Tridepos - tablett+õhukese polümeerikattega tablett (70mg +0 +0/0 +500mg +800rü) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Tridepos, 70 mg tabletid + 500 mg/800 RÜ õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Tridepos on kahe tableti kombinatsioonpakend: 70 mg alendroonhappe tablett ja 500 mg/800 RÜ kaltsiumi/kolekaltsiferooli tabletid.

Alendroonhappe tabletid: üks tablett sisaldab naatriumalendronaattrihüdraati, mis vastab 70 mg alendroonhappele.

Kaltsiumi/kolekaltsiferooli tabletid: üks tablett sisaldab kaltsiumkarbonaati, mis vastab 500 mg kaltsiumile ja 800 RÜ (20 mikrogrammi) kolekaltsiferooli -vitamiin).(D

INN. Acidum alendronicum, calcii carbonas, colecalciferolum.

Teadaolevat toimet omavad abiained:

Alendroonhappe tablett: üks tablett sisaldab 122 mg laktoosi (monohüdraadina). Kaltsiumi/kolekaltsiferooli tabletid: üks tablett sisaldab 1,75 mg sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Alendroonhape

Tablett

Valge, piklik, kaksikkumer, 5,5 x 11,5 mm.

Kaltsium/kolekaltsiferool Õhukese polümeerikattega tablett

Valged kuni valkjad, võivad esineda punktid, ovaalsed, graveeritud „R150“, 8,5 x 19 mm.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Menopausijärgse osteoporoosi ravi lülisamba ja reieluukaela murdude riski vähendamiseks. Ravim on kasutamiseks patsientidel, kellel on kaltsiumi ja D-vitamiini vaeguse risk.

Annustamine ja manustamisviis

Üks voldikpakend sisaldab tablette 7-päevaseks raviks Tridepos’iga. Pakendis on üks 70 mg alendronaadi tablett ja kuus 500 mg/800 RÜ kaltsiumi/kolekaltsiferooli tabletti. Pakendile on trükitud annustamisjuhised ja päevade märgised järjestikuseks manustamiseks.

Annustamine

Üks 70 mg alendronaadi tablett ja kuus 500 mg/800 RÜ kaltsiumi/kolekaltsiferooli tabletti nädalas, mis võetakse nädala jooksul järjestikustel päevadel.

Ravi tuleb alustada esimesel päeval 70 mg alendronaadi tabletiga (= patsient valib ravi alguse), millele järgneb üks 500 mg/800 RÜ kaltsiumi/kolekaltsiferooli tablett päevas, 6 järjestikusel päeval (2. päev kuni 7. päev).

Kuuenda kaltsiumi/kolekaltsiferooli tableti (= 8. päev) võtmisele järgnenud päeval korratakse 7- päevast ravi järjestust, alustades 70 mg alendronaadi tabletist.

Kui 70 mg alendronaadi tableti annus jäi võtmata, tuleb patsiente teavitada, et 70 mg alendronaadi tablett tuleb võtta järgmise päeval hommikul vastavalt annustamisjuhistele. Kaltsiumi/kolekaltsiferooli tablett tuleb võtta vähemalt 30 minutit pärast 70 mg alendronaadi manustamist, kuna kaltsium häirib alendronaadi imendumist.

Kui kaltsiumi/kolekaltsiferooli tableti annus jäi võtmata, tuleb patsiente juhendada jätkama ühe kaltsiumi/kolekaltsiferooli tableti võtmist päevas, alustades päeval kui unustatud annus meenub. Patsiente tuleb juhendada, et nad ei tohi samal päeval võtta kahte kaltsiumi/kolekaltsiferooli tabletti. Kõik üle jäänud kaltsiumi/kolekaltsiferooli tabletid tuleb nädalase tsükli lõpus ära visata.

Osteoporoosi bisfosfonaat-ravi optimaalne kestus ei ole kindlaks tehtud. Ravi jätkamise vajadust tuleks perioodiliselt uuesti hinnata, lähtudes alendronaadi kasust ja potentsiaalsest riskist konkreetsele patsiendile, eriti pärast 5-aastast või pikemat kasutamist.

Kaltsiumi kogus kaltsiumi/kolekaltsiferooli tablettides on soovitatavast ööpäevasest annusest väiksem. Seetõttu peaks arst hindama patsiendi toiduga saadava kaltsiumi kogust. Tridepos on peamiselt mõeldud kasutamiseks patsientidele, kes tarbivad toiduga 500 mg…1000 mg kaltsiumi ööpäevas.

Tridepos on kombineeritud ravim, mida manustatakse üks kord ööpäevas ja mis hõlbustab alendronaadi, kaltsiumi ja kolekaltsiferooli järjestikust manustamist.

Eakad

Kliinilistes uuringutes ei esinenud vanusega seotud erinevust alendronaadi efektiivsuses või ohutuses. Siiski tuleb eakatel patsientidel arvesse võtta neerufunktsiooni (vt lõik 4.4).

Neerukahjustusega patsiendid

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb Tridepos’i kasutada ettevaatusega ning jälgida tuleb mõju kaltsiumi- ja fosfaadisisaldusele. Tridepos on raske neerupuudulikkuse korral vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Lapsed

Tridepos’i ei soovitata lastel kasutada.

