Ursofalk - kõvakapsel (250mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ursofalk, 250 mg, kõvakapslid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Ursofalk kõvakapsel sisaldab 250 mg ursodeoksükoolhapet INN. Acidum ursodeoxycholicum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

RAVIMVORM

Kõvakapsel.

Valge, läbipaistmatu, ovaalne kõvakapsel, mis sisaldab valget tihendatud pulbrit või graanuleid.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Kolestaasiga kulgevad kroonilised maksahaigused (nt primaarne biliaarne tsirroos) eeldusel, et puudub dekompenseeritud maksatsirroos.

Kolesteroolsapikivide lahustamine sapipõies.

Annustamine ja manustamisviis

Ursofalk kapslite kasutamisel ei ole vanuselisi piiranguid.

Erinevate näidustuste korral on soovitatavad järgmised ööpäevased annused: Kolesteroolsapikivide lahustamine

Ursodeoksükoolhappe ööpäevane annus on 10 mg/kg kehakaalu kohta, mis vastab:

Kapslid tuleb manustada õhtul enne magamaminekut tervelt koos vähese koguse vedelikuga. Manustamine peab toimuma regulaarselt.

Tavaliselt lahustuvad sapikivid 6 ... 24 kuuga. Kui sapikivid ei ole 12 kuu jooksul mõõtmetelt vähenenud, tuleb ravi lõpetada.

Ravi edukust tuleb hinnata ultraheli- või röntgenuuringul iga 6 kuu järel. Järelkontrollil tuleb kontrollida ega vahepeal ei ole kivid lubjastunud. Kui see on nii, tuleb ravi lõpetada.

Primaarse biliaarse tsirroosi (PBC) sümptomaatiline ravi

Ursodeoksükoolhappe ööpäevane annus sõltub kehakaalust ja võib olla 3…7 kõvakapslit (12...16 mg ursodeoksükoolhapet kg kehakaalu kohta).

Ravi esimese 3 kuu jooksul tuleb Ursofalk kapslid võtta jagatud annustena päeva jooksul. Maksafunktsiooni näitajate paranedes võib ööpäevase annuse võtta ühe korraga õhtul.

Kapslid tuleb alla neelata tervelt koos vähese koguse vedelikuga. Kapsleid tuleb manustada regulaarselt. Ursofalk kapslite kasutamine primaarse biliaarse tsirroosi näidustusel ei ole ajaliselt piiratud.

Primaarse biliaarse tsirroosiga patsientidel võivad harvadel juhtudel ravi alguses kliinilised sümptomid halveneda (nt nahasügelus tugevneda). Sellisel juhul tuleb ravi jätkata annusega 1 Ursofalk kõvakapsel päevas ning annust järg-järgult tõsta (ööpäevast annust tõsta 1 kapsli kaupa kord nädalas) kuni vastava annuseni, mis annustamisskeemis ette nähtud.

Vastunäidustused

Ursofalk kapsleid ei tohi kasutada patsientidel, kellel on:

Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• sapipõie või sapiteede ägeda põletiku korral
• sapiteede sulguse (ühissapijuha või sapipõiejuha oklusioon) korral
• sagedased sapikoolikute episoodid
• röntgenkontrastsed kaltsifitseerunud sapikivid
• sapipõie kontraktiilsuse häired
• ülitundlikkus sapphapete või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes

Ursofalk kapsleid tohib manustada arsti järelevalve all.

Ravi esimese 3 kuu jooksul peab raviarst jälgima maksafunktsiooni näitajaid AST (SGOT), ALT (SGPT) ja γ-GT iga nelja nädala järel, edasi iga 3 kuu järel. Peale selle, et jälgimine võimaldab kindaks teha ravile reageerivaid ja mitte reageerivaid primaarse biliaarse tsirroosiga patsiente, aitab see varakult avastada ka võimalikku maksafunktsiooni langust, eriti kaugelearenenud staadiumis primaarse biliaarse tsirroosiga patsientidel.

Kasutamisel kolesteroolsapikivide lahustamiseks:

Ravi edukuse hindamiseks ja sapikivide võimaliku kaltsifitseerumise õigeaegseks avastamiseks tuleb 6…10 kuud pärast ravi algust, sõltuvalt kivi suurusest, teha sapipõie uuring (suukaudne koletsüstograafia) ja oklusioonide avastamiseks ultraheliuuring seisvas ja selili asendis.

Ursofalk kapsleid ei tohi kasutada, kui sapipõis ei ole röntgenülesvõttel visualiseeritav, samuti kaltsifitseerunud sapikivide, sapipõie häirunud kontraktiilsuse või sagedaste sapikoolikute korral.

Kui seda kasutatakse kaugelearenenud staadiumis primaarse biliaarse tsirroosi raviks:

Väga harvadel juhtudel on täheldatud maksatsirroosi dekompensatsiooni, mis ravi katkestamise järgselt osaliselt taandus.

