Tobradex - silmatilgad, suspensioon (1mg +3mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: S01CA81
Toimeaine: deksametasoon +tobramütsiin
Tootja: SIA Novartis Baltics

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Tobradex 1 mg/3 mg/ml, silmatilgad, suspensioon

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml suspensiooni sisaldab 3 mg tobramütsiini* ja 1 mg deksametasooni. * tegelik kogus põhineb 1000 IU/mg toimetugevusel.

INN. Tobramycinum, dexamethasonum

Teadaolevat toimet omav abiaine: bensalkooniumkloriid 0,1 mg/ml.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Silmatilgad, suspensioon.

Tobradex on suspensioon valgest kollakasvalge värvuseni.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Katarakti operatsiooniga seotud põletiku ennetamine ja ravi ning kaasnevate infektsioonide profülaktika täiskasvanutel ja 2-aastastel ning vanematel lastel.

Annustamine ja manustamisviis

Silma manustamiseks.

Annustamine

Noorukid ja täiskasvanud, sh eakad

Üks või kaks tilka konjunktivaalkotti(desse) iga 4...6 tunni järel. Esimese 24 kuni 48 tunni jooksul võib annust suurendada ühe kuni kahe tilgani iga 2 tunni järel. Vastavalt kliiniliste sümptomite kadumisele võib manustamissagedust järk-järgult vähendada. Ravi ei tohi lõpetada enne täielikku paranemist.

Raskemate haigusvormide korral manustatakse üks või kaks tilka iga tunni järel, kuni põletiku stabiliseerumiseni, vähendades seejärel manustamissagedust järk-järgult ühe kuni kahe tilgani iga 2 tunni järel 3 ööpäeva jooksul. Ravi jätkatakse ühe kuni kahe tilgaga iga 4 tunni järel 5 kuni 8 ööpäeva jooksul ning vajadusel kasutatakse ravi lõpetamiseks 5...8 ööpäeva kestel manustamisskeemi üks kuni kaks tilka päevas.

Kataraktilõikuse järgselt on annuseks üks tilk 4 korda ööpäevas alates operatsioonile järgnevast päevast ja kuni 24 ööpäeva jooksul. Ravi võib alustada üks päev enne operatsiooni annusega üks tilk 4 korda päevas, jätkates ühe tilgaga pärast operatsiooni ja seejärel 4 korda päevas kuni 23 ööpäeva jooksul. Vajadusel võib manustamissagedust esimesel kahel ravipäeval tõsta kuni ühe tilgani 2 tunni järel.

Soovitatav on regulaarselt kontrollida silmasisest rõhku.

Pärast tilgutamist on soovitatav sulgeda silm ja lühiajaliselt suruda kinni pisarakanal. See vähendab silma manustatavate ravimite süsteemset imendumist ja ka süsteemsete kõrvaltoimete tekkimise võimalust.

Kui kasutatakse rohkem kui ühte silma tilgutatavat ravimit, peab kahe ravimi manustamise vahe olema vähemalt 10...15 minutit.

Lapsed

Tobradex suspensiooni ja salvi võib kasutada 2-aastastel ja vanematel lastel samades annustes nagu täiskasvanutel. Hetkel olemasolevad andmed on esitatud lõigus 5.1. Ravimi ohutus ja efektiivsus alla 2-aastastel lastel ei ole tõestatud, andmed puuduvad.

Maksa- ja neerukahjustus

Tobradexi toimet nendel patsiendi gruppidel uuritud ei ole. Sellele vaatamata pole annuse korrigeerimine vajalik, kuna tobramütsiini ja deksametasooni süsteemne imendumine on selle ravimi paiksel manustamisel vähene.

Manustamisviis

Enne kasutamist tuleb ravimipudelit loksutada.

Et vältida tilguti otsa ja lahuse saastumist, tuleb jälgida, et tilgutiga ei puudutata silmalauge, sellega piirnevaid alasid või teisi pindu.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Herpes simplex keratiit.