Manustamisviis

70 mg alendronaat

Alendronaadi piisava imendumise võimaldamiseks tuleb 70 mg alendronaati võtta vähemalt 30 minutit enne päeva esimest söögikorda, jooki või ravimit, tavalise joogiveega. Teised joogid (ka mineraalvesi), toit ja mõned ravimid vähendavad tõenäoliselt alendronaadi imendumist (vt lõik 4.5).

Et hõlbustada tableti makku jõudmist ja seeläbi vähendada võimalikku paikset ja söögitoru ärritust/kõrvaltoimeid (vt lõik 4.4.), tuleb järgida järgmisi juhiseid:

• 70 mg alendronaadi tabletid tuleb sisse võtta vahetult pärast hommikust ülestõusmist terve klaasitäie veega (vähemalt 200 ml).
• 70 mg alendronaadi tablette tohib neelata ainult tervelt. Võimalike orofarüngeaalsete haavandite tekkeriski tõttu ei tohi patsiendid tabletti purustada ega närida ega lasta tabletil suus lahustuda.
• Patsiendid ei tohi pikali heita enne, kui on söödud päeva esimene söögikord. Vahe tableti sissevõtmisega peab olema vähemalt 30 minutit.
• Pärast 70 mg alendronaadi tablettide sissevõtmist ei tohi patsiendid pikali heita enne vähemalt 30 minuti möödumist.
• 70 mg alendronaadi tablette ei tohi võtta õhtul enne magamaminekut või hommikul enne lõplikku ülestõusmist.

Kaltsium/kolekaltsiferool

Tablett neelata alla veega, tervelt, purustatud või jagatud kujul.

Vastunäidustused

• Söögitoru väärarengud ja söögitoru tühjenemist takistavad teised tegurid, nagu striktuurid või akalaasia
• Võimetus seista või istuda püstiasendis vähemalt 30 minutit
• Raske neerukahjustus
• Hüpokaltseemia
• Haigused ja/või seisundid, mis põhjustavad hüperkaltseemiat ja/või hüperkaltsiuuriat
• Nefrolitiaas
• Dhüpervitaminoos
• Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Vt ka lõik 4.4.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Seedetrakti kõrvaltoimed

Alendronaat võib põhjustada seedetrakti ülaosa limaskesta lokaalseid ärritusnähte. Kuna alendronaat võib põhjustada olemasoleva haiguse süvenemist, siis peab ravimit ettevaatusega manustama patsientidele, kellel esineb seedetrakti ülaosas probleeme, nagu düsfaagia, söögitoru haigus, gastriit, duodeniit, haavandid või hiljuti (viimase aasta jooksul) esinenud raske seedetrakti haigus, nagu peptiline haavand või seedetrakti verejooks või seedetrakti ülaosa operatsioon, v.a püloroplastika (vt lõik 4.3). Patsientidel, kellel on diagnoositud Barretti söögitoru, tuleb iga patsiendi puhul individuaalselt kaaluda alendronaadist saadavat kasu ja võimalikke riske.

Alendronaadiga ravitud patsientidel on esinenud järgmisi söögitoru kõrvaltoimeid (mõnikord raskeid ja hospitaliseerimist nõudvaid): ösofagiit, söögitoruhaavandid ja -erosioonid, mis on harva viinud söögitoru striktuuri tekkeni. Seetõttu peavad arstid olema valvsad kõigi nähtude ja sümptomite suhtes, mis viitavad söögitoru võimalikule kahjustusele. Patsientidele tuleb selgitada, et söögitoru ärritusnähtude (nagu düsfaagia, valu neelamisel või rinnaku taga või kõrvetised või nende ägenemine) tekkimisel tuleb alendronaadi kasutamine lõpetada ja pöörduda arsti poole.

Raskete söögitoru kõrvaltoimete tekkeoht tundub olevat suurem patsientidel, kes ei võta alendronaati vastavalt juhistele ja/või jätkavad ravimi kasutamist pärast söögitoru ärritusele viitavate sümptomite tekkimist. Seetõttu on väga tähtis anda patsiendile põhjalik alendronaadi annustamisõpetus ja jälgida, et patsient juhistest õigesti aru saaks (vt lõik 4.2). Patsientidele tuleb selgitada, et nende juhiste mittejärgimisel suureneb söögitoru kõrvaltoimete risk.

Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite tekkest on (turuletulekujärgselt) teatatud harva; mõned neist olid rasked ja komplitseerunud, kuigi laiahaardelistes kliinilistes uuringutes riski suurenemist ei täheldatud.

Neerufunktsioon

Alendronaati ei ole soovitatav kasutada neerukahjustusega patsientidel, kelle GFR on alla 35 ml/min (vt lõik 4.2).

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb D-vitamiini kasutada ettevaatusega ning jälgida mõju kaltsiumi ja fosfaadi kontsentratsioonidele. Tuleb arvestada riskiga pehmete kudede kaltsifikaatide tekkeks. Raske neerupuudulikkusega patsientidel ei ole kolekaltsiferooli vormis D-vitamiini metabolism normaalne, seetõttu tuleb kasutada D-vitamiini teisi vorme (vt lõik 4.3).