Kõhulahtisuse tekkimisel tuleb annust vähendada ja kõhulahtisuse püsimisel ravi lõpetada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ursodeoksükoolhapet ei tohi manustada samaaegselt kolestüramiini, kolestipooli või alumiiniumhüdroksiidi ja/või smektiiti (savimineraali) sisaldavate antatsiididega, sest need preparaadid seovad sooles ursodeoksükoolhapet ja halvendavad tema imendumist ning toimivust. Kui ühte nimetatud toimeainet sisaldava preparaadi manustamine peaks olema vajalik, tuleb jälgida, et manustamine toimuks intervalliga vähemalt 2 tundi enne või pärast seda.

Ursodeoksükoolhape võib suurendada tsüklosporiini imendumist soolest. Patsientidel, kes saavad tsüklosporiinravi, peab arst kontrollima tsüklosporiini kontsentratsiooni veres ning vajadusel reguleerima tsüklosporiini annust.

Üksikjuhtudel võib ursodeoksükoolhape vähendada tsiprofloksatsiini imendumist.

Ursodeoksükoolhape vähendab kaltsiumiantagonisti nitredipini maksimaalset plasmakontsentratsiooni (Cmax), ja kontsentratsioonikõvera alust pindala (AUC). Kirjeldatud on ka koostoimet dapsooni terapeutilise toime vähenemisega. Need tähelepanekud koos in vitro leidudega võivad viidata sellele, et ursodeoksükoolhape võib indutseerida tsütokroom P450 3A ensüüme. Kontrollitud kliinilised uuringud on aga näidanud, et ursodeoksükoolhappel puudub oluline tsütokroom P450 3A ensüüme indutseeriv toime.

Östrogeenhormoonid ja vere kolesteroolisisaldust langetavad ained nagu klofibraat, võivad suurendada sapikivitõve tekkeriski vastupidiselt ursodeoksükoolhappele, mida kasutatakse sapikivide lahustamiseks.

Rasedus ja imetamine

Loomkatsed on andnud viiteid loodet kahjustavatele mõjudele varases tiinusperioodis. Piisavad kogemused inimese kohta raseduse esimesel trimestril puuduvad. Reproduktiiveas naisi tuleb ursodeoksükoolhappega ravida ainult juhul, kui kasutatakse adekvaatseid rasestumisvastaseid vahendeid: soovitatakse kasutada mittehormonaalseid või madala östrogeenisisaldusega suukaudseid rasestumisvastaseid ravimeid. Kuid patsientidel, kes võtavad Ursofalk’i sapikivide lahustamiseks, tuleb kasutada tõhusaid mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, sest hormonaalsete suukaudsete rasestumisvastaste ravimite toimel võib suureneda sapikivitõve tekkerisk.

Enne ravi alustamist tuleb rasedus välistada. Raseduse esimesel trimestril ei tohi ravimit ohutuse mõttes kasutada (vt lõik 5.3).

Piisavad andmed ursodeoksükoolhappe eritumise kohta rinnapiima puuduvad, seepärast ei ole ravimi kasutamine rinnaga toitmise ajal soovitav.

Toime reaktsioonikiirusele

Toimet reaktsioonikiirusele ja masinate käsitsemise võimele ei ole täheldatud.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete hindamine põhineb esinemissageduse järgmistel kriteeriumitel:

Väga sage (≥ 1/10)

Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000)

Väga harv / teadmata (< 1/10000 / ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Seedetrakti häired:

Kliinilistes uuringutes teatati sageli ursodeoksükoolhapperavi ajal esinenud püdelast väljaheitest ja kõhulahtisusest. Väga harva on primaarse biliaarse tsirroosi ravi ajal tekkinud tugev valu paremal ülakõhus.

Maksa ja sapiteede häired:

Ursodeoksükoolhappega ravi ajal võib väga harva tekkida sapikivide kaltsifitseerumine. Kaugelearenenud primaarse biliaarse tsirroosi ravi ajal on väga harva täheldatud maksatsirroosi dekompensatsiooni, mis pärast ravi lõpetamist osaliselt taandus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Väga harva võib tekkida urtikaaria.

Üleannustamine

Üleannustamisel võib tekkida kõhulahtisus. Üldiselt on üleannustamisel teiste sümptomite teke vähetõenäoline, kuna suuremate annuste korral väheneb ursodeoksükoolhappe imendumine ja seetõttu eritub suurem kogus roojaga.

Spetsiifilised vastumeetmed ei pruugi olla vajalikud. Kõhulahtisuse tagajärgi tuleb ravida sümptomaatiliselt vedeliku ja elektrolüütide tasakaalustamisega.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Sapphappe preparaadid

ATC-kood: A05AA02

Ursodeoksükoolhapet esineb väikestes kogustes inimese sapis.

