsientidel, kelle väljutusfraktsioon on üle 35%, tuleb enne verapamiilravi alustamist tagada kompenseeritud seisund ning nende ravi peab olema adekvaatne.

Maksakahjustus

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientide puhul tuleb annustamisele pöörata erilist tähelepanu, sest ravimi metabolism on aeglustunud (vt 4.2).

Neerukahjustus.

Ligikaudu 70% manustatud verapamiilist eritub metaboliitidena uriini. Verapamiil ei ole dialüüsitav (vt 4.2).

Neuromuskulaarse ülekande häired

Verapamiilvesinikkloriidi kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kui patsiendil on haigus, mis mõjutab neuromuskulaarset ülekandemehhanismi (myasthenia gravis, Lambert-Eaton’i sündroom, kaugelearenenud Duchenne’i lihasdüstroofia).

HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid (statiinid)

Vt lõik 4.5.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

In vitro metabolismi uuringud on näidanud, et verapamiil metaboliseerub P450 tsütokroomide CYP3A4, CYP1A2, CYP2C8, CYP2C9 ja CYP2C18 vahendusel. On leitud, et verapamiil inhibeerib CYP3A4 ensüüme ja P-glükoproteiini (P-gp). On teatatud kliiniliselt olulistest koostoimetest CYP3A4 inhibiitoritega, mis on põhjustanud verapamiili taseme tõusu plasmas, samas kui CYP3A4 indutseerijad on põhjustanud verapamiili taseme langust plasmas. Seetõttu tuleb patsiente jälgida ravimi koostoimete suhtes. Järgnevalt on kirjeldatud võimalikke ravimite koostoimeid seoses verapamiili kasutamisega:

Atsetüülsalitsüülhape

Verapamiili ja atsetüülsalitsüülhappe samaaegsel kasutamisel võib suureneda veritsuste oht.

Alkohol

Verapamiil aeglustab etanooli metabolismi, mis suurendab etanooli sisaldust plasmas ja tugevdab alkoholi toimet.

Alfablokaatorid

Verapamiil võib suurendada prasosiini ja terasosiini sisaldust plasmas, mille tulemusena võib esineda täiendav hüpotensiivne toime.

Antiarütmikumid

Verapamiil võib veidi aeglustada flekainiidi plasmakliirensit, samas kui flekainiid ei mõjuta verapamiili plasmakliirensit.

Verapamiil võib suurendada kinidiini sisaldust plasmas. Hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientidel võib tekkida kopsuturse.

Verapamiili ja antiarütmikumide kombineerimisel võivad tekkida aditiivsed kardiovaskulaarsed toimed (nt AV blokaad, bradükardia, hüpotensioon, südamepuudulikkus).

Verapamiili võtmine koos disopüramiidi või flekainiidiga suurendab riski müokardi supressiooni ja asüstoolia tekkeks.

Antikonvulsandid

Verapamiil võib suurendada karbamasepiini sisaldust plasmas. See võib põhjustada kõrvaltoimeid nagu diploopia, peavalu, ataksia või pearinglus. Verapamiil võib suurendada ka fenütoiini sisaldust plasmas. Fenütoiini toimel võib väheneda verapamiili sisaldus plasmas.

Antidepressandid

Verapamiil võib suurendada imipramiini sisaldust plasmas.

Diabeedivastased ained

Verapamiil võib suurendada glibenklamiidi sisaldust plasmas.

Hüpertensioonivastased ained, diureetikumid, vasodilataatorid

Hüpotensiivse toime tugevnemine.

Infektsioonivastased ained

Rifampitsiin võib vähendada verapamiili sisaldust plasmas, mis võib vähendada vererõhku langetavat toimet. Erütromütsiin, klaritromütsiin ja telitromütsiin võivad suurendada verapamiili sisaldust plasmas.

Kasvajavastased ained

Verapamiil võib suurendada doksorubitsiini sisaldust plasmas.

Barbituraadid

Fenobarbitaal võib vähendada verapamiili sisaldust plasmas.

Bensodiasepiinid ja teised anksiolüütikumid

Verapamiil võib suurendada buspirooni ja midasolaami sisaldust plasmas.

Beetablokaatorid

Verapamiil võib suurendada metoprolooli ja propranolooli sisaldust plasmas, mille tulemusena võivad avalduda aditiivsed kardiovaskulaarsed toimed (nt AV blokaad, bradükardia, hüpotensioon, südamepuudulikkus).

Verapamiilravi saavatele patsientidele ei tohi manustada intravenoosseid beetablokaatoreid.