Pikaajalise ravi ajal tuleb jälgida kaltsiumi taset seerumis ja neerufunktsiooni kontrollimiseks kreatiniini taset seerumis. Jälgimine on eriti tähtis eakate patsientide puhul, kes saavad samaaegselt ravi südameglükosiidide või diureetikumidega (vt lõik 4.5) ja patsientide puhul, kellel on suur soodumus kivide tekkeks. Hüperkaltseemia või hüperkaltsiuuria (üle 300 mg (7,5 mmol)/24 h) või neerufunktsiooni kahjustuse nähtude korral tuleb ravi Tridepos’iga katkestada.

Kaltsiumi tasemed

Enne ravi alustamist alendronaadiga peab hüpokaltseemia olema korrigeeritud (vt lõik 4.3). Samuti peavad olema ravitud teised mineraalide ainevahetust mõjutavad häired (nagu D-vitamiini puudus ja hüpoparatüreoidism). Tridepos-ravi ajal tuleb neid patsiente jälgida hüpokaltseemia nähtude suhtes ja kontrollida kaltsiumi taset seerumis.

Kuna alendronaat suurendab luudes mineraalide sisaldust, siis on võimalik seerumi kaltsiumi- ja fosfaaditasemete langus, seda eeskätt glükokortikoide võtvatel patsientidel, kellel kaltsiumi imendumine võib olla vähenenud. Need muutused on tavaliselt väikesed ja ei põhjusta sümptomeid. Harvadel juhtudel on siiski teatatud sümptomaatilisest hüpokaltseemiast, mis mõnikord oli raske ning esines tihti patsientidel, kellel oli soodustavaid seisundeid (nt hüpoparatüreoidism, D-vitamiini puudus ja kaltsiumi malabsorptsioon).

Dieedis piisava kaltsiumi ja D-vitamiini tagamine on eriti oluline glükokortikoidravi saavatele patsientidele.

Kaltsiumi/kolekaltsiferooli tablette tuleb määrata ettevaatusega sarkoidoosiga patsientidele, sest neil on risk D-vitamiini kiirenenud metabolismiks, mille saaduseks on D-vitamiini aktiivne vorm. Neil patsientidel tuleb jälgida kaltsiumisisaldust seerumis ja uriinis.

Kaltsiumi/kolekaltsiferooli tablette tuleb kasutada ettevaatusega immobiliseeritud ja osteoporoosiga patsientidel, sest neil on suurem risk hüperkaltseemia tekkeks.

Teiste D-vitamiini sisaldavate ravimite määramisel tuleb arvestada kaltsiumi/kolekaltsiferooli tablettides sisalduva D-vitamiini kogusega (800 RÜ). Kaltsiumi või D-vitamiini täiendavate annuste manustamine peab toimuma hoolika arstliku järelevalve all. Sellistel juhtudel on vajalik tihti jälgida kaltsiumi taset seerumis ja kaltsiumi eritumist uriiniga.

Lõualuu ja väliskuulmekäigu osteonekroos

Eelkõige intravenoosselt manustatavaid bisfosfonaate sisaldavaid raviskeeme saavatel vähihaigetel on kirjeldatud lõualuu osteonekroosi, mis on üldjuhul seotud hambaekstraktsiooni ja/või paikse infektsiooniga (sh osteomüeliit). Paljud neist patsientidest said ka kemoteraapiat ja kortikosteroide. Lõualuu osteonekroosi on kirjeldatud ka suukaudseid bisfosfonaate saavatel osteoporoosiga patsientidel.

Järgnevaid riskifaktoreid tuleb arvesse võtta hinnates iga patsiendi individuaalset riski lõualuu osteonekroosi tekkeks:

• resorptsioonivastaste ainete toime tugevus, manustamisviis (vt eespool) ja kumulatiivne annus
• vähk, keemiaravi, kiiritusravi, kortikosteroidid, suitsetamine
• anamneesis dentaalne haigus, halb suuõõne hügieen, periodontaalhaigus, invasiivsed hambaraviprotseduurid ja halvasti sobituvad proteesid.

Halva hammaste seisukorraga patsientidel tuleb enne ravi alustamist suukaudsete bisfosfonaatidega kaaluda preventiivset hambaravi.

Ravi ajal peavad need patsiendid võimalusel hoiduma invasiivsetest hambaraviprotseduuridest. Patsientidel, kellel tekib bisfosfonaatravi ajal lõualuu osteonekroos, võivad kirurgilised hambaraviprotseduurid seisundit halvendada. Hambaraviprotseduure vajavate patsientide kohta puuduvad andmed, mis näitaksid, kas bisfosfonaatravi lõpetamine vähendab lõualuu osteonekroosi riski. Iga patsiendi raviplaan peab põhinema raviarsti kliinilisel hinnangul, mis arvestab individuaalset kasu ja riski suhet.

Bisfosfonaatravi ajal tuleb kõikidele patsientidele soovitada järgida head suuhügieeni, käia regulaarselt hammaste kontrollis ja teatada igast suuõõne sümptomist, nagu hamba liikumine, valu või turse.