Vaccinia, Varicella poolt põhjustatud ja teised sarvkesta ja konjunktiivi viirusinfektsioonid.

Silmastruktuuride seenhaigused või ravimata silma parasitaarsed infektsioonid

Silma mükobakteriaalsed infektsioonid.

Komplitseerumata võõrkeha eemaldamine sarvkestalt.

Ravimata silma purulentne infektsioon.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ainult silma manustamiseks.

Mõnedel patsientidel võib esineda tundlikkust paikselt manustatavate aminoglükosiidide suhtes. Ülitundlikkusreaktsioonide raskusaste võib olla erinev, alates paiksetest nähtudest kuni generaliseerunud reaktsioonideni nagu erüteem, sügelus, urtikaaria, nahalööve, anafülaksia, anafülaktoidsed reaktsioonid või bulloossed reaktsioonid. Ülitundlikkuse tekkel tuleb ravimi kasutamine katkestada.

Võib esineda ristuv ülitundlikkus teiste aminoglükosiidide suhtes, seetõttu tuleb meeles pidada, et patsientidel, kellel on tekkinud ülitundlikkus tobramütsiini paikse ravimvormi suhtes, võib esineda ülitundlikkus ka teiste lokaalselt ja/või süsteemselt manustatavate aminoglükosiidide suhtes.

Süsteemsete aminoglükosiididega ravitud patsientidel on esinenud tõsiseid kõrvaltoimeid, sh neurotoksilisus, ototoksilisus ja nefrotoksilisus. Samaaegsel kasutamisel on soovitav ettevaatus.

Oftalmoloogiliste kortikosteroidide pikaajaline kasutamine võib põhjustada silmasisese rõhu tõusu/ glaukoomi koos nägemisnärvi kahjustuse, nägemisteravuse languse ja vaatevälja defektide ning tagumise subkapsulaarse katarakti tekkega. Patsientidel, kes saavad pikaajalist ravi oftalmoloogiliste kortikosteroididega, tuleb rutiinselt ja sageli kontrollida silmasisest rõhku. See on eriti tähtis deksametasooni sisaldavaid preparaate saavate laste puhul, sest lastel on suurem risk steroidide poolt põhjustatud silma hüpertensiooni tekkeks, mis võib ilmneda kiiremini kui täiskasvanutel. Risk kortikosteroidide poolt põhjustatud silmasisese rõhu tõusuks ja/või katarakti tekkeks on suurem eelsoodumusega patsientidel (nt diabeedi korral).

Kortikosteroidid võivad vähendada organismi vastupanuvõimet bakteriaalsete, viiruslike ja seen- või parasitaarsete infektsioonide suhtes ning soodustada nende tekkimist, varjates samal ajal infektsiooni kliinilisi tunnuseid.

Püsiva sarvkesta haavandiga patsientidel tuleb arvestada seennakkuse võimalusega. Seeninfektsiooni esinemisel tuleb kortikosteroidravi ära jätta.

Antibiootikumide, sh tobramütsiin, pikaajaline kasutamine võib põhjustada mittetundlike mikroorganismide, k.a seente vohamist. Superinfektsiooni esinemisel tuleb rakendada sobivat ravi.

Silma paikselt manustatavad kortikosteroidid võivad aeglustada sarvkesta vigastuste paranemist.

On teada, et ka paikselt manustatavad MSPVA-d aeglustavad või takistavad paranemist. Paikselt manustatavate MSPVA-de kasutamine koos paikselt manustatavate steroididega võib suurendada võimalust paranemisprobleemide tekkeks (vt lõik 4.5).

Teadaolevalt on kortikosteroidide paiksel kasutamisel esinenud perforatsioone patsientidel, kellel on sarvkesta või skleera õhenemist põhjustavad haigused.