Südameglükosiidid

Verapamiil võib suurendada digoksiini ja digitoksiini sisaldust plasmas. On leitud, et verapamiil suurendab digoksiini sisaldust seerumis, mistõttu tuleb olla ettevaatlik, et ära hoida digitaalise intoksikatsiooni. Vajadusel tuleb määrata digitaalise sisaldus ning vähendada glükosiidide annuseid.

Kolhitsiin

Kolhitsiin on nii CYP3A4 kui ka väljavoolu transporteri P-gp substraat. Verapamiil inhibeerib teadaolevalt nii CYP3A4 kui ka P-gp’d. Verapamiili ja kolhitsiini samaaegsel manustamisel võib P-gp ja CYP3A4 inhibeerimine viia kolhitsiini ekspositsiooni suurenemiseni. Kombineeritud kasutamine ei ole soovitatav.

H2 retseptorite antagonistid

Tsimetidiin võib suurendada verapamiili sisaldust plasmas.

HIV viiruse vastased ained

Mõningate HIV viiruse vastaste ainete (nt ritonaviiri) metabolismi pärssiva toime tõttu võib suureneda verapamiili sisaldus plasmas. Tuleb rakendada ettevaatust või vähendada verapamiili annust.

Immunosupressandid

Verapamiil võib suurendada tsüklosporiini, everoliimuse, siroliimuse ja takroliimuse sisaldust plasmas.

Inhaleeritavad anesteetikumid

Inhaleeritavate anesteetikumide samaaegsel kasutamisel koos kaltsiumi antagonistidega nagu verapamiil tuleb iga ravimit hoolikalt tiitrida, et vältida aditiivseid kardiovaskulaarseid toimeid (nt AV blokaadi, bradükardiat, hüpotensiooni, südamepuudulikkust).

Ivabradiin

Koosmanustamine ivabradiiniga on vastunäidustatud südamelöögi sageduse vähendamise lisatoime tõttu (vt lõik 4.3).

Lipiidide sisaldust vähendavad ained

Verapamiil võib suurendada atorvastatiini, lovastatiini ja simvastatiini sisaldust plasmas. Verapamiili võtvatel patsientidel tuleb ravi HMG CoA reduktaasi inhibiitoritega (nt simvastatiini, atorvastatiini või lovastatiiniga) alustada väikseima võimaliku annusega, mida saab seejärel suurendada. Kui ravi verapamiiliga on vaja alustada patsientidel, kes juba võtavad HMG CoA reduktaasi inhibiitoreid (nt simvastatiini, atorvastatiini või lovastatiini), tuleb kaaluda statiini annuse vähendamist ja uuesti tiitrimist vastavalt kolesterooli sisaldusele seerumis.

On leitud, et atorvastatiin suurendab verapamiili taset. Kuigi in vivo otsesed kliinilised tõendid puuduvad, on suur võimalus, et verapamiil võib oluliselt mõjutada ka atorvastatiini farmakokineetikat, samuti nagu simvastatiini ja lovastatiini puhul. Atorvastatiini ja verapamiili samaaegsel kasutamisel tuleb kaaluda ettevaatusabinõude rakendamist.

Fluvastatiin, pravastatiin ja rosuvastatiin ei metaboliseeru CYP3A4 vahendusel ning nende koostoimed verapamiiliga on vähem tõenäolised.

Liitium

Liitiumi tase seerumis võib väheneda. Samas võib suureneda tundlikkus liitiumi suhtes, mis võib tugevdada neurotoksilisi toimeid.

Lihaslõõgastid

Verapamiili võtmine samal ajal dantroleeni intravenoosse manustamisega võib põhjustada hüpotensiooni, müokardi supressiooni ja hüperkaleemiat.

Serotoniini retseptorite agonistid

Verapamiil võib suurendada almotriptaani sisaldust plasmas.

Teofülliin

Verapamiil võib suurendada teofülliini sisaldust plasmas.

Urikosuurilised ained

Sulfiinpürasoon võib vähendada verapamiili sisaldust plasmas, mis võib vähendada vererõhku langetavat toimet.

Antikoagulandid

Suukaudse verapamiili manustamisel koos dabigatraaneteksilaadiga (150 mg), P-gp substraat, suurenesid dabigatraani maksimaalne kontsentratsioon (Cmax ) ja kõvera alune pindala (AUC), aga selle muutuse suurusjärk erineb olenevalt verapamiili manustamise ajast ja ravimvormist. Kui 120 mg verapamiili kiiresti vabastavat ravimvormi manustati üks tund enne koos üksikannuselise dabigatraaneteksilaadiga, suurenes dabigatraani CMAX ligikaudu 180% ja AUC ligikaudu 150%. Kui verapamiili manustati 2 tundi pärast dabigatraaneteksilaati, märkimisväärset koostoimet ei täheldatud (CMAX suurenes ligikaudu 10% ja AUC ligikaudu 20%).