Bifosfonaatide kasutamise korral on teatatud väliskuulmekäigu osteonekroosist, peamiselt pikaajalise ravi korral. Väliskuulmekäigu osteonekroosi võimalike riskitegurite hulka kuuluvad steroidide

kasutamine, keemiaravi ja/või lokaalsed riskitegurid, nagu infektsioon või trauma. Väliskuulmekäigu osteonekroosi võimalust tuleb arvesse võtta bifosfonaate saavate patsientide puhul, kellel tekivad kõrvadega seotud sümptomid, sealhulgas kroonilised kõrvapõletikud.

Reieluu atüüpilised murrud

Peamiselt pikaajaliselt osteoporoosi raviks bisfosfonaatravi saavatel patsientidel on teatatud reieluu subtrohhanteersetest ja diafüüsi atüüpilistest murdudest. Need risti- või lühikesed põikimurrud võivad tekkida reieluu igas osas – vahetult allpool väikest pöörlit kuni ülalpool põndaülist laienemist. Need murrud tekivad mittetraumaatilistena või pärast minimaalset traumat ning mõned patsiendid kogevad enne täieliku reieluumurru teket nädalaid või kuid kestvat valu reies või kubemes, millega sageli kaasnevad pingemurru kuvatavad tunnused. Murrud on sageli kahepoolsed, mistõttu tuleb reieluu keskosa murruga bisfosfonaatravi saavatel patsientidel uurida ka vastaspoolset reieluud. Teatatud on ka selliste murdude halvast paranemisest. Patsientidel, kellel kahtlustatakse atüüpilist reieluumurdu, tuleb patsiendi seisundi ja individuaalse kasu-riski hindamise järel kaaluda bisfosfonaatravi lõpetamist.

Bisfosfonaatravi ajal tuleb patsiente nõustada, et nad teataksid igasugusest valust reie, puusa või kubeme piirkonnas ja igal nimetatud sümptomitega patsiendil tuleb hinnata võimaliku mittetäieliku reieluumurru esinemist.

Üldiselt

Bisfosfonaate kasutavatel patsientidel on kirjeldatud luu-, liigese- ja/või lihasvalu. Turuletulekujärgse kogemuse põhjal on need sümptomid harva olnud rasked ja/või liikumisvõimetust põhjustavad (vt lõik 4.8). Sümptomite avaldumise aeg varieerus ühest päevast mitme kuuni pärast ravi alustamist.

Enamikel patsientidel leevendusid sümptomid pärast ravi lõpetamist. Osadel patsientidel kordusid sümptomid sama ravimi või mõne teise bisfosfonaadi uuesti kasutusele võtmisel.

Turuletulekujärgselt on harvadel juhtudel teatatud rasketest nahareaktsioonidest, sh Stevensi-Johnsoni sündroom ja alendronaadiga seotud toksiline epidermaalne nekrolüüs.

Arvesse tuleb võtta ka muid osteoporoosi põhjuseid, välja arvatud östrogeeni puudulikkus ja vananemine.

Tetratsükliinide või kinoloonidega koosmanustamist ei soovitata või tuleb seda teha ettevaatusega (vt lõik 4.5).

Alendronaadi tabletid sisaldavad 122,21 mg laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta. Kaltsiumi/kolekaltsiferooli tabletid sisaldavad 4 mg sahharoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoos-galaktoosi malabsorptsiooni või sukraas-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

70 mg alendronaat

Samaaegselt sisse võttes on tõenäoline, et toit ja jook (kaasa arvatud mineraalvesi), kaltsiumipreparaadid, antatsiidid ja mõned suukaudsed ravimid mõjutavad alendronaadi imendumist. Seetõttu peavad patsiendid pärast alendronaadi võtmist ootama enne teiste suukaudsete ravimite võtmist vähemalt 30 minutit (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Teiste ravimitega kliinilise tähtsusega koostoimeid ei ole oodata. Paljud kliinilistes uuringutes osalenud patsiendid said alendronaadi kasutamise ajal östrogeeni (intravaginaalset, transdermaalset või suukaudset). Kõrvaltoimeid, mis oleksid tingitud nende samaaegsest kasutamisest, ei leitud.

Kuna MSPVA-de kasutamine on seotud seedetrakti ärritusega, tuleb alendronaadi samaaegsel kasutamisel olla ettevaatlik.

Kuigi spetsiifilisi koostoimeuuringuid ei ole läbi viidud, on kliinilistes uuringutes kasutatud alendronaati samaaegselt paljude üldtuntud ravimitega, ning kliiniliselt ebasoovitavate koostoimete esinemist ei täheldatud.

Kaltsium/kolekaltsiferool

Tiasiiddiureetikumid vähendavad kaltsiumi eritumist uriiniga. Suurenenud hüperkaltseemia ohu tõttu tuleb tiasiiddiureetikumide samaaegsel kasutamisel regulaarselt jälgida seerumi kaltsiumi taset.

Fenütoiini või barbituraatide samaaegne kasutamine võib -vitamiiniD toimet ainevahetuse intensiivistumise tõttu vähendada.

Süsteemsed kortikosteroidid vähendavad kaltsiumi imendumist. Samaaegsel kasutamisel võib olla vajalik suurendada kaltsiumi/kolekaltsiferooli annust.

Hüperkaltseemia võib kaltsiumi ja D-vitamiiniga ravi ajal suurendada südameglükosiidide toksilisust. Patsiente tuleb jälgida elektrokardiogrammi (EKG) ja seerumi kaltsiumisisalduse suhtes.