Kontaktläätsed

Silmapõletiku või –infektsiooni korral ei ole soovitatav kontaktläätsesid kanda. Tobradex sisaldab bensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustada silmaärritust ja pehmete

kontaktläätsede värvimuutust. Vältige ravimi sattumist pehmetele kontaktläätsedele. Kui patsiendil on lubatud kanda kontaktläätsi, tuleb talle rääkida, et enne Tobradexi tilgutamist tuleb kontaktläätsed ära võtta ja oodata vähemalt 15 minutit enne kontaktläätsede taaspaigaldamist.

Nägemishäired

Kortikosteroidide süsteemsel ja toopilisel kasutamisel võib esineda nägemishäireid. Kui patsiendil tekib nägemise ähmastumine või muid nägemishäireid, tuleb kaalutleda patsiendi suunamist silmaarsti juurde, et uurida võimalikke põhjusi, mis võivad olla näiteks kae, glaukoom või harvikhaigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia (CSCR), mida on täheldatud kortikosteroidide süsteemsel ja toopilisel kasutamisel.

Silma manustatava deksametasooni süsteemse imendumisega seotud Cushingi sündroom ja/või neerupealiste supressioon võib pärast intensiivset või pikaajalist ravi tekkida eelsoodumusega patsientidel, sealhulgas lastel ja CYP3A4 inhibiitoritega (sealhulgas ritonaviir ja kobitsistaat) ravitud patsientidel. Nendel juhtudel tuleb ravi järk-järgult lõpetada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Paikselt manustatavate MSPVA-de kasutamine koos paikselt manustatavate steroididega võib suurendada võimalust sarvkesta paranemisprobleemide tekkeks. Tobradexiga ei ole spetsiifilisi koostoime uuringuid läbi viidud. Kui kasutatakse rohkem kui ühte silmaravimit, tuleb ravimid manustada vähemalt 5-minutiliste vaheaegadega. Silmasalvid manustatakse viimasena.

Ritonaviiriga ravitud patsientidel võib suureneda deksametasooni kontsentratsioon plasmas (vt lõik 4.4).

CYP3A4 inhibiitorid (sealhulgas ritonaviir ja kobitsistaat) võivad vähendada deksametasooni kliirensit, mis põhjustab tugevamat toimet ja neerupealiste supressiooni (Cushingi sündroomi). Kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul kui kasu ületab süsteemse kortikosteroidi kõrvaltoimete suurenenud riski, sellisel juhul tuleb patsiente jälgida süsteemse kortikosteroidi toime suhtes.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus

Tobramütsiini ja deksametasooni mõju inimeste või loomade fertiilsusele ravimi paiksel manustamisel ei ole uuritud.

Deksametasooni toime hindamiseks meeste või naiste fertiilsusele on kliinilised andmed piiratud. Deksametasoonil puudus kahjulik mõju fertiilsusele rottide kooriongonadotropiini mudelis.

Rasedus

Paikselt silma manustatava tobramütsiini ja deksametasooni kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud.

Rasedatele intravenoosselt manustatud tobramütsiin läbib platsentaarbarjääri ning jõuab looteni. Tobramütsiini in utero ekspositsioon ei põhjusta eeldatavasti ototoksilisi toimeid. Uuringu käigus, milles rasedatele manustati suukaudselt ja parenteraalselt aminoglükosiide (sh tobramütsiini) selgus, et ravim ei ole lootele ohtlik. Aminoglükosiidid läbivad platsentaarbarjääri ja sellepärast peab siiski arvestama võimaliku ohuga lootele või vastsündinule, kui ravimit manustatakse raseduse ajal. Kuigi puuduvad andmed aminoglükosiidide teratogeensuse, ototoksilisuse või neurotoksilisuse kohta lootele, peab arvesse võtma , et sellised kõrvaltoimed on võimalikud. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele ekspositsioonide juures, mis hinnanguliselt ületasid piisaval määral inimese tobramütsiini annust ning ei oma seega suurt kliinilist tähendust. On tõestatud, et tobramütsiin ei põhjusta teratogeenseid toimeid rottidel ja küülikutel (vt lõik 5.3). Tiinetel loomadel läbiviidud uuringute kohta vt lõik 5.3.