Verapamiili kombineerimisel dabigatraaneteksilaadiga on vajalik hoolikas kliiniline jälgimine, eriti veritsuse tekke korral, mis on tõenäolisem kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel.

Naistepuna ürt võib vähendada verapamiili sisaldust plasmas.

Greibimahl võib suurendada verapamiili sisaldust plasmas.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Verapamiil läbib platsentaarbarjääri. Kontsentratsioon nabaveenis on 20...92% ema veres olevast kontsentratsioonist. Verapamiili kasutamisel raseduse lõpus (sünnitustähtajale lähedal) ei ole kirjeldatud kahjulikke mõjusid vastsündinutele, kuid siiski on juhtumite arv liiga väike, et kasutamist ohutuks pidada. Verapamiili ei tohi kasutada raseduse 1. ja 2. trimestril, kuna puuduvad piisavad kogemused. 3. trimestril tohib verapamiil kasutada ainult pärast kasu ja riski suhte hoolikat kaalumist. Tulenevalt tõsiste kõrvaltoimete tekkeriskist rinnaga toidetavatel imikutel, tohib verapamiili raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui see on emale tingimata vajalik.

Imetamine

Verapamiil imendub rinnapiima (kontsentratsioon piimas ca 23% ema plasmakontsentratsioonist, 0,1…1% ema suukaudsest annusest). Riski vastsündinule/imikule ei saa siiski välistada

Toime reaktsioonikiirusele

Sõltuvalt individuaalsest reaktsioonist võib verapamiilvesinikkloriid mõjutada patsiendi reaktsioonivõimet ning vähendada seega võimet juhtida autot, käsitseda masinaid või töötada ohtlikes olukordades. Eriti kehtib see ravi alustamise, annuse suurendamise ja preparaatide vahetamise perioodi kohta, samuti koostoimel alkoholiga.

Kõrvaltoimed

IV faasi kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgse järelevalve käigus kogutud kõrvaltoimed.

Kõrvaltoimete esinemissageduse hindamisel on lähtutud järgmisest kokkuleppelisest jaotusest:

Seedetrakti häired

Teadmata: iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, iileus ja kõhuvalu/ebamugavustunne, igemete hüperplaasia (ravimi manustamisel pikema aja jooksul; täielikult pöörduv pärast ravimi ärajätmist)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Teadmata: allergilised reaktsioonid (nt erüteem, kihelus, urtikaaria), pahkluude turse, Quincke ödeem, Stevensi-Johnsoni sündroom, multiformne erüteem, erütromelalgia, alopeetsia ja purpur

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Teadmata: lihasnõrkus, müalgia ja artralgia

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Teadmata: eakatel meessoost patsientidel on pikaajalise ravi korral täheldatud impotentsust (erektsioonihäiret), galaktorröad ning günekomastiat, mis olid täielikult pöörduvad kõigil juhtudel, kui ravimi manustamine lõpetati

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Teadmata: väsimus

Uuringud

Teadmata: pöörduv maksafunktsiooni kahjustus, millele on iseloomulik transaminaaside ja/või alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus (kõige tõenäolisemalt ülitundlikkusreaktsioon), prolaktiini taseme tõus veres

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Verapamiili intoksikatsiooni sümptomid sõltuvad manustatud ravimi kogusest, ajahetkest, millal rakendati detoksifikatsioonimeetmeid ning müokardi kontraktiilsusest (mis on sõltuv patsiendi vanusest).

Peamised sümptomid on järgmised: vereõhu järsk langus (mõnikord ka määramatu tasemeni), šoki sümptomid, teadvuskaotus, I ja II astme AV blokaad (sageli Wenckebachi fenomenina koos eskapistliku rütmiga või ilma), totaalne AV blokaad koos totaalse AV dissotsiatsiooniga, eskapistlik rütm, asüstoolia, bradükardia kuni kõrge astme AV blokaadini ja siinusseiskus, hüperglükeemia, stuupor ja metaboolne atsidoos. Üleannustamise tagajärjel on esinenud surmajuhtusid.

Rakendatavad ravivõtted sõltuvad verapamiili võtmise ajast ning intoksikatsiooni sümptomite tüübist ja raskusastmest. Verapamiili ei saa eemaldada dialüüsi teel.