Levotüroksiini imendumise vähenemise tõttu võib levotüroksiini efektiivsus väheneda kaltsiumi samaaegsel kasutamisel. Kaltsiumi ja levotüroksiini manustamiste vahe peaks olema vähemalt neli tundi.

Kaltsium võib vähendada alendronaadi imendumist seedetraktis. Patsiente tuleb juhendada, et nad ei võtaks kunagi kaltsiumi/kolekaltsiferooli tablette samal päeval kui alendronaadi 70 mg tablette (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Kaltsiumisoolad võivad vähendada raua, tsingi ja strontsiumranelaadi imendumist. Järelikult tuleb raua, tsingi või strontsiumranelaadi preparaate võtta vähemalt kaks tundi enne või kaks tundi pärast kaltsium/kolekaltsiferooli tableti manustamist.

Samaaegne ravi ioonivahetusvaikudega, nagu kolestüramiin või lahtistid, nagu parafiinõli, võib vähendada D-vitamiini seedetraktist imendumist.

Orlistaat-ravi võib potentsiaalselt kahjustada rasvlahustuvate vitamiinide (nt -vitamiini)D imendumist.

Kaltsium võib häirida samaaegselt manustatavate tetratsükliinipreparaatide imendumist. Sel põhjusel tuleb tetratsükliini preparaate manustada vähemalt kaks tundi enne või neli kuni kuus tundi pärast suukaudset kaltsiumi manustamist.

Kaltsiumi samaaegsel manustamisel võib kinoloonide imendumine väheneda. Kinoloone tuleb võtta kaks tundi enne või kuus tundi pärast kaltsiumi manustamist.

Oksaalhape (leidub spinatis ja rabarberis) ja fütiinhape (leidub täisteraviljades) võivad kaltsiumi imendumist inhibeerida, moodustades kaltsiumiioonidega lahustumatuid ühendeid. Patsient ei tohi kaltsiumi sisaldavaid preparaate võtta kahe tunni jooksul pärast rohkelt oksaal- ja fütiinhapet sisaldava toidu tarbimist.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Tridepos on ette nähtud kasutamiseks menopausijärgses eas naistel ja seda ei tohi kasutada raseduse ega imetamise ajal.

Rasedus

Tridepos’i ei tohi raseduse ajal kasutada. Tridepos’i, alendronaadi, kaltsiumi ja D-vitamiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid.

Loomkatsed on näidanud reproduktiivtoksilisust. Rottidele tiinuse ajal manustatud alendronaat põhjustas hüpokaltseemiaga seotud düstookiat (vt lõik 5.3).

Raseduse ajal ei tohi ööpäevane kogus ületada 1500 mg kaltsiumi ja 600 RÜ D-vitamiini. Loomkatsed on näidanud D-vitamiini suurte annuste reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3). Rasedatel naistel tuleb vältida kaltsiumi ja D-vitamiini üleannustamist, sest püsiv hüperkaltseemia on seotud kõrvaltoimetega arenevale lootele.

Imetamine

Kaltsium ja D3-vitamiin erituvad rinnapiima. Ei ole teada, kas alendronaat/metaboliidid erituvad rinnapiima. Vastsündinutele/imikutele tekkivat ohtu ei saa välistada. Tridepos’i ei tohi imetamise ajal kasutada.

Fertiilsus

Alendronaat

Bisfosfonaadid ühenduvad luukoega, kust nad järk-järgult aastate jooksul vabanevad. Täiskasvanu luukoes oleva bisfosfonaadi hulk ja seeläbi ka kogus, mis eritub tagasi süsteemsesse vereringesse, on otseselt seotud bisfosfonaatide kasutamise perioodi ja annusega (vt lõik 5.2). Ohtude kohta inimese lootele andmed puuduvad. Siiski on teoreetiline risk loote kahjustusele, peamiselt luustiku osas, kui naine rasestub pärast ravikuuri bisfosfonaatidega. Riski sõltuvust sellest, milline on aeg bisfosfonaatravi lõppemise ja rasestumise vahel, millist bisfosfonaati kasutati ja milline oli manustamistee (intravenoosne või suukaudne), ei ole uuritud.

Kaltsium/D3-vitamiin

Eeldatavalt ei kahjusta kaltsiumi ja D-vitamiini normaalsed endogeensed tasemed viljakust.

Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud. Teatud alendronaadi kasutamisega seoses teatatud kõrvaltoimed võivad mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Reaktsioon Tridepos ravile võib varieeruda (vt lõik 4.8)

Kõrvaltoimed

70 mg alendronaadi tablett

Kliinilistes uuringutes ja/või turuletulekujärgselt on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

[väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000, sealhulgas üksikjuhud)]

§ Vt lõik 4.4

† Esinemisagedus oli kliinilistes uuringutes ravimi ja platseebo rühmas sarnane. * Vt lõigud 4.2 ja 4.4

‡ See kõrvaltoime tehti kindlaks turuletulekuärgse seire käigus. Esinemissagedus “harv” tuletati vastavate kliiniliste uuringute põhjal

⊥ Kindlaks tehtud turuletulekujärgse kogemuse põhjal.