Kortikosteroidide pikaajalist või korduvat manustamist raseduse ajal on seostatud üsasisese kasvupeetuse suurenenud riskiga. Lapsi, kelle emad kasutasid raseduse ajal kortikosteroide märkimisväärsetes annustes, tuleb hoolikalt jälgida hüpoadrenalismi nähtude suhtes. 0,1% deksametasooni okulaarne manustamine põhjustas küülikutel looteanomaaliaid (vt lõik 5.3).

Tobradexi ei ole soovitatav raseduse ajal kasutada.

Imetamine

Ei ole teada, kas tobramütsiin eritub rinnapiima pärast ravimi paikset silma manustamist. Tobramütsiin eritub inimese rinnapiima pärast süsteemset manustamist. Puuduvad andmed deksametasooni eritumise kohta inimese rinnapiima. Ei ole tõenäoline, et pärast ravimi paikset kasutamist võiks tobramütsiini või deksametasooni kogus inimese rinnapiimas olla määratav või võimeline esile kutsuma kliinilisi toimeid imikul. Riski rinnaga toidetavale lapsele ei saa välistada.

Tuleb langetada otsus, kas lõpetada rinnaga toitmine või katkestada/loobuda ravist, võttes arvesse imetamise kasulikkust lapsele ja ravist saadavat kasu naisele.

Toime reaktsioonikiirusele

Mis tahes silmatilkade kasutamisel võib ajutiselt tekkida udune nägemine või muud nägemishäired, mis võivad mõjutada autojuhtimist või masinatega töötamist. Kui tilgutamise järgselt tekib nägemise ähmastumine, tuleb enne autojuhtimist või masinatega töötamist oodata, kuni nägemine selgineb.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kliinilistes uuringutes kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks olid silmavalu, silmasisese rõhu tõus, silmaärritus ja silma kihelus, mis esinesid vähem kui 1% patsientidest.

Järgnevalt on loetletud kõrvaltoimed, millest teatati Tobradexi kliinilistes uuringutes. Kõrvaltoimed on liigitatud vastavalt esinemissagedusele: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass

Kõrvaltoimed

 

[MedDRA eelistermin (v. 15.1)]

Silma kahjustused

Aeg-ajalt: silmasisese rõhu tõus, valu silmas, kihelus silmas,

 

ebamugavustunne silmas, silmaärritus, silmalau turse,

 

punktkeratiit, silmalau punetus, suurenenud pisaravool, turse

 

Harv: keratiit, silma allergia, hägune nägemine, kuivsilmsus,

 

silma hüpereemia

Seedetrakti häired

Harv: düsgeusia

Turuletulekujärgse järelevalve jooksul on lisaks esinenud järgmised kõrvaltoimed, mille esinemissagedused on teadmata (ei ole võimalik hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass

Kõrvaltoimed

 

[MedDRA eelistermin (v. 15.1)]

Immuunsüsteemi häired

anafülaktiline reaktsioon, ülitundlikkus

Närvisüsteemi häired

pearinglus, peavalu

Silma kahjustused

silmalau turse, müdriaas, nägemise ähmastumine (vt ka lõik 4.4)

Seedetrakti häired

iiveldus, ebamugavustunne kõhus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

multiformne erüteem, lööve, näo turse, kihelus

Endokriinsed häired

Cushingi sündroom, neerupealiste supressioon (vt lõik 4.4)

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Paiksete oftalmoloogiliste kortikosteroidide pikaajaline kasutamine võib põhjustada silmasisese rõhu tõusu/glaukoomi koos nägemisnärvi kahjustuse, nägemisteravuse languse ja vaatevälja defektide ning tagumise subkapsulaarse katarakti tekkega ning vigastuste aeglasemat paranemist (vt lõik 4.4).