Üldised ravivõtted:

Tavalise meetmena kasutatakse maoloputust, seda isegi hiljem kui 12 tundi pärast ravimi sissevõtmist, kui puudub seedetrakti motiilsus (peristaltika hääled). Kui kahtlustatakse intoksikatsiooni verapamiiliga, on näidustatud ekstensiivsed eliminatsiooni meetodid, nt oksendamise esilekutsumine, mao ja peensoole sisu eemaldamine endoskoopial, soolteloputus, kõhulahtistid, süvaklistiir. Rakendatakse tavapäraseid intensiivravivõtteid nagu väline südamemassaaž, juhitav hingamine, defibrillatsioon ja/või südamestimulaatori paigaldamine.

Spetsiifilised ravivõtted:

Kardiosupressiivsete toimete, hüpotensiooni või bradükardia elimineerimine. Spetsiifiline antidoot on kaltsium - nt manustada intravenoosselt 10…20 ml 10% kaltsiumglükonaadi lahust (2,25…4,5 mmol), vajadusel korrata või manustada pideva intravenoosse infusioonina (nt 5 mmol tunnis).

Samuti võib olla vajalik rakendada järgmisi võtteid:

II või III astme AV blokaadi, siinusbradükardia, asüstoolia korral: atropiin, isoprenaliin, ortsiprenaliin või südamestimulaatori paigaldamine.

Hüpotensiooni korral: dopamiin, dobutamiin, noradrenaliin.

Kui püsivad müokardi puudulikkuse sümptomid: dopamiin, dobutamiin, vajadusel korduvad kaltsiumi süsted.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Selektiivne kaltsiumikanali blokaator otsese toimega südamesse, fenüülalküülamiini derivaadid, ATC-kood: C08DA01.

Verapamiil kuulub kaltsiumiantagonistide gruppi. Need ained pärsivad kaltsiumi sissevoolu läbi lihasrakumembraanide. Verapamiil toimib kaltsiumantagonistina silelihastes, eriti veresoontes ja seedetraktis. Mõju silelihastele väljendub vasodilatatsioonis. Verapamiilil kui kaltsiumiantagonistil on ka väljendunud toime müokardile. Toime AV-sõlmele avaldub juhtivusaja pikenemises. Müokardis võib tekkida negatiivne inotroopne efekt.

Inimesel põhjustab verapamiil vasodilatatsiooni tõttu perifeerse vastupanu vähenemise. Südame minutimahu reflektoorset tõusu ei esine. Vastavalt langeb vererõhk.

Farmakokineetilised omadused

Suu kaudu manustamisel imendub verapamiil kiiresti peensoolest (80...90%). Biosaadavus on esmase maksapassaaži tõttu vaid umbes 20%. Pärast suukaudset manustamist saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon 1...2 tunni pärast. Verapamiil seotakse plasmavalkudega umbes 90%.

Verapamiil muudetakse suures osas arvukateks metaboliitideks, millest vaid norverapamiilil on vähene toime (võrreldes verapamiiliga umbes 20%). Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3...7 tundi. Maksafunktsiooni häiretega patsientidel tuleb arvestada aeglustunud eliminatsiooniga. Umbes 70% verapamiilist eritub metaboliitidena uriiniga, muutumatuna jääb 3...4%. Järelikult ei mõjusta neerupuudulikkus verapamiili farmakokineetikat. Väljaheitega elimineeritakse umbes 16% manustatud annusest.

Prekliinilised ohutusandmed

Äge ja krooniline toksilisus

In vitro ja in vivo katsetes ei saadud viiteid verapamiili mutageensete toimete kohta.

Mutageenne ja tuumoreid tekitav potentsiaal

Pikaaegne uuring rottidel ei andnud ühtki viidet verapamiili tuumoreid tekitava potentsiaali kohta.

Reproduktsioonitoksilisus

Embrüotoksilisuse uuringud kahel loomaliigil kuni päevaste annusteni 15 mg/kg (küülikud) või 60 mg/kg (rotid) ei andnud viiteid teratogeensest mõjust.

Rottidel esinesid siiski nende peaaegu emaloomadele toksilistele annuste puhul embrüotoksilised mõjud (embrüote letaalsus, kasvu pidurdus).

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos, maisitärklis, preželatiniseeritud tärklis, kroskarmelloosnaatrium, talk, kõrgdispersne ränidioksiid, magneesiumstearaat, polü(O-2-hüdroksüpropüül,O-metüül)tselluloos, glütserool.

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

5 aastat.

Säilitamise eritingimused

Säilitamise eritingimusi ei ole.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Verapamil-ratiopharm 80 mg

Originaalpakend 20, 50, 100 õhukese polümeerikattega tabletiga, mis on pakendatud PVC/Alumiinium blisterpakendisse.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

ratiopharm GmbH Graf-Arco-Str. 3, 89079 Ulm, Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

12.1999/27.01.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2016