Kaltsiumi/kolekaltsiferooli tabletid

Kõrvaltoimed on loetletud allpool.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on määratletud järgmiselt: aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000) või teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Patsientide erirühmad

Neerukahjustusega patsientidel on potentsiaalne risk hüperfosfateemia, neerukivitõve ja nefrokaltsinoosi tekkeks.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

70 mg alendronaat

Suukaudse üleannustamise korral võivad tekkida hüpokaltseemia, hüpofosfateemia ja seedetrakti ülaosa kõrvaltoimed, nagu maoärritus, kõrvetised, söögitoru-, maopõletik või -haavand.

Alendronaadi üleannustamise ravi kohta spetsiifiline informatsioon puudub. Üleannustamise korral tuleb alendronaadi sidumiseks manustada piima või antatsiide. Söögitoru ärritusnähtude tekkeohu tõttu tuleb vältida oksendamise esilekutsumist ja haige peab jääma täielikult püstiasendisse.

Kaltsium/kolekaltsiferool

Üleannustamine võib põhjustada hüpervitaminoosi ja hüperkaltseemiat. Hüperkaltseemia sümptomiteks võivad olla anoreksia, janu, iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, kõhuvalu, lihasnõrkus, väsimus, vaimsed häired, polüdipsia, polüuuria, luuvalu, nefrokaltsinoos, neerukivid ja rasketel juhtudel südame rütmihäired. Äge hüperkaltseemia võib põhjustada koomat ja surma. Püsivalt

kõrge kaltsiumi tase võib põhjustada pöördumatuid neerukahjustusi ja pehmete kudede kaltsifikatsiooni.

Hüperkaltseemia ravi: ravi kaltsiumiga ja D-vitamiiniga tuleb lõpetada. Samuti tuleb lõpetada ravi tiasiiddiureetikumidega, liitiumiga, A-vitamiiniga, D-vitamiiniga ja südameglükosiididega. Vajalik on rehüdreerimine ja üleannustamise raskusastmest sõltuvalt tuleb kasutada kombineeritud ravi lingudiureetikumide, bisfosfonaatide, kaltsitoniini ja kortikosteroididega. Tuleb jälgida seerumi elektrolüütide taset, neerufunktsiooni ja diureesi. Rasketel juhtudel tuleb jälgida EKG-d ja CVP-d.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Alendroonhape, kaltsiumi ja kolekaltsiferooli kombinatsioonid, ATC- kood: M05BB05

70 mg alendronaat

Alendronaat on bisfosfonaat, mis inhibeerib osteoklastilist luu resorptsiooni, millel puudub otsene toime luude moodustumisele. Alendronaadiga ravimisel tekkinud luu on normaalsete omadustega.

Menopausijärgse osteoporoosi ravi

Alendronaadi toimet luumassile ja luumurdude esinemissagedusele hinnati postmenopausis naistel kahes algses identse ülesehitusega efektiivsuse uuringus (n = 994) ja samuti FIT-uuringus (Fracture Intervention Trial, n = 6459).

Algsetes efektiivsuse uuringutes suurenes kolmandal raviaastal keskmine luu mineraalne tihedus (LMT) alendronaati 10 mg/ööpäevas saanud patsientidel lülisambas, reieluukaelas ja reieluupeas vastavalt 8,8%, 5,9% ja 7,8%, võrreldes platseebot saanutega. Üldine organismi LMT suurenes samuti märkimisväärselt. Alendronaadiga ravitud patsientide hulgas vähenes ühe või enama lülimurruga patsientide osakaal 48%, võrreldes platseebot saanutega. Nende uuringute 2-aastases jätku-uuringus suurenes jätkuvalt lülisamba ja reieluupea luu mineraalne tihedus ning säilis reieluukaela ning üldine luu mineraalne tihedus.

FIT koosnes kahest platseebokontrollitud uuringust igapäevaselt manustatava alendronaadiga (5 mg ööpäevas kahe aasta jooksul ja 10 mg ööpäevas ühe või kahe lisa-aasta jooksul):

•FIT 1. Kolmeaastane uuring 2027 patsiendiga, kellel oli vähemalt üks eelnev lülisamba (kompressioon)murd. Selles uuringus vähendas alendronaat igapäevaselt manustatuna ≥ 1 uue lülisamba murru esinemissagedust 47% (alendronaadirühmas 7,9% vs. platseeborühmas 15,0%). Lisaks leiti statistiliselt oluline reieluu proksimaalse osa murdude esinemissageduse vähenemine (1,1% vs. 2,2%, esinemissageduse vähenemine 51%).

•FIT 2. Nelja-aastane uuring 4432 patsiendiga, kellel oli madal luumass, kuid ei olnud eelnevaid lülisamba murdusid. Selles uuringus leiti osteoporoosiga naiste (37% üldpopulatsioonist vastas ülaltoodud osteoporoosi kriteeriumile) alarühma analüüsimisel oluline erinevus reieluu proksimaalse osa murdude (alendronaadirühmas 1,0% vs. platseeborühmas 2,2%, esinemissageduse vähenemine

56%) ning ≥ 1 lülisamba murru esinemissageduses (2,9% vs. 5,8%, esinemissageduse vähenemine 50%).