Ravimis sisalduva kortikosteroidi tõttu on sarvkesta või skleera õhenemist põhjustavate haiguste korral suurem risk perforatsiooni tekkeks, seda eriti pärast pika-ajalist ravi (vt lõik 4.4).

Pärast kortikosteroidide ja antibakteriaalsete ravimite kombineeritud kasutamist on tekkinud sekundaarseid infektsioone. Pikaajalise steroidide manustamisega kaasneb eeskätt kalduvus sarvkesta seeninfektsioonide tekkeks (vt lõik 4.4).

Tobramütsiiniga süsteemset ravi saanud patsientidel on esinenud tõsiseid kõrvaltoimeid, sh neurotoksilisus, ototoksilisus ja nefrotoksilisus (vt lõik 4.4).

Mõnedel patsientidel võib esineda ülitundlikkus paikselt manustatud aminoglükosiidide suhtes (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Selle preparaadi omaduste tõttu ei ole oodata mingeid toksilisi toimeid ravimi okulaarsel üleannustamisel ega ühe pudeli/tuubi sisu kogemata allaneelamisel.

Tobradexi üleannustamise kliinilised sümptomid (punktkeratiit, erüteem, vesitsemine, turse ja lausügelus) võivad sarnaneda mõningatel patsientidel täheldatud kõrvaltoimetega.

Tobradexi paiksel üleannustamisel võib silma/silmi loputada leige veega.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: põletiku- ja infektsioonivastaste ainete kombinatsioonid; kortikosteroidide ja infektsioonivastaste ainete kombinatsioonid, ATC-kood: S01CA81

Deksametasoon

Kortikosteroidide efektiivsus silma põletikuliste seisundite ravis on hästi tõestatud. Kortikosteroidide põletikuvastased toimed avalduvad veresoonte endoteelirakkude adhesioonidemolekulide tsüklooksügenaasi I ja II pärssimise ja tsütokiinide ekspressiooni kaudu. Toime tulemuseks on põletikueelsete mediaatorite tootmise vähenemine ja tsirkuleerivate leukotsüütide vähenenud adhesioon veresoonte endoteelile, mis omakorda väldib nende tungimist põletikulise silma kudedesse. Deksametasoonil on teiste steroididega võrreldes märkimisväärne põletikuvastane toime ja vähenenud mineralokortikoidne aktiivsus, mistõttu deksametasoon on üks tõhusamaid põletikuvastaseid aineid.

Tobramütsiin

Tobramütsiin on efektiivne, kiire toimega bakteritsiidne aminoglükosiid, mis mõjub nii grampositiivsete kui ka gramnegatiivsete mikroorganismide suhtes. Selle peamiseks ründepunktiks bakterirakkudel on polüpeptiidahelate elongatsiooni ja sünteesi pidurdamine ribosoomil.

Tobramütsiini minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon (MIK) on enamiku silmapatogeenide puhul väga madal, mistõttu teda peetakse laia toimespektriga antibiootikumiks.

Kliinilistes uuringutes selgus, et paikselt manustatud tobramütsiini lahus on efektiivne enamike levinud silmapatogeenide suhtes, mida nendes uuringutes osalevatel patsientidel isoleeriti. Süsteemsete piirkontsentratsioonide järgi oleks mõningad nendest silmapatogeenidest olnud „resistentsed“. Kliinilistes uuringutes on tobramütsiin olnud efektiivne järgmiste silma pindmiste infektsioonide korral esinevate patogeenide vastu:

Grampositiivsed bakterid:

Staphylococcus aureus (metitsilliintundlik või –resistentne*) Staphylococcus epidermidis (metitsilliintundlik või –resistentne*) Muud koagulaasnegatiivsed stafülokokid

Streptococcus pneumoniae (penitsilliintundlik või –resistentne*) Muud streptokokid

* Beetalaktaam- (nt metitsilliin, penitsilliin) resistentsuse fenotüüp ei ole seotud aminoglükosiidresistentse fenotüübiga; kumbki mainituist ei ole seotud virulentsuse või patogeensuse fenotüüpidega. On leitud, et paljud metitsilliinresistentsed stafülokokid on resistentsed tobramütsiinile (ja teistele aminoglükosiididele). Sellele vaatamata alluvad need (MIK piirkontsentratsioonide järgi) resistentsed stafülokokitüved tavaliselt üsna hästi paiksele tobramütsiinravile.