Suukaudsel manustamisel vähendab ursodeoksükoolhape sapi küllastatust kolesterooliga, kuna ta pärsib kolesterooli imendumist soolest ning vähendab sapiga erituva kolesterooli hulka. Kolesteroolsapikivide lõhustumine toimub tõenäoliselt kolesterooli järk-järgulise dispergeerumise ning vedelate kristallide moodustumise tagajärjel.

Ursodeoksükoolhappe toime kolestaasiga kulgevate krooniliste maksahaiguste korral põhineb seniste teadmiste põhjal tõenäoliselt lipofiilsete, detergendilaadsete, toksiliste sapphapete osalisel väljavahetamisel hüdrofiilse, tsütoprotektiivse, mittetoksilise ursodeoksükoolhappe vastu, maksaraku sekretoorse võime paranemisel ja immuunregulatoorsetel protsessidel.

Farmakokineetilised omadused

Suukaudsel manustamisel imendub ursodeoksükoolhape tühisoolest ja niudesoole ülaosast passiivse, niudesoole lõpposast aktiivse resorptsiooni teel kiiresti. Preparaadi imendumismäär on üldiselt 60 - 80%. Pärast imendumist allub sapphape maksas peaaegu täielikult konjugatsioonile aminohapete glütsiini ja tauriiniga ning eritub seejärel sapiga. Esmase maksapassaaži kliirens on kuni 60%.

Sõltuvalt ööpäevasest annusest ja põhjuslikust häirest või maksa seisundist koguneb sappi rohkem hüdrofiilsem ursodeoksükoolhape. Samal ajal täheldatakse teiste rohkem lipofiilsete sapphapete suhtelist langust.

Sooles toimub osaliselt bakterite toimel lagunemine 7-ketolitokoolhappeks ja litokoolhappeks. Litokoolhape on hepatotoksiline ning indutseerib mitmetel katseloomaliikidel maksa parenhüümi kahjustust. Inimesel imendub temast vaid väga väike osa. See osa sulfurüülitakse ning seeläbi detoksifitseeritakse maksas ja väljutatakse siis jälle biliaarselt ja lõpuks fekaalselt. Ursodeoksükoolhappe bioloogiline poolväärtusaeg on 3,5 ... 5,8 ööpäeva.

Prekliinilised ohutusandmed

a) Äge toksilisus

Ägeda toksilisuse loomkatsed ei ole näidanud toksilisi kahjustusi.

b) Krooniline toksilisus

Subkroonilise toksilisuse loomkatsetes ahvidega täheldati katseloomade gruppidel, kellele manustati ravimit suurtes annustes, hepatotoksilist toimet, mis seisnes funktsionaalsetes muutustes (kaasa arvatud maksaensüümide muutused) ning morfoloogilistes muutustes nagu näiteks proliferatiivsed nähud sapiteedes, põletikuliste piirkondade teke portaalpiirkonnas ja hepatotsellulaarse nekroosi esinemine. Neid toksilisi toimeid võib kõige enam seostada litokoolhappega, ursodeoksükoolhappe metaboliidiga, mida ahvidel - erinevalt inimesest - ei detoksifitseerita. Kliiniline kogemus kinnitab, et kirjeldatud hepatotoksilised toimed ei ole inimesel ilmselt olulise tähtsusega.

c) Kartsinogeenne toksilisus

Pikaajalistes loomkatsetes hiirte ja rottidega ei ole täheldatud ursodeoksükoolhappe kartsinogeensust. In vitro ja in vivo genotoksilised uuringud ursodeoksükoolhappega olid negatiivsed.

Uuringud ursodeoksükoolhappega ei viidanud selle mutageensele toimele.

d) Reproduktsiooni toksilisus

Loomkatsetes rottidega ilmnesid saba kaasasündinud väärarengud pärast annuse 2000 mg/kg kehakaalu kohta manustamist. Küülikutel ei täheldatud teratogeenset toimet, kuigi esines embrüotoksilisi toimeid (alates annusest 100 mg/kg kehakaalu kohta). Ursodeoksükoolhape ei mõjutanud rottide viljakust ega kahjustanud järeltulijate peri- ja postnataalset arengut.

FARMARSEUTILISED ANDMED

Abiainete.loetelu

Želatiin

Kolloidne veevaba räni Magneesiumstearaat Maisitärklis Naatriumdodetsüülsulfaat Titaandioksiid (E 171) Puhastatud vesi

Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

Kõlblikkusaeg

5 aastat

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC blistrid.

Pakendis 50, 100 või 200 kõvakapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded hävitamiseks

Erinõuded puuduvad

MÜÜGILOA HOIDJA

Dr. Falk Pharma GmbH

Leinenweberstr. 5

79108 Freiburg

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

06.2001/30.06.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud juulis 2011