On näidatud, et bisfosfonaadid vähendavad luumurdude ohtu, kui neid manustatakse koos kaltsiumi ja D-vitamiini toidulisanditega.

Muutused laboratoorsetes analüüsides

Kliinilistes uuringutes on täheldatud asümptomaatilist, vähest ja mööduvat kaltsiumi- ja fosfaadisisalduse vähenemist seerumis vastavalt ligikaudu 18% ja 10% alendronaati ning ligikaudu 12% ja 3% platseebot saanud haigetest. Seerumi kaltsiumisisalduse vähenemine kuni < 8,0 mg/dl (2,0 mmol/l) ja fosfaadisisalduse vähenemine kuni ≤ 2,0 mg/dl (0,65 mmol/l) esines mõlemas rühmas siiski võrdse sagedusega.

Lapsed

Alendronaatnaatriumi mõju on uuritud väikesel hulgal osteogeneesi puudulikkusega alla 18-aastastel patsientidel. Tulemused ei ole piisavad, et toetada alendronaatnaatriumi kasutamist osteogenesis imperfecta´ga lastel.

Kaltsium/kolekaltsiferool

D-vitamiin suurendab kaltsiumi imendumist soolestikus.

Kaltsiumi ja D3-vitamiini manustamine vähendab paratüreoidhormooni (PTH) tootmist, mis on tingitud kaltsiumi puudusest ja põhjustab luu resorptsiooni suurenemist.

D-vitamiini puudulikkusega patsientidega läbi viidud kliiniline uuring näitas, et 1000 mg kaltsiumi ja 800 RÜ kolekaltsiferooli ööpäevane manustamine kuue kuu jooksul normaliseeris -vitamiiniD 25- hüdroksüülitud metaboliidi väärtuse ja vähendas sekundaarset hüperparatüreoidismi ja leelisfosfataasi.

Ühes 18 kuud kestnud topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus 3270 hooldusravi saaval naispatsiendil vanuses 84 +/- 6 aastat, kellele anti toidulisandina D-vitamiini (800 RÜ ööpäevas) ja kaltsiumfosfaati (vastab 1200 mg elementaarsele kaltsiumile ööpäevas), täheldati olulist PTH sekretsiooni langust. 18 kuu pärast läbiviidud ravikavatsusliku rühma analüüsist selgus, et puusaluu murru juhtusid oli kaltsiumi/D-vitamiini rühmas 80 ja platseeborühmas 110 (p = 0,004).

Farmakokineetilised omadused

Alendronaat

Imendumine

Veenisisesele referentsannusele vastavalt oli öö läbi söömata olles ja kaks tundi enne standardset hommikueinet 5...40 mg annuste suukaudsel manustamisel alendronaadi keskmine biosaadavus naistel 0,7%. Suukaudne biosaadavus meestel (0,6%) oli sarnane naistel olevaga. Alendronaadi manustamisel üks tund või pool tundi enne standardset hommikueinet ravimi biosaadavus vähenes ning oli vastavalt 0,46% ja 0,39%. Osteoporoosi uuringutes oli alendronaat efektiivne, kui seda manustati vähemalt 30 minutit enne päeva esimest sööki või jooki.

Manustamisel koos hommikueinega või kuni kaks tundi pärast einet oli biosaadavus väga madal. Alendronaadi manustamisel koos kohvi või apelsinimahlaga vähenes biosaadavus ligikaudu 60%.

Tervetele vabatahtlikele suukaudselt manustatud prednisoon (20 mg kolm korda ööpäevas 5 päeva jooksul) ei mõjutanud kliiniliselt oluliselt alendronaadi suukaudset biosaadavust (suurenes keskmiselt 20...44%).

Jaotumine

Uuringud rottidega näitavad, et pärast 1 mg/kg veenisisest manustamist võib alendronaati ajutiselt leida pehmetes kudedes, kuid seejärel jaotub see kiiresti luudesse või eritub uriiniga. Keskmine jaotusruumala püsikontsentratsioonil, kui luu välja arvata, on inimesel vähemalt 28 liitrit. Alendronaadi kontsentratsioon plasmas pärast raviannuse suukaudset manustamist on määramiseks liiga madal (< 5 ng/ml). Seonduvus inimese plasmavalkudega on ligikaudu 78%.

Biotransformatsioon

Tõendid alendronaadi metaboliseerumise kohta loomade ja inimeste organismis puuduvad.

Eritumine

Pärast ühekordset veenisisest 14C-alendronaadi manustamist eritus 72 tunniga ligikaudu 50% radioaktiivsusest uriiniga; väljaheites ei leitud radioaktiivsust üldse või leiti vähesel määral. Pärast ühekordset 10 mg alendronaadi veenisisest manustamist oli renaalne kliirens 71 ml/min ning süsteemne kliirens ei ületanud 200 ml/min. Pärast veenisisest manustamist vähenes plasmakontsentratsioon 6 tunniga rohkem kui 95%. Terminaalne poolväärtusaeg inimesel on eeldatavalt rohkem kui 10 aastat, peegeldades alendronaadi vabanemist luustikust. Alendronaat ei eritu

rottidel neerude happeliste või aluseliste transpordisüsteemide kaudu ja seetõttu eeldatavalt ei mõjuta teiste ravimite eritumist nende süsteemide kaudu inimesel.