Gram-negatiivsed bakterid:

Acinetobacter spp.

Citrobacter spp.

Enterobacter spp.

Escherichia coli

Haemophilus influenzae

Klebsiella pneumoniae

Moraxella spp.

Morganella morganii

Proteus mirabilis

Pseudomonas aeruginosa

Serratia marcescens

Bakteriaalse tundlikkuse uuringud on näidanud, et mõningatel juhtudel säilib gentamütsiinile resistentsetel mikroorganismidel tundlikkus tobramütsiinile. Senini pole olulist tobramütsiinile resistentset bakteripopulatsiooni veel tekkinud; pikaajalisel kasutamisel võib bakteriaalne resistentsus sellegipoolest tekkida.

Esineda võib ristuvat ülitundlikkust teiste aminoglükosiididega; ülitundlikkuse tekkel selle preparaadi kasutamise käigus tuleb ravikuur katkestada ja rakendada vastavat ravi.

Lapsed

Tobradex silmatilkade ja silmasalvi ohutus ja efektiivsus lastel on leidnud tõestust laiaulatusliku kliinilise kogemuse põhjal, kuid andmed on siiski piiratud. Bakteriaalse konjunktiviidi raviks kasutatava Tobradex suspensiooni kliinilises uuringus said 29 pediaatrilist patsienti vanuses 1…17 aastat raviks 1 või 2 tilka Tobradexi iga 4 või 6 tunni järel 5 või 7 päeva jooksul. Selles uuringus ei täheldatud mingeid erinevusi täiskasvanute ja laste ohutusprofiilide vahel.

Farmakokineetilised omadused

Deksametasoon

Deksametasooni süsteemne sisaldus on Tobradex silmatilkade (suspensioon) paiksel silma manustamisel vähene. Ühe tilga Tobradexi manustamise järgselt mõlemasse silma 4 korda ööpäevas kahel järjestikusel päeval oli ravimi plasmasisaldus vahemikus 220 kuni 888 pg/ml (keskmine 555±217 pg/ml).

Deksametasooni eliminatsioon toimub metabolismi teel. Ligikaudu 60% annusest eritub uriiniga 6-β- hüdroksüdeksametasooni vormis. Muutumatul kujul esinevat deksametasooni uriinis ei leidu. Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on suhteliselt lühike – 3...4 tundi. Deksametasooni seondumine seerumi albumiiniga on ligikaudu 77...84%. Kliirens kõigub 0,111 kuni 0,225 l/h/kg ja ravimi jaotusruumala on vahemikus 0,576 kuni 1,15 l/kg. Deksametasooni suukaudne biosaadavus on ligikaudu 70%.

Tobramütsiin

Tobradex silmatilkade (suspensioon) paiksel silma manustamisel on tobramütsiini süsteemne sisaldus madal. Ühe tilga Tobradexi mõlemasse silma manustamisel 4 korda päevas kahel järjestikusel päeval ei olnud tobramütsiini plasmasisaldus 9-l uuritaval 12-st määratav. Kõrgeimaks määratud kontsentratsiooniks oli 247 ng/ml, mis on 8 korda madalam kui nefrotoksilisuse ohuga seotud lävikontsentratsioon.

Tobramütsiin eritub kiirelt ja täielikult uriiniga glomerulaarfiltratsiooni teel ning väljub organismist peamiselt muutumatul kujul. Plasma poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi, kliirens 0,04 l/h/kg ja jaotusruumala 0,26 l/kg. Plasmavalkudega seonduv tobramütsiini osa jääb alla 10%. Tobramütsiini biosaadavus suukaudsel manustamisel on madal (<1%).