Patsientide erirühmad

Prekliinilistest uuringutest selgus, et see osa ravimist, mis luukoes depoosid ei moodusta, eritub kiiresti uriiniga. Kumulatiivsete i.v. annuste kuni 35 mg/kg korduval manustamisel loomadele ei leitud tõendeid luukoe vastuvõtuvõime küllastumisest. Ehkki kliiniline teave puudub, on tõenäoline, et sarnaselt loomadele on neerukahjustusega patsientidel alendronaadi renaalne eritumine vähenenud. Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel võib seega eeldada mõnevõrra suuremat alendronaadi kumuleerumist luudes (vt lõik 4.2).

Kaltsium

Imendumine: seedetraktist imendunud kaltsiumi kogus on ligikaudu 30% sissevõetud annusest. Jaotumine ja ainevahetus: 99% kaltsiumist organismis on kontsentreeritud luudesse ja hammastesse. Ülejäänud 1% esineb rakusiseses ja -välises vedelikes. Ligikaudu 50% kogu vere kaltsiumisisaldusest on füsioloogiliselt aktiivses ioniseeritud kujul, ligikaudu 10% ulatuses komplekseeritakse tsitraadi, fosfaadi või muude anioonidega, ülejäänud 40% on seotud valkudega, peamiselt albumiiniga. Kaltsiumi biosaadavus võib veidi suureneda samaaegselt toidu tarbimisega.

Eliminatsioon: Kaltsium elimineeritakse väljaheitega, uriiniga ja higiga. Neerude eritumine sõltub glomerulaarfiltratsioonist ja kaltsiumi tubulaarsest reabsorbtsioonist.

Kolekaltsiferool

Imendumine: D-vitamiin imendub kergesti peensoolest.

Jaotumine ja metabolism: Kolealtsiferool ja selle metaboliidid jaotuvad veres seotud kujul spetsiifilise globuliiniga. Kolekalsiferool muundatakse maksas hüdroksüülimise teel 25-hüdroksükolekaltsiferooli aktiivseks vormiks. Seejärel muundatakse neerudes veel 1,25-dihüdroksükolekaltsiferooliks. 1,25- dihüdroksükolekaltsiferool on metaboliit, mis vastutab kaltsiumi imendumise suurenemise eest. D- vitamiini, mis ei metaboliseeru, säilitatakse rasvkoes ja lihaskoes.

Eliminatsioon: D-vitamiin eritub väljaheitega ja uriiniga.

Prekliinilised ohutusandmed

Alendronaat

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Uuringud rottidega on näidanud, et tiinuse ajal manustatav alendronaat võib põhjustada emasloomal poegimise ajal hüpokaltseemiast tingitud düstookiat. Suurte annuste manustamisel rottidele suurenes loote mittetäieliku luustumise esinemissagedus. Nende leidude tähtsus inimesele ei ole teada.

Kolekaltsiferool

Loomkatsetes on D-vitamiini inimesele soovitatud terapeutilistest annustest tunduvalt suuremate annuste kasutamisel täheldatud teratogeensust. Puudub teave selle tähendusest ohutuse hindamisele, täiendavalt teabele, mis on kirjas ravimi omaduste kokkuvõtte teistes osades.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Alendronaadi tablett

Laktoosmonohüdraat

Mikrokristalliline tselluloos

Naatriumkroskarmelloos

Magneesiumstearaat

Veevaba kolloidne ränidioksiid

Kaltsiumi/kolekaltsiferooli tablett

Sisu:

Maltodekstriin

Naatriumkroskarmelloos

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Magneesiumstearaat

All-rac-alfa-tokoferool

Sahharoos

Keskmise ahelaga triglütseriidid

Naatriumoktenüülsuktsinaadi tärklis (E1450)

Ränidioksiid

Naatriumaskorbaat

Kate:

Hüpromelloos

Makrogool

Parafiin

Sobimatus

Ei ole teada.

Kõlblikkusaeg

30 kuud

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

70 mg alendronaadi tabletid on pakendatud läbipaistmatutesse PVC/alumiiniumblistritesse, mis sisaldavad 1 tabletti.

500 mg/800 RÜ kaltsiumi/kolekaltsiferooli tabletid on pakendatud alumiinium/alumiiniumblistritesse või läbipaistmatutesse PVC/alumiiniumblistritesse, mis sisaldavad 6 tabletti.

Kaks blistrit on integreeritud papist voldikpakendisse, mis sisaldab üheks nädalaseks ravikuuriks ühte alendronaadi tabletti ja kuut kaltsiumi/ -vitamiiniD tabletti. Annustamisjuhised trükitakse vastavate tablettide kõrval koos päevade märgistusega (1. päev, 2. päev, ... , 7. päev) järjestikuseks manustamiseks.

Pakendi suurused:

4 voldikpakendit (4 alendronaadi tabletti ja 24 kaltsiumi/kolekaltsiferooli tabletti). 12 voldikpakendit (12 alendronaadi tabletti ja 72 kaltsiumi/kolekaltsiferooli tabletti).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

SIA Meda Pharma

Mūkusalas 101

Rīga LV-1004

Läti

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13.02.2018

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2018