Prekliinilised ohutusandmed

Ohutuse andmed

Tobradexi toimeainete süsteemse toksilisuse profiil on hästi teada. Süsteemne ekspositsioon tobramütsiini toksilistele annustele, mis ületavad tunduvalt paikselt silma manustatavaid annuseid, võivad põhjustada nefro- ja ototoksilisust. Deksametasooni süsteemne sisaldus põhjustab glükokortikoidide balansihäireid. Küülikutel läbiviidud korduvtoksilisuse uuringutes deksametasooni

silmatilkadega (suspensioon) tuvastati süsteemsete kortikosteroidsete toimete olemasolu, ent seda vaid annustes, mis ületavad piisaval määral inimesel kasutatavaid annuseid ning mis seetõttu ei oma märkimisväärset kliinilist tähendust. Tobradexi korrektsel kasutamisel on selliste toimete ilmnemine ebatõenäoline.

Mutageensus

Tobradexiga ei ole mutageensuse uuringuid läbi viidud. Deksametasooni uuringutes ei esinenud teisi mutageenseid toimeid peale punktmutatsioonide.

Teratogeensus

Tobramütsiin läbib platsentaarbarjääri ja satub loote vereringesse ja amnionivedelikku. Loomuuringutes, kus emasloomadele on loote organogeneesi perioodil manustatud süsteemselt suurtes annustes tobramütsiini, on loodetel täheldatud nefro- ja ototoksilisuse teket. Teistes uuringutes, kus rottidele ja küülikutele manustati tobramütsiini parenteraalselt annustes kuni 100 mg/kg/ööpäevas

(> 400-kordne maksimaalne kliiniline annus), ei täheldatud katseloomadel viljakuse häireid ega lootekahjustusi.

Loomuuringute käigus on leitud, et kortikosteroididel on teratogeenne toime. 0,1% deksametasooni oftalmoloogilisel manustamisel tiinetele küülikutele tõusis looteanomaaliate ja emakasisese kasvu pidurdumise esinemissagedus. Kroonilise süsteemse deksametasoonravi käigus rottidel on täheldatud loote kasvu pidurdumist ja suremuse tõusu.

Toopiliste okulaarsete ravimite korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse tavapärased mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele tobramütsiini või deksametasooni toopilisel okulaarsel kasutamisel. Mittekliinilistes reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse uuringutes tobramütsiini ja deksametasooniga täheldati kahjulikke toimeid vaid ekspositsioonide juures, mis hinnanguliselt ületasid piisaval määral inimeste maksimaalseid okulaarseid annuseid, mis näitab, et selle leiu tähendus väikeseannuseliste lühiajaliste ravikuuride kliinilisel kasutamisel on väheoluline.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Bensalkooniumkloriid

Dinaatriumedetaat

Naatriumkloriid

Naatriumsulfaat, veevaba (E514)

Tüloksapool

Hüdroksüetüültselluloos

Väävelhape ja/või naatriumhüdroksiid (pH korrigeerimiseks)

Puhastatud vesi

Sobimatus

Spetsiifilisi sobimatust käsitlevaid uuringuid läbi viidud ei ole.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Mikrobioloogiline puhtus on tagatud, kui ravimit pärast esmast avamist säilitada maksimaalselt 28 päeva temperatuuril 25°C, sellest erinevate ravimi säilitamisaegade ning -tingimuste eest vastutab kasutaja.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Mitte lasta külmuda.

Hoida pudel püstises asendis.

Hoida pudel tihedalt suletuna.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Madala tihedusega polüetüleenist (LDPE) valge pudel, mis on varustatud tilgutiga (LDPE) ja juhuslikku avamist välistava valge polüpropüleenist (PP) keeratava korgiga.

Pakendis üks ravimpudel mahuga 5 ml.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

SIA “Novartis Baltics”

Gustava Zemgala gatve 76

LV-1039 Rīga

Läti

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 8.12.1992

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.06.2013

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

märts